{"id":760,"date":"2015-10-12T12:43:44","date_gmt":"2015-10-12T09:43:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.folklore.ee\/dh\/?page_id=760"},"modified":"2015-10-13T01:16:40","modified_gmt":"2015-10-12T22:16:40","slug":"uiboaed_et_al","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/dhe2015\/uiboaed_et_al\/","title":{"rendered":"Ruumiandmete rakendamine keeleteaduses"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\">Kristel Uiboaed, Siim Antso, Liina Lindstr\u00f6m, Maarja-Liisa Pilvik, Mirjam Ruutma<br \/>\nTartu \u00dclikool<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Traditsioonilise murdeuurimise lahutamatu osa on alati olnud geograafiline informatsioon ja keeleandmete ning uurimistulemuste ruumiline esitamine. T\u00e4nap\u00e4eval on sellise informatsiooni esitus- ja t\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imalused v\u00e4ga mitmek\u00fclgsed. Varasematest aegadest on olemas palju k\u00e4sikirjalist materjali (eelk\u00f5ige Andrus Saareste (nt 1955) murdekaardid), mida aga sellisel kujul pole v\u00f5imalik tehniliselt anal\u00fc\u00fcsida ega uute uurimistulemustega k\u00f5rvutada. Oma ettekandes tutvustamegi projekti t\u00f6\u00f6d, mille \u00fcks eesm\u00e4rkidest on vanade keeleteaduslike kaardiandmete digiteerimine ja elektrooniline publitseerimine. Selliste materjalide k\u00e4ttesaadavus on kindlasti huvipakkuv mitte ainult lingvistidele, vaid erinevatele humanitaarvaldkonna uurijatele ja ka huvilistele laiemalt. Ettekandes anname \u00fclevaate projekti t\u00f6\u00f6 protsessist (andmete sisestamine, \u00fchendamine ja t\u00f6\u00f6tlus). Keskendume nende andmete edasiste kasutusv\u00f5imaluste kirjeldamisele. N\u00e4iteks on digiteeritud materjali v\u00f5imalik siduda muu hulgas eesti murrete korpuse andmetega (EMK), mis v\u00f5imaldab vanemaid kaarte ka tehniliste vahenditega anal\u00fc\u00fcsida ja murdekorpuse infoga k\u00f5rvutada. Kaartidel esitatud kogumispunkte\u00a0 iseloomustavate leksikaalsete andmete kimpe on v\u00f5imalik omavahel v\u00f5rrelda ning selle kaudu vaadelda, kuidas on keelelised kaugused korrelatsioonis n\u00e4iteks geograafilise kaugusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\">Kristel Uiboaed, Siim Antso, Liina Lindstr\u00f6m, Maarja-Liisa Pilvik, Mirjam Ruutma Tartu \u00dclikool<\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Traditsioonilise murdeuurimise lahutamatu osa on alati olnud geograafiline informatsioon ja keeleandmete ning uurimistulemuste ruumiline esitamine. T\u00e4nap\u00e4eval on sellise informatsiooni esitus- ja t\u00f6\u00f6tlusv\u00f5imalused v\u00e4ga mitmek\u00fclgsed. Varasematest aegadest on olemas palju k\u00e4sikirjalist materjali (eelk\u00f5ige Andrus Saareste (nt 1955) murdekaardid), mida aga [&#8230;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":749,"menu_order":11,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/760"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=760"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/760\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":762,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/760\/revisions\/762"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/749"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}