Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
- FAA - Taotlused, eesmärgid, vahendid, objektid, moodused; eeldused, võimed, oskused, tarkus
- FAB -
- 376 - Õppimise tähtsusest: keegi ei sünni targaks; kes õpib, see oskab; kes ei õpi, ei oska
- 377 - Töö õpetab tegijat. Oskus eeldab harjutamist (vaatamisest ei piisa)
- 378 - Häda õpetab, annab nõu
- 379 - Inimene õpib surmani (ei saa siiski targaks)
- 380 -
- 381 - Õnnetus ja kahju õpetab
- 382 - Tarkus tuleb alles pärast rumalust. Tagantjärele igaüks tark
- 383 - Kel valus kogemus, oskab (osaku) edaspidi karta, muutub üliettevaatlikuks
- 11167 - Kes üks kord oma sõrmed põletand, see hoidku, et ta teist korda ei põleta - 2
- 7444 - Kes kord nina pöletand, ei pöleta enam - 1
- 9169 - Kes korra põlend, kardab tuld - 7
- 9170 - Põlenud laps kardab tuld - 20
- 6107 - Leigatud laps hoiab nua eest - 2
- 9063 - Puretud koer on arg - 3
- 4137 - Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal teine kord haugu enam - 1
- 8527 - Peksa saand koer kardab kaigast - 1
- 1306 - Hirmutadu vares kardab põõsast - 4
- 10579 - Miis, keda siug pannu, pelgas sisalikku - 1
- 10698 - Kes supiga suu põletand, see puhub ka vee peale - 3
- 384 - Liikudes "ohumaastikul" vaata ette (hoidu "libisemast", "uppumast", "põletustest", "hammustustest", "löökidest" jne)
- 385 - Mitu korda kaalutle, kontrolli, üks kord otsusta, tee
- 386 - Ela mõistuse järgi. Enne mõtle, siis tee. Tark mõtleb ette, rumal seab end ohtu, kahetseb
- 387 - Parem ette vaadata (läbi mõelda, karta, loobuda, peatuda jne) kui pärast kahetseda (rikkuda, kahju saada)
- 388 - Mitmesugust ettevaatusest, selle tähtsusest ja kasust
- 389 - Hooletus toob tülinat, kahju, õnnetust
- 390 - Julguse / arguse kaksipidisest loomusest. Arg hoiab naha, julge toidab pea
- 391 -
- FAC -
- FAD -
- FAE - Aja kasutamine: õigeaegselt, vara ja hilja; kiiresti ja aeglaselt
- FAF - Töö, virkus ja laiskus: nende füüsilisi, psüühilisi, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte
- FAG -
- FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID