Allar Haav<\/p>\n
Arheoloogias on digitaalsete meetodite kasutamine olnud aktuaalne juba aastak\u00fcmneid, eriti just ruumilisuse uurimisel. Ruumilise l\u00e4henemise eri v\u00f5tteid kasutas autor \u00fche Kagu-Eesti rauaaegse asustusmustri anal\u00fc\u00fcsis. Punktmustri anal\u00fc\u00fcs v\u00f5imaldab n\u00e4idata, kas asulate paiknemine on juhuslikku laadi v\u00f5i saab selles n\u00e4ha korrap\u00e4ra v\u00f5i koondumist. Ripley K-funktsioon n\u00e4itas k\u00fcll statistiliselt olulist klasterdumist asulate paiknemisel, ent t\u00e4iendav nn ebahomogeenne anal\u00fc\u00fcs t\u00f5endas keskkonnategurite tohutut m\u00f5ju sellele. Nn m\u00e4rgi\u00fchenduse (mark connection<\/i>) anal\u00fc\u00fcs m\u00f5\u00f5dab samat\u00fc\u00fcbiliste (s.o sama m\u00e4rgiga) punktide ruumilist autokorrelatsiooni ehk seda, kuiv\u00f5rd kipuvad sama t\u00fc\u00fcpi n\u00e4htused omavahel l\u00e4hestikku paiknema. Anal\u00fc\u00fcsi tulemusel ilmnesid seosed, mis on t\u00f5lgendatavad asustuses toimunud protsessidena: lokaalsed asustusnihked, asustuse \u201cloomulik\u201d laienemine ja p\u00e4ris uute alade h\u00f5ivamine. Kvantitatiivne l\u00e4henemine pakub t\u00f5endusp\u00f5hise aluse j\u00e4relduste tegemiseks ning arvestab seejuures uuritava n\u00e4htuse ruumilise olemusega. Just need asjaolud v\u00f5iks olla stiimuliks samalaadsete v\u00f5tete rakendamisel teistelgi humanitaaraladel, mis omavad ruumilist aspekti. Digitaalhumanitaaria sees ongi kujunenud omaette suund ruumihumanitaaria (spatial humanities<\/i>), mis \u00fchendab nimelt eri humanitaaralade ruumiandmete uurimist digitaalsete anal\u00fc\u00fcsimeetodite, rakenduste ja v\u00f5tete abil.<\/p>\n