Vanasõnaraamat

taseneli
• A - LOODUS
• B - ELATUSALAD JA AMETID
• C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
• D - BIOLOOGILINE INIMENE
• E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
• F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
  • FA - TÖÖ JA TEGUTSEMINE
    • FAA - Taotlused, eesmärgid, vahendid, objektid, moodused; eeldused, võimed, oskused, tarkus
    • FAB -
      • 376 - Õppimise tähtsusest: keegi ei sünni targaks; kes õpib, see oskab; kes ei õpi, ei oska
      • 377 - Töö õpetab tegijat. Oskus eeldab harjutamist (vaatamisest ei piisa)
      • 378 - Häda õpetab, annab nõu
      • 379 - Inimene õpib surmani (ei saa siiski targaks)
      • 380 -
        • 586 - Küllap elu õpetab - 7
        • 555 - Kui eläd, sis õpid - 2
        • 574 - Elu mitmel õpetajaks, surm paha lõpetajaks - 1
        • 558 - Küll elav palava tunneb - 8
        • 583 - Kes elust ei õpi, seda õpetab ilm - 1
        • 1966 - Ilm om oppi nink elädä - 4
        • 1981 - Ilm õppi, mitte elada - 10
        • 2013 - Ilmaelu on kui arukas kivi - 1
        • 1967 - Ilm om targemb ku inimene - 2
        • 1993 - Kui sa ilmast õpetust saad, küll sa siis targemaks lähad - 1
        • 594 - Elukool on lai; kes selle läbi teeb, saab targaks - 1
        • 2015 - Ilmakool on kõige targemb - 3
        • 1969 - Ilm on peenikene kool - 1
        • 2016 -
        • 1999 - Küll ilm mehest mehe teeb - 2
        • 2017 - Jõlmakuel ond valus - 1
        • 582 - Elu õpetab, aga elu õpetus on kibe-kibe - 1
        • 1979 - Ilm õpetab valusalt - 1
        • 1960 - Ilma vitsa pessäve valuste - 3
        • 1978 - Ilm õpetab nii, et lihast läbi ja luusse pügal - 5
        • 2001 - Küll ilm õpetab ja vasikanahk noomib - 40
        • 1980 - Ilm õppes inimese, raske koorm hobese - 2
        • 2000 - Küll ilm õpetab - 75
        • 1977 - Ilm õpetab hilja - 4
        • 1957 - Ilmal om pikk ruusk - 4
        • 1997 - Küll ilma roosk õpetab - 1
        • 1998 - Küll ilm lutt, ilmasaag lõikab - 2
        • 1996 -
        • 1961 - Ilm ei jäta kedagi hööveldämädä - 1
      • 381 - Õnnetus ja kahju õpetab
      • 382 - Tarkus tuleb alles pärast rumalust. Tagantjärele igaüks tark
      • 383 - Kel valus kogemus, oskab (osaku) edaspidi karta, muutub üliettevaatlikuks
      • 384 - Liikudes "ohumaastikul" vaata ette (hoidu "libisemast", "uppumast", "põletustest", "hammustustest", "löökidest" jne)
      • 385 - Mitu korda kaalutle, kontrolli, üks kord otsusta, tee
      • 386 - Ela mõistuse järgi. Enne mõtle, siis tee. Tark mõtleb ette, rumal seab end ohtu, kahetseb
      • 387 - Parem ette vaadata (läbi mõelda, karta, loobuda, peatuda jne) kui pärast kahetseda (rikkuda, kahju saada)
      • 388 - Mitmesugust ettevaatusest, selle tähtsusest ja kasust
      • 389 - Hooletus toob tülinat, kahju, õnnetust
      • 390 - Julguse / arguse kaksipidisest loomusest. Arg hoiab naha, julge toidab pea
      • 391 -
    • FAC -
    • FAD -
    • FAE - Aja kasutamine: õigeaegselt, vara ja hilja; kiiresti ja aeglaselt
    • FAF - Töö, virkus ja laiskus: nende füüsilisi, psüühilisi, eetilisi ja sotsiaalseid aspekte
    • FAG -
  • FB - SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE, TAHTMINE
• G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
• H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
• I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
• J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID