Kaisa Kulasalu, Mari Sarv<\/p>\n
Eesti Rahvaluule Arhiivi rajamisega 1927. aastal asuti looma ka registrite ja kartoteekide s\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldaks juba toona mahukatest k\u00e4sikirjakogudest erinevate parameetrite p\u00f5hjal leida \u00fcles uurijale vajaliku teabe. See infos\u00fcsteem toimis laitmatult kuni 1990ndate keskpaigani, mil digiajastu ootuses l\u00f5ppes paberkartoteekide t\u00e4iendamine. Eri t\u00f6\u00f6r\u00fchmad asusid koostama \u017eanri- ja teemap\u00f5hiseid andmebaase, ka laekuvat materjali kirjeldati digitaalselt, kuid arhiivist kui terviks\u00fcsteemist digitaalkujul \u00fclevaade puudus. J\u00f5upingutusi digitaalse arhiiviinfos\u00fcsteemi rajamiseks alustati aastal 2002, digitaalsete kogude mahu suurenedes tekkis vajadus ka faile s\u00fcsteemselt hallata. Koost\u00f6\u00f6s Eesti Kirjandusmuuseumi teiste osakondadega valmis RIA rahastuse toel 2011. aastal digitaalarhiiv KIVIKE (Kirjandusmuuseumi Virtuaalne Kelder, kivike.kirmus.ee), mille failihoidlasse on koondatud rahvaluulearhiivi digitaalsete originaalkogude ja digitaliseeringute (k\u00e4sikirjad, fotod, heli, video) tagatis- ja kasutusfailid. Teisalt on Kivike aga arhiiviinfos\u00fcsteem kogude haldamiseks ja materjaliotsinguteks, s\u00fcsteemi on lisatud k\u00e4sikirjadest ja salvestustelt transkribeeritud folklooritekstid ning andmekirjed arhiivimaterjalidel p\u00f5hinevatest andmebaasidest. T\u00e4nap\u00e4eval laekub valdav osa materjalist arhiivi digitaalkujul, rahvaluule kogumiskeskkond Kratt v\u00f5imaldab k\u00fcsimustikele vastata ja faile \u00fcles laadida ning arhivaaril laekunud materjalid h\u00f5lpsalt arhiveerida otse Kivikesse.<\/p>\n