{"id":463,"date":"2014-10-27T09:32:06","date_gmt":"2014-10-27T07:32:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.folklore.ee\/dh\/?page_id=463"},"modified":"2015-02-04T11:54:19","modified_gmt":"2015-02-04T09:54:19","slug":"laak_mikkel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/dhe2014\/laak_mikkel\/","title":{"rendered":"Eesti kirjandusklassika e-raamatute koost\u00f6\u00f6projekt"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\">Marin Laak, Marju Mikkel<\/p>\n<p>Kultuurip\u00e4randi k\u00e4ttesaadavaks tegemiseks on Eestis kavandamisel pikemas ajalises perspektiivis kaugeleulatuvad ja suuremahulised meetmed. Ministeeriumides on eesm\u00e4rgiks seatud raamatute, arhiividokumentide, fotode ja filmide massdigiteerimine ja esitamine avaandmetena \u201epilves\u201c. See v\u00f5ib olla l\u00e4hem v\u00f5i kaugem tulevik, kuid igal juhul toob see kaasa Eesti m\u00e4luasutuste digiteerimisv\u00f5imsuste uue taseme. Sellise keskpika perspektiivi taustal v\u00f5ib seniseid, v\u00e4ikeste projektide p\u00f5hiseid kontseptuaalseid valikuid ja sisukeskkondi k\u00e4sitleda suure p\u00f5llu pisikeste katselappidena.<\/p>\n<p>2012. aastal algatas Kultuuriministeerium eesti kirjandusklassika e-raamatute taotlusvooru. Projekti eesm\u00e4rgiks oli eesti kirjandusklassika teoste internetis vabalt k\u00e4ttesaadavaks muutmine. Selle programmi toel valmisid esimesed eesti kirjandusklassika raamatud EPUB vormingus 2013. aastal Digira O\u00dc tootmisel. Aastal 2014 on tegemist j\u00e4tkuprojektiga, milles osalevad koost\u00f6\u00f6partneritena Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum ja Digira O\u00dc. Projekti tulemusena valmivad EPUBid 87 mahukast klassikateosest, kokku\u00a0<em>ca<\/em>\u00a013\u00a0000 originaalraamatu lehek\u00fclge. Valiku tegemisel arvestasime riikliku \u00f5ppekava soovituslikku kirjandust. Eesti kirjandusklassikast r\u00e4\u00e4kides on siiani m\u00f5eldud peamiselt autori\u00f5iguse kaitse alt vabu teoseid. Projekti t\u00e4navuses, teises etapiks on see ressurss ammendunud ja m\u00f5iste \u2019kirjandusklassika\u2019 on saanud avarama t\u00e4henduse. Sellel aastal on lisaks autori\u00f5iguse kaitse alt vabadele teostele, tasuta k\u00e4ttesaadavaks tehtud ka esimene valik autori\u00f5iguse kaitse all olevate kirjanike teoseid (Tuglas, Alver, Ristikivi, Under ja Adson).<\/p>\n<p>Kuidas eesti kirjandusklassika e-raamatud\/pubid s\u00fcnnivad ja millised on t\u00f6\u00f6protsessid? Raamatu failide ette valmistamine EPUBide tootmiseks oli v\u00e4ga t\u00f6\u00f6mahukas: see h\u00f5lmab raamatu eksemplaride valikut, digiteerimist ja tekstit\u00f6\u00f6tlust. K\u00f5ige aegan\u00f5udvam ja probleemiderohkem ongi tekstit\u00f6\u00f6tlus: tegu on vanema kirjandusega, seega ka 19.\/ 20. sajandi alguse vanema, alles kujunemisj\u00e4rgus kirjandusliku keelega.\u00a0Kirjandusmuuseumis loodavas sisup\u00f5hises veebikeskkonnas \u201eKreutzwaldi sajand\u201c avatud raamatukogu pakub digitaalhumanitaaria vaatepunktist potentsiaali ja lugejatele lisav\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<p>Raamatud on k\u00e4ttesaadavad:\u00a0<a href=\"http:\/\/www.digar.ee\/\">www.digar.ee<\/a>,\u00a0<a href=\"http:\/\/kreutzwald.kirmus.ee\/\">kreutzwald.kirmus.ee<\/a>,\u00a0<a href=\"http:\/\/www.digira.ee\/\">www.digira.ee<\/a>. E-raamatud valmivad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi, Digira O\u00dc koost\u00f6\u00f6s, Kultuuriministeeriumi programmi\u00a0<em>Eesti kirjandus<\/em>\u00a0toetusel.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p style=\"text-align: right;\">Marin Laak, Marju Mikkel<\/p>\n<p>Kultuurip\u00e4randi k\u00e4ttesaadavaks tegemiseks on Eestis kavandamisel pikemas ajalises perspektiivis kaugeleulatuvad ja suuremahulised meetmed. Ministeeriumides on eesm\u00e4rgiks seatud raamatute, arhiividokumentide, fotode ja filmide massdigiteerimine ja esitamine avaandmetena \u201epilves\u201c. See v\u00f5ib olla l\u00e4hem v\u00f5i kaugem tulevik, kuid igal juhul toob see kaasa Eesti m\u00e4luasutuste digiteerimisv\u00f5imsuste uue taseme. Sellise keskpika perspektiivi taustal [&#8230;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":433,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/463"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=463"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/463\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":566,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/463\/revisions\/566"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/433"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/dh\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}