Digitaalhumanitaaria (digital humanities) on kiirestiarenev interdistsiplinaarne valdkond, mis h\u00f5lmab\u00a0humanitaarteaduste ja infotehnoloogia \u00fchisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja\u00a0haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning uurimist\u00f6\u00f6s. \u00dcha enam kasutatakse humanitaarteadustes\u00a0mitmesuguseid massandmete anal\u00fc\u00fcsi meetodeid (statistiline teemaanal\u00fc\u00fcs, v\u00f5rgustikuanal\u00fc\u00fcs,\u00a0visualiseerimine, GIS-anal\u00fc\u00fcs jm), olulisel kohal on laiatarberakenduste loomine ning\u00a0rahva kaasamine. Mitmesuguste standardite loomise ja rakendamise abil p\u00fc\u00fctakse tagada digitaalsete andmete s\u00e4ilivus ja v\u00f5imalikult lai kasutatavus, mis v\u00f5imaldaks juba kord kirjeldatud ja m\u00e4rgendatud\u00a0andmeid kasutada s\u00f5ltumata konkreetsest rakendusest v\u00f5i keelest.\u00a0Klassikalises humanitaarhariduses programmeerimist ega andmet\u00f6\u00f6tlust ei \u00f5petata, kuid praktilises\u00a0uurimist\u00f6\u00f6s on selle j\u00e4rele \u00fcha suurem vajadus. L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika teadusmaastikul\u00a0on digitaalhumanitaaria muutunud iseseisvaks distsipliiniks, mille toel humanitaarid saavad paremini\u00a0ellu rakendada digitaalajastu v\u00f5imalusi, j\u00e4rjest rajatakse vastavaid uurimiskeskusi ja \u00f5ppetoole,\u00a0on v\u00f5imalik omandada akadeemilisi kraade ning digitaalsed meetodid on saamas iseenesestm\u00f5istetavaks\u00a0osaks humanitaarharidusest. Eestis esindavad seda valdkonda iseseisvate uurimisaladena\u00a0arvutuslingvistika ja keeletehnoloogia, kuid kogu humanitaarias kasutatakse \u00fcha enam meetodeid ja\u00a0lahendusi, mida saab m\u00f5testada digitaalhumanitaaria raamistikus. Selleks, et saada \u00fclevaadet digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis, kutsusime selles valdkonnas\u00a0tegutsejaid tutvustama oma uurimusi, projekte ning loodavaid ja kasutatavaid rakendusi seminaril\u00a0\u201cEesti digitaalhumanitaaria Ao 2013\u201d, mis toimus 25. oktoobril Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis.\u00a0Seminari korraldasime lootuses, et digitaalhumanitaaria uurimisala teadvustamine ning teadlaste\u00a0koondamine loob paremad eeldused koost\u00f6\u00f6ks, teadmiste vahetamiseks ja v\u00e4lismaailmaga suhtlemiseks,\u00a0kokkuv\u00f5ttes kogu valdkonna arenguks Eestis. K\u00e4esolev kogumik sisaldab seminaril esitletud\u00a0projektide l\u00fchitutvustusi. Kogumik tervikuna annab \u00fclevaate digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis,\u00a0mille keskmes on praegusel ajahetkel eelk\u00f5ige praktilistest vajadustest tingitud ja kohati v\u00e4ltimatu\u00a0infrastruktuuride loomine digitaalsete kogude haldamiseks, esitlemiseks ja kasutamiseks. Projektide\u00a0hulgas on esindatud ka digitaalne uurimist\u00f6\u00f6, praktilised rakendused ja kunstilised lahendused, mis\u00a0kasutavad \u00e4ra infotehnoloogia poolt pakutavaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n