Elle-Mari Talivee<\/p>\n
Andmebaasi \u201cKreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb<\/a>\u201d\u00a0digitaalkujul tekstid on v\u00f5imaldanud mul eesti kirjandusklassikat uurida arvuti abil: olen esialgu kasutanud programmi WordSmith Tools<\/a> 5.0 ja kaarditarkvara GoogleMaps. WordSmith teeb k\u00e4ttesaadavaks kirjandusteksti s\u00f5navara, n\u00e4itab kordusmustreid, v\u00f5imaldab v\u00f5rrelda tekstiti autori s\u00f5nakasutust. Saadud info kaardile projekteerimine omakorda on avanud ja selgitanud kirjanike loodud kirjanduslikke maailmu. Ehkki sedalaadi andmestikku oleks v\u00f5imalik koguda ka l\u00e4hilugemise kaudu, lihtsustab ja kiirendab arvutit\u00f6\u00f6tlus uurimist\u00f6\u00f6d oluliselt, seejuures on l\u00e4hilugemine andmete kontrolliks tingimata vajalik.<\/p>\n Kirjandusliku paiga uurijale on l\u00e4henemisviis intrigeeriv; uurimismeetod on toonud teravamalt esile mitmeid jooni k\u00e4sitletud tekstides ning avanud uusi aspekte. Orienteerumine arvutitarkvaras on humanitaarile esialgu raske, ent k\u00f5ik on huviga \u00f5pitav. Selle t\u00f5estuseks tahaksin j\u00f5uda oma uurimist\u00f6\u00f6ga korraliku artiklini Eduard Vilde romaani \u201cKui Anija mehed Tallinnas k\u00e4isid\u201d (1903) paigas\u00f5navarast.<\/p>\n