Kohamuistendite kogumise võistlus 1938/39

Abistavaid küsimusi kohajuttude alalt

Mäed ja orud. Milliseid rahvajutte teatakse ühenduses kohalike mägede, kinkude, küngaste, orgude, lohkude, loikude, aukude ja urgastega? Kas seletatakse nende tekkimist või nimesaamist? On nendega seoses muid rahvamälestusi või -kombeid (näit. tuletegemine mõnel tähtpäeval)?

Kivid. Mida jutustatakse koduümbruse erakordselt suurtest või muidu tähelepandavaist kividest ja kivivaredest? Kuidas kivid sinna saanud (kellegi poolt visatud, pillatud, taevast kukkunud)? Kas mõnel kivil on mõnesuguseid märke, kirju või jälgi ja kuidas neid seletatakse?

Veekogud. Mida jutustatakse merelahtedest, laidudest, neemedest, karidest ja saartest (näit. nende tekkimisest, kadumisest, kardetavusest, nimesaamisest jm.)? Mida kõneldakse ümbruskonna järvedest, jõgedest, ojadest, allikatest, tiikidest, veskipaisudest ja veeneelu-kohtadest? Kas mäletatakse jutte veekogude rändamisest paigast teise, veekogude või nende vaimude vastastikustest tervitusist, sõnasaatmisest, tülist jm.? Kas on vees kohti, mis eriti ohtlikud (näit. suplemisel)? Kuidas seda seletatakse?

Puud, metsad. Kas on ümbruskonnas tähelepandavalt vanu ja suuri või kuidagi erakordselt kasvanud puid ja põõsaid, millega seoses rahvajutte? Mis nimesid kannavad üksikud puudesalgad ja metsad ja kuidas neid nimesid seletatakse?

Asustus-ajalugu. Milliseid mälestusi on vanemal rahval külade ja muude asulate tekkimise kohta? Kust olevat tulnud esimesed elanikud ja kes need olnud? Missuguseid talusid peetakse ümbruskonnas kõige vanemaks? Missugused talud või külad on hävinud ja mispärast? Kus need on asetsenud?

Milliseid vanu asulakohti teatakse veel säilinud varemete või maa seest ilmsiks tulnud leidude tõttu? Mida on leitud ja kuhu need leiud on jäänud?

Milliseid vanu teid, soosildu ja ülekäigukohti veel mäletatakse ja mis neist kõneldakse?

Rahvausundi alalt. Kas on ümbruskonnas kohti, mida on kardetud, kus on midagi ebaharilikku (mida nimelt?) nähtud või kuuldud? Pandagu kirja kõik niisugused juhtumused ja lood!

Mida kõneldakse ühenduses endiste või praeguste matmispaikadega?

Kas oli erilisi kohti (kive, puid, allikaid jne.), kus on käidud abi otsimas haiguste ja muude hädade puhul? Kuidas see on toimunud? Kas seda nüüdki veel esineb? Kas on ümbruskonnas mõnda paika või eset kuidagi austatud või tähtsaks peetud? Kas on olnud kohti, kuhu iga möödamineja pidi midagi panema või viskama? Mispärast? Kas mäletatakse kohti, kuhu on mõnikord viidud mingisuguseid ande (toitu, osa esimesest viljast, piimast jm.)? Mis puhul on viidud, kuhu ja kellele? Mida on viidud? Kuidas seda toimingut ja kohta on nimetatud?

Peidetud varandused. Kas usutakse kuskil olevat maetud või peidetud raha või muud varandust? Kus nimelt? Kas on käidud kaevamas ja midagi leitud? Kuhu leiud on jäänud?

Ehitused. Mida teatakse kõnelda kirikutest, nende asukoha valikust, ehitamisest, ehitajaist, nimesaamisest jne.? Mida kõneldakse kirikukelladest (nende peitmisest), pühakujudest, -piltidest jne.? Milliseid mälestusi on muistseist või praegustest kloostritest, kabelitest, "tsässonitest", mälestusristidest jm.?

Mida kõneldakse endistest või praegustest lossidest, kantsidest, tornidest, kõrtsidest, mõisarehtedest, veskitest ja kõiksugu muudest ehitustest?

Ametmehed, tegelased. Väga soovitav oleks kirja panna mälestusi endistest kohalikest tegelastest, ametimeestest ja muist isikuist, nagu tublimaist või muil põhjusil kuulsaks saanud talumeestest, kohtunikest, seppadest, ka rehepappidest, mõisnikest ja krahvidest, kirikuõpetajaist, esimestest koolmeistritest ja koolidest; endistest kohalikest jõumeestest, häist jutustajaist ja naljameestest, vanadest rahvalaulikutest ja pillimeestest, veidrikest, tarkadest, ettekuulutajaist, rahvaarstidest; samuti end. külakarjustest, väravavahtidest, söe- ja tõrvapõletajaist, nahkureist, rändkaupmeestest, kerjustest ja muist isikuist.

Muistseist sõdadest. Mis mälestusi on kohalikul vanarahval endistest sõdadest, eriti Põhjasõjast? Kas on olnud peidu- ja pelgupaiku, kuhu on varjule mindud? Kuidas on end kaitstud röövijate ja riisujate vastu? Mida jutustatakse kohalikest muistseist linnustest (linnadest, maalinnadest), vanadest lahingu- ja laagriplatsidest, sõjateedest ja -kalmistuist? Mida jutustatakse endistest väejuhtidest, kuningatest ja keisritest?

Nälg ja katk. Mida mäletatakse kunagi olnud nälja-aastaist, katkust, mustast surmast? Kas arvatakse nälg ja haigused rännanud ka inimese või looma näol? Kust on tulnud sinna uusi elanikke pärast muistseid sõdasid?

Õigusemõistmine. Kas mäletatakse kohti, kus muistsed eestlased on koos käinud kohut mõistmas või nõu pidamas? Milliseid mälestusi on muistseist karistusviisidest? Mida jutustatakse valevandujaist ja muist kurjategijaist?