Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
- FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
- FBA - Head ja pahad ajad. Saamise, varu ja kulutamise vahekordi
- 457 - Kõik ajad pole võrdsed (head). Enam sööma- kui saamapäevi
- 458 - Sügis (suvi) rikas, kevad (talv) vaene. Saagiajal raisatakse ülemäära, hiljem tuntakse puudust
- 459 - Hea kulutatakse kõigepealt. Kui parem käes, siis kehvemast ei hoolita
- 460 - Ära raiska saadut korraga. Kes algul palju raiskab, jääb hiljem hätta (kes ei raiska, sel jätkub)
- 461 - Kui pole head (külla), aitab halvemastki (vähemastki). Hädaga kasutatakse ära nigeladki võimalused, hävitatakse säästud jms
- 462 - Kes suvel ei kogu, näeb talvel nälga. Korja ja hoia heal ajal, siis on hädaajal võtta. Raiska siis, kui vähe käes
- 463 - Kuidas tulek, nõnda minek; suur tulek - suur minek; kergelt saadud - kergelt lastud; vaevaga saadud - hoolega hoitud
- 10005 - Mis saadud, see söödud - 7
- 11280 - Sööme, kui saame - 5
- 9993 - Kuda saak, nõnna söök - 2
- 10004 - Kuidas saadud, nõnda söödud - 25
- 10215 - Kuda saun saadud, nõnda saun mingu - 3
- 10003 - Kuida saadud, nenda läheb - 30
- 9999 - Kuida saadud, nenda antud - 1
- 12124 - Kuidas tuleb, nõnda läheb - 12
- 12123 - Kuda tulnud, nõnda kadunud - 1
- 732 - Kui haartu, nii hiidet - 2
- 572 - Elu eletäs õnnõ perrä, süük süvväs saagi perrä - 1
- 9996 - Kus suured saamad, seal suured söömad - 6
- 8332 - Kes palju saab, see palju sööb - 5
- 8362 - Kes palju saab, sel palju lääb - 4
- 8334 - Kes palju sisse käärib, see palju välja laarib - 1
- 8355 - Paljo tuleb sissi, paljo lääb välja - 1
- 12121 - Kellel suur tulik, sellel suur minik - 3
- 4979 - Kuidas käes, nenda läheb - 1
- 7763 - Odavaste saadud, hooletumast hoitud - 1
- 3611 - Mis kergelt tulnud, see kergelt läheb - 7
- 9997 - Kergelt saadud, kergelt lähäb - 7
- 3610 - Mis kergelt saadud, see kergelt söödud - 3
- 9903 - Ruttu saadud, ruttu söödud - 3
- 9904 - Ruttu tettu, ruttu söödu - 1
- 8485 - Pea saab, pea läheb - 1
- 232 - Kui aknast tuleb, siis uksest läheb - 1
- 9475 - Raha on tuli tulema, aga vesi minema - 25
- 12239 - Mis tuul toob, seda vesi viib - 25
- 5671 - Kui leib läbi käib, siis hakkate jalgega pillama - 1
- 13186 - Vaevata saadud, aga armuta läheb - 1
- 13180 - Mis vaivaga saat, tuud hoolõga hoiat - 1
- 13182 - Vaevaga saadud, kalliste peetakse - 1
- 13184 - Vaevaga teenitud leib on magus - 5
- 13183 - Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas - 6
- 464 - Ela oma võimalusi mööda, hoia kulud saamisega vastavuses. Suurgi tulek ei aita, kui raiskamine veel suurem. Suur kulutamine halvem kui väike saamine
- 465 - Raisata kergem kui saada. Saada kergem kui säästa. Koguda kergem kui säästa
- 466 - Endine lõpeb, kui uut ei lisandu. Lõppemise vastu pole garantiid
- FBB - Kogu ja säästa, ära pilla. Kes kogub, see saab, kes hoiab, sel on; pillaja näeb nälga
- FBC - Võimalus ja kasutamine
- FBD - Tahtmine ja saamine. Nõudlikkus, ahnus ja ihnsus
- FBE - "Käes" ja "ilmas". Süüa või säästa?
- FBF - Kasu ja kahju
- FBG - Põhiline ja täiendav, "mahuti" ja "mahutatav"
- FBH - Suurus, hulk, kvaliteet, komplektsus
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID