Võro-eesti synaraamat

Päälehele
löüt: 15371 kiräkotust

a(q) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?

aabi|ts, -dsa, -tsat¹³ = aavits aabits

.aadli, -, -t¹ aadel; aadlimiis' aadlimees, aadlik

aadom', -i, -it⁴ = atom' aatom; aadom'(pomm') v atom'(pomm') aatomipomm

aalo, -, -t² aaloe

aam', aami, .aami³⁷ aam

.aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet⁵⁵ = ajama ajama

aas, aasa, .aasa³⁰ aas, silmus

.aasta, -, -t³ > .aastak

.aasta(ga)|aig, -ao, -.aigo³⁶ aastaaeg

.aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aastanõ = aast.aonõ = ajastanõ aastane; üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane

.aast|aig, -ao, -.aigo³⁶ = .aastak = ajastaig

.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aastaig = .aestak < .aasta aasta; aastak (aigo) tagasi aasta tagasi; katõ aastaga vana lats' kaheaastane laps

.aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ = aast.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aastaganõ

.aasta(ga)|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ aastapäev

.aasta(ga)|sada, -saa, -sata²⁹ = saa-.aastak sajand, aastasada; mineväl aastagasaal möödunud sajandil

.aasta(ga)tuha|t, -ndõ, -ndõt¹³ = tuhat.aastak aastatuhat

aavi|ts, -dsa, -tsat¹³ = aabits

abi, -, api²⁶ abi

abi|elo, -elo, -ello²⁶ abielu

abili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ abiline

abi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ abimees; abinõu, vahend; tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid

abina|anõ, -asõ, -ist⁸ armuke

abirah|a, -a, -ha²⁸ abiraha; stipendium

abi|valmis, -.valmi, -valmist²² abivalmis

a(a)drõs', -i, -sit¹³ aadress

a'dvo|kaat', -kaadi, -.kaati³⁷ advokaat

adõr = adyr', adra, .atra⁴⁵ = atr ader

.ael|õma, -daq, -õ⁸⁵ hulkuma, (ringi v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma; las lehm aelõs ärq las lehm paaritub

.aesta|k, -ga, -kka³⁸ = .aastak

af|gaan', -gaani, -.gaani³⁷ afgaan

agaq > a(q)

ago, ao, ako²⁷ koit; eha; hummogunõ ago koit; õdagunõ ago eha

agras, .akra, agrast²² > akar'

aguq kõnek a ku(q) aga kui

ahas, .ahta, ahast²³ kitsas, ahas

aher, .ahtra, aherd²³ aher

ah|hil, -ila, -ilat⁴ = hahhil ahel

ah|hun', -una, -unat⁴ = ahnik [1.] = ahun < ahunik ahven

ahi, aho e ah'o, .ahjo⁴⁴ = aho ahi

ahini|k, -gu, -kku³⁸ pottsepp; ahinigutüü pottsepatöö

ahk, aha, .ahka³³ > hahk

ahni|k, -gu, -kut¹³ 1. = ahhun' ahven; 2. ahne, ablas; vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk

ahni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema

.ahnus, -õ, -t⁹ ahnus

.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti

ahnõq|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ = ahnõqkot|t', -i, -ti³⁷ = ahnõq|päits', -päidsi, -.päitsi³⁷ ahnepäits

ahnõq, .ahnõ, ahnõt¹⁸ ahne, ablas

aho, -, .ahjo⁴⁴ = ahi

aho|kuur', -kuuri, -.kuuri³⁷ ahjukapp

aho.paistus, -õ, -t⁹ ahjupaiste; kass' piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel

aho|rind, -rinna, -.rinda³³ = aho|rynd, -rynna, -.rynda³³ ahju esikülg

.ahtagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kitsas

.ahtli|k, -gu, -kku³⁸ kitsavõitu; püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi

ahun, -a, -at⁴ = ahhun'

ahuni|k, -gu, -kku³⁸ = .ahvni|k, -gu, -kku³⁸ > ahhun'

aiamaa, -, -d⁵⁰ > tahramaa

aid, aia, .aida³³ aed

.aidni|k, -gu, -kku³⁸ aednik

aid|saibas, -.saiba, -saibast²² aiateivas

aid|vii:r', -veere, -vii:rt⁴⁰ aiaäär; aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud

aig, ao, .aigo³⁶ aeg

aigaolt aegajalt

.aigla|nõ, -dsõ, -st⁵ aeglane

.aigo (millegi) ajal, aegu; tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu

.aigopite((h)n) aegamööda, aeglaselt

aigraama|t*, -du, -tut¹³ kroonika; kalender; Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika

.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast(õ) aegsasti

.aigsambahe = .aigsambalõ = .aigsambast aegsamini

.aigsast(õ) = .aigsahe

.ainugõ|nõ = ainukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ainuli|nõ = (.)ainuma|nõ, -dsõ, -st⁵ = (.)ainus, .ainu, (.)ainust¹⁰ ainuke, ainus; üts'ainumanõ kõrd üksainus kord

.ainu(i)si = ainustõ hädasti, pakiliselt; vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja; mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna

ainuütsi(ndä) ainuüksi, üksnes

ainõq, .ainõ, ainõt¹⁸ aine

ait, aida, .aita³⁰ ait

aiteh aitäh

aitjumma = ait'um(m)a aituma, aitüma, aitäh

aivasta|ma, -q, -⁸³ aevastama

aivastus, -õ, -t⁹ aevastus

.aivõq, m .aividõ, .aivit¹⁸ = ajo aju

aja|k', -gi, -kit¹³ ajamine; kar'a kodoajagi aig karja kojuajamise aeg

ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)⁵⁶ = .aama ajama

ajasta, -, -t³ = ajast|aig, -ao, -.aigo³⁶ = .aastaig aasta

ajasta|nõ, -dsõ, -st⁵ = ajast.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aasta(ga)nõ aastane; mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?

ajo, -, ajjo e aio²⁶ = .aivõq aju

a'kadeemili|ne, -dse, -st⁵ akadeemiline

a'kadeemiä, -, -t³ akadeemia

akan', agana, aganat⁴ agan

akar', agara, agarat⁴ < agras agar

akõn', .aknõ, akõnd¹⁷ aken; aknõkruut', -laud, -raam' aknaruut, -laud, -raam

al|a, -a, -la²⁸ (maa)ala; (tegevus)ala

ala(q) 1. (millegi) alla; lavva alaq laua alla (vrd .alla); 2. > ärq [1.]

ala- ala-, alumine; alapuul' alumine pool

alaala|du, -du, -tut¹ väga alatu

ala|du, -du, -tut¹ alatu

alahan = ala(h)n = alava(h)n all(pool); sääl alahan om viil üts' talo seal allpool on veel üks talu

ala.iäli|ne, -dse, -st⁵ alaealine

alali|nõ, -dsõ, -st⁵ alaline

alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama

alamb, -a, -at¹³ alam

alambahe = alambalõ madalamale, allapoole

alambal = alamba(h)n

alambalõ = alambahe

alamba(h)n = alambal madalamal, allpool; Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool

ala(h)n = alahan

alanda|ma, -q, -⁸³ alandama

alandligult alandlikult

alandli|k, -gu, -kku³⁸ alandlik

alanpuu:l allpool

ala|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ alanema

alapannus, -(s)õ, -t¹¹ allapanu (loomadele)

alasi < alati alati; sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi

alasi|nõ, -dsõ, -st⁵ alatine

alaspäidi alaspidi

ala(ha)st madalamalt, altpoolt

alastus, -õ, -t⁹ alastiolek; rõivanappus; vaesus

alastõ(llaq) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti

alati > alasi

alava(h)n = alahan

albaanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ albaanlane

.algaja, -, -t³ = alostaja algaja

alg|klass', -klassi, -.klassi³⁷ algklass

alg|kuu:l', -kooli, -kuu:li³⁷ algkool

.algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõs'⁷⁵ algama; jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast; eeläq alõs' kuul' eile algas kool

.algu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ algus; algusõn oll' tüü rassõ alguses oli töö raske

ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama

all all

.alla (kuskilt) alla(poole); taivast alla taevast alla (vrd ala(q))

(.)allapoolõ allapoole

al|las', -asi, -asit⁴ alasi

all|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ allkiri

al|lõv', -õvi e -õva, -õvit e -õvat⁴ asula; suurem kirikuküla; alev(ik)

aloma|nõ < alomi|nõ, -dsõ, -st⁵ alumine

alo|nõ, -dsõ, -st⁷ -alune; mõtsaalonõ metsaalune; kanglialonõ kaenlaalune

alos, -(s)õ, -st¹¹ alus

alos|kleit', -kleidi, -.kleiti³⁷ aluskuub, kombinee

alos|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ aluspüksid

alos|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² vooder; ihupesu

alos.säädü(se)(h)n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik

alos.säädü|s*, -(se), -(s)t¹⁰ printsiip, põhimõte

alos.säädüsli|ne*, -dse, -st⁵ põhimõtteline

alostaja, -, -t³ = .algaja algaja

alos.taldri|k, -gu, -kku³⁸ alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega

alosta|ma, -q, -⁸³ algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama; tä alost' kirotamist ta alustas kirjutamist; taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud; pia alostas süküs varsti algab sügis

alostus, -õ, -t⁹ algus, hakatus; iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus

alostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv alostama: alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis

alt alt

alt.kulmõ = altlaka altkulmu

altnaha salakavalalt; taa om sääne inemine, kelle miil'düs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada

.altri, -, -t¹ altar

a'lu|miin', -miini, -.miini³⁷ alumiinium

alõng', -i, -it¹³ = alõng, -u, -ut¹³ algus; alõng'ots algusots

ameerikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = meeriklanõ ameeriklane

ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni; ammak surmaniq kuni surmani

amma|t', -di, -tit¹³ = ammõt' amet

ammukallaq ammukil

ammukillõ ammukile

ammu(q)kiq ammugi; hoopiski

ammukõsõ = ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama

ammulõ ammuli

ammu|nõ, -dsõ, -st⁷ = ammuskinõ = ammusinõ ammune

ammuq ammu

ammus = ammukõsõ: sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin

ammusi|nõ = ammuski|nõ, -dsõ, -st⁵ = ammunõ

ammu|tama, -taq, -da⁸² 1. ammutama (vedelikku, heinu vms); peksma, lööma; muguq ammut' ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga; 2. (suud) ammutama, ammuli ajama

ammõdi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ ametimees

ammõ|t', -di, -tit¹³ = ammat' amet

ammõt'li|k, -gu, -kku³⁸ ametlikuvõitu; sääl oll' sääne ammõt'lik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond

ammõt'li|nõ, -dsõ, -st⁵ ametlik

ammõt'ni|k, -gu, -kku³⁸ ametnik

a'na|nass', -nassi, -.nassi³⁷ ananass

and', anni, .andi³⁷ anne, andekus, talent; täl um tuu as'a pääle andi tal on selle asja peale annet

.andis .andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama

.andis .pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma

.andma, (.)andaq, anna⁶⁶ andma

.andrõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ andresepäev, 30. november

ands'a|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ < imelik 1. imelik, naljakas, kummaline; 2. saksik, upsakas, uhke

ands'akahe = ands'akalõ = ands'akuhe = ands'akulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt; 2. saksikult, upsakalt, uhkelt

ands'akus, -õ, -t⁹ veidrus

angõrda|ma, -q, -⁸³ = yngõrdama vingerdama, väänlema

angõr|hain, -haina, -.haina³⁰ > angõrpist'

angõrja|s, -, -t¹⁵ = angõrus angerjas

angõr|pist', -pisti, -.pisti³⁷ < angõrhain angervaks

angõrus, -õ, -t⁹ = angõrjas

.ankri = .ankro, -, -t¹ ankur

annus, -õ, -t¹¹ and, antav asi; ohvriand

an|nom', -oma, -omat⁴ nõu, anum

annõq, .andõ, annõt¹⁹ < .ohvri annetus, kink; ohver; andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama

anomamõsumassin, -a, -at⁴ nõudepesumasin

a'n(d)sambli, -, -t¹ ansambel

.antslagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ antsla elanik

a'nõk|duu:t', -doodi, -duu:ti³⁷ anekdoot

ao.arvami|nõ, -sõ, -st⁵ ajaarvamine

.aohna = .aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti; mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma

aokan|a, -a, -na²⁸ väga varajane ärkaja (vrd üü:kana)

ao|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ ajakiri

aokirändüs, -e, -t⁹ ajakirjandus

aokiräni|k, -gu, -kku³⁸ ajakirjanik

.aokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ varahommik

.aoldõ ajuti

.aoldõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aotlinõ ajutine; ajalik

ao|leht', -lehe, -.lehte³⁴ ajaleht

.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne

aolu|gu, -u, -ku²⁷ ajalugu

.aolõ = .aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti

.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aolinõ

aopikkä ajapikku

.aotli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aoldõnõ

ao|täht', -tähe, -.tähte³⁴ koidutäht, ehatäht

ao|tütär', -.tütre, -tütärd²² ööbik

ao.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = ao.valgõ, -, -t³ aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus

ao|viideq, -.viite, -viidet¹⁸ = aoviidäng, -u, -ut¹³ = aoviidüs, -(s)se, -t¹¹ = ao|viit, -viidü, -.viitü³⁷ = ao.viitmi|ne, -se, -st⁵ ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi

apa.kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes

apar', abara, abarat⁴ 1. = avvar' avar; 2. abar (kalavõrk)

apa|t', -di, -tit¹³ 1. lobiseja; 2. õgard

a'plaagri, -, -t¹ vaene, varanduseta; aplaagri(h)n olõma viletsas seisukorras olema

.aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult

appi appi

a'pri|kuu:s', -koosi, -kuu:si³⁷ > karvapluu:m'*

.ap|ril', -rili, -.rilli³⁸ > mahlakuu

.apte|k', -gi, -kki³⁸ apteek

a'ptekri, -, -t¹ apteeker

a'põl'|siin', -siini, -.siini³⁷ = a'põl'|sin', -sini, -.sinni³⁸ apelsin

araabla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ araablane

ar'aq = arq > är(ä)q

arb, arva, .arba³³ 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra; 2. > arm'

.arbja, -, -t³ tark, posija

.arb'ma, .arbiq, arbi⁶³ nõiduma, ravitsema

ar|buus', -buusi, -.buusi³⁷ > makõkürvits

arg, ara, .arga³³ arg, pelglik

.argnõma, arõdaq, .argnõ⁷⁵ hargnema, harunema

arima, arriq, ari⁵⁷ > harima

a'rkeoloogia, -, -t³ > vanaao.vällä.kaibminõ*

a'rkeo|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ > vanaao.vällä.kaibja*

arm, armu, .armu³⁷ 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus; 2. armulikkus, kaastunne, haletsus

arm', armi, .armi³⁷ < arb [2.] (haava) arm

armas, .arma, armast²² > .armsa

armasta|ma, -q, -⁸³ > .hoitma [3.]; > .tahtma [2.]

armastus, -õ, -t⁹ > .hoitminõ [3.]; > .tahtminõ [2.]

arma|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ armatsema

armii:nlä|ne, -(d)se, -st⁵ armeenlane

armi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ hoidma, säästlikult kasutama; mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole

arm|pant'†, -pandi, -.panti³⁷ > vahr

.armsa, -, -t³ < armas armas; kygõ armsamb raamat, film', oppaja, hopõn', värm' lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv

.armsahe = .armsalõ armsasti, meeldivalt

armualo|nõ, -dsõ, -st⁷ soosik

armu|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ armuand

armukadõ, -(hõ), -(hõ)t¹⁴ armukade

armukadõhus, -õ, -t⁹ armukadedus

armukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ armuke

armuldaq armutu

armuli|k, -gu, -kku³⁸ armulik, halastav

armuli|nõ, -dsõ, -st⁵ armuline, lahke, vastutulelik

armustõ armsasti, lahkelt

armõ|du, -du, -tut¹ 1. armetu, vilets; haletsusväärne; 2. = armõtuhe [2.]; armõdu hulga väga palju

armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti

aro, aro, arro²⁶ aru, kuiv rohumaa; aromaa arumaa

aro|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ = varikkõiv arukask

aro|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ hargnema

aroonia, -, -t³ > sitikpihl*

aro|tama, -taq, -da⁸² 1. harutama; 2. arutama

arotus, -õ, -t⁹ 1. harutamine; 2. arutus, arutamine, kaalumine

arotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ arutlema, arutama

arq = ar'aq > är(ä)q

arst', arsti, .arsti³⁷ > .tohtri

arstiruhe, -, -t² = arsti|ruu:h, -roho, -ruu:ht³⁹ ravim, arstirohi

.arst'ma, .arstiq, arsti⁶³ arstima, ravima

a'rtikli, -, -t¹ artikkel

arv, arvo, .arvo³⁷ 1. aru, mõistus; arusaam; muq arvost minu arust; arvo saama aru saama; arvo pidämä aru pidama; 2. arv, number; arvsyna arvsõna

.arvama, arvadaq, .arva⁷⁷ arvama, mõtlema; oletama

.arvami|nõ -sõ, -st⁵ arvamus, arvamine

.arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal; 2. mõistetamatu, selgusetu, segane

arvo|t', -di, -tit¹³ > puutri

arvõq, .arvõ, arvõt¹⁸ arve; arvit õiõndama, arvit klaar'ma arveid klaarima

arõnda|ma, -q, -⁸³ 1. harutama; 2. > edendämä

arõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ 1. hargnema, harunema; 2. arenema

as'a|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ asjaajaja, ametnik

as'aldaq = as'andaq

as'ali|k, -gu, -kku³⁸ asjalik, tõsine, arukas

as'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ asjaga seotu, asjaosaline

as'a|lugu, -luu:, -luku²⁷ olukord; asjaolu; asjalugu

as'a|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ asjamees, ametmees, tegelane

as'andaq = as'aldaq asjatu(lt)

as'a|tama, -taq, -da⁸² (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama

as'a.tundja, -, -t³ asjatundja, spetsialist; asjatundlik

as'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv as'atama

asi, as'a, .asja⁴³ 1. asi; 2. mänguasi; latsi as'aq laste mänguasjad

ask, aso, .asko³⁶ < praht', < prügü prügi, praht (halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed

askuni|k, -gu, -kut¹³ = asoaid = asounik prügihunnik, prügimägi

askõlda|ma, -q, -⁸³ = asõldama = asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama

aso|aid, -aia, -.aida³³ = askunik

asoni|k, -gu, -kku³⁸ 1. asunik, uusasukas; 2. asunik (0,25-liitrine viinapudel)

aso|nõ, -dsõ, -st⁷ < prahinõ prügine, prahine, räpane

aso|tama, -taq, -da⁸² 1. asutama, rajama, looma; 2. (midagi tegema) asutama, valmistuma; 3. sisse seadma, platsi võtma

asotus, -õ, -t⁹ asutus

asouni|k, -gu, -kut¹³ = askunik

a'ssõsri, -, -t¹ assessor

.astma, .astuq, astu⁶⁴ astuma; kõndima; astus tiid piten kõnnib teed mööda

.astmi|nõ, -sõ, -st⁵ = astuk' kõnnak

.astri, -, -t¹ aster

a'stroloogia, -, -t³ > tähetiieq*

a'stronoomia, -, -t³ > .taivaoppus*

astu|k', -gi, -kit¹³ = .astminõ

astõq, .astmõ, astõnd¹⁶ aste

asõl', .asklõ, asõld²³ kodune talitus, askeldus

asõlda|ma, -q, -⁸³ = askõldama

asõmal = asõmõl asemel

asõmalõ = asõmõlõ asemele

asõmi|k, -gu, -kku³⁸ asemik, asetäitja, asendaja

asõmõl = asõmal

asõmõlõ = asõmalõ

asõmõ.rõiv|aq, m -idõ, -it²² voodiriided

asõnda|ma, -q, -⁸³ = askõldama

asõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv asõndama

asõ|q, -mõ e -ma, -nd¹⁶ ase; voodi; jälg; koht; varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)

asõsyn|a, -a, -na²⁸ keel asesõna, pronoomen

ata|k, -gu, -kut¹³ soot, umbejäänud jõekäär

.atma, attaq, ata⁶¹ 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema; 2. võrku, noota sisse laskma; 3. sööma, õgima

atom', -i, -it⁴ = aadom' aatom

atr, adra, .atra⁴⁵ = adõr ader

a'tõ|ism', -ismi, -.ismi³⁷ ateism

a'tõ|ist', -isti, -.isti³⁷ ateist

au, avvo, (.)avvo³⁷ = avv 1. au, austus; autunne; 2. neitsilikkus, puutumatus

au|ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt¹⁸ auahne, kuulsushimuline

august', -i, -it¹³ > põimukuu

aur, auru, .auru³⁷ aurumasin; auruvedur

.aurama, auradaq, .aura⁷⁷ aurama

.ausa, -, -t³ aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga

.ausahe = .ausalõ ausasti, ausalt

austraalla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ austraallane

.austri, -, -t³ auster

austõrla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ austerlane

ausyn|a, -a, -na²⁸ ausõna

.au|tama, -taq, -da⁸¹ > avitama

.auto, -, -t¹ auto

.auto|juht', -juhi, -.juhti³⁶ autojuht

.auto|koda*, -kua, -kota²⁷ < garaas' garaaž

a'utonoomia, -, -t³ > .hindävoli*

a'utonoomili|nõ, -dsõ, -st⁵ > .hindävolinõ*

.autor', -i, -it⁴ autor

avahus, -õ, -st⁹ avaus, ava, auk

avalda|ma, -q, -⁸³ (välja) rääkima; üles tunnistama

avaldus, -õ, -t⁹ avaldus

avali|k, -gu, -kku³⁸ avalik

avi|tama, -taq, -da⁸² < .autama aitama

avv, avvo, (.)avvo³⁷ = au

av|var', -ara, -arat⁴ = apar' [1.] avar

avvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ auline, lugupeetud

avvosta|ma, -q, -⁸³ austama, lugu pidama

ball', balli, .balli³⁷ tantsupidu, ball

ba|naan', -naani, -.naani³⁷ banaan

bask', baski, .baski³⁷ bask

.ben|(d)sin', -(d)sini, -.(d)sinni³⁸ = ben(d)sin', -i, -it⁴ bensiin

bill'ard', -i, -it¹³ piljard

bi'oloogia, -, -t³ > elotiieq*

botaani|ga, -ga, -kat³ > kasvotiieq*

bu|di'sm', -di'smi, -.di'smi³⁷ e buda usk budism, buda usk; budausolinõ, budist' budausuline, budist

bulgaarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ bulgaarlane

buss', bussi, .bussi³⁷ buss

bü'ro|kraat', -kraadi, -.kraati³⁷ bürokraat

bü'rokraatia, -, -t³ bürokraatia

daam', daami, .daami³⁷ daam

daamõ, -, -t² vuhva; daam

.datli, -, -t¹ dattel

de'mo|kraat', -kraadi, -.kraati³⁷ demokraat

de'mokraatia, -, -t³ demokraatia

de'tsembri, -, -t¹ > joulukuu

detsi.liitri, -, -t¹ detsiliiter

detsi.metri, -, -t¹ = detsimii:tre, -, -t³ = detsimii:tri, -, -t¹ detsimeeter

dia.metri, -, -t¹ = diamii:tre, -, -t³ = diamii:tri, -, -t¹ diameeter

.diisli, -, -t¹ diisel; diislimotor' diiselmootor; diisliküteq diislikütus

diivan', -i, -it⁴ > sohva

dire'ktor', -i, -it⁴ = di'rektri, -, -t¹ > .juhtja*

disko, -, -t² disko

dollar', -i, -t⁴ dollar

dress', dressi, .dressi³⁷ dress (spordiriietus)

duss', dussi, .dussi³⁷ dušš

dü'nä|miit', -miidi, -.miiti³⁷ dünamiit

ede, ede, ete²⁴ sõiduki esiosa;

ede- esi-

ede|hammas, -.hamba, -hammast²³ lõikehammas

ede|jalg, -jala, -.jalga³³ (looma) esijalg

edendä|mä, -q, -⁸³ < arõndama [2.] edendama; arendama

ede|nemä, -nedäq e -däq, -ne⁸⁹ edenema, arenema; sujuma

edeots, -otsa, -.otsa³¹ esiosa; algus

edeotsa(h)n algul; nädäli edeotsa(h)n nädala algul

ede|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ esiosa, esipool

edesi edasi

edesipoolõ 1. ettepoole; 2. edaspidi

edeske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv edestämä

edespite(h)n edaspidi

edestä|mä, -q, -⁸³ edvistama

edetar|õ, -õ, -rõ²⁴ eestuba, eeskamber

ede|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri³⁷ esiratas

edevüs, -e, -t edevus, edvistamine

edi kõnek ei tiiäq ei tea; edikiä e ei tiiäq kiä ei tea kes, keegi; edikohe e ei tiiäq kohe ei tea kuhu, kusagile; ediko(h)n e ei tiiäq ko(h)n ei tea kus, kusagil; edikost e ei tiiäq kost ei tea kust, kusagilt; edikui e ei tiiäq kui(s) ei tea kuidas, kuidagiviisi; edikuna e ei tiiäq kuna ei tea kunas, kunagi; edimiä e ei tiiäq miä ei tea mis, miski

edimält esmalt, algul, kõigepealt

edimä|ne, -dse, -st⁵ esimene

edi|ne, -dse, -st⁷ 1. esine; rynnaedine rinnaesine; 2. = edü|ne, -dse, -st⁷ = edüs, -(s)e, -st¹¹ = ehüs esik

edüstäjä*, -, -t³ esindaja

edüstä|mä*, -q, -⁸³ esindama

edüstüs*, -e, -t⁹ esindus

eeder', -i, -it⁴ eeter

eelä|ne, -dse, -st⁷ = eeläskine eilne; lämmistimiq söögis eeläskiidsi kapstit soojendasime söögiks eilseid kapsaid

eeläq eile

eeläski|ne, -dse, -st⁵ = eeläne

eesti.aig|nõ, -sõ, -sõt⁶ = eesti.aoli|nõ -dsõ, -st⁵ eestiaegne

eestikeeli|ne, -dse, -st⁷ < eestikii:l'|ne, -se, -set⁶ eestikeelne

ega = egä [I]

egaq = õgaq ega; egaq taa olõ-i nal'aasi ega see pole naljaasi

egas = õgas ega siis

egä I = õga = ega iga; egä üü, nädäli, aastaga igal ööl, nädalal, aastal

egä II, iä, ekä, sisseü ekkä, m omast ja osast eie, m sisseü ekki(he), m alaleü iele > igä [2], > i(j)ä

egäalasi alatasa; alati; suqkaq om egäalasi üts' hädä sinuga on alatasa üks häda

egäpäivi iga päev

egäpäävä|ne, -dse, -st⁷ igapäevane

egäsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st⁵ igasugune

egäüts', egäüte, ekäütte, sisseü ekkäütte, alaleü egäleütele³⁵ igaüks

eheq, .eht'me, ehend¹⁶ e .ehte, ehet¹⁹ ehe, kaunistus

eherüs, -e, -t⁹ = iherüs jõeforell

ehes, -(s)e, -t¹¹ = ihes < siig siig

ehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv ehitämä: miä sa nii kavva ehitelet hinnäst mis sa nii kaua ennast ehid

ehi|tsemä, -däq e-tsäq, -dsä⁹⁰ = eht'mä ehtima

ehi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = ehitsemä; 2. = .eihtämä

ehitüs, -e, -t⁹ = .eihtüs

ehitüs|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = .eihtüsmii:s'

.ehtepuu, -, -d⁵⁰ ilupuu

.eht'mä, .ehtiq, ehi⁶³ = ehitsemä

.ehtsä, -, -t³ ehtne

eh|vekt', -vekti, -.vekti³⁷ efekt

ehüs, -(s)e, -t¹¹ = edüs

ei(q) min es ei; olõ eiq e olõ-(õ)iq e ei olõq ei ole; saa eiq e saa-(a)iq e ei saaq ei saa; olõ es e olõ-(õ)s e es olõq ei olnud; saa es e saa-(a)s e es saaq ei saanud

.eihte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .eihtämä: aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa

.eihtä|mä, -q, -⁸¹ = ehitämä [2.] ehitama

.eihtüs, -e, -t⁹ = ehitüs ehitus

.eihtüs|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = ehitüsmii:s' ehitaja, ehitustööline

.ei|tämä, -täq, -dä⁸¹ eitama

e'koloogia, -, -t³ ökoloogia

e'kska.vaatri, -, -t¹ ekskavaator

e'kskur|s'uu:n', -s'ooni, -s'uu:ni³⁷ ekskursioon

e'kslibris, -e, -t⁹ eksliibris

.eksäm', -i, -it¹ eksam

e'(e)lektri, -, -t¹ elekter

e'(e)lektriläügäh(t)üs, -e, -t⁹ = e'(e)lektri|läük, -läügü, -.läükü³⁷ elektrilöök

e'(e)lektrooni|ga, -ga, -kat³ elektroonika

e'(e)le|vant', -vandi, -.vanti³⁷ = ho'lopont' elevant

elitar|õ, -õ, -rõ²⁴ = elotarõ elutuba, eluruum

el|läi, -äjä, -äjät⁴ loom; elukas, olend; eläjäsüüt loomasööt

el|läv, -ävä, -ävät⁴ 1. elav, elus; 2. elav, erk; vilgas

ellävhõpõ, -, -t¹⁴ elavhõbe

elo, elo, ello²⁶ 1. elu; elamine; 2. = elotus [1.]

elo|aig, -ao, -.aigo³⁶ eluaeg, kogu elu

elo.aig|nõ, -sõ, -sõt⁶ eluaegne

eloasõ|q, -mõ, -nd¹⁶ eluase, maja

eloel|läi, -äjä, -äjät⁴ eluloom, elujõuline loom või inimene taast joht saa ei inämb eloeläjät sellest ei saa küll enam elulooma

elo|igä, -iä, -ikä²⁵ eluiga, eluaeg

elokala|haud, -havva, -.hauda³³ eluskala hoidmise tiik

elokotus, -(s)õ, -t¹¹ elukoht

elo|käük', -käügi, -.käüki³⁷ elukäik, elu(kulg)

eloli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. elujõuline; elus; 2. elusolend

elolu|gu, -u, -ku²⁷ elulugu, elukäik

eloma|ja, -ja, -ia²⁸ elumaja

elo|märk', -märgi, -.märki³⁷ elumärk, elu olemasolu tunnus

elo(h)n elus, elav

eloni|k, -gu, -kku³⁸ = elänik elanik

elopuu, -, -d⁵⁰ elupuu

elosahe = elosalõ elusalt

elo|suu:n', -soonõ, -suu:nt⁴⁰ arter, tuiksoon

elo|tama, -taq, -da⁸² = elotsõma elutsema

elotar|õ, -õ, -rõ²⁴ = elitarõ elutuba, eluruum

elo|tiieq*, -.tiide, -tiiet¹⁹ < bi'oloogia bioloogia

elo|tsõma, -tsaq, e -daq, -dsõ⁹⁰ = elotama

elotus, -õ, -t⁹ 1. = elo [2.] = elämine [2.] eluase, elamu; majapidamine; kodu; talu; korter; 2. korrus

elo|vaim, -vaimo, -.vaimo³⁷ elu(vaim), hing, elumärk

eläh(t)änü|q, -q, -t¹ = elänüq elatanud

eläh(t)ünü|q, -q, -t¹ = eläh(t)änüq

eläjä|pii:t', -peedi, -pii:ti³⁷ loomapeet

eläjä|tahr*, -tahra, -.tahra³⁰ loomaaed

elämi|ne, -se, -st⁵ 1. elamine, elu; 2. = elo [2.]; 3. m elämiseq suguelund(id)

el|ämä, -läq, -ä⁶⁹ elama; eläguq! elagu!

eläni|k, -gu, -kku³⁸ = elonik elanik

elänü|q, -q, -t¹ = eläh(t)änüq

elä|tämä-täq, -dä⁸² elatama, elatist muretsema, toitma

eläväneelähtäjä, -, -t³ elavaloomuline inimene

e'(e)nergiä, -, -t³ > vägi [2.]

enge†, 1. vaid; tüüd tetä-i üts'kyik' kui, enge kõrraligult tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult; 2. > ynnõ

.engli, -, -t¹ ingel

ersälä|ne, -(d)se, -st⁵ ersa

er|ä, -ä, -rä²⁴ era, eraldiolev; eraviisiline; errä tegemä e errä pidämä omaette (hrl üksi-kaksi midagi paremat) sööma

eräkullõ = eräl(d)e

eräkult eraldi, lahus; omaette

erä|kund, -kunna, -.kunda³² erakond, partei

eräldä|mä, -q, -⁸³ = erätämä (liigselt) valima; eraldama

eräldü|mä, -däq, -⁸⁴ = erätümä maha jääma, eksima; eralduma

eräl(d)e = eräkullõ eraldi, lahus; lahku; omaette

erä.näütäjä*, -, -t³ keel isikuline; eränäütäjä asõsyna, tegomuud isikuline asesõna, tegumood

erä.näütämäldäq* keel umbisikuline (tegumood)

eräpoolõ|du, -du, -tut¹ erapooletu

eräs*, -(s)e, -t¹¹ isik

eräs|kuu:d'*, koodi, kuu:di³⁷ isikukood

eräsli|ne*, -dse, -st⁵ isiklik

erästunnistus*, -õ, -t⁹ isikutunnistus

erä|tämä, -täq, -dä⁸² = eräldämä

erä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ = eräldümä

es vt ei(q)

e(s)s' > esiq

esi, ii:, ett⁴² esi, eesolev töötamisriba, töölõik

esi(q)kiq < esi(q)kinäq < .es'kiq isegi

esi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ esimees

esiq < e(s)s' ise, isiklikult

esiqasi iseasi

esiqeräli|k, -gu, -kku³⁸ = esiqeräli|ne, -dse, -st⁵ iseäralik, kummaline

esiq.hindäst 1. iseenesest; 2. endal, omast käest; meil om süük' esiqhindäst meil on söök omast käest

esiqmuu:du isemoodi;

esiqsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st⁵ isesugune

esiq.tahtli|nõ*, -dsõ, -st⁵ vabatahtlik

esiqviisili|ne, -dse, -st⁵ isemoodi

.es'kiq > esi(q)kiq

.essümä, .essüdäq, essü⁷⁹ eksima

essüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ ekslema

essüsse(h)n eksinud; eksiteel

essütäjä, -, -t³ teelt eksitaja (vaim)

essü|tämä, -täq, -dä⁸² eksitama

essütüs, -e, -t⁹ eksitus; eksimus

es|ä, -ä, -sä²⁴ isa; esäkodo isakodu; esä- isa(s)-, isane; esähani, -parts' isahani, -part

esäes|ä, -ä, -sä²⁴ isaisa

esä|k, -gu, -kut¹³ võõrasisa

es(s)äke|ne, -se, -ist⁸ issake, issand, jumal

esäldäq|lats', -latsõ, -last³⁹ vallaslaps

esäli|k, -gu, -kku³⁸ isalik

esänd, -ä, -ät¹³ isand, härra, peremees

esä|ne, -dse, -st ⁷ isane

et < õt et

e(t)temb etem, parem

etendüs, -e, -t⁹ etendus

etev, edevä, edevät⁴ edev

et|t, -u, -tu³⁷ vana (umbekasvav) jõesäng

ette < ettehe ette

ette.kaeli|k, -gu, -kku³⁸ ettevaatlik

ette|kannõq, -.kandõ, -kannõt¹⁹ ettekanne

ette kujotama < fa'ntasi·i·r'mä ette kujutama; fantaseerima

ettekujotus, -õ, -t⁹ < fantaasia ettekujutus, fantaasia

ette kuulutama ennustama, ette kuulutama

ettekuulutus, -õ, -t⁹ ennustus, ettekuulutus; ilma ettekuulutus e ilmakuulutus ilmaennustus

ettepan(n)us, -õ, -t¹¹ loomatoit

ettepanõ|k', -gi, -kit¹³ ettepanek

ettepoolõ(q) ettepoole

ette.võtja, -, -t³ 1. ettevõtlik; tä om ettevõtja inemine ta on ettevõtlik inimene; 2. ettevõtja, peamees

ettevõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ ettevõte

etteütelüs, -e, -t⁹ etteütlus

faas', faasi, .faasi³⁷ faas

fail', faili, .faili³⁷ > teedüstü*

fakt', fakti, .fakti³⁷ fakt

fanaati|k, -gu, -kut¹³ fanaatik

fanaatili|nõ, -dsõ, -st⁵ fanaatiline

fantaasia, -, -t³ > ettekujotus

fa'nta|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri⁶³ > ette kujotama

fas|sism', -sismi, -.sismi³⁷ fašism

fas|sist', -sisti, -.sisti³⁷ fašist

fi'ligraanili|nõ, -dsõ, -st⁵ filigraanne

film', filmi, .filmi³⁷ film

fi'loloogia, -, -t³ filoloogia

fi'lo|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ filoloog

fi'losoofia, -, -t³ filosoofia

fi'lo|suu:f', -soofi, -suu:fi³⁷ filosoof

firma, -, -t² firma, ettevõte

flandsõ, -, -t² äärik (tehnikas)

fluu:r', floori, fluu:ri³⁷ fluor

foto, -, -t² > pilt', > pääväpilt'

fund', fundi, .fundi³⁷ fond

fu·tu|rism', -rismi, -.rismi³⁷ futurism

fu·tu|rist', -risti, -.risti³⁷ futurist

fü'sioloogia, -, -t³ füsioloogia

füüsi|ga, -ga, -kat³ > luu:du(s(õ))tsäpändämine*, > luu:du(s(õ))tsäpändüs*

füüsi|k, -gu, -kut¹³ > luu:du(s(õ))tsäpändäjä*

gaas', gaasi, .gaasi³⁷ gaas

ga'llõrii, -, -d⁵⁰ galerii

ga|raas', -raasi, -.raasi³⁷ > .autokoda*

ga'rantii, -, -d⁵⁰ > taganus

ga'ran|tii:r'mä, -tii:riq, -teeri⁶³ garanteerima

ge'oloogia, -, -t³ geoloogia

ge'o|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ geoloog

gii:n', geeni, gii:ni³⁷ geen

glo'balisii:rü|mä, -däq, -⁸⁰ globaliseeruma

golf', golfi, .golfi³⁷ golf

graafi|ga, -ga, -kat³ graafika

graafi|k, -gu, -kut¹³ graafik

gramm', grammi, .grammi³⁷ gramm

grip|p', -i, -pi³⁷ gripp

grup|p', -i, -pi³⁷ grupp

gruusiala|nõ = .gruusla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ grusiin

gümnaasi|um', -umi, -.ummi³⁸ gümnaasium

gü'mna|sist', -sisti, -.sisti³⁷ gümnasist

.haabja|nõ = .haabja|s, -dsõ, -st⁵ haabjas, haavakoore värvi, hallikas

.haag'ama, haag'adaq, .haag'a⁷⁷ taga rääkima; ette heitma; laimama

haah', hahe, haaht³⁹ > hani

haaju, -, -t² narr, kergemeelne

haak', haagi, .haaki³⁷ haak; haaki minemä tülli minema

.haakri, -, -t¹ pootshaak

.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ⁸⁵ 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima

.haal'ma, .haaliq, haali⁶³ 1. haarama; ahnitsema; õgima; tööd rabama; 2. kahlama, sumpama

.haanigõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Haani (Haanja) elanik

haani|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ õlu, taar (hrl luulekeeles)

.haani|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ meessoost Haani (Haanja) elanik

haar', haari, .haari³⁷ tiib, laba (tuulikul, vesiveskil, masinail)

haarahta|ma, -q, -⁸³ < haarahu|tma, -taq, -da⁶² < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama

haaras|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi⁶³ > haariskõ(l)lõma

.haardma, haardaq, haara⁶⁶ haarama, kahmama

.haarduma, .haardudaq, haaru⁷⁹ 1. ulatuma, küündima; jätkuma, piisama; 2. sattuma, juhtuma; 3. nakkuma, sidurduma

haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ < haaras.kits'ma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema

haarus, -(s)õ, -t¹¹ < situr' sidur

haav, haava, .haava³⁰ 1. haab; 2. haav, vigastatud koht

.haavama, haavadaq, .haava⁷⁷ haavama, vigastama

haava|nõ, -dsõ, -st⁷ = haavinõ haavapuine, haavapuust

haavaporovi|k = haavapuravi|k, -gu, -kku³⁸ = haavatatt' haavapuravik, punapuravik

haava|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ haavariisikas

haavatat|t', -i, -ti³⁷ = haavaporovik

haavi|nõ, -dsõ, -st⁷ = haavanõ

haavisti|k, -gu, -kku³⁸ = haavisto, -, -t¹ haavik

.haavli, -, -t¹ haavel

habahu|tma, -taq, -da⁶² > haarahtama

habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = habal|õma, -daq, -õ⁸⁵ = habõhõ(l)lõma < haba|.rits'ma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema

haba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ > habahõ(l)lõma

habask', -i, -it¹³ 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp

ha|bima, -piq, -bi⁵⁷ haarama; ahnitsema; suur' kala habi suurt süütä suur kala haarab suurt sööta

habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)

habis|õma, -taq, -õ⁸⁷ 1. vabisema, värisema; kahisema, kohisema; nohisema; 2. lobisema; vastu rääkima

habras, .hapra, habrast²² habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud

habrasta|ma, -q, -⁸³ hapraks muutma; pehastama

habrastu|ma, -daq, -⁸⁴ = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima

habõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = habõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = habahõ(l)lõma

habõn|aq, m -idõ, -it⁴ < hapõn' habe; habõnit ajama habet ajama

habõna|raud, -ravva, -.rauda³³ > habõna|väits', -väidse, -väist³⁹ habemenuga

habõndu|ma, -daq, -⁸⁴ habetuma, habemesse kasvama

habõni|k, -gu, -kku³⁸ habemik

had'a|k, -gu, -kut¹³ kergats (hrl naine)

had'ra = had're, -, -t² kerglane, edev inimene

ha|go, -o, -ko²⁷ hagu, oks, vits

hagras, .hakra, hagrast²² hapu; tilgastanud

ha|gõma, -kõq, -e⁵⁹ 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;

haheq, .hahkõ, hahet¹⁹ = hahetus

hahe|tama, -taq, -da⁸² 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma

hahetus, -õ, -t⁹ = haheq nõrk valgus, eha-, koidukuma

hah|hil, -ila, -ilat⁴ = ahhil ahel

hahk, haha, .hahka³³ < ahk 1. (valkjas)hall, tuhkjas; hallikas; 2. nõrk valgus, koidukuma; 3. tühi jutt, loba

.hahkama, hahadaq, .hahka⁷⁷ 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma

hahka|tama, -taq, -da⁸² = hähkätämä lõõtsutama, hingeldama

hahka|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja, tühja jutu rääkija

.hahkja|nõ = .hahkja|s, -dsõ, -t⁵ hallikas

hahmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

hahmah(t)us, -õ, -t⁹ = jahmah(t)us jahmatus, ehmatus

haiba, -, -t² = haiba|k, -gu, -kut¹³ = haibats' kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)

haiba|tama, -taq, -da⁸² edvistama; vigurdama; hullama

haiba|ts', -dsi, -tsit¹³ = haiba

haida|k, -gu, -kut¹³ kergemeelne; kergats

.haigla|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haigõnõ

.haigus, -õ, -t⁹ haigus, tõbi

haigu|tama, -taq, -da⁸² haigutama

haigutus, -õ, -t⁹ = haik [1.] haigutus; mullõ tüküs haik pääle mind ajab haigutama

haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haigutama

.haigõ, -, -t³ haige, tõbine; valus

.haigõma|ja, -ja, -ia²⁸ haigla

.haigõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haigõpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = .haiglanõ haiglane, haigevõitu, haigepoolne

.haigõtallitaja, -, -t³ põetaja

.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ⁸⁵ < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama

haik, haigu, .haiku³⁷ 1. = haigutus haigutus; 2. kerglane; lapsik; saamatu

.haikama, haigadaq, .haika⁷⁷ halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga

.haiklõma, haigõldaq, .haiklõ⁷⁸ (rumalalt) vigurdama, edvistama, alpima

.hai(h)klõmiisi kaheldes, kõheldes

.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ⁸⁵ > .haihkõlõma

hain, haina, .haina³⁷ hein; rohi; umbrohi

haina|k, -gu, -kut¹³ = hainang heinaaeg, heinailm; heinategu

haina|kaar', -kaari, -.kaari³⁷ heinakaar

haina|kands, -kandsu, -.kandsu³⁷ rohutüügas; niidetud heinamaa

hainaka(d)sa|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ = hainaritsik

hainakuu, -, -d⁵⁰ < juuli juuli

hainali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ heinaline

hain-alo|nõ, -dsõ, -st⁷ madu; rästik

hainamaa, -, -d⁵⁰ heinamaa

haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ heinamaarjapäev, 2. juuli

hainang, -u, -ut¹³ = hainak heinaaeg, heinailm; heinategu

haina|nõ, -dsõ, -st⁷ rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane

hainaritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ = haina.rits'ka|s, -, -(s)t¹⁵ = hainaka(d)sak = hainatsirts rohutirts

haina|tama, -taq, -da⁸² = hainotama (umb)rohtuma

hainate|go, -o, -ko²⁷ heinategu

haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu³⁷ = hainaritsik

haino|tama, -taq, -da⁸² = hainatama

hais, haisu, .haisu³⁷ hais, lõhn

.haisama, haisadaq, .haisa⁷⁷ haisema, lõhnama

haiska, -, -t² = has'ka latatara

haiska|tama, -taq, -da⁸² = has'katama latrama, keelt peksma

haisu|tama, -taq, -da⁸² haisutama

ha|jo, -jo, -io²⁶ = hojo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hajol|õma, -daq, -õ⁸⁵ 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma

hajopin|i, -i, -ni²⁶ = hojopini hulkuv koer

hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil

hajovallõ = hajovillõ laokile, lohakile, hooletusse; hajuvile

hakk', haki, hakki³⁷ 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus

haksikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kaltsakas

halahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ halama; haletsema, kaasa tundma

hal|a(ha)ma, -laq, -la⁸⁸ halama

hala|pai, -paiu, -.paiu³⁷ = hala(k)puu, -, -d⁵⁰ leinapaju

hal'as, .halja e .hall'a, hal'ast²² haljas, roheline; selge, klaar (viina kohta)

ha(l)l'a|tama, -taq, -da⁸² = ha(l)l'õ|tama haljendama, rohetama

halg, halo, .halgo³⁶ (puu)halg

halgahta|ma, -q, -⁸³ meenutama, meelde tuletama; ma halgahta miilde ma tuletan meelde

halgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ meenuma, meelde tulema

hall, halla, .halla³⁰ hall, härmatis, öökülm

hall', halli, .halli³⁷ hall (värvitoon)

.hallama, halladaq, .halla⁷⁷ = hallatama

halla|nõ, -dsõ, -st⁷ hallane

halla|tama, -taq, -da⁸² = .hallama hallatama, hallaga kat(tu)ma; hain om ärq hallatõt rohi on hallatanud

hallika|nõ = hallika|s, -dsõ, -st⁵ hallikas

halli|tama, -taq, -da⁸² = hallõtama = hallõtuma hallitama

hallitus, -õ, -t⁹ > hallõq [1.]

hal|lus, -usa, -usat⁴ < vallus valus

hallõ, -, -t¹⁴ hale; täbar, vilets

hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti

hallõq, .hallõ, hallõt¹⁸ < hallitus 1. hallitus; 2. kirme, õhuke kord

hallõ|tama, -taq, -da⁸² = hallõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = hallitama

hal|u, -u, -lu²⁶ < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu

halusahe = halusalõ < valusahe valusasti

halu|tama, -taq, -da⁸² < valutama valutama

halv, halva, .halva³⁰ halb

halvastõ halvasti; halvastõ pall'o väga palju, liiga palju

halõhe = halõhõhe

halõhus, -õ, -t⁹ = halõndus haledus; haletsus

halõhõhe = halõhõlõ = hallõldõ = halõhe haledasti; täbarasti

ha(l)lõli|k, -gu, -kku³⁸ haleda-, härda-, tundelisevõitu

ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st⁵ hale, härras, tundeline; kaastundlik

halõndus, -õ, -t⁹ = halõhus

halõsta|ma, -q, -⁸³ halastama, armu heitma; haletsema, kaasa tundma

halõstus, -õ, -t⁹ halastus; haletsus, kaastunne

ha(l)l'õ|tama, -taq, -da⁸² = ha(l)l'a|tama haljendama, rohetama

halõ|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ haletsema, kaasa tundma, (kellestki) kahju olema

halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti

hama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ mõistma, aru saama; märkama; kavatsema

.hamba|(h)inds', -(h)indsi, -.(h)indsi³⁷ naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas

.hamba|tahas*, .tahta, tahast²³ hambapasta

hammas, .hamba, hammast²³ hammas

.hampsama, hampsadaq, .hampsa⁷⁷ = .hapsama (suhu) haarama, ahmama; hammustama

.hamps'ma, .hampsiq, hampsi⁶³ = .haps'ma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)

.hams'ma, .hamssiq, hamsi⁶³ 1. = .hamps'ma; 2. sumama (läbi lume, vilja vms)

hamõh, .hammõ, hamõht²⁰ = hamõq, .hammõ, hamõt¹⁸ särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas

hand, hanna, .handa³³ 1. saba; 2. tarberiista osa, käepide, vars; 3. rida, rivi; järjekord, kõnek saba; haniq lääväq hannan haned lähevad rivis; võtkõq handa! võtke järjekorda (v rivvi)!

hand|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu³⁷ sabaroots, sabaluu

hang', hangõ, .hangõ³⁵ kõva jäätunud koorik lumel; (lume)hang

hangi|tama, -taq, -da⁸² = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama

hangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema, endale püüdma

hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius

hangu|tama, -taq, -da⁸² = .hankõlõma

hangõlda|ma, -q, -⁸³ hangeldama, sahkerdama, kaubitsema

hangõ|tama, -taq, -da⁸² = hangitama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama

han|i, -i, -ni²⁶ < haah' hani

hani|pai, -paiu, -.paiu³⁷ hanepaju (pajuliik)

hank, hangu, .hanku³⁷ 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski

.hankama, hangadaq, .hanka⁷⁷ = .hank'ma, .hankiq, hangi⁶³ 1. hankima, muretsema; 2. ahnitsema; 3. tööd rassima

.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu

.hankõlõma, hangõldaq, .hankõlõ⁸⁵ = hangutama vaidlema, sõnelema

hannaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund

hannana|anõ, -asõ, -ist⁸ pruutneitsi, pulmades mõrsjat saatev naine

hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kurameerima, sõbrustama

hans'a, -, -t² = hanss', hansi, .hanssi³⁷ puskar, samagonn

hao|kubo, -kuu:, -kupo²⁷ haokubu

hap|as*, -pa, -ast²² hape

hapasni|k, -gu, -kku³⁸ hapnik

hapa|tama, -taq, -da⁸² hapendama, hapneda laskma

hapa|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott

hapatus, -õ, -t⁹ 1. mudane, porine koht; mülgas; 2. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks; leivajuuretis); 3. jama, rumalus; 4. = hapats' [1.]

ha|pin, -bina, -binat⁴ 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine

.hapni|k, -gu, -kku¹³ hapu aine, ollus; (maitselt) hapu

.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq⁷⁵ 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema

hap|p, -a, -pa³⁰ = hapats' [1.]

hapsahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama, potsatama

hapsah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus, potsatus

.hapsama, hapsadaq, .hapsa⁷⁷ = .hampsama

.haps'ma, .hapsiq, hapsi⁶³ 1. = .hamps'ma aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta); 2. mulksuma, potsuma (keemisel)

.hapsna, mulksumine, potsumine

hapsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haps'ma

hapu, .hapnõ, hapund¹⁷ hapu

hapuhain, .hapnõhaina, hapund.haina³⁰ 1. hapuoblikas; 2. jänesekapsas

hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä³⁵ hapupiim

ha|põn', -bõna, -bõnat⁴ > habõnaq

haraga|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = haraklill' 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslill' ülane

harah|(t)ama, -taq, -(t)a⁸³ 1. eksitama; eemaldama; silmist kaotama; 2. võõrutama

harah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma

hara|k, -ga, -kat¹³ harakas

harak|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = harak|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = haragalill' = harakninn' 1. karikakar; härjasilm 2. ülane

harali(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ = hargõlinõ = .hark'liganõ = harõlinõ haraline, haruline

har'as, -(s)õ, -t¹¹ (sea)harjas, (siili) okas

harask', -i, -it¹³ haraline, haruline ese

haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama

haravillaq (olõma) harali (olema)

haravillõ (ajama) harali (ajama)

harga, -, -t² = hargats' = hargo = harisk' = harõlg' = harõsk' eputis, kekats, lõkerdis, latatara

hargahu|tma, -taq, -da⁶² korraks v kiiresti sirutama, harki ajama

hargakillaq = hargikallaq = hargi(h)n = hargukillaq = harguvallaq harkis, harali, laiali

harga|ts', -dsi, -tsit¹³ = harga

hargikallaq = hargakillaq = hargi(h)n

.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ = harikanõ haraline, haruline

hargo, -, -t² = harga

hargukillaq = hargakillaq

hargukillõ = harguli = hargulõ = .harki harki, harali, laiali

hargu|tama, -taq, -da⁸² hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama

hargutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hargutama

harguvallaq = hargakillaq

hargõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ haraline, haruline

hari, har'a, .harja⁴³ hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)

harikallaq kaksiratsi

harika|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ haraline, haruline

hariligult harilikult, tavaliselt

harili|k, -gu, -kku³⁸ harilik, tavaline

harima, harriq, hari⁸⁴ < arima (maad) harima; hooldama, kasima; harima, teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama

hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas

harinõmaldaq harjumatu, ebaharilik

harisk', -i, -it¹³ = harga

haritus, -õ, -t⁹ harjumus, komme

hark', hargi, .harki³⁷ 1. hark; 2. ärtu

.harki = hargukillõ harki, harali, laiali

.hark'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ haraline, haruline

.harku harki(s), harali, laiali

.harku|ma, -daq, -⁸⁰ = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma

.harkõlõma, hargõldaq, .harkõlõ⁸⁵ 1. karglema, hüplema; edvistama; 2. > .haihkõlõma

harm', harmi, .harmi³⁷ hall

harmooni|k, -gu, -kut¹³ 1. harmoonium; 2. = härmoonik lõõtspill

har|o, -o, -ro²⁶ haru

ha|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ tõhk, tuhkur

harokallaq harali

har'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. harjusk, rändkaupmees; 2. = har'olill'

har'o|lill', -lilli, -.lilli³⁷ > rüälill'

haroli|nõ, -dsõ, -st⁵ haruline; haraline

har'o|tama, -taq, -da⁸² < tri·i·n'mä harjutama; treenima; har'otaminõ harjutamine, treening; käsile har'otama taltsutama, dresseerima

har'otus, -õ, -t⁹ harjutus

.harpu lahku, eraldi

.harpu|ma, -daq, -⁸⁰ = .harkuma eralduma, eksima, teistest maha jääma

hars'akõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kasimatu, karvadesse kasvanud inimene

.harss'u|ma, -daq, -⁸⁰ räbalduma, näruseks muutuma

harv, harva, .harva³⁰ 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane

.harva 1. harva, mõnikord, vähe; 2. = harvakult = harvalt = harvast(õ) = .harvuisi = harõvallaq hõredalt, hajali

harvõnda|ma, -q, -⁸³ harvendama

harõlg', -a, -at¹³ = harga

harõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ haraline, haruline

harõsk', -i, -t¹³ = harga

harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama

harõvallaq = .harva [2.] hõredalt, hajali

has'ka, -, -t² = haiska = has'kats' = haskõrus latatara

has'ka|tama, -taq, -da⁸² = haiskatama = haskõrdama = .hassama = hassatama = hassõrdama latrama, keelt peksma

has'ka|ts', -dsi, -tsit¹³ = has'ka

haskõrda|ma, -q, -⁸³ = has'katama

haskõrus, -õ, -t⁹ = has'ka

hass', hassi, .hassi³⁷ 1. > hauss' [1.]; 2. vanamees; habemik

hassa|k, -gu, -kut¹³ 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim

.hassama, hassadaq, .hassa⁷⁷ = hassa|tama, -taq, -da⁸² = has'katama

has|sin, -ina, -inat⁴ lobisemine, latramine

hassõrda|ma, -q, -⁸³ = has'katama

ha|s'u, -s'u, -ss'u²⁶ lollike, napakas

hatala|lats', -latsõ, -last³⁹ halv vallaslaps

hata|nõ, -dsõ, -st⁷ = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)

hata|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ kergesti järele andev umbsõlm

hati|k, -gu, -kut¹³ = hatanõ

hat'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kergats; Võrumaa lõunaosa elanike pilkenimetus

.hatsama, hatsadaq, .hatsa⁷⁷ pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)

hat|t, -a, -ta³⁰ 1. emane koer; 2. hatt, liiderlik naine

hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju³⁰ koerte jooksuaeg, koerapulm

haud, havva, .hauda³³ 1. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu; 2. haud (kalmistul)

.haudliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik

.haudli|k, -gu, -kku³⁸ ebatasase-, auklikuvõitu

.haudli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haudliganõ

.haudma, .hauduq, havvu⁶⁴ hauduma

haug', havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ³⁴ haug

haugahta|ma, -q, -⁸³ < haugahutma haugatama

haugah(t)us, -õ, -t⁹ haugatus

haugahu|tma, -taq, -da⁶² > haugahtama

haugas, .hauka, haugast²² kull; kanakull; haugas

haugu|tama, -taq, -da⁸² etteheiteid tegema; sõimama, pahandama; osatama

haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haugutama

.haugõlõma†, havvõldaq, .haugõlõ⁸⁵ mängima; hullama, vallatlema, jandama

hau(h) auh (koera haukumine)

.hauka|küüds', -küüdse, -küüst³⁹ kibuvits

.haukama, haugadaq, .hauka⁷⁷ haukama, hammustama

.haukma, .haukuq, haugu, min 1. p haugi⁶⁴ haukuma, klähvima; halvasti v järsult ütlema

.haurama, hauradaq, .haura⁷⁷ valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)

haus'a, -, -t² lobiseja, mõtlematu, kerglane, räpakas, alp inimene

haus'a|tama, -taq, -da⁸² = .haus'ma, .haussiq, hausi⁶³ lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama

hauss', hausi, .haussi³⁷ 1. < hass' [1.] loba, lori; pila; haussi ajama lori ajama; 2. kerglane, räpakas inimene; vigurivänt

.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ⁸⁵ = korduv .haus'ma

havvo|nõ, -dsõ, -st⁷ = .haudliganõ ebatasane, auklik

havvu|tama, -taq, -da⁸² hautama

hebehüisi = hebelüisi = hebevälläq kohevil; kergelt, lohakalt (riides)

hebevälle kohevile

hebevälläq = hebehüisi

hebo, -, -t² edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)

hebosk', -i, -it¹³ = hebo

heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hebotama

hebo|tama, -taq, -da⁸² edvistama, eputama; uhkeldama (rõivastega)

heegeldä|mä, -q, -⁸³ heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel

heemeke|ne, -se, -ist⁸ õhuke kord, kirme; õhuke v läbipaistev riie

heemendämä, -q, -⁸³ = heeme|tämä, -täq, -dä⁸² narmendama; hõredaks kuluma

heemi|k, -gu, -kut¹³ õhuke vilets riie

heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas

heenüs, -(s)e, -t¹¹ korratu, lohaka välimusega inimene

heering, -ä, -ät¹³ heeringas

heeri|ts, -dsä, -tsät¹³ kelm, lurjus; kergats

heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ > hiidüske(l)lemä

heidü|tämä, -täq, -dä⁸² > hiidütämä

heiga, -, -t² = heigats' = heigo = heik edvistaja, kergats

heiga|tama, -taq, -da⁸² = heigotama edvistama, eputama; vigurdama

heiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = heigo, -, -t² = heiga

heigo|nõ, -dsõ, -st⁷ edev, kerglane

heigo|tama, -taq, -da⁸² = heigatama

heigotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv heigotama

heik, heigo, .heiko³⁷ = heiga

.heikelemä, heigeldäq, .heikele⁸⁵ 1. = korduv heigotama; 2. vilklema

heim', heime, .heime³⁵ kirme, õhuke kord

.heitmä, .heitäq, heidä⁶¹ > .hiitmä

.heitämä, heidädäq, .heitä⁷⁷ > .hiitämä

.heitü|mä, -däq, -⁷⁹ > .hiitümä

hek|k', -i, -ki⁸² hekk

.heksli, -, -t¹ heksel; hekslimassin hekseldi, hekslimasin

he'k|täär', -tääri, -.tääri³⁷ = .hek|tär', -täri, -.tärri³⁸ hektar

.helde, -, -t³ helde

.heldüs, -e, -t⁹ heldus, armulikkus

helehehe = helehele heledasti, heledalt

hele|tämä, -täq, -dä⁸² helendama

helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad

helgeq, .helke, helget¹⁸ 1. kõrvetav kuumus; 2. läige, sära

helge|tämä, -täq, -dä⁸² kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma

helgähtä|mä, -q, -⁸² helgatama; vilksatama

helinälläq helinal

helis|emä, -täq, -e⁸⁷ helisema

helistä|mä, -q, -⁸³ 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima

.helkelemä, helgeldäq, .helkele⁸⁵ helklema, sädelema

.helksä, -, -t³ = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav

.helkämä, helgädäq, .helkä⁷⁷ = .hilkama lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama

hell, hellä, .hellä³⁵ hell, õrn

helle, -, -t¹⁴ 1. hele, heledavärviline; hellerohilinõ, -sinine, -pruun' heleroheline, -sinine, -pruun; 2. helisev; kõrge (heli v hääle kohta)

hellever|rev, -evä, -evät⁴ helepunane; roosa

helli|k, -gu, -kut¹³ = helläne tundlik, õrn, hell; hellik, hellitatud

hel|lin, -inä, -inät⁴ helin

helläh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ heldima

helläh(t)üs, -e, -t⁹ heldimus

helläli|ne, -dse, -st⁵ lopsakas

helläliste lopsakalt

.hellämä, hellädäq, .hellä⁷⁷ (hästi) hoolitsema, hellitama; loomi talitama, nuumama

hellä|ne, -dse, -st⁷ = hellik

hellänim|i, -e, -me²⁴ hellitusnimi

hellä|tämä, -täq, -dä⁸² = hellütämä hellitama

hellätüs, -e, -t⁹ (üleriiete) volt, voldikimp; särgil ommaq hellätüseq sälä pääl pintsakul on voldid seljal

hellümun|a, -a, -na²⁶ hellitatud laps

hellüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hellütämä

hellü|tämä, -täq, -dä⁸² = hellätämä

helm', helme, .helme³⁵ helmes

helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ helmekee

he|l'oma, -ll'oq, -l'o⁷⁰ = helümä = hõl'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma

helähtä|mä, -q, -⁸³ < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama

helähtü|mä, -däq, -⁸⁴ = enesekoh helähtämä: edimiä helähtü miski helatas

heläh(t)üs, -e, -t⁹ helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus

helähü|tmä, -täq, -dä⁶² > helähtämä

hel|ämä, -läq -lä⁸⁸ helisema, helama; kajama

hel|ü, -ü, -lü²⁶ 1. hääl, häälitsus, heli; hellü andma hääletama, valima; 2.* keel häälik; peethelü ja vabahelü kaashäälik, konsonant ja täishäälik, vokaal; puul'peethelü heliline konsonant; täüs'peethelü helitu konsonant; tuhmhelü sulghäälik, klusiil (vt ka hurt*)

helü|lyyr', -lõõri, -lyyri³⁷ = hyngulyyr' hingekõri, hingetoru

helümä, -llüq, -lü⁷⁰ = hel'oma

.hendä > .hindä

heng', henge, .henge = hing' 1. (inimese vm elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing

hengeli|ne, -(d)se, -st⁵ = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus

henge.matmishä|dä*, -dä, -tä²⁴ astma

.hengi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .hingipäiv hingedepäev, 2. november

hengitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hingitse(l)lemä = korduv hengitsemä

hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = hingitsemä hingitsema

heng'puhussi(h)n = hing'puhussi(h)n hing kinni

hengähtä|mä, -q, -⁸³ = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma

.hengämä, hengädäq, .hengä⁷⁷ = .hingämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hengümä

.hengü|mä, -däq, -⁸⁰ = .hingümä lahtuma, aurustuma

.hengüs, -e, -t⁹ = .hingüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu; hengüsele minemä hingusele minema, tegutsemast lakkama, surema

hen|u, -u, -nu²⁶ Saru valla elanike pilkenimi

he|pem', -beme, -bend¹⁶ ebe, kübe, helves

herehehe eredasti

herende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv herendämä = hereske(l)lemä

herendä|mä, -q, -⁸³ eputama; püsimatu või kärsitu olema

heresk', -i, -it¹³ edev, kasvatamatu

hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = herende(l)lemä

herevilläq = herevälläq ärevil; elevil

herga|ts', -dsi, -tsit¹³ = hergo, -, -t² püsimatu inimene; eputis

hergo|nõ, -dsõ, -st⁷ edev; püsimatu; meeleline, himur (naisterahva kohta)

hergo|tama, -taq, -da⁸² eputama, edvistama

her|imä, -riq, -i⁵⁷ tähele panema, häirida laskma; las rüük', heri ei ma tuud las röögib, ma ei pane seda tähele

herk, hergo, .herko³⁷ tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik

.herksä, -, -t³ ergas, erk, elav

.herkvälle elevile, ärevile

.herkvälläq elevil, ärevil

herneh, .herne, herneht²⁰ = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi

.hernehirmutus, -õ, -t⁹ = .hernetunt' hernehirmutis

.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra⁴⁵ hernekaun

herneq, .herne, hernet¹⁸ = herneh

.herne|ruu:g, -ruvva, -ruu:ga³³ hernesupp

.herne|tunt', -tundi, -.tunti³⁷ = .hernehirmutus

.hernetõ|bi, -võ, -põ²⁵ = herneh [2.] rõuged

.hernetähi|ne, -dse, -st⁷ rõugearmiline

.herne|täht', -tähe, .tähte³⁴ rõugearm

herr, herrä, .herrä³⁵ = herrä härra; saks; tõusik

herre, -, -t¹⁴ ere

herrä, -, -t² = herr

herändä|mä, -q, -⁸³ = herätämä äratama

herä|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ ärkama

herä|tämä, -täq, -dä⁸² = herändämä

heräville ärkvele

herävilläq = herävälläq ärkvel

heüd, hevvü, .heüdü³⁶ > höüd

hibali|k, -gu, -kku³⁸ = hibõlik = hipal' = hipõl' (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal

hibis|emä, -täq, -e⁸⁷ = libisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema

hibõli|k, -gu, -kku³⁸ = hibalik

hidsõq, .hitskmõ, hidsõnd¹⁶ külvirinna äärejoon; külviesi

hi|gi, -i, -ki²⁷ higi

higi|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ poor

higi|ne, -dse, -st⁷ = .hiine higine

higistä|mä, -q, -⁸³ > higitsemä

higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse⁹⁰ = higonõma higistama

higoma, hikoq, hio⁵⁹ ihuma, teritama

higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ⁸⁹ = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades

hii:(q) vaata!, näe(d)!; hiiq, kohe om hindä käknüq! näe(d), kuhu on enda peitnud!

.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ⁸⁵ (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema

hiideq, .hiite, hiidet¹⁸ 1. heide; 2. sademed; kerge sadu; lumelörts

.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hiidlane

hiid'o, -, -t² hajameelne v tähelepanematu inimene

hiid'o|nõ, -dsõ, -st⁷ hajameelne; tähelepanematu

hiidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ < heidüske(l)lemä korduv ehmuma, (kergesti) kohkuma

hiidüski|ne, -dse, -st⁵ pelglik, kergesti ehmuv

hiidüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv ehmatama, hirmutama

hiidü|täma, -täq, -dä⁸² < heidütämä ehmatama

.hiilama, hiiladaq, .hiila⁷⁷ hiilgama, särama; hõõguma

hiilas, .hiilsa, hiilast²² = .hiilva särav, hiilgav

hiile|tämä, -täq, -dä⁸² läikima, hiilgama; hõõguma

.hiilka, -, -t³ trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs

.hiil'mä, .hiiliq, hiili⁶³ hiilima

.hiilva, -, -t³ = hiilas

.hii|ne, -dse, -st⁷ < higine 1. higine; 2. udune, aurune (nt aken)

.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hiinlane

hiir, hiiro, .hiiro⁴⁰ valkjashall, hiirekarva; hiir hopõn' hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe

hiir', hiire, hiirt⁴⁰ 1. hiir (ka arvutil); 2. näärmete kogumik; tuu hiir' om ümärik muna, läbi naha um tundaq see näärmete kogumik on ümarik muna, läbi naha on tunda

hiire|herneh, -.herne, -herneht²⁰ 1. hiirehernes; 2. suvivikk

hiiro, hiiro, hiirot² = hiir'o, hiir'o, hiir'ot² valkjashall, hiirekarva hobune

hiis' hiie, hiit, m alaleü hiisile e hiijile⁴⁹ hiis

.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele⁸⁵ heitlema

.hiitli|k, -gu, -kku³⁸ 1. muutlik, vahelduv; 2. kergesti heituv, pelglik

.hiitmä, .hiitäq, hiidä⁶¹ < .heitmä viskama, heitma, loopima

.hiitämä, hiidädäq, .hiitä⁷⁷ < .heitämä ennast (kuhugi v mingisse asendisse) heitma; ma hiitä pikäle ma heidan pikali

.hiitü|mä, -däq, -⁷⁹ < .heitümä ehmuma, heituma

hiiv, hiiva, .hiiva³⁰ (peen) puru

hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule

hikite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hikitämä

hiki|tämä, -täq, -dä⁸² = kikitämä itsitama; eputama

hikko = hikkõ = hikkõhe = hikkõlõ: lätsi hikkõ(he) läksin higiseks

hikõrda|ma, -q, -⁸³ naeru kihistama

hilba|k, -gu, -kut¹³ hilp, räbal; närune, katkine

.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ⁸⁵ = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema

hilestä|mä, -q, -⁸³ = ilestämä silitama; siluma

.hiljüisi = .hillä

.hilkama, hilgadaq, .hilka⁷⁷ = .helkämä lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama

.hilksa, -, -t³ = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav

hil|le, -le e -ehe, -let e -ehet¹⁴ = ille sile; libe

hill'o.kõisi = hill'o.kõtsi > .hillä

.hillä = .hiljüisi = hillä.keisi = hillä.keiste aeglaselt; tasa(kesi), vaikselt; sõidaq hillembähe! sõida aeglasemalt!

hillä|k, -gu, -kut¹³ aeglane; laisk, saamatu

hillä.keisi = hillä.keiste = .hillä

.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju

hilp, hilbu, .hilpu³⁷ hilp

hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ hilpharakas

.hilplõma, hilbõldaq, .hilplõ⁷⁸ = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema

himmastu|ma, -daq, -⁸⁴ = himmästümä pehastuma

himmu, -, -² > himo

himmusta|ma, -q, -⁸³ > himostama

himmästü|mä, -däq, -⁸⁴ = himmastuma

him|o, -o, -mo²⁶ < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha

himoka|nõ = himoka|s > himoli|nõ, -dsõ, -t⁵ himukas, himuline

himosta|ma, -q, -⁸³ < himmustama himustama, tahtma

hinaragõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vt hinnar'

hind, hinna, .hinda³⁰ hind

.hindama, hinnadaq, .hinda⁷⁷ hindama, hinda määrama

hindse|tämä, -täq, -dä⁸² narmendama

hinds'o, -, -t² varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd

hindu, -, -t² hindu

hi'ndu|ism', -ismi, -.ismi³⁷ hinduism

.hindä = .hinne < .hendä enda, enese

.hindä(t) > hinnäst

.hindäette omaette, endamisi

.hindä.isk'mi|ne*, -se, -st⁵ astendamine

.hindä.keske(h)n = .hindävaihõl omavahel

.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline

.hindä.kotsilt = .hindäkottalt 1. ise, iseseisvalt, omal jõul; 2. iseenesest; tä om hindäkotsilt peris hää inemine ta on iseenesest päris hea inimene

.hindäle = hinele endale, enesele

.hindämiisi = .hindä(h)n endamisi

.hindäperi sõltumatu, iseseisev

.hindäpidämi|ne*, -se, -st⁵ identiteet; eneseteadvus

.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette

.hindäsugunõ, -dsõ, -st⁷ omasugune

.hindä.tapmi|nõ, -sõ, -st⁵ enesetapp

.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n

.hindävol|i*, -i, -li²⁶ < a'utonoomia autonoomia

.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st⁷ < a'utonoomilinõ autonoomne

.hindäväsünü|q, -q, -t¹ rase

hinele = .hindäle

hing', hinge, .hinge³⁵ = heng' 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing

hingeli|ne, -(d)se, -st⁵ = hengeline hingeline, elusolend; elav, elus; hingelidseq eläseq edesi elavad elavad edasi (kaastundeavaldus)

.hingi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .hengipäiv hingedepäev, 2. november

hingitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hengitse(l)lemä = korduv hingitsemä

hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = hengitsemä hingitsema

hing'puhussi(h)n = heng'puhussi(h)n hing kinni

hingähtä|mä, -q, -⁸³ = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata

.hingämä, hingädäq, .hingä⁷⁷ = .hengämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hingümä

.hingü|mä, -däq, -⁸⁰ = .hengümä lahtuma, aurustuma

.hingüs, -e, -t⁹ = .hengüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu

hin|nar', -ara, -arat⁴ (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni

.hinne = .hindä enda, enese

hinneq, .hinde, hinnet¹⁹ kiud (hrl lina-, kanepikiud)

hinnõq, .hindõ, hinnõt¹⁹ hinne

hinnäst < .hindä(t) ennast

hinnästpite(h)n 1. rase; 2. omaette, iseseisev, iseseisvalt

hinnästtäüs' ennasttäis

.hintvas(ki(na)q) .pandma: tä panõ es tuud hintvaskinaq ta ei pannud seda tähelegi

hi|pal', -bali, -balit⁴ = hipõl' = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal

hipi, -, -t² 1. edvistaja, eputis; 2. hipi

hipi|tämä, -täq, -dä⁸² edvistama, eputama

hipusk', -i, -it¹³ kips

hipõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Mõniste valla naiste hüüdnimi

hi|põl', -bõli, -bõlit⁴ = hibalik = hipal'

hirm, hirmu, .hirmu³⁷ hirm

hirmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ korraks hirmuma, ehmuma

.hirmsa, -, -t³ = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]

.hirmsahe = .hirmsalõ 1. hirmsasti, koledasti, õudselt; julmalt, toorelt; 2. = hirmutuhe väga, tohutult

hirmu|du, -du, -tut¹ = .hirmsa

.hirmu|ma, -daq, -⁸⁰ hirmuma, ehmuma

hirmu|tama, -taq, -da⁸² hirmutama

hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]

hirmutus, -õ, -t⁹ hirmutis

hirnahta|ma, -q, -⁸³ hirnatama

hirnah(t)us, -õ, -t⁹ hirnatus

.hirnma, .hirnuq, hirnu⁶⁴ hirnuma

hiro(h)n-haro(h)n segi, laiali

hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa³⁰ noor palgimets

.hirro-.harro siia-sinna laiali

hirs', hirre, hirt⁴⁹ (jämedam) ümarpuit, palk

.hirskama, hirsadaq, .hirska⁷⁷ hirskama, vallatult käratsema, hullama; ringi aelema; muguq hirskas ilma piten muudkui aeleb ilma mööda ringi

.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ⁸⁵ = korduv .hirskama

hirss', hirsi, .hirssi³⁷ hirss

hirv', hirve, .hirve³⁵ hirv

his.paanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hispaanlane

.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu⁶⁴ kiljuma

.hiuhkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .hiuhkma

hius, -(s)õ, -st¹¹ juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma

hius|karv = .hiu(s)sõ|karv, -karva, -.karva³⁰ juuksekarv

.hiu(s)sõ.lõikaja, -, -t³ juuksur, juukselõikaja

hiu(s)sõ|nall', -nalli, -.nalli³⁷ juukseklamber

.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it¹¹ juuksed

hobõ|nõ, -sõ, -st⁷ > hopõn'

hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu³⁶ hobujõud

ho|d'o, -d'o, -t'o²⁶ = hojo = hud'o = huid'a = huid'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hod'os*, -(s)õ, -t¹¹ = hod'o|täht'*, -tähe, -.tähte³⁴ planeet

hod'o|tama, -taq, -da⁸² = hojotama = hud'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

hoi, -, -d⁵³ kangapool, kääv

hoia|tama, -taq, -da⁸² hoiatama

hoim, hoima, .hoima³¹ uim, uimasus

hoima|nõ, -dsõ, -st⁷ uimane

hoimast'*, -i, -it¹³ uimasti, narkootikum

hoimussihe = hoimussilõ uimaseks

hoimussillaq = hoimussi(h)n uimas, uimane; minestanud

hoimussilõ = hoimussihe

hoimussi(h)n = hoimussillaq

.hoitli|k, -gu, -kku³⁸ (kokku)hoidlik

.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoit'⁶⁶ 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).

hoitmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. hoidmine; säilitamine; 2. kinnihoidmine; 3. < armastus armastus, hoolitsus; 4. (lapse)hoidmine; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsimine; erektsioon; vanalmehel olõ-iq inämp hoitmist vanamehel pole enam erektsiooni

.hoitu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni

.hoitus, -õ, -t⁹ hoiukoht

hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt¹⁸ kehv lõng

ho|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = hod'o = hajo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hojopin|i, -i, -ni²⁶ = hajopini hulkuv koer

hojo|tama, -taq, -da⁸² = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hojotama

ho|l'a, -l'a, -ll'a²⁶ rumal, edev

holahta|ma, -q, -⁸³ solksatama, sulpsatama

holah(t)us, -õ, -t⁹ solksatus, sulpsatus

hol'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rumalusi tegema, edvistama; vallatlema

hol'a|laul, -laulu, -.laulu³⁷ lorilaul

holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal

holis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = volisõma vulisema, sulisema

hollandla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hollandlane

hol|lin, -ina, -inat⁴ = vollin vulin, sulin

ho|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ = hol'o|p', -bi, -pit¹³ tobu; logard

ho'lo|pont', -pondi, -.ponti³⁷ = e'(e)levant' elevant

hol'o|tama, -taq, -da⁸² lollitama; logelema; hol'otas kyik' uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha

holvand', -i, -t¹³ loikam

hoobis hoopis

hoods' = voods' lehmade jooma kutsumise hüüd

hoodõq†, huu:tõ, hoodõt¹⁸ = voodõq† sag m voodi; hiidäs' huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali

hoolas, huu:la, hoolast²² = voolas kiirevooluline

hoolika|nõ, -dsõ, -st⁵ = hoolõlinõ hoolas

hooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. hoolitsema; 2 = voolitsõma voolima

hoolõ|du, -du, -tut¹ hooletu

hoolõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = hoolikanõ hoolas

hoolõlistõ hoolsalt

hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud

hoolõtus, -õ, -t⁹ hooletus

hoon'a, -, -t² tossike

hoonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = voonakõnõ talleke

hoonõh, huu:nõ, hoonõht²⁰ = hoonõq, huu:nõ, hoonõt¹⁸ hoone

hoora|poig, -puja, -.poiga³² nurg (kala)

hoora|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ kergesti järele andev umbsõlm

ho|põn', -bõsõ, -bõst¹² < hobõnõ hobune

horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)

horgu|tama, -taq, -da⁸² = hõrgutama = hõrsutama < sorgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama; horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma laota (raputa) heinad laiali päikese kätte kuivama

horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil

horl'o, -, -t²⁶ = horl'o|p', -bi, -pit¹³ = hor'o = hor'op = hor'osk' lollike; kergemeelne inimene; loru

horm, horma, .horma³⁰ = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)

horm', hormi, .hormi³⁷ = vorm' vorm

.horm'ma, .hormiq, hormi⁶³ = .vorm'ma vormima

hormus, -(s)õ, -t¹¹ = horm: ahunal ommaq vaibaq hormussõq ahvenal on teravad uimed

ho|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ = hor'o|p', -bi, -pit¹³ = hor'osk', -i, -it¹³ = horl'o

hor'oskõ|(l)lõma, -llaq, -l(l)õ⁸⁶ = korduv hor'otama

hor'o|tama, -taq, -da⁸² lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma

hors'a, -, -t² = hors'a|k, -gu, -kut¹³ = hors'o = horss' = horsõnd' = hurs'a lohakas inimene, soperdis

hors'akuhe = hors'akulõ = hors'ostõ lohakalt

hors'a|tama, -taq, -da⁸² = hors'otama = .horss'ama = horsõndama = hurs'atama = .hurss'ama lohakalt töötama, soperdama

hors'o, -, -t² = hors'a

hors'ostõ = hors'akuhe = hors'akulõ lohakalt

hors'o|tama, -taq, -da⁸² = hors'atama

horss', horsi, .horssi³⁷ = hors'a

.horss'ama, hors'adaq, .horss'a⁷⁷ = hors'atama = .hurss'ama

.horss'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .hurss'uma sassi minema

horsõnd', -i, -it¹³ = hors'a

horsõnda|ma, -q, -⁸³ = hors'atama

horsõndus, -õ, -t⁹ lohakus; lohakas töö

hor|vaat', -vaadi, -.vaati³⁷ horvaat

hu|ba, -ba, -pa²⁶ 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal

hubahus, -õ, -t⁹ = huba|k, -gu, -kut¹³ hoop, obadus

hubaligu(h)n kobaras, koos, ligistikku

hu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = hubisõma hubisema, võbelema, värelema; tuli hupa tuli hubiseb; leheq hubahasõq lehed värelevad

huba|nõ, -dsõ, -st⁷ pude, rabe; kohev

hubastu|ma, -daq, -⁸⁴ pehkima

huba|t', -di, -tit¹³ rumal, kerglane inimene

hu|bi, -bi, -pi²⁶ kärsitu

hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes

hubis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = huba(ha)ma = hübisemä

hubli|k, -gu, -kut¹³ väike oblikas

hubrastu|ma, -daq, -⁸⁴ = habrastuma hapraks muutuma; pehkima

hudil|aq, m -idõ, -it⁴ hobuse suurauad

hu|d'o, -d'o, -t'o²⁶ = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hud'o|tama, -taq, -da⁸² = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

huds'a|tama, -taq, -da⁸² = huts'utama [2.] (tagant) sundima, (tagant) utsitama

huheq, .huhtmõ, huhend¹⁶ hrl m loputusvesi

huhka|tama, -taq, -da⁸² > hähkätämä

.huhmri, -, -t¹ = huhmõr', .huhmrõ, huhmõrd²² uhmer

.huhtma, .huhtaq, huha⁶³ = .uhtma loputama, uhtma

huhu|tama, -taq, -da⁸² häälitsema (jänese kohta)

huhvi|tama, -taq, -da⁸² irvitama

huid'a = huid'o, -, -t² = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hujuq (peletamis)hüüatus

huka(h)n hukas, raisus; kos sa no huka(h)n mis sa nüüd, kus sa sellega

hukatus, -õ, -t⁹ hukatus

hukkama, hukadaq, hukka⁷⁷ hukkama

huku|tama, -taq, -da⁸² hukutama

hul'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hul'atama

hul'a|tama, -taq, -da⁸² ulakust tegema, hullama

hulbõli|nõ, -dsõ, -st⁵ kirjatud

hulbõq, .hulpõ, hulbõt¹⁸ muster, kiri

hulga palju, hulga; pall'o hulga liiga palju

hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna

hulga(h)n hulgas

hulga(h)na = hulgani = hulga.kõisi

hulga.nistõ hulganisti

hulg'us, -(s)õ, -t¹¹ = hulgõrus, -õ, -t⁹ hulgus

huli|tama, -taq, -da⁸² laaberdama

hulk, hulga, .hulka³¹ hulk

.hulka hulka, sekka

.hulk'ma, .hulkiq, hulgi⁶³ hulkuma

.hulk'vallaq hulkvel, hulkumas

hull, hullu, .hullu³⁷ > ull'

.hullama, hulladaq, .hulla⁷⁷ = hullõrdama hullama

hul|lin, -ina, -inat⁴ vulin, sulin, mulin

.hullus, -õ, -t⁹ hullus

hullõrda|ma, -q, -⁸³ = .hullama

hum|mal', -ala, -alat⁴ humal

hummo(n)g, -u, -ut¹³ = hummok hommik

hummo(n)gidõ hommikuti

hummo(n)gu hommikul

hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st⁵ hommikune

hummo|k, -gu, -kut¹³ = hummo(n)g hommik

hummõn' homme

hummõni|nõ, -dsõ, -st⁵ homne

hu|n'a, -n'a, -nn'a²⁶ = hun'e|p' = hun'o = hünä tuim, laisk inimene, uimerdis

hun'ahta|ma, -q, -⁸³ = hünähtämä ühmama, korraks pomisema

hun'ah(t)us, -e, -t⁹ = hünäh(t)üs ühmatus

hu|n'a(ha)ma, -nn'aq e -n'adaq, -nn'a e -n'aha⁸⁸ = .hunn'ama sumisema, ümisema, undama

hun'a|puss, -pussu, -.pussu³⁷ käpard

hunda|ment', -mendi, -.menti³⁷ < undõrmann', < vundament' vundament

hunds'a|k, -gu, -kut¹³ untsakas

hun'e|p', -bi, -pit¹³ = hun'a

hunis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = hünisemä ümisema, inisema; pomisema

hunn', hunni, .hunni³⁷ < vunn' 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin

.hunn'ama, hunn'adaq, .hunn'a⁷⁷ = hun'a(ha)ma

hunni(h)n purjus

hun|nin, -ina, -inat⁴ = hünnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin

hunni|tama, -taq, -da⁸² vurritama; ringi jooksma

hu|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis

hunt', hundi, .hunti³⁷ hundikoer

hunts'hands'a|k, -gu, -kut¹³ untsantsakas

hunts'|valt', -valdi, -.valti³⁷ mürakaru, müraja

hupa|tama, -taq, -da⁸² upatama, hüpitama

hupa|ts', -dsi, -tsit¹³ kergats, eputis

hu|pin, -bina, -binat⁴ = hüpin hubin, võbin, värelus

hupista|ma, -q, -⁸³ = hup|pama, -adaq, -pa⁷⁷ upitama

hups': tuli palas nii: hups'-hups' tuli põleb nii: vups-vups

hupsahta|ma, -q, -⁸³ = vupsahtama lahvatama, vupsatama

hupsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ enesekoh lahvatama, vupsatama

hupsah(t)us, -õ, -t⁹ lahvatus, vuhvatus (tule kohta)

.hupsama, hupsadaq, .hupsa⁷⁷ = .vupsama vupsama

.hups'ma, .hupsiq, hupsi⁶³ vupsuma

.hups'na, -, -t³ vupsumine, võbin

.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema

hu|r'a, -r'a, -rr'a²⁷ tõre inimene

hurahta|ma, -q, -⁸³ = vurahtama vuratama

hurah(t)us, -õ, -t⁹ = vurah(t)us vuratus

hurask', -i, -it¹³ nokatsmüts

hurdsi|k, -gu, -kut¹³ hurtsik

hurga|tama, -taq, -da⁸² lohakalt töötama

hurga|ts', -dsi, -tsit¹³ tatraveski; lobiseja

hurista|ma, -q, -⁸³ = vuristama vuristama

huristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv huristama

huris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = vurisõma vurisema; sumisema

.hurjama, hur'adaq, .hurja⁷⁷ tõrelema

hurl'o, -, -t² = hurlõ|t', -di, -tit¹³ = vurl'o vurle; logard, hulgus

hurlõ|tama, -taq, -da⁸² hulkuma, logelema, looderdama

hurm, hurma, .hurma³⁰ = hurmus, -(s)õ, -t¹¹ = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)

hurmõli|nõ, -dsõ, -st⁵ haraline, sakiline

hurr', hurri, .hurri³⁷ kurt

hurri|kaan', -kaani, -.kaani³⁷ > pöörüs [1.]

hur|ril, -ila, -ilat⁴ 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus

hur|rin, -ina, -inat⁴ sumin, vurin; mehidseaian käve kõva hurrin mesilas käis kõva sumin

hur'sa, -, -t² = hurs'a|k, -gu, -kut¹³ = hors'a = hors'ak lohakas inimene, soperdis

hurs'a|tama, -taq, -da⁸² = .hurss'ama, hurs'adaq, .hurss'a⁷⁷ = hors'atama = horss'ama = hursõndama lohakalt töötama, soperdama

.hurss'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .horss'uma sassi minema

hursõnda|ma, -q, -⁸³ = hurs'atama = horsõndama

hurt, hurda, .hurta³¹ 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puul'korgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt ii: sõnas kii:l' (keele, kii:lt)

husahus, -õ, -t⁹ susin

hus|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha⁸⁸ = husisõma = .hussama susisema, vusisema; nohisema

husista|ma, -q, -⁸³ susistama, vusistama; nohistama

husis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = husa(ha)ma < vusisõma

huska, -, -t² mesiniku lõõts, suitsik

huskar', -i, -it⁴ köbi, toss, hädavares

huska|tama, -taq, -da⁸² tossutama; pussutama

huska|ts', -dsi, -tsit¹³ liivasoss, kehv liivamaa

huss', hussi, .hussi³⁷ < mado madu; uss

hussa-hassa lohakalt

.hussama, hussadaq, .hussa⁷⁷ = husa(ha)ma susisema, vusisema; nohisema; tuuraq puuq hussasõq ahon toored puud susisevad ahjus

hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ussimaarjapäev, 8. september

hus|sin, -ina, -inat⁴ susin, vusin; nohin

.hussu|ma, -daq, -⁸⁰ vaevaliselt põlema, hingitsema

huti pääl .käümä = .hut'ma

.hut'ma, .hutt'aq, huti⁶³ ehal käima

huts'u|tama, -taq, -da⁸² 1. ässitama; 2. = huds'atama (tagant) sundima, (tagant) utsitama; 3. kiigutama, kussutama

hut|t', -i, -ti³⁷ = hütt kaelustuvi, meigas

huu:|g, -, -gu³⁶ hoog

huu:gsahe = huu:gsalõ hoogsalt

huu:guisi hooti

huul', huulõ, huult⁴⁰ huul

huu:l', hoolõ, huu:lt⁴⁰ hool

huuli|ts, -dsa, -tsat¹³ < uulits tänav

huu:l'ma, huu:liq, hooli⁶³ 1. hoolima; 2. = vuu:l'ma voolima

huu:l'maldaq hoolimatu; hoolimata

huulõ.hämmäjä, -, -t³ inimene, kes istub peolauas ilma suuremat söömata ega joomata

huu:nis|a, -a, -sa²⁸ kevadkogrits (seen)

huu:p', hoobi, huu:pi³⁷ hoop

huu:|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = paadsapuu = uhupaads' = vohopaads' paakspuu

huu:pama, hoobadaq, huu:pa⁷⁷ sõudma

.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa oll' mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu

huu:r, hoora, huu:ra³¹ hoor

huu:rama, hooradaq, huu:ra⁷⁷ hoorama

huu:ska, -, -t³ = huu:s|laar', -laari, -.laari³⁷ = huu:s|pill', -pilli, -.pilli³⁷ tuulepea, võrukael; aeleja, vallatleja; hoolimatu, lohakas inimene

huust', huusti, .huusti³⁷ sasipea

huu:v', hoovi, huu:vi³⁷ hoov

huv|i, -i, -vi²⁶ huvi

huvi|tama, -taq, -da⁸² huvitama

huvitav, -a, -at⁴ huvitav; naljakas, imelik

hõbõhõ|nõ, -dsõ, -st⁵ hõbedane

hõdras, .hõtra, hõdrast²² = hõdõr habras

hõdrastu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma

hõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)

hõds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ soine, õõtsuv (kallas)

hõdõr = hõdyr', hõdra, .hõtra⁴⁵ = hõdras = hõtr habras

hõel, hõela, .hõela³⁰ õel; kehv, vilets; hõel ütlemine solvang; hõel lugu külh vilets lugu küll

.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt

.hõelus, -õ, -t⁹ õelus

hõginallaq aplalt

hõhka|tama, -taq, -da⁸² > hähkätämä

hõhv, hõhva, .hõhva³⁰ = hõhvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ < õhv, < õhvakõnõ mullikas, õhv(ake)

hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tull' hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma

hõ(h)hõrda|ma, -q, -⁸³ = hõkõrdama lõkerdama

hõi(q) hõi, hei

hõigahta|ma, -q, -⁸³ hüüatama, hõigatama

.hõikama, hõigadaq, .hõika⁷⁷ hõikama, hüüdma

.hõikma, .hõikuq, hõigu⁶⁴ hõikuma

.hõikus, -õ, -t⁹ mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna

hõim, hõimo, .hõimo³⁷ hõim, suguvõsa

.hõimla|nõ = hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hõimlane, sugulane

hõisi|tama, -taq, -da⁸² (hüüetega) sigu peletama

.hõiskama, hõisadaq, .hõiska⁷⁷ hõiskama

hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõkutama

.hõks'ma, .hõksiq, hõksi⁶³ = .jõks'ma = .lõks'ma = .niks'ma luksuma

.hõks'na, -, -t³ = .lõks'na [1.] luksumine

hõkõrda|ma, -q, -⁸³ = hõ(h)hõrdama lõkerdama

hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hõkõrdama

hõkõrus, -õ, -t⁹ lõkerdus; lõkerdis

hõ|l'a, -l'a, -ll'a²⁸ = hõl'ahus, -õ, -t⁹ igatsus, ihaldus, soov; unistus

hõl'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = hõl'al|õma, -daq, -õ⁸⁵ < unistama [2.] igatsema, ihaldama, soovima; unistama; kedä sa hõl'alõt? kelle järele sa igatsed?; vang' hõl'ahõlõs vabahust vang unistab vabadusest

hõlgas, .hõlka, hõlgast²² = hõllõ, -, -t¹⁴ halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki

hõlm, hõlma, .hõlma³¹ hõlm

.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma⁷⁷ kaisutama, sülelema

hõlmi|k, -gu, -kut¹³ lai pealiskuub, keep, vihmamantel; võtaq hõlmik vihma vasta pääle võta vihmamantel vihma kaitseks peale

hõ|l'oma, -ll'oq, -l'o⁷⁰ = hel'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma

hõl'o|tama, -taq, -da⁸² hõljutama, lehvitama; kõigutama, õõtsutama

hõl'ova, -, -t³ liikva, eeterpiiritus

hõlp, hõlbu, .hõlpu³⁷ hõlp, lust, kergus; hopõn' oll' hõlpu täüs' hobune oli puhanud, lustlik

.hõlpsa, -, -t³ hõlbus

.hõlpsahe = .hõlpsalõ hõlpsalt

hõlst', hõlsti, .hõlsti³⁷ hõlst

hõlõsti|k, -gu, -kku³⁸ hõre mets

.hõps'ma, .hõpsiq, hõpsi⁶³ = .hymps'ma = .lymps'ma lõmpsima

hõ|põ, -, -t¹⁴ hõbe

hõpõhalapuu, -, -d⁵⁰ hõbepaju

hõra|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ punane sõstar; valgõ hõrak valge sõstar

hõra|silm, -silmä, -.silmä³⁵ sõrasilm, kõõrdsilm

hõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ = hõrga|tsim', -tsimi, -.tsimmi³⁸ sõrgats (kabjaliste jalal)

hõrgulõ = horgulõ = hõrsulõ kohevil(e)

hõrgu|tama, -taq, -da⁸² = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama

hõrguvallaq = .hõrkvallaq = horguvallaq kohevil

hõril|aq, m -(i)dõ, -it⁴ orel

.hõrksa, -, -t³ habras

.hõrkvallaq = hõrguvallaq

hõrn, hõrna, .hõrna³⁰ = hõrnas, .hõrna, hõrnast²² jõeforell, hõrnas

hõrrõ, -, -t¹⁴ hõre

hõrrõli|k, -gu, -kku³⁸ hõredavõitu

.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa⁷⁷ sõimama; ruigama

hõrsulõ = horgulõ = hõrgulõ kohevil(e)

hõrsu|tama, -taq, -da⁸² = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama

hõrts, hõrdso, .hõrtso³⁷ mülgas, tüma koht

.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa⁷⁷ 1. hullama; 2. tõrelema

hõr|u, -u, -ru²⁶ 1. tugev külm; 2. leinaloor

hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om pall'o hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud

hõrõnda|ma, -q, -⁸³ harvendama

hõrõ|tama, -taq, -da⁸² punetama

hõ|til, -dila, -dilat⁴ 1. ehe; 2. kartuliseemnenupp

hõtr', hõdra, .hõtra⁴⁵ = hõdõr habras

hõtsk, hõdso, .hõtsko³⁷ = hõds'o 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)

hõõda|k, -gu, -kut¹³ võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru

hõõlas, hyyla, hõõlast²² rida, esi

hõõrahta|ma, -q, -⁸³ < hõõrahu|tma, -taq, -da⁶² korraks hõõruma

hõõra|tama, -taq, -da⁸² = hyyr(d)ma hõõruma

häbehüs, -e, -t⁹ häbedus

häbeli|k, -gu, -kku³⁸ = .häülik häbelik(uvõitu)

häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st⁵ = häüläs häbelik

häbemäldäq häbematu; rõve; aja häbemäldäq juttu ajab rõvedat juttu

häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv häbendämä

häbendämiisi häbenedes, häbelikult

häbendä|mä, -q, -⁸³ häbenema

hä|bä, -bä, -pä²⁴ lastek valu(s), haige

hä|bü, -ü, -pü²⁷ häbi

häbüstä|mä, -q, -⁸³ häbistama

hä|dä, -dä, -tä²⁴ häda; viga; probleem

hädä|abi, -abi, -api²⁶ kiirabi; hädaabi; päästeteenistus

hädäldä|mä, -q, -⁸³ hädaldama

hädäli|k, -gu, -kku³⁸ hädise-, põduravõitu

hädäli|ne, -dse, -st⁵ 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija

hädände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hädäldämä

hädä|ne, -dse, -st⁷ hädine, põdur

hädä.ohtli|k, -gu, -kku³⁸ hädaohtlik

hädäste hädasti

hä(i)elm, -ä, -ät⁴ = häierm

häh mis, kuidas, ah (küsi- v hüüdsõna)

hähkä|tämä, -täq, -dä⁸² = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama

hähn, hähnä, .hähnä³⁵ rähn

hähäq, m .hähki, .hähki³⁴ pulmad

häidseq, .häitsme, häidsend¹⁶ = häidseq, .häitse, häidset¹⁸ õis

häiehtä|mä, -q, -⁸³ heietama

häierm, -ä, -ät⁴ = hä(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied

.häitsemä, häidsedäq, .häitse⁷⁷ = .häitsnemä, häidsedäq, .häitsne⁷⁵ õitsema

.hälk'mä, .hälkiq, hälgi⁶³ helkima; iiveldama; valutama

.hälksämä, halksädaq, .hälksa⁷⁷ helgatama, korraks helkima

häll, hällü, .hällü³⁷ < hüll häll, kätki; kiik

.hällä|ne, -(d)se, -st⁵ linavästrik

hällü|tämä, -täq, -dä⁸² hällitama, kiigutama

hällüvälläq vetruvalt, õõtsuvalt

.hälmä, .hällüq, hällü⁷³ kiikuma, õõtsuma

hälväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ halvatuma

hälväh(t)üs, -e, -t⁹ halvatus

.hälvämä, hälvädäq, .hälvä⁷⁷ 1. halvama; 2. teotama

hämm, hämmä, .hämmä³⁵ märg, niiske

hämmähtä|mä, -q, -⁸³ < hämmähütmä korraks niisutama, kastma; hämmäht' leibä hämmähüse sisse kastis leiba kastmesse

hämmäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .hämmümä niiskuma, märjaks saama

hämmäh(t)üs, -e, -t⁹ = hämmätüs kaste, soust

hämmähü|tmä, -täq, -dä⁶² > hämmähtämä

.hämmämä, hämmädäq, .hämmä⁷⁷ kastma, märjaks tegema; hämssi jalaq ärq tegin jalad märjaks

häm|mär, -ärä, -ärät⁴ hämar; hämarus; videvik

hämmästä|mä, -q, -⁸³ pehastama

hämmästü|mä, -däq, -⁸³ pehastuma

hämmä|tämä, -täq, -dä⁸² niisutama, kastma

hämmätüs, -e, -t⁹ = hämmäh(t)üs

.hämmü|mä, -däq, -⁸⁰ = hämmäh(t)ümä

häm|o, -o, -mo²⁶ hämarik, hägu

hämälä|ne, -(d)se, -st⁵ häbelik, saamatu inimene

hämäri|k, -gu, -kku³⁸ hämarik

hämärüs, -e, -t⁹ hämarus

hänilä|ne, -(d)se, -t⁵ linavästrik

häpe, -, -t¹⁴ häbi

.härbän', -i, -it⁴ = .här|bänn', -bänni, -.bänni³⁷ häärber, härrastemaja

härel|emä, -däq, -e⁸⁵ riidlema; urisema

härg, härä, .härgä³⁴ härg

härg|hain, -haina, -.haina³⁰ härghein (rohttaim)

härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv härgütämä

härgü|tämä, -täq, -dä⁸² ärgitama; ärritama

häris|emä, -täq, -e⁸⁷ urisema

häristä|mä, -q, -⁸³ tõrelema, riidlema; ma sai häristäq ma sain tõrelda

härm, härmä, .härmä³⁵ 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik

härmi|k, -gu, -kut¹³ õhuke riie

.härmlä|ne, -e, -st⁵ = härm [2.]

härmooni|k, -gu, -kut¹³ = härmul', -i, -it⁴ = harmoonik [2.] lõõtspill

härmä|ne, -dse, -st⁷ ämblikuvõrke täis; härmane

härmä|tämä, -täq, -dä⁸² härmatama

härmätüs, -e, -t⁹ härmatis

härmävi|täi, -däjä, -däjät⁴ = härm [2.] ämblik

härmä|võrk, -võrgo, -.võrko³⁷ ämblikuvõrk

.härrämä, härrädäq, .härrä⁷⁷ = .hürrämä urisema; sõimama; mürisema

hässä, -, -t² = hässä|k, -gu, -kut¹³ aeglane, saamatu inimene, kohmard

.hässämä, hässädäq, .hässä⁷⁷ aeglaselt töötama, kohmerdama

.häste = hü(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul läts' tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste lag'a ta on õlgadest hästi lai

hätserdä|mä, -q, -⁸³ lohakalt töötama

hää, -, -d⁵⁰ = hü(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää pall'o hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus

häädkätt = hüvväkätt paremat kätt

.häädü|mä, -däq, -⁸⁰ = häömä hävima, kaduma

.häädüs, -e, -t⁹ 1. headus, heasoovlikkus; 2. väärtus, kvaliteet

.häägämä, häägädäq, .häägä⁷⁷ kiruma

hääle|tämä, -täq, -dä⁸² > hellü andma (vt helü); > kätt nõstma (vt käsi)

.hääli|ne, -dse, -st⁵ healoomuline

hääli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ meelitama; vaigistama, rahustama; silitama

hääpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt⁶ = hü(v)äpoolinõ parempoolne

hää.tahtli|nõ, -dsõ, -st⁵ heatahtlik

hääte|go, -o, -ko²⁷ heategu; teene

.häö|mä, -däq, -, min 1. ja 3. p .hävvü⁶⁸ = .häädümä hävima, kaduma

häöng', -i, -it¹³ häving

.häössihe .jäämä kaduma jääma

.häössi(h)n olõma kadunud olema

.häöte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .häötämä

.häö|tämä, -täq, -dä⁸¹ hävitama

.häötüs, -e, -t⁹ häving, hävimine; hävitus, tõrje

.häüldäq = .häütü häbitu

.häüligä|ne, -dse, -st⁵ = häüläs

.häüli|k, -gu, -kku³⁸ = häbelik häbelik(uvõitu)

häüläs, .häülä, häüläst²² = häbeläne = häbeläs = .häüligäne häbelik

häüsendä|mä, -q, -⁸³ = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama

häüss, häüsä, .häüssä³⁵ 1. ila, sülg; 2. lori; ropendamine

.häüssämä, häüsädäq, .häüssä⁷⁷ = häüsendämä

.häüstä|mä, -q, -⁸¹ häbistama

häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv häüsätämä

häüsä|tämä, -täq, -dä⁸² = häüsendämä

.häütü, -, -t¹ = .häüldäq häbitu

.häütühe = .häütüle häbitult

.hölpämä, hölbädäq, .hölpä⁷⁷ = .hülpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama

hörsä-härsä ülepeakaela

hösserdä|mä, -q, -⁸³ lohakalt tegema, vusserdama

.höste < .höstehe > .häste

hööberüs, -e, -t⁹ = hööde, -, -t² = hööderüs

hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hööderdämä

hööderdä|mä, -q, -⁸³ lööberdama, hulkuma

hööderüs, -e, -t⁹ = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene

hööli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ < hööveldämä hööveldama; vestma, siluma

hööl(m)äs, hüü:l(m)ä, hööl(m)äst²² = hü:ü(v)li höövel

hööri|k, -gu, -kut¹³ ümarik

hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama

höörä|tämä, -täq, -dä⁸² = höörü|tämä, -täq, -dä⁸² = vöörütämä veeretama, keerutama; hööritama

hööveldä|mä, -q, -⁸³ > höölitsemä

höüd, hövvü, .höüdü³⁶ < heüd ebe, helves, peenike kiud, kübe, ude; õhuke kord, kirme; välän satas höüdü väljas sajab peenikest lund (lumekübemeid); ijäheüdü juusk jõkõ piten jõge mööda voolab jääkirmet

.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele⁸⁵ uhkeldama, eputama (riietega)

.höüstelemä, höüsteldäq, .höüstele⁸⁵ sõnelema

hübis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hubisõma hubisema, võbelema, värelema

hüdis|emä, -täq, -e⁸⁷ värisema; tudisema

hüdsi, hüdse, hüst⁴¹ süsi

hüdsihappa|gaas'*, -gaasi, -.gaasi³⁷ süsihappegaas

hüdsäsni|k*, -gu, -kku³⁸ süsinik

hü|dü, -dü, -tü²⁶ ude

hüdüke|ne, -se, -ist⁸ udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)

hühis|emä, -täq, -e⁸⁷ eriliselt häälitsema (hobuse kohta); ku hopõn' näge, et läät hainugaq vai joogigaq, sys aja pää ette ja hühises kui hobune näeb, et lähed heintega või joogiga, siis ajab pea ette ja häälitseb eriliselt

hühkä|tämä, -täq, -dä⁸² > hähkätämä

.hüiämä, hüiädäq, .hüiä⁷⁷ 1. askeldama, ringi käima; 2. ringi ajama, keerutama (nt võid)

hükerdä|mä, -q, -⁸³ = hükü|tämä, -täq, -dä⁸² lohakalt töötama

hülbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ poolpaksuks muutuma (toidu kohta)

hülbäh(t)üs, -e, -t⁹ poolpaks toit; lake; laisk inimene

.hülge, -, -t³ hüljes

hüll, hüllü, .hüllü³⁷ 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll

.hüllelemä, hülleldäq, .hüllele⁸⁵ vaaruma, kõikuma

.hülp*, hülbä, .hülpä³⁵ tarretis, kallerdis

.hülp'mä, .hülpiq, hülbi⁶³ 1. lürpima, helpima; 2. sumama

.hülpämä, hülbädäq, .hülpä⁷⁷ = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama

.hülpü|mä, -däq, -⁸⁰ poolpaksuks muutuma, hanguma, kallerduma, tarretuma; hülpünüq niguq süldiliim' kallerdunud nagu süldileem

hülü pääle oletamisi

hülüvälläq poolhangunud (süldi kohta)

hünis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hunisõma ümisema, inisema; pomisema

hünk', hüngi, .hünki³⁷ hink (kala)

.hünk'mä, .hünkiq, hüngi⁶³ nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema

.hünksnä, -, -t³ nuuksumine, tihkumine; inin, ümin

hün|nin, -inä, -inät⁴ = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin

hün|ä, -ä, -nä²⁴ = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis

hünähtä|mä, -q, -⁸³ = hun'ahtama ühmama, korraks pomisema

hünäh(t)üs, -e, -t⁹ = hun'ah(t)us ühmatus

hü|pin, -binä, -binät⁴ = hupin hubin, võbin, värelus

.hüppä = .huupi 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); 2. huupi, umbropsu

.hüppämä, hüpädäq, .hüppä⁷⁷ > .kargama [1.]

hüpä(h)n asjatu, tarbetu

hüpä|ts', -dsi, -tsit¹³ kerglane; kelkija

hüpüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ hüplema

hürel|emä, -däq, -e⁸⁵ tülitsema; purelema

.hürgämä, hürgädäq, .hürgä⁷⁷ üürgama, karjuma, röökima

hürgä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija

hürgä|tämä, -täq, -dä⁸² soperdama

hür|i, -i, -ri²⁶ toriseja

hüris|emä, -täq, -e⁸⁷ urisema; ümisema; jorisema

hüristä|mä, -q, -⁸³ müristama

.hürkelemä, hürgeldäq, .hürkele⁸⁵ kõhklema

.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele⁸⁵ = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hürmäste(l)lemä

hürmistä|mä, -q, -⁸³ = .hürmämä

hürmä, -, -t² tõre

hürmähtä|mä, -q, -⁸³ käratama; kärgatama

.hürmämä, hürmädäq, .hürmä⁷⁷ = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama

hürmäste|(l)lemä = hürmüske|(l)lemä = hürmüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .hürmelemä = hürmiste(l)lemä tõrelema; sõimlema; torisema

hürmü|tämä, -täq, -dä⁸² = .hürmämä

hürp', hürbi, .hürpi³⁷ ürp

.hürrämä, hürrädäq, .hürrä⁷⁷ = .härrämä urisema; sõimama; mürisema

hür|rül', -ülä, -ülät⁴ 1. tige; viril; purjus; 2. = kivihürrül rünt (kala)

.hürske, -, -t³ turske, tüse, priske

hürss', hürsi, .hürssi³⁷ linamasin

hürsü|tämä, -täq, -dä⁸² loksutama; hüpitama

hürähtä|mä, -q, -⁸³ uratama

hürähüs, -e, -t⁹ uratus

hüräsk', -i, -it¹³ toriseja

hür(r)ümür(r)ü, -, -t² 1. pikne; 2. toriseja

hü|tin, -dinä, -dinät⁴ judin, värin

hüt|t, -ü, -tü ³⁷ = hutt' kaelustuvi, meigas

hü|tül, -dülä, -dülät⁴ udejas, hõre; hüdüläq hiussõq udejad juuksed

hütü|tämä, -täq, -dä⁸² häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb

hüvihüs, -e, -t⁹ headus; voorus

hüvilde parempidi; õigetpidi

hüvväkätt = häädkätt paremat kätt

hüvvüs, -(s)e, -t¹¹ varandus, rikkus

hüvvü|tämä*, -täq, -dä⁸² rikastama

hü(v)ä, hü(v)ä, hüvvä²⁴ = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä pall'o tüüd om taa as'agaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain

hü(v)ä.keiste kaunis hästi, kaunikesti

hü(v)ändüs, -e, -t⁹ 1. headus; 2. vara

hü(v)äpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = hü(v)ä.puul|nõ, -sõ, -sõt⁶ = hääpoolinõ parempoolne

hü(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada

hü(v)äste(le) 1. = .häste hästi; 2. hüvasti; hü(v)äste jätmä hüvasti jätma

hüü:, -, -d⁵¹ = vü:ü vöö; vööde

.hüübü|mä, -däq, -⁸⁰ hüübima; kallerduma

.hüübüs, -e, -t⁹ kallerdis

hü:ü(v)li, -, -t¹ = hööl'mäs höövel

.hüüpli, -, -t¹ hüüp (lind)

hüü:rdümä, hüü:rdüdäq, höörü⁷⁹ = vii:rdümä = vüü:rdümä veerema

hüü:rlä|ne, -(d)se, -st⁵ herilane

hyisk, hyisu, .hyisku³⁶ (liigne) optimism, innustus; tormakus; hyisku täüs' (liialt) optimistlik, innustunud; tormakas

.hyiskama, hyisadaq, .hyiska⁷⁷ hõiskama

.hymps'ma, .hympsiq, hympsi⁶³ = .hõps'ma = .lymps'ma lõmpsima

hyng, hyngu, .hyngu³⁷ lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama

hyngahta|ma, -q, -⁸³ < hyngahu|tma, -taq, -da⁶² = hyngutama veidi panema, lisama; hyngahti söögile vähä verevät pipõrd kah lisasin toidule ka natuke punast pipart

.hyngama, hyngadaq, .hynga⁷⁷ = .hynkama lõhnama

.hyngsa, -, -t³ lõhnav

hyngukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ natuke

hyngu|lyyr', -lõõri, -lyyri³⁷ = helülyyr' hingekõri, hingetoru

hyngu|tama, -taq, -da⁸² = hyngahtama

.hynkama, hyngadaq, .hynka⁷⁷ = .hyngama

hyygama, hõõadaq, hyyga⁷⁷ = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka⁷⁷ hõõgama, õhkama, õhkuma

hyyr(d)ma, hyyr(d)uq, hõõru⁶⁴ = hõõratama hõõruma

i'de|aal', -aali, -.aali³⁷ ideaal

i'de.aal|nõ, -sõ, -t⁶ ideaalne

idee, -, -d⁵⁰ idee

ido, io, ito²⁷ idu

idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ⁸⁹ = idänemä idanema

ido|tama, -taq, -da⁸² idusid küljest noppima; latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid

idänemä, iädäq e idänedäq, idäne⁸⁹ = idonõma

igi|ha(l)l'as, -.ha(l)l'a, -ha(l)l'ast²³ igihaljas

igra|tama, -taq, -da⁸² 1. urgitsema, uuristama; tä igrat' mulgu ta uuristas augu; 2. jandama, nihelema; miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!; 3. manguma; jonnima; närvidele käima; nii kavva tä igrat', ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin

igri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ immitsema

igä, iä, ikä²⁵ 1. iga, vanus; 2. = i(j)ä < egä [II] jää

igähü|mä, -däq, -⁸⁴ vananema; iganema

igähüs, -e, -t⁹ vanadus, iga

igä|tsemä, -tsäq, -dse⁹⁰ igatsema

igätsüs, -e, -t⁹ igatsus

igävä|ne, -dse, -st⁵ igavene

igäväste igavesti

igävüs, -e, -t⁹ 1. igavus; 2. = ikävaig* igavik; 3. = ikävruum'* lõpmatu ilmaruum

ihatõ|(l)lõma†, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hästi hoolitsema, hoidma

iherüs, -e, -t⁹ = eherüs jõeforell

ihes, -(s)e, -t¹¹ = ehes < siig siig

.ihkama, ihadaq, .ihka⁷⁷ ihkama, himustama

.ihkus, -õ, -t⁹ ihk, iha; vai no kyik' ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad

.ihnama, ihnadaq, .ihna⁷⁷ ihnsusest (mitte) raatsima; ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda

ihna|ts', -dsi, -tsit¹³ = ihnus, -(s)õ, -t¹¹ = ihnusk' ihnur, ihnuskoi

.ihnus, -õ, -t⁹ ihnsus

ihnusk', -i, -it¹³ = ihnus

ihnuskoi, -, -d⁵³ = ihnõqkaal = ihnõqkoi ihnuskoi

ihnõ|du, -du, -tut¹ = ihnõq

.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt

ihnõq|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ = ihnõqkoi, -, -d⁵³ = ihnuskoi

.ihnõlõ = .ihnõhe

ihnõq, .ihnõ, ihnõt¹⁸ = ihnõdu ihne, kitsi

ih|o, -o, -ho²⁶ ihu, keha

ihoalastõ(llaq) ihualasti

ihokat|õq, -tõ, -õt¹⁸ kehakate

iho.nuhklus, -õ, -t⁹ ihunuhtlus

iho|plaan', -plaani, -.plaani³⁷ = kihäplaan' välimus, keha(kuju); tuu lats'kõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga

ihotoidus, -(s)õ, -t¹¹ toit, elatis

iho|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kõhutäis

ihovar'otus, -õ, -t⁹ = ihovar'otus|katsk, -kadso, -.katsko³⁶ menstruatsioon; ku ihovar'otuskatsk säläh oll', sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni

ihoütsindä ihuüksinda

.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suur' väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea

ii:hnä > ii:(h)n ees

ii:(h)nkav|a, -a, -va²⁸ eeskava

ii:(h)n|kiri, -kirä, -.kirjä⁴³ eeskiri

ii:(h)notsa(h)n eesotsas

ii:(h)nperi(lde) = ii:speri(lde) ettepoole, edasi; hopõn' läts' iihnperi hobune läks ettepoole

ii:(h)npuu:l eespool

ii:(h)ntul|lõv, -õva, -õvat⁴ eestulev, järgmine

iira|tama, -taq, -da⁸² nihelema

.iirlä|ne, -(d)se, -st⁵ iirlane

iis'|kann', -kanni, -.kanni³⁷ kastekann

ii:sli, -, -t¹ eesel

ii:speri(lde) = ii:(h)nperi(lde)

ii:s|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ esmaspäev

ii:späävä|ne, -dse, -st⁷ esmaspäevane

ii:st eest

ii:st|kynõq, -.kynnõ, -kynõt¹⁸ kõne; ettekanne

ii:st'lä|ne, -(d)se, -st⁵ eestlane

ii:stol|lõi*, -õja, -õjat⁴ esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja

ii:st olõma eest olema, asendama; esindama; tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti

ii:stvi|täi, -däjä, -däjät⁴ eestvedaja, juht

ii:st.võtja, -, -t³ eestvõtja, algataja, organisaator

ii:st.ütlejä, -, -t³ eeslaulja

ikahta|ma, -q, -⁸³ < ikahu|tma, -taq, -da⁶² korraks nutma

ikeldä|mä*, -q, -⁸³ takistama

ikeldü|mä, -däq, -⁸⁴ takerduma; ikalduma

ikelüs, -e, -t⁹ takistus; õnnetus, viperus; ikaldus; mul tullõn juhtu üts' ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus

ik|eq, -ke, -et¹⁸ = ikäs

ikim, igime, igend¹⁶ ige

ik|k, -u, -ku³⁷ nutt; itk

.ikma, ikkõq, ikõ⁶¹ nutma

iks = yks ikka

ikuli|nõ, -dsõ, -st⁵ = iku|nõ, -dsõ, -st⁷ nutune

iku|tama = ikõ|tama, -taq, -da⁸² nutma ajama, nutta laskma

ik|äs, -kä, -äst²² = ikeq ike; ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge

ikäv, igävä, igävät⁴ 1. igav; 2. pikk, kauakestev; 3. igavus

ikäv|aig*, -ao, -.aigo³⁶ = igävüs [2.] igavik

ikäv|ruum'*, -ruumi, -.ruumi³⁷ = igävüs [3.] lõpmatu ilmaruum

.ilda hilja

.ilda.aigo hiljuti, hiljaaegu

.ildampa hiljem

.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema

ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult

ilestä|mä, -q, -⁸³ = hilestämä < .paitama, < silestämä, < silitsemä, < .sillämä silitama; siluma

ile|tämä, -täq, -dä⁸² läikima

illaha|nõ, -dsõ, -st⁵ = illanõ

illahu|tma, -taq, -da⁶² hilinema; ku tä üts' puul' tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märk' naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused

illa|k, -gu, -kut¹³ 1. aeglane; 2. hiline; tuu jääs pall'o illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale

illakult = illaldõ hiljuti; hilja

illa|nõ, -dsõ, -st⁷ = illahanõ hiline; illanõ õdak hiline õhtu; illadsõq kardohkaq hilised kartulid

ille, -, -t¹⁴ = hille sile; libe

il|los, -osa, -osat⁴ ilus, kaunis, kena

ilm, ilma, .ilma³⁰ 1. ilm; kliima; ilmatiidüs e -teedüs ilmateade; ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus; palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes; 2. maailm; universum, kõiksus; seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal

ilma ilma; ilma as'andaq ilma asjata

.ilma = .ilmu(isi) [1.] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi

ilma.aigo ilmaaeaegu

ilma|du, -du, -tut¹ tohutu, ilmatu, väga

ilmael|o, -o, -lo²⁶ maailma elu; ilmalik elu

ilmahulg'us, -(s)õ, -t¹¹ rändur, hulkur

ilmaja|go, -o, -ko²⁷ manner, maailmajagu

ilmakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < ilma.ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv

ilmamaa, -, -d⁵⁰ = maailm maailm

ilmamer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri⁴¹ = suur'meri ookean, maailmameri

ilma(h)n = ilma(h)ngi ilmaski, (mitte) kunagi

ilma|rahvas, -.rahva, -rahvast²² küla- v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus; säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks

ilmast .ilma alati, ühtelugu

ilma|sõda, -sya, -sõta²⁹ = ilmatapõlus, -õ, -t⁹ maailmasõda

ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga

ilma.ütlejä*, -, -t³ > ilmakäänüs*

ilm.essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)

ilm.kistumaldaq tohutult, väga

.ilmli|k, -gu, -kku³⁸ 1. maine, maapealne, ilmalik; 2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne

ilm.lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult

.ilmu(isi) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa

ilmuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ maapealne olend, elusolend (vrd kalmulinõ)

.ilmu|ma, -daq, -⁸⁰ ilmuma; ilmsiks tulema

ilmus*, -sõ, -t¹¹ nähtus; ilming

ilmu|tama, -taq, -da⁸² ilmutama

ilmvõimaldaq ilmvõimatu

il|o, -o, -lo²⁶ 1. rõõm, lõbu, lust; 2. ilu, kaunidus

ilo|du, -du, -tut¹ = ilõdu inetu, ebameeldiv; kohatu

ilodus, -õ, -t⁹ 1. ilu, kaunidus; 2. iludus, kaunitar

ilojut|t, -u, -tu³⁷ (nalja)jutt

iloli|nõ, -dsõ, -st⁵ < lõpus [II] lõbus, rõõmus, lustlik

ilo|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ pillimees, eeslaulja

ilo|puhm, -puhma, -.puhma³¹ ilupõõsas

ilopuu, -, -d⁵⁰ ilupuu

ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult

ilos.ampa ilusamini

ilosta|ma, -q, -⁸³ kaunistama

ilo|tama, -taq, -da⁸² 1. lõbutsema; 2. uhkeldama

ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult

ilotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ilotama

ilovi|täi, -däjä, -däjät⁴ mardisant

ilves, -(s)e, -t¹¹ = ilvessusi ilves

ilves|hain, -haina, -.haina³⁰ villpea (rohttaim)

ilves|susi, -soe, -sutt⁴² = ilves: ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi; muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat

ilõ|du, -du, -tut¹ = ilodu

imah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .imbu|ma, -daq, -⁸⁰ = .imbü|mä, -däq, -⁸⁰ = imäh(t)ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta); imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama

ime|asi, -as'a, -.asja⁴³ imeasi, ebaharilik asi v nähtus

imeh, .imme, imeht²⁰ = imeq ime

imehte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv imestama; imetlema

imehtä|mä, -q, -⁸³ 1. imestama; 2. (imestamisega) kaetama

imeh(t)üs, -e, -t⁹ 1. imestus; vaimustus, imetlus; 2. kaetus, kuri silm

imeli|k, -gu, -kku³⁸ > ands'ak

im|emä, -meq, -e⁶⁹ imema

imeq, .imme, imet²⁰ = imeh

ime(h)te|go, -o, -ko²⁷ imetegu

imete|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv imetämä

imetäjä, -, -t³ imetaja

ime|tämä, -täq, -dä⁸² imetama

im|i, -i, -mi²⁶ lastek ema, emme

immis, -(s)e, -t¹¹ emis

immi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ 1. immitsema; 2. (pikkamisi) imema; juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed

immo, -, -t² lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd

im|ä, -ä, -mä²⁴ ema

imähius, -(s)õ, -t¹¹ sünnijuus, -juuksed

imähtä|mä, -q, -⁸³ pisut magusaks muutma, imaldama

imäh(t)ü|mä, -daq, -⁸⁴ = imah(t)uma = imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)

imä|k, -gu, -kut¹³ võõrasema

imäkeeli|ne, -dse, -st⁷ emakeelne

imä|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ emakeel

imä|koda, -kua, -kota²⁷ emakas

imälep|p, -ä, -pä³⁵ sanglepp

imäli|ne, -dse, -st⁵ 1. ema omav (st ema on elus); 2. ema ligi hoidev; suur' lats', a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi; 3. võimeline emaks saama

imänd, -ä, -ät¹³ emand, proua

imändäkal|a, -a, -la²⁸ võldas (kala)

imä|ne, -dse, -st⁷ emane

imä|saibas, -.saiba, -saibast²² kuhjavarras

inahta|ma, -q, -⁸³ korraks inisema

inahus, -õ, -t⁹ = inähüs (hetkeline) inin

in|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha⁸⁸ = inisemä inisema; pinisema

i'ndi.aanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ indiaanlane

.indiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ indialane

inds'|hammas, -.hamba, -hammast²³ = indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas

.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)

indsi|k, -gu, -kut¹³ = inds'hammas

indsile = .indsi

indsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv indsitämä

indsi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. irvitama, itsitama; 2. hambaid paljastama

.inds'mä, .indsiq, indsi⁶³ narrima, irvitama

.indsü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. irevile minema; 2. immitsema

inemi|ne, -se, -st⁵ inimene; isik

inemise|lats', -latsõ, -last³⁹ inimeselaps

inemise|luu:m, -looma, -luu:ma³¹ inimesehakatis

inemisesüü:jä, -, -t³ inimsööja

inemisetük|k, -ü, -kü³⁷ sõim, halv inimene, inimesetükk

inemis|kund*, -kunna, -.kunda³² inimkond

inemli|ne*, -dse, -st⁵ inimlik

ingerlä|ne, -(d)se, -st⁵ ingerlane, Ingerimaa soomlane v isur

i'nger|vii:r', -veeri, -vii:ri³⁷ = i'ngvii:r'

.inglis(e)keeli|ne = .inglus(õ)keeli|ne, -dse, -st⁷ > .inglüs(e)keeline

.inglä|ne, -(d)se, -st⁵ inglane

.inglüs(e)keeli|ne, -dse, -st⁷ < .inglis(e)keeline, < .inglus(õ)keeline ingliskeelne

.inglüstin|a, -a, -na²⁸ tina

i'ng|vii:r', -veeri, -vii:ri³⁷ = i'ngervii:r' ingver

ingõrda|ma, -q, -⁸³ = yngõrdama vingerdama, väänlema

ingõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ingõrdama

inis|emä, -täq, -e⁸⁷ = ina(ha)ma inisema, pinisema

inne 1. enne, esmalt; varemalt; üts' inne viimäst eelviimane; kats' inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ

inne.aigo enneaegu, enneaegselt

innedä|ne, -dse, -st⁵ = inneskine

inneguq, = inne kuq enne kui

innemb = innembi(de) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini

innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem

innembä|ne, -dse, -st⁵ = inneskine

innem.büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem

innemu(i)stinõ, -dsõ, -st⁷ = inne.mu(i)stõnõ ennemuistne

inne.mu(i)stõ ennemuiste, ennevanasti

inne.mu(i)stõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = innemu(i)stinõ

inne(t)si|ne = inneski|ne, -dse, -st⁵ = innedäne = innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne; tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures; kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähend'? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?

innest(ä) ennist, enne, äsja, hiljuti

innevanast(õ) ennevanasti, muiste

inni|ne, -dse, -st⁷ > inneskine

insi|nör, -nöri, -.nörri³⁸ = insi|nüü:r', -nööri, -.nüü:ri³⁷ insener

insti|tuut', -tuudi, -.tuuti³⁷ instituut

inähüs, -e, -t⁹ = inahus (hetkeline) inin

inämb < ämp enam; rohkem; olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks

inämblä|ne, -dse, -st⁵ enamlane, bolševik

inämb-vähämb enam-vähem

inämbält (jaolt) enamasti, enamjaolt

inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti

inämbüs, -e, -t⁹ enamus

inämbüste = inämbüisi

ipo, -, -t² = irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna

ir|a, -a, -ra²⁶ = iranõ ihar, himur, tiirane

ir|a(ha)ma, -adaq e -raq, -ra e -aha⁸⁸ hirnuma, hinkuma; inisema; irisema

ira|nõ, -dsõ, -st⁷ = ira

irask', -i, -it¹³ iriseja

irbus, -(s)õ, -t¹¹ = ipo

ir|i, -i, -ri²⁶ irin, nurin; kius, jonn; irri ajama irisema

iri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = irupott' = piripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja

iris|emä, -täq, -e⁸⁷ = .irrama, irradaq, .irra⁷⁷ irisema, nurisema, virisema

ir|rin, -inä, -inät⁴ irin, nurin; nutt; jonn

irupot|t', -i, -ti³⁷ = iripill'

.irvelemä, irveldäq, .irvele⁸⁵ = korduv irvitämä

irv'|hammas, -.hamba, -hammast²³ = irvik irvhammas

.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)

irvi|k, -gu, -kut¹³ = irvhammas

irvile = .irvi

irvite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv irvitämä

irvi|tämä, -täq, -dä⁸² = .irv'mä, .irviq, irvi⁶³ irvitama, nöökama

isah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = isonõma isunema, isu tundma

isah(t)us, -õ, -t⁹ = iso

isa|nõ, -dsõ, -st⁷ = isonõ

.isk'mä, .iskiq, isi⁶³ 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas); 2. (ennast) moondama; muundama miis' iske hindä sivvus mees moondas enda maoks

.is|lam', -lami, -.lammi³⁸ islam, muhamedi usk; islamiusolinõ islamiusuline

islandla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ islandlane

is|o, -o, -so²⁶ = isah(t)us isu

isoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = iso|nõ, -dsõ, -st⁷ = isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas

isonõ|ma, -daq, -⁸⁹ = isah(t)uma

issi|k, -gu, -kut¹³ pealekaebaja, nuhk

.issänd, -ä, -ät¹³ issand

istang, -u, -ut¹³ istandik

.istma, .istuq, istu⁷³ istuma

istukillaq istuli

.istu istukil(e), istuli

istuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .istma: istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha

istu|tama, -taq, -da⁸² istutama

istutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv istutama

.istõ|pink', -pingi, -.pinki³⁷ istepink

istõq, .istmõ, istõnd¹⁶ iste

i.taalla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ itaallane

itsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv itsitämä

itsi|tämä, -täq, -dä⁸² itsitama

.iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ⁸⁵ hinkuma (hobuse kohta)

i(j)ä, i(j)ä, ijjä e iiä, sisseü .ijjä e .iiä, m omast ja osast ijji e iiji, m sisseü .ijji(he) e .iiji(he), m alaleü ijile²⁵ = igä [2.] < egä [II] jää

i(j)ähoki, -, -t² jäähoki

i(j)ä|kahr, -kahru, -.kahru³⁷ jääkaru

i(j)ä|kard, -karra, -.karda³³ = i(j)ä|kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt¹⁸ jääkirme

i(j)ä|külm, -külmä, -.külmä³⁵ jääkülm

.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad

.iäli|ne, -dse, -st⁵ 1. ealine, vanune; 2. eakas

i(j)ä|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ jääauk

i(j)ä.murdja, -, -t³ jäälõhkuja

i(j)ändü, -, -t¹ (suurem) jäätunud koht (nt teel v mäenõlval); *jääliustik

i(j)ä|ne, -dse, -st⁷ jäätunud; jäine, jääkülm

i(j)ä|plaak', -plaagi, -.plaaki³⁷ jäätükk, -pank

i(j)äpra|gi, -gi, -ki²⁶ jäätükid; peenikesed jääkillud

.iärm, -e e -ä, -et e -ät⁴ idu

i(j)ä|t(s)ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka³¹ jääpurikas

.iä|tämä, -täq, -dä⁸¹ idandama

i(j)ä|tämä, -täq, -dä⁸¹ jäätama

i(j)ä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ jäätuma

.iätüs, -e, -t⁹ eluiga; ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud

i(j)ätüs, -e, -t⁹ 1. jäätus, jäide; 2. jäätis

ja ja

jaa jaa

jaabõrda|ma, -q, -⁸³ = laabõrdama laaberdama

jaam, jaama, .jaama³⁰ jaam

.jaamama, jaamadaq, .jaama⁷⁷ hulkuma, kolama; ringi tõmbamajaamõrda|ma, -q, -⁸³ mässama, hullama; kolama

jaani|hain, -haina, -.haina³⁰ = jaani|lill', -lilli, -.lilli³⁷ jaani-õnnehein (rohttaim)

jaani|mari, -mar'a, -.marja⁴³ sõstar; verrev jaanimari punane sõstar; valgõ jaanimari valge sõstar

jaanipuul'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaanilaupäev, 23. juuni

jaani|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaanipäev, 24. juuni

jaani|silm, -silmä, -.silmä³⁵ = jaanivagõl jaaniuss

jaani|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ⁴¹ jaanituli

jaani|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ = jaanisilm jaaniuss

jaaniüü:, -, -d⁵¹ jaaniöö

jaanu|aar', -aari, -.aari³⁷ = jaanu|ar', -ari, -.arri³⁸ > .vahtsõ.aastakuu

jaapanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ jaapanlane

ja|gama, -kaq, -a⁵⁹ 1. jagama, jaotama; 2. taipama

jagari|k, -gu, -kku³⁸ kidur, igerik (hrl puu kohta)

ja|go, -o, -ko²⁷ jagu, osa; jako saama jagu saama

jagoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = jagoni|k, -gu, -kku³⁸ osanik; osasaaja, osaline; siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!

jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ⁸⁹ jagunema

jagõlus, -õ, -t⁹ jagelus

jagõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ jagelema

jah jah

jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti

ja(h)he|leht', -lehe, -.lehte³⁴ seakapsas

ja(h)helih|a, -a, -ha²⁸ sült

jahhe, -, -t¹⁴ jahe

jahheli|k, -gu, -kku³⁸ = jahhepooli|nõ, -dsõ, -st⁷ jahedavõitu

jahi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ jahimees

jahipin|i, -i, -ni²⁶ jahikoer

jahi|püss, -püssä, -.püssä³⁷ jahipüss

jahmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = hahmah(t)uma = jähmäh(t)ümä = jämäh(t)ümä jahmuma, ehmuma

jahmah(t)us, -õ, -t⁹ = hahmah(t)us = jähmäh(t)üs jahmatus, ehmatus

jaht', jahi, .jahti³⁶ jaht

.jaht'lõma, jaheldaq, .jaht'lõ⁷⁸ jändama; tülitsema, vaidlema

.jaht'ma, .jahtiq, jahi⁶³ 1. jahtima, küttima; 2. jändama

.ja(a)htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu⁷⁹ jahtuma

jah|u, -u, -hu²⁶ = jauh jahu

jahu|nõ, -dsõ, -st⁷ = jauhõnõ jahune

ja(a)hutaja, -, -t³ jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)

ja(a)hu|tama, -taq, -da⁷⁹ jahutama

ja(a)hutus, -õ, -t⁹ jahutamine; jahuti

ja(a)hutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ja(a)hutama

jahvõrda|ma, -q, -⁸³ 1. õgima, sööma; 2. lobisema, latrama

.jairama, jairadaq, .jaira⁷⁷ kõlvatut elu elama

jakap|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaagupipäev, 25. juuli

jak|k, -u, -ku³⁷ jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus; jakku (leibä)! jätku leivale!; jakuhalu liikmevalu; *jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -lik ja -line

jak|k', -i, -ki³⁷ jakk, kuub

jak|kama, -adaq, -ka⁷⁷ jätkama, lisama, pikendama

jakku|ma, -daq, -⁸⁰ jätkuma, piisama

jakkus*, -õ, -t⁹ protsess; *ütsipidine jakkus pöördumatu protsess; *katsipidine jakkus pööratav protsess

.jakliga|nõ, -dsõ, -st⁵ jätkuline; lüliline

.jaksa, -, -t³ kauaks jätkuv; piisav, tõhus

jakuli|nõ, -dsõ, -st⁵ jätkuline; lüliline; -osaline; kolmõjakulinõ kolmejätkuline

jaku|tama, -taq, -da⁸² 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama; taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla; 2. jätkukaupa tegema

jala = jalagaq = .jalgsi jala, jalgsi

jala|jälg', -jäl'e, -.jälge³⁴ = jalats'omp jalajälg

jala.käüjä, -, -t³ jalakäija

jala|n'arts, -n'ardso, -.n'artso³⁷ = jalarätt' = jalgrätt' jalanärts, jalarätt

jalaperähi|ne, -dse, -st⁵ = jalaperä|ne, -dse, -st⁷ jala järgi, jalga sobiv

jalapühüs, -(s)e, -t¹¹ jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt

jalarät|t', -i, -ti³⁷ = jalan'arts

jalas, -(s)õ, -t¹¹ (kelgu, saani vms) jalas

jala|tall, -talla, -.talla³⁰ jalatald

jala|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo³⁷ = jalajälg'

jala|vaiv, -vaiva, -.vaiva³⁰ jalavaev

jalg, jala, .jalga³³ jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)

.jalgama, jaladaq, .jalga⁷⁷ 1. käima; jooksma; põgenema; 2. jalule tõusma, tervenema; haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema

.jalgapannus, -õ, -t¹¹ jalanõu

jalg|laud, -lavva, -.lauda³³ tallalaud (kangastelgedel, vokil)

.jalgoalo|nõ, -dsõ, -st⁷ jalgealune

.jalgopite(h)n jalgupidi

.jalgo|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet¹⁸ jalgevahe

jalg|pall', -palli, -.palli³⁷ jalgpall

jalgra|da, -a, -ta²⁹ jalgrada

jalgrat|as, -ta, -ast²² jalgratas

jalgratta|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = jalgratta.sõitja, -, -t³ jalgrattur

jalgrät|t', -i, -ti³⁷ = jalan'arts

.jalgsi = jala jala, jalgsi

.jalgu|ma, -daq, -⁸⁰ idanema, idujuurt ajama

jalg|värdeq, -.värte, -värdet¹⁸ = jalgväreht' = jalgväräht', -i, -it¹³ jalgvärav

jal|lai, -aja, -ajat⁴ jalakas

jalo|du, -du, -tut¹ jalutu

jaloldaq = jalodu

jalo(h)n jalus, ees, tüliks

jalo|tama, -taq, -da⁸² 1. kõnnitama (pms hobust); 2. jalutama, kõndima

jalo|ts', -dsi, -tsit¹³ jaluts

jalotsi(he) püstijalu; jalotsi põdõma püstijalu põdema

jalotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jalotama

jalus, -(s)õ, -t¹¹ 1. vikati käepide, löe kark; jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele; 2. (sadula) jalus, jalaraud

jam|a, -a, -ma²⁶ 1. = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul); ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk; 2. jama, loba

jambal', -i, -it⁴ = jandal' [1.] jant; jama, tülin, sekeldus; kagos om no jambal' ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi

.jamps'ma, .jampsiq, jampsi⁶³ 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima; 2. jampsima, jändama

jandal', -i, -it⁴ 1. = jambal'; 2. vigurivänt, vembumees

.jandama, jannadaq, .janda⁷⁷ jändama; hullama

jandi|tama, -taq, -da⁸² janditama, jantima

jand'o, -, -t² 1. vigurimees; tülinorija; 2. jant

.jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ⁸⁵ riidlema, vaidlema

jan|o, -o, -no²⁶ janu

janoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ janune, janu tundev olend

jano|nõ, -dsõ, -st⁷ janune, janus olev

janonõ|ma, -daq, -⁸⁹ janu tundma; soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma

jant', jandi, .janti³⁷ 1. jant, vigurdamine; sekeldus; 2. jändrik, okslik puu

.jant'ma, .jantiq, jandi⁶³ jantima, jändama; hullama

jao.kaupa jaokaupa

.jaoldõ = jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt

.jaoldõ|nõ*, -dsõ, -st⁵ osaline, mittetäielik

jaos jaoks

jaos|kund, -kunna, -.kunda³² jaoskond

.jao|tama, -taq, -da⁸¹ jaotama

.jaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jaotama

jaotüü:, -, -d⁵² tükitöö

japa|tama, -taq, -da⁸² lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema

japatus, -õ, -t⁹ lobisemine; tulõ es taast kuunolõkist midägiq, oll' üts' japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine

jargan', -i, -it⁴ sõim halb inimene; lobiseja

jark, jargu, .jarku³⁷ jäme (lõnga, jahu, riide kohta)

.jarrama, jarradaq, .jarra⁷⁷ jorisema; mürisema

jaskar', -i, -it⁴ külapidu, simman

jats, jatsu, .jatsu³⁷ 1. vana inimene v ese; 2. džässmuusika

jauh, jauhõ, .jauhõ³⁵ = jahu jahu

jauha|tama, -taq, -da⁸² > .jauhma

jauhatus, -õ, -t⁹ jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu

.jauhma, .jauhaq, jauha⁶¹ < jauhatama 1. jahvatama; 2. lobisema, latrama

jauhõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = jahunõ jahune

.jaurama, jauradaq, .jaura⁷⁷ jaurama, lärmitsema

jebona|jalg = jeboni|jalg, -jala, -.jalga³³ sõim vastuhakkaja, revolutsionäär

jo(q) 1. ju; om jo on ju; 2. = joba juba; hahetas joq juba koidab

jo|bi, -bi, -pi²⁶ loba; lori; lobiseja

jobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = jõbisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema

jobo|tama, -taq, -da⁸² jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma

jogur|t', -di, -tit¹³ jogurt

joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt); ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea; olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole

.johtuma, .johtudaq, johu⁷⁹ < .juhtuma juhtuma; sattuma

.johtumiisi juhtumisi

.johtumi|nõ, -sõ, -st⁵ = johus, -(s)õ, -t¹¹ < juhus juhus; hüä johtumine päst' mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast

johusli|nõ, -dsõ, -st⁵ < juhuslinõ juhuslik

johvi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johv'k(as), .johv'ka, johv'kast¹⁵ = joobik = joop'kas = joovik sinikas, joovikas

joku|tama, -taq, -da⁸² jokutama, aega viitma; kokutama

.jommi jommi, purju

jommi(h)n jommis, purjus

.jon'ma, .jonniq, jonni⁶³ = .jun'ma jonnima, kiusu ajama

jonn', jonni, .jonni³⁷ = junn' [2.] jonn, kius

joobi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johvik = joop'k(as)

joobõr', -i, -it⁴ = joobõr'mann' = joobõrus joodik; hulgus

joobõrda|ma, -q, -⁸³ purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema; joobõrdas jo nätäl' aigo purjutab juba nädal aega

joobõr'|mann', -manni, -.manni³⁷ = joobõrus, -õ, -t⁹ = joobõr'

joodi|k, -gu, -kut¹³ joodik, alkohoolik

jooga, -, -t² jooga, India enesetäiustamisõpetus

joogihä|dä, -dä, -tä²⁴ = joogijan|o, -o, -no²⁶ joogijanu; mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu

joogipooli|nõ, -dsõ, -st⁷ joogipooline

joomatõ|bi, -võ, -põ²⁵ joomatõbi, alkoholism

jooni|k, -gu, -kut¹³ = joonika|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonilinõ = jooninõ = joonõlinõ = juu:n'liganõ jooneline; triibuline

joonikli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. = joonik; 2. keeruline, konksuga; tuu olõ-i niisama, tuu om üts' jooniklinõ värk' see ei ole niisama, see on üks keeruline värk

joonili|nõ, -dsõ, -st⁵ = jooni|nõ, -dsõ, -st⁷ = joonik

joonista|ma, -q, -⁸³ = joonitsõma joonistama

joonistus, -õ, -t⁹ joonistus, pilt

jooni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = joonistama

joonõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonik

joonõ|tama, -taq, -da⁸² joonestama; jooni tõmbama (nt puutööd tehes)

joop'k(as), .juu:p'ka, joop'kast¹⁵ = joobik = johvik

joosi|k, -gu, -kut¹³ jooksik; hulgus; püsimatu; läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni

joosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ jookslema

joosi|tama, -taq, -da⁸² 1. edasi-tagasi jooksma; 2. joosta laskma; jooksutama; 2. paaritama

joositõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv joositama

joospõrda|ma, -q, -⁸³ laaberdama; purjutama

joosu|aig, -ao, -.aigo⁸¹ jooksuaeg, innaaeg

joosukotus, -(s)õ, -t¹¹ voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul); otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles

joosul jooksul, kestel

joosu|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss

joovah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ purju jääma; joobuma

joovi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johvik sinikas, joovikas

jopahta|ma, -q, -⁸³ vedama (hästi minema); tuu sul häste jopaht', et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid

jopa|tama, -taq, -da⁸² lobisema

jopa|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

jo|pul', -buli, -bulit⁴ (lamba) pabul

jorahta|ma, -q, -⁸³ < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama

jorah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline häälitsus, jorin

jorahu|tma, -taq, -da⁶² > jorahtama

jor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema

jordo|tama, -taq, -da⁸² laaberdama

joris|õma, -taq, -õ⁸⁷ jorisema; torisema

jor|o, -o, -ro²⁶ 1. joru; laulujoru; jorin; jonn; 2.* tekst

joro|tama, -taq, -da⁸² (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama

jorotus, -õ, -t⁹ jorutus

jorotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv (laulu) jorutama

.jorrama, jorradaq, .jorra⁷⁷ = jora(ha)ma

jor|rin, -ina, -inat⁴ jorin

jorss', jorsi, .jorssi³⁷ 1. jäme, lõtv nöör; 2. tühi jutt; 3. (teismeline) poiss; noor isasloom; kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale

jos† kui; jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel

joud, jo(vv)u, .joudu³⁶ < jõud jõud, jaks, ramm, võhm

.joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p joud' e .joudsõ⁶⁶ < .jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma

.joudsa, -, -t³ jõudus, edenev

.joudsahe = .joudsalõ jõudsasti

.jouduma, .joududaq, jovvu⁷⁹ jõuduma, edenema, laabuma

.joudumüü:dä jõudumööda

jo(vv)ukahe = jo(vv)ukalõ jõukalt, rikkalt

jo(vv)uka|s, -dsõ, -t⁵ jõukas, rikas

jo(vv)u.kaupa 1. kõigest jõust; 2. vägisi; 3. jõudumööda

joul, joulu, .joulu³⁷ < jõul sag m jõul; egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi

jo(vv)uli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. jõuline, tugev; 2. jõukas, rikas; 2. kehtiv, maksev

joulukuu, -, -d⁵⁰ < de'tsembri detsember

joulu|kuus', -kuusõ, -kuust³⁹ jõulukuusk

joulupuu:l'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jõululaupäev, 24. detsember

joulupühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ jõulupühad

jouluvan|a, -a, -na²⁸ jõuluvana

jouluõda|k, -gu, -gut e -kut¹³ jõuluõhtu

jo(vv)u|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ jõumees, vägimees

jo(vv)u|tama, -taq, -da⁸² jõudu v energiat andma; aitama; edendama, arendama

jovvõ|du, -du, -tut¹ jõuetu

jovvõtus, -õ, -t⁹ jõuetus

ju|bi, -bi, -pi²⁶ = jubu|ts', -dsi, -tsit¹³ lühike, napp rõivas (nt seelik); kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas; taa jubuts' jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja

judis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema, võbisema, värisema

ju|ga, -a, -ka²⁷ juga (mitte kosk); lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!

jugari|k, -gu, -kku³⁸ kidurakasvuline puu v põõsas

juha|tama, -taq, -da⁸² juhatama, teed näitama

juhatus, -õ, -t⁹ juhatus, juhatamine

juheq, .juht'mõ, juhend¹⁶ juhe

juhi|k, -gu, -kut¹³ juht, õpetaja; teejuht

juhm, juhma, .juhma³¹ = jama [1.] = juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)

.juhmliga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebaühtlane, muhklik; tombuline (nt lõng); kühmuline (nt puu)

juht', juhi, .juhti³⁶ juht

.juhti 1. (mingit) värvi; musta juhti rõivas musta värvi riie; 2. (kellegi v millegi) moodi, sarnane; mustlasõ juhti mustlase moodi (st mustavereline)

.juhtja*, -, -t³ < dire'ktor', < di'rektri direktor, juhataja

.juht'ma, .juhtiq, juhi⁶³ 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima; 2. teelt kõrvale libisema; regi juht' regi kisub viltu

.juhtu|ma, -daq, -⁸⁰ > .johtuma

juhus, -(s)õ, -t¹¹ > johus

juhusli|k, -gu, -kku³⁸ > juhusli|nõ, -dsõ, -st⁵ > johuslinõ

.juiama, juiadaq, .juia⁷⁷ manguma, nuiama

juka|ts', -dsi, -tsit¹³ kurat

.juks'ma, .juksiq, juksi⁶³ jändama, pusima

jukõrda|ma, -q, -⁸³ jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama

jukõrus, -õ, -t⁹ takistus, viga, rike

.julguma, julõdaq, .julgu⁷⁷ julgema; riskima; maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta

.julgus, -õ, -t⁹ julgus

julgusta|ma, -q, -⁸³ 1. julgustama; 2. suurustama

julgustus, -õ, -t⁹ 1. julgustus, julgestus; 2. tagatis

.julgõ, -, -t³ 1. julge, kartmatu; 2. kindel; ohutu

.julgõhe = .julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt

julgõnda|ma, -q, -⁸³ jukerdama, jändama; ära rikkuma; prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!

julk, julga, .julka³¹ julk, pabul; jupp

julm, julma, .julma³¹ julm, toores

jul|u, -u, -lu²⁶ suur julgus, hulljulgus

jum|a, -a, -ma²⁶ = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)

jumalagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ jumaluke(ne)

jumala|koda, -kua, -kota²⁷ jumalakoda, kirik

jumalamuido jumalamuidu, tasuta

jumal(a)|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ jumalaand

jumala.pelgli|k, -gu, -kku³⁸ jumalakartlik, vaga

jumalasyn|a, -a, -na²⁸ jumalasõna

jumalateenistüs, -e, -t⁹ jumalateenistus

jumalavalla|du, -du, -tut¹ jumalavallatu

jumalihe = jumalilõ looja (päikese kohta)

jumali|k, -gu, -kku³⁸ usklik

jumalilõ = jumalihe

jumali(h)n loojas (päikese kohta)

jum|mal', -ala, -alat⁴ jumal; jummal' sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile); (jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!; (tereq) jummal'imeq! tere jumalime! (tervitussõna v vastus tervitusele)

jump', jumbi, .jumpi³⁷ = junt'

.jump'li(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .junt'li(ga)nõ

jumõq, .jummõ, jumõt¹⁸ jume

junda|k, -gu, -kut¹³ kõver okslik (puu)

jundili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .junt'li(ga)nõ tombiline, jomplik, ebatasane

jundsa|k, -gu, -kut¹³ 1. juntsu; jõmpsikas; 2. okslik puu

jundsaku|nõ, -dsõ, -st⁵ okslik (puu)

jundõrus, -õ, -t⁹ sõlm, tomp

.jungri, -, -t¹ jünger, õpilane, pooldaja

jungõrda|ma, -q, -⁸³ segast juttu ajama, luiskama

jungõr'|mann', -manni, -.manni³⁷ jõmpsikas

.jun'ma, .junniq, junni⁶³ = .jon'ma jonnima, kiusu ajama

junn', junni, .junni³⁷ 1. junn, julk; jupp; 2. = jonn' jonn kius

junni|pulk, -pulga, -.pulka³¹ jonnipunn, kiusupunn

junt', jundi, .junti³⁷ = jump' tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus

.junt'li(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .jump'li(ga)nõ = jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane

junts', jundsi, .juntsi³⁷ juntsu; jõmpsikas

jupa|ts', -dsi, -tsit¹³ jupats, lühike inimene v loom

jupi|jups', -jupsi, -.jupsi³⁷ suurustaja

jupi.kaupa = jupi.viisi tükkhaaval; mitmes järgus

jupi|tama, -taq, -da⁸² tükeldama; tükkhaaval tegema

jupi.viisi = jupi.kaupa tükkhaaval; mitmes järgus

jup|p', -i, -pi³⁷ jupp; tükk; (masina)osa; jupats

jupp'|kask, -.kaska, -.kaskat¹⁵ lühike kasukas, poolkasukas

jupp'-pali|t, -du, -tut¹³ jope

.jups'ma, .jupsiq, jupsi⁶³ jupsima, jändama, jukerdama

jupõnda|ma, -q, -⁸³ tükeldama; viilutama; imä om ands'akus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba

jurask', -i, -it¹³ sõim hädavares; sa olõt üts' (junn')jurask' sa oled üks hädavares

jurdsa|k, -gu, -kut¹³ mürsik, 11-15-aastane laps

.jurk'ma, .jurkiq, jurgi⁶³ 1. sorkima, torkima; 2. sugutamisliigutusi sooritama

jurla|k, -gu, -kut¹³ jõmpsikas, põngerjas, põnn

jurss', jursi, .jurssi³⁷ (jõe)vingerjas

juti|k, -gu, -kut¹³ 1. heleda v tumeda seljajoonega loom; 2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi

jutili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .jut'liganõ jooneline, triibuline, jutiline

ju|tin, -dina, -dinat⁴ 1. judin, võbin, värin; 2. kahin, vuhin

.jut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = jutilinõ

.jutlõma, jutõldaq, .jutlõ⁸⁵ juttu puhuma, vestlema

jut|t, -u, -tu³⁷ jutt, kõnelus; lugu; jutujakus jutujätkuks

jut|t', -i, -ti³⁷ joon, triip, vööt, jutt, kiir; (asi) juti(h)n (asi) korras, joones; jutti korda, joonde; pääväjutt' päikesekiir

jutua(j)ami|nõ, -sõ, -st⁵ jutuajamine

jutuka|s, -dsõ, -t¹⁵ > jutuli|nõ, -dsõ, -st⁵ jutukas

jutu|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja

jutu|märk', -märgi, -.märki³⁷ hrl m jutumärk

jutung'*, -i, -it¹³ romaan

juturaama|t, -du, -tut¹³ juturaamat

jutus, -(s)õ, -t¹¹ muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus

jutusta|ma, -q, -⁸³ jutustama, rääkima; juttu ajama

jutu|tama, -taq, -da⁸² juttu ajama, lobisema

juu:bu|ma, -daq, -⁸⁰ purju jääma, joobuma

juu:bunu|q, -q, -t¹ joobnud, purjus

juubõl', -i, -it⁴ juubel

.juudaho|põn', -bõsõ, -bõst¹² kiil (putukas)

.juudakih|ä, -ä, -hä²⁴ = .juudali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .juuda|nahk, -naha, -.nahka³³ sõim juudaline, põrguline, kurivaim; oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!; või um juudanahk! küll on põrguline!

juudas, .juuda, juudast²² juudas, pagan, tont, kurat

.juuda|sitt, -sita, -sitta³⁰ endisaegne ravim

juudihõpõ, -, -t¹⁴ melhior (vase ja nikli sulam)

juudisi|pul', -bula, -bulat⁴ küüslauk

juudi.tapja, -, -t³ Tsooru valla elanike pilkenimetus

juu:g', joogi, juu:gi³⁷ joogi, jooga harrastaja (vt ka painotõ(l)lõma)

juu:k', joogi, juu:ki³⁷ jook

juuli, -, -t² > hainakuu

juu:m, jooma, juu:ma³¹ pikk kitsas riba v vööt, pikk lohk v seljandik, joom; sinnäq rabajuumõhe või hopõn' sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)

juu:ma, juvvaq, juu:, min 1. ja 3. p .jõi(õ)⁵⁴ jooma; purjutama

juu:mi|nõ, -sõ, -st⁵ joomine; purjutamine; jooming

juu:n', joonõ, juu:nt⁴⁰ 1. joon, kriips; triip; üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga; asi om joonõ(h)n asi on korras; 2. < viik' [1.] (püksi)viik; ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse; juunigaq püksiq viigipüksid

juuni, -, -t² > piimäkuu

juu:n'|laud, -lavva, -.lauda³³ joonlaud

juu:n'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonik jooneline; triibuline

juu|r', -rõ, -rt⁴⁰ juur

juura|tama, -taq, -da⁸² pärima, uurima, urgitsema

.juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ⁸⁵ küsima, pärima, uurima

.juurdu|ma, -daq, -⁸⁰ juurduma

juuri|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ juurikas; juurigaq e juuriguq hrl m juurvili

juuri|nõ, -dsõ, -st⁷ = .juur'liga|nõ, -dsõ, st⁵ juuri täis; juurtest valmistatud

.juur'ma, .juuriq, juuri⁶³ juurima (matemaatikas)

juuru|tama, -taq, -da⁸² uurima, usutama, pinnima; miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid; külh tä juurut', a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud

juurutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv juurutama

juurõtus, -õ, -t⁹ juuretis

juurõ|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ juurvili

juu:sk, joosu, juu:sku³⁶ jooks; vool; libisemine, liuglemine

juu:skja, -, -t³ jooksja

juu:skma, juu:skõq, joosõ¹⁵ jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema; jõgi juusk jõgi voolab; sisse juuskma suubuma

juu:sk|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ jooksev sõlm

juu:skva, -, -t³ reuma, jooksva

juust, juusto, .juusto³⁷ juust

juu:stu|ma, -daq, -⁸⁰ tiinestuma

juu:stunu|q, -q, -t¹ tiine(stunud)

juu:t, joodu, .juutu³⁷ joot hrl m, perekondlik pidu; jooming

juut', juudi, .juuti³⁷ juut

juu:t', joodi, juu:ti³⁷ jood

juu:tma, juu:taq, jooda⁶¹ 1. jootma, juua andma; purju jootma; 2. jootma, tinutama

juu:trah|a, -a, -ha²⁸ jootraha

jõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema

jõgi, jyy, jõkõ²⁵ jõgi

jõgi|nõ, -dsõ, -st⁷ jõgederikas; vesine; niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada

jõhi|k, -gu, -kut¹³ = .jõhkam' julmur, jõhkard

jõhiku|nõ, -dsõ, -st⁵ julm, jõhker, jultunud

jõhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ julmalt, jultunult käituma; ahnitsema

.jõhkam', -i, -it⁴ = jõhik

jõhka|tama, -taq, -da⁸² = jõhkõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhmõrdama = jõhvõrdama 1. hulkuma; 2. pidevalt närima v sööma; 3. raputama, edasi-tagasi liigutama

.jõhm'ma, .jõhmiq, jõhmi⁶³ aplalt sööma

jõhmõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhkõrdama

jõhv', jõhvi, .jõhvi³⁷ jõhv

jõhvõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhkõrdama

.jõks'ma, .jõksiq, jõksi⁶³ = .hõks'ma luksuma

jõlahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ õela uudishimuga ringi vahtima

jõldun', -i, -it⁴ jõmpsikas

jõlga|ts', -dsi, -tsit¹³ ringihulkuja, vedeleja

jõlgu|tama, -taq, -da⁸² = .jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma

jõlgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jõlgutama

.jõlkma, .jõlkuq, jõlgu⁶⁴ = jõlgutama

jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)

jõlli|tama, -taq, -da⁸² jõllitama, silmi pungitama

jõll'|silm, -silmä, -.silmä³⁵ pungsilm

jõlvõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ nõrgaks, jõuetuks jääma

jõlvõs, -(s)õ, -t¹¹ = jõlõ|p', -bi, -pit¹³ sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja

jõlõpi|nõ, -dsõ, -st⁵ sõnakuulmatu, üleannetu; jõlõpinõ pois'kõnõ üleannetu poiss

jõ|pin, -bina, -binat⁴ vastuvaidlemine, nurin, torin; loba; ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata

jõps', jõpsi, .jõpsi³⁷ suguühe

.jõps'ma, .jõpsiq, jõpsi⁶³ suguühtes olema, seksima

jõr|a, -a, -ra²⁶ põrin, kõmin, müra, torin

jõrda = jõrga, -, -t² 1. = jõrga|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = jõrgats' lõõtspill; 2. lõõtspillimäng (heli)

jõrga|tama, -taq, -da⁸² 1. lõõtspilli mängima; 2. tülitsema

jõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ = jõrgapill'

jõrgatus, -õ, -t⁹ tehniline võte lõõtspillimängus

jõr|i, -i, -ri²⁶ nutt, joru; jõrri ajama nutma, virisema

jõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ nurisema, torisema; urisema; mürisema

jõrista|ma, -q, -⁸³ jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima

jõristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jõristama

.jõrksna, -, -t³ mürin, põrin; sya jõrksna sõja mürin

.jõrmama, jõrmadaq, .jõrma⁷⁷ = .jõrvama töinama; röökima; möirgama

jõr|rin, -ina, -inat⁴ jorin; põrin; pirin; nurin

.jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa⁷⁷ ringi hulkuma; aelema; hullama

.jõrvama, jõrvadaq, .jõrva⁷⁷ = .jõrmama

jõud, jõ(vv)u, .jõudu³⁶ > joud

.jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõud' e .jõudsõ⁶⁶ > .joudma

jõul, jõulu, .jõulu³⁷ > joul

jõõrah|(t)uma, -tudaq, -(t)u⁸⁴ teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)

jõõrah(t)us, -õ, -t⁹ = jõõra|k, -gu, -kut¹³ = jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt¹⁹ jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)

jõõsa: jõõsa pääl ehal, ula peal; jõõsa pääle ehale, ula peale

jõõsand', -i, -it¹³ jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene v loom

jõõsa|tama, -taq, -da⁸² = jyyskama ringi hulkuma; ehal käima

jähmäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

jähmäh(t)üs, -e, -t⁹ = jahmahus jahmatus, ehmatus

jäle|dü, -dü, -tüt¹ = jälle hirmus, kole, inetu, jõle; vastik

jälehehe = jälehele = jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult

jälehtä|mä, -q, -⁸³ jälestama

jälehüs, -e, -t⁹ koledus, inetus, jõledus

jäleh(t)üs, -e, -t⁹ 1. jälestus; 2. koletis, peletis, jõletis

jäletühe = jäletüle = jälehehe

jälg', jä(l)le, .jälge³⁴ jälg

.jäl(q)kiq = jälle(q)kiq

jälle, -, -t² = jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik

jälle(q)kiq = .jäl(q)kiq = jälleq = jälq jälle(gi)

jämehüs, -e, -t⁹ = .jämmüs jämedus

jä(m)meli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(r)relik = jü(r)relik jämedavõitu

jämme, -, -t¹⁴ 1. < järre, < jürre jäme; paks, turske; päält pühhi olli pääst jämme pärast pühi oli pea paks; 2. = .jämmü, -, -t¹ = .jämmü|ne, -dse, -st⁵ jämedune; käejämmü käejämedune

.jämmüs, -e, -t⁹ = jämehüs

jämäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

jänes, -(s)e, -t¹¹ jänes

jänes(s)e|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² jänesekapsas

jä|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ lastek jänku

järe|kõrd, -kõrra, -.kõrda³⁰ järjekord

järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult; ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna; 2. järjestikku

jä(r)reli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(m)melik

järest > kõrrast

järg', järe, .järge³⁴ > kõrd [2.]

.järgemiisi = .järgepite(h)n järgemööda, järjest

.järg'mä|ne, -dse, -st⁵ järgmine

jär|re, -, -t¹⁴ = jürre > jämme [1.]

järv', järve, .järve³⁵ järv; järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel

järvejaak, -jaago, -.jaako³⁷ = järvejaan', -jaani, -.jaani³⁷ = jyyjaak kiil (putukas)

järvekaasi|k, -gu, -kut¹³ = kaasik [2.] vesiroos

järvi|ne, -dse, -st⁷ järverikas

järvistü, -, -t¹ järvestik

jär|ämä, -räq, -ä⁵⁶ = jürämä

jäsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = nädselemä = näselemä hullama; purelema, kisklema

.jätmä, jättäq, jätä⁶¹ jätma; andis jätmä andeks andma

.jätmä(l)däq väga, tohutu(lt); näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi

jät'ä, -, -t² sõim (vana)kurat

jätüs, -(s)e, -t¹¹ jäänus, jäätmed hrl m; jätis

.jääbü|mä, -däq, -⁸⁰ jahtuma

.jäädvä, -, -t³ jäädav

.jäämä, jäiäq, jää⁶⁷ jääma

jü(r)reli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(m)melik jämedavõitu

jüri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jüripäev, 23. aprill

jüris|emä, -täq, -e⁸⁷ jorisema, urisema

jüri|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ⁴¹ jürituli

jüriüü:, -, -d⁵¹ jüriöö

jürjen', -i, -it⁴ jorjen, daalia (lill)

jür|re, -, t¹⁴ = järre > jämme [1.]

jür|ämä, -räq, -ä⁵⁶ = järämä närima, järama; hambit jürämä hambaid krigistama

jüv|ä, -ä, -vä²⁴ 1. viljatera, iva; (tera v pähkli) tuum; viljaollus; 2. jahurokk, ivaleem; 3. toit; kerge eine, paluke

jüv|ä(hä)mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä⁸⁸ reht peksma

jüvä|ne, -dse, -st⁷ jahune, tummine; rammus

jydis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema, värisema

jymm', jymmi, .jymmi³⁷ jõmm (paks, tugev olend)

jymmõlda|ma, -q, -⁸³ nikastama, välja väänama

jymmõldu|ma, -daq, -⁸⁴ nikastuma, välja väänduma

jyndõrda|ma, -q, -⁸³ edasi-tagasi käima; vänderdama

jynksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kohalt ära nihkuma, nikastuma

jynksah(t)us, -õ, -t⁹ jõnksatus, nõksak

.jynks'ma, .jõnksiq, jõnksi⁶³ põruma, kiikuma; müristama

.jynks'na, -, -t³ kolin, mürin

jynksu|tama, -taq, -da⁸² jõnksutama, kõigutama

jynksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jynksutama

jy|tin, -dina, -dinat⁴ judin, värin, võbin

jyy|jaak, -jaago, -.jaako³⁷ = jyy|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ = järvejaak = järvejaan' kiil (putukas)

jyykaasi|k, -gu, -kut¹³ = kaasik [2.] vesiroos

jyy|luht, -luha, -.luhta³² jõeluht

jyyrdli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ jõõrdlik, libe ja kallak

jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra⁶⁶ jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)

jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru⁷⁹ = enesekoh jyyrdma

jyyskama, jõõsadaq, jyyska⁷⁷ = jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima

jyy|vang, -vango, -.vango³⁷ = jyy|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ jõekäänak, -käär; kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus

ka(q) ka, samuti

kaabahta|ma, -q, -⁸³ < kaabahu|tma, -taq, -da⁶² korraks v kiiresti kaapima, kraapima

kaaba|tama, -taq, -da⁸² kaabitsema, kraapima

kaabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaabitsema, kraapima

.kaabli, -, -t¹ kaabel

kaabõq, .kaapõ, kaabõt¹⁸ < kaap' kaabe, kraabe (sag m)

kaabõrda|ma, -q, -⁸³ kaaberdama, lonkima

kaadsaq, m .kaadso, .kaadso³⁰ < kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid

kaadsa|tama, -taq, -da⁸² kädistama (haraka, ka inimese kohta)

kaadsipuu, -, -d⁵⁰ akaatsia

kaagahta|ma, -q, -⁸³ < kaagahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kaagutama

kaaga|tama, -taq, -da⁸² kaagutama

.kaaha kobarasse, üksteise kõrvale

kaak', kaagi, .kaaki³⁷ kaabakas; üleannetu

kaal I, kaala, .kaala³⁰ 1. kael; 2. eseme v kehaosa kitsam osa; 3. kitsas maa- v veeriba

kaal II, kaalu, .kaalu³⁷ 1. kaal, raskus; 2. kaal, kaalumisseade; 3. > kaokuu:k

kaal', kaali, .kaali³⁷ 1. kaalikas; 2. suur linane rätt v riie

kaala|dsiq, m -tsidõ, -tsiid¹³ kaelaehted

kaala.kandja, -, -t³ 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta; 2. töövõimeline inimene

kaala|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ kaelaehe

kaala.lõikaja, -, -t³ vihamees

kaala|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ 1. kurguauk; 2. (särgi vms) peaauk

kaala|rihm, -rihma, -.rihma³⁰ kaelarihm

kaalarät|t', -i, -ti³⁷ kaelarätt

kaala|suu:n', -soonõ, -suu:nt³⁹ kaelasoon

.kaalda|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaaltagonõ krae, kaelus, manisk; vanast oll' miihil triik'särgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas

.kaaldu|ma, -daq, -⁸⁰ kalduma, painduma; puu oll' ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud

.kaalsa, -, -t³ (kaalult) raske

kaaltago|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kaaldanõ

kaalkirä|k, -gu, -kut¹³ = kaalkiräs, -(s)e, -t¹¹ kaelkirjak

.kaal(d)ma, .kaal(d)uq, kaalu⁶⁴ 1. kaaluma; 2. kangutama

kaalu|tulp, -tulba, -.tulpa³¹ kaevusammas

.kaamli, -, -t¹ = kaamõl', -i, -it⁴ kaamel

kaamõra, -, -t³ kaamera

kaanõ|tama, -taq, -da⁸² kaanetama, kaanega katma

kaap, kaabo, .kaapo³⁷ = kaapküpär' kaabu, kübar

kaap', kaabi, .kaapi³⁷ > kaabõq

kaapkü|pär', -bärä, -bärät⁴ = kaap

.kaap'ma, .kaapiq, kaabi⁶³ kaapima; kraapima

.kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ⁸⁵ = korduv .kaap'ma

kaar, kaara, .kaara³⁰ kaer

kaar', kaari, .kaari³⁷ 1. kaar, kumerus; 2. (silla, ahju vms) kaar; 3. niiduesi; niidetud heina- v viljaviirg; 4. ilmakaar

kaara.kiisla, -, -t³ kaerakiisel, kaerakile

kaarater|ä, -ä, -rä²⁴ 1. kaeratera; 2. poisikese peenis

kaara|tsimm', -tsimmi, -.tsimmi³⁷ kaerajaan (tants)

kaar(d)as, .kaarda, kaarast²³ > kaar(d)õq

.kaardaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ > .kaartõalonõ

.kaari kaarjalt, kaardu; ringi; loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud; latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi

kaari(h)n kaares, kaardu, kumer

kaari|tama, -taq, -da⁸² 1. kaagutama; kana kaaritas kana kaagutab; 2. kaarena kulgema; ringi käima

.kaarna, -, -t³ = kaarnas, .kaarna, kaarnast²² kaaren, ronk; ku kaarnas üle talo lindas ja rüük', sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata

.kaars'ma, .kaarsiq, kaarsi⁶³ = .kraas'ma (villa) kraasima

kaart', kaardi, .kaarti³⁷ kaart (mängu-, maa-, panga- jm)

.kaartõalo|nõ, -dsõ, -st⁷ < .kaardaalonõ räästaalune

.kaartõ.pandja, -, -t³ kaardimoor

.kaartõtil|a, -a, -la²⁶ = .kaartõ|tilk, -tilga, -.tilka³¹ jääpurikas

kaarus, -(s)õ, -t¹¹ ilupael; särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad

kaar(d)õq, .kaartõ, kaarõt¹⁹ < kaar(d)as räästas; kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavar'on seisin räästa all vihmavarjus

kaas', kaasõ, kaast³⁹ kaas; käänetävä kaasõgaq purk' keeratava kaanega purk

kaasa, -, -t² (abi)kaasa

kaasi|k, -gu, -kut¹³ 1. = kaasitaja, -, -t³ pulmalaulik; 2. = järvekaasik = jyykaasik vesiroos

kaasi|tama, -taq, -da⁸² pulmalaule laulma

kaasitus, -õ, -t⁹ pulmalaul

kaasõtaja, -, -t³ (purgi)kaanetaja

kaba|k, -gu, -kut¹³ kõrts

kabi, kabja e kab'a, .kapja⁴³ kabi

kabista|ma, -q, -⁸³ (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama

kablu|tama, -taq, -da⁸² (kariloomi) köide panema

ka|bo, -bo, -po²⁶ neiu, tütarlaps

kabõhi|nõ = kabõhõ|nõ, -(d)sõ, -st⁵ neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg

kabõl, kabla, .kapla⁴⁵ = kabyl' = kapl (jämedam) nöör; vas'kal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber; tsuvvakablaq pastlapaelad

kabõli|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed

kabõr†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabyr' = kapr metskits

kabyl', kabla, .kapla⁴⁵ = kabõl

kabyr'†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabõr

kadaja|nõ, -dsõ, -st⁵ kadakane, kadakapuust

kadaji|nõ, -dsõ, -st⁵ kadakane, kadakaid täis

kadajus, -õ, -t⁹ > kadasti|k, -gu, -kku³⁸ = kadasto, -, -t¹ kadastik, kadarik

ka|do, -o, -to²⁷ kadu, häving, hukk; võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ pall'o sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb

ka|dsa, -dsa, -tsa²⁸ (kirvõ)kadsa kirvetera nurk

kadõ, -(hõ), -(hõ)t¹⁴ kurja, õela silmaga; kade; armukade

kadõhuisi = kadõhõhe

kadõhus, -õ, -t⁹ kadedus

kadõhõhe = kadõhõlõ = kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt; naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju

kadõ|kops, -kopsu, -.kopsu³⁷ kadekops

kadõli|k, -gu, -kku³⁸ õela-, kadedavõitu

kadõrna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .katripäiv kadripäev, 25. november

kadõrna|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .katrisant' kadrisant

.kaehta|ma, -q, -⁸¹ < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama; 2. = kahetama

.kaeh(t)us, -õ, -t⁹ 1. pilk, (silma)vaade; 2. vaade, silmapiir; 3. = kahetus

.kaehu|tma, -taq, -da⁶² > .kaehtama

kaeja|ts', -dsi, -tsit¹³ sag m 1. katsik(ud); 2. esitlus, presentatsioon; raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon

.kaema, kaiaq, kae⁶⁷ vaatama

ka ka

kaeq < vot vaat(a); ennäe; kaeq nii om lugu vaat nii on lugu

.kaeskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .kaema silmitsema, vahtima

kag'a = kagja = kago(h)n

kagari|k, -gu, -kku³⁸ kidurakasvuline puu v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt

kagja = kag'a = kagoh(n)

k'a|go, -o, -ko²⁷ = kägo kägu

kagoh(n) = kag'a = kagja = kagos(t) = kaeq kos(t) = kaeq koh(n) vaat kus; kagos om lugu! vaat kus lugu!

kah kah, ka

kahanda|ma, -q, -⁸³ 1. kahandama; 2. evakueerima; syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest

kaha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kahanema

kahe|tama, -taq, -da⁸² = .kaehtama [2.] = kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma

kahetus, -õ, -t⁹ = .kaeh(t)us [3.] kaetus, (kurja pilgu) nõidus

kah|har', -ara, -arat⁴ kahar

kah|hin, -ina, -inat⁴ kahin

kahi, kah'a, .kahja⁴³ 1. = makõkahi piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver; 2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav; kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga

kah|ima, -hiq, -i⁵⁷ = kahetama

kahista|ma, -q, -⁸³ kahistama

kahis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kahisema

kahitsus, -õ, -t⁹ kahetsus

kahitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kahetsema

kahi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .kaihkõlõma kahetsema

.kahmama, kahmadaq, .kahma⁷⁷ kahmama, haarama

kahmista|ma, -q, -⁸³ = kahmustama väristama, võbistama, judistama

kahmistus, -õ, -t⁹ = kahmustus värin, võbin, judin

kahmistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kahmustõ(l)lõma värisema, võbisema, judisema

kahmusta|ma, -q, -⁸³ = kahmistama

kahmustus, -õ, -t⁹ = kahmistus

kahmustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kahmistõ(l)lõma

kahmõq, .kahmõ, kahmõt¹⁸ judin, värin, judin

kahmõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ ehmuma

ka|h'o, -h'o, -hh'o²⁶ 1. kahju, kurb; 2. = kaih kahju; kahjum

kah'oli|k, -gu, -kku³⁸ kahjulik(uvõitu)

kah'oli|nõ, -dsõ, -st⁵ kahjulik

kah'os kahjuks

kahr, kahru, .kahru³⁷ < karh karu

.kahr'ma, .kahriq, kahri⁶³ 1. kroovima; 2. noomima

kahru|kaar, -kaara, -.kaara³⁰ rukkiluste (umbrohi)

kahru|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² karuohakas

kahru|perseq, -.perse, -perset¹⁸ ungas

kahruvabarn = kahruva(v)varn, -a, -at⁴ = tsiavabarn kitsemurakas; kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu mar'aq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas

kahrõq, .kahrõ, kahrõt¹⁸ kare

.kahtla|nõ = .kahtliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kahtlane

.kahtlus, -õ, -t⁹ kahtlus

kahtlusta|ma, -q, -⁸³ kahtlustama

.kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ⁷⁸ kahtlema

kah|u, -u, -hu²⁶ kahu, külm

kahusk', -i, -it¹³ kohev karvakera, sasipundar; latsõl pää om niguq kahusk' otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar

kahuski|nõ, -dsõ, -st⁵ kohev, sassis, karvane

kahu|tama, -taq, -da⁸² kahutama, külmetama

kahv, kahva, .kahva³⁰ kahv

kahvahtu|ma, -daq, -⁸⁴ kahvatuma

.kahvli, -, -t¹ kahvel

.kaibama, kaivadaq, .kaiba⁷⁷ 1. (nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama; 2. kaebama, kurtma

.kaibli|k, -gu, -kku³⁸ kaeblik

.kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ⁸⁵ kaeblema

.kaibma, .kaibaq, kaiba⁶¹ kaevama

.kaibus, -õ, -t⁹ kaebus

kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt¹⁸ 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje; õhukaidsõq õhutõrje; 2. kaitse (nt teleril)

kaigas, .kaika, kaigast²² kaigas, kepp, tokk

kaih, kaiho, .kaiho³⁷ = kah'o [2.] kahju; kahjum

.kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ⁸⁶ = kahitsama kahetsema

.kaihtu|ma, -daq, -⁸⁴ vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema; kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (v kuulujutt) on vaibunud; kyik' külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud

kainal, .kaindla, kainald²³ > kangal'

.kaitsja, -, -t³ kaitsja, advokaat

.kaitsma, kaitsaq, kaidsa⁶¹ kaitsma

.kaitsõ|liit, -liido, -.liito³⁷ kaitseliit

kaiv, ka(iv)o, .kaivo³⁷ kaev

kaiva|ts', -dsi, -tsit¹³ kaebaja, kaebupunn

ka|ja, -ja, -ia²⁸ kaja

kajo|t', -di, -tit¹³ kajut

kaka'o, -, -d² kakao

ka|kar', -gara, -garat⁴ kupar; linakagaraq ommaq siimnit täüs' linakuprad on seemneid täis

kak|k, -u, -ku³⁷ < üü:kakk kakk, öökull

kak|kama, -adaq, -ka⁷⁷ katkuma

kakkõhel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil; kakkõhellü märk' täht' q kõrisulghäälikut märgib täht q

kak|kõlõma, -õldaq, -kõlõ⁸⁵ kaklema, kisklema

kak|kõma, -õdaq, -kõ⁷⁷ = kakõhuma katkema, rebestuma

.kakma, .kakkuq, kaku⁶⁴ katkuma, kitkuma; sikutama

.kaksama, kaksadaq, .kaksa⁷⁷ 1. kaksama, kiskuma; 2. (nt selga) ära venitama; katkestama

kakõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = kakkõma

kakõhus, -õ, -t⁹ katkestus

kakõlus, -õ, -t⁹ kaklus, kähmlus

kakõnu|q, -q, -t¹ rebestus

kak|õq, -kõ, -õt¹⁸ katke; katkend

kakõrus, -õ, -t⁹ kaltsakas

kal|a, -a, -la²⁸ kala

kala|kaur', -kauri, -.kauri³⁷ kajakas

kala|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kalamees; kalur

.kaldama, kalladaq, .kalda⁷⁷ kallama, valama

.kaldli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kaldõnõ kallakune

kaldsaq, m .kaldso, .kaldso³⁷ > kaadsaq

.kaldu kaldu

.kalduma, .kaldudaq, kallu⁷⁹ = .kalluma 1. kalduma; 2. minema, suunduma; säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole

.kaldõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kaldli(g)anõ

kalg', kalõ, .kalgõ³⁷ kõva; kalk; tuim; tundetu

.kalg'us, -õ, -t⁹ kõvadus; kalkus; tuimus

kalgõndu|ma, -daq, -⁸⁴ kõvastuma; tuimestuma

ka'li(i)bri, -, -t¹ kaliiber

kalk', kalgi, .kalki³⁷ lubi

.kalkun', -i, -it⁴ > kul'u

kallahta|ma, -q, -⁸³ < kallahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kallama, kallutama

kallis, .kalli, kallist²² kallis

kalliskiv|i, -i, -vi²⁶ kalliskivi

kallista|ma, -q, -⁸³ kallistama

.kalluma, .kalludaq, kallu⁷⁹ = .kalduma

kalluskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõikuma

kallu|tama, -taq, -da⁸² kallutama

kallutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kallutama

kallõ, -, -t¹⁴ kale, karm, kalk; kõva

kallõh, .kaldõ, kallõht²¹ = kallõq kallak, kalle

ka'llõndri, -, -t¹ kalender

kallõq, .kaldõ, kallõt¹⁹ = kallõh

kallõr', -i, -it⁴ = kallõrdus kallerdis

kallõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ kallerduma, tarretuma

kallõrdus, -õ, -t⁹ = kallõr'

kallõs, .kaldõ, kallõst²³ 1. nõlv, kallak; 2. kallas

kal|lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat⁴ kalev (riidesort)

kalm, kalmu, .kalmu³⁷ 1. kalm, hauaküngas; 2. kalmus

kalm(u)|aid, -aia, -.aida³³ kalmistu, surnuaed

kalmu|k†, -ga, -kat¹³ karusnahk

kalmuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. matuseline; 2. surnu; hauatagune olend (vrd ilmuline)

kalmus, -(s)õ, -t¹¹ kalmus (taim)

kalmõht, -u, -ut¹³ = kalmõq, .kalmõ, kalmõt¹⁸ = kalmõ|t, -du, -tut¹³ = kalmõ(h)t|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed

kalõhtu|ma, -daq, -⁸⁴ kalestuma, jäigastuma

kalõhõhe = kalõhõlõ kalgilt, karmilt

kam|a, -a, -ma²⁸ kama

kama|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ kamakas

ka(m)mandaja, -, -t³ < ku.raatri kamandaja, käsutaja; kuraator

ka(m)manda|ma, -q, -⁸³ 1. kamandama, käsutama; 2. toimetama, talitama

.kambri, -, -t¹ = .kambrõ, -, -t³ = kammõr' kamber

kamm', kammi, .kammi³⁷ kamm

.kam'ma, .kammiq, kammi⁶³ > sugima

kam|mar', -ara, -arat⁴ kamar

kammi|ts, -dsa, -tsat¹³ kammits

kammõli|k, -gu, -kku³⁸ kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine

kammõr', .kambrõ e .kambri, kammõrd²³ = .kambri

kamp, kamba, .kampa³¹ kamp

kamps', kampsi, .kampsi³⁷ = kamss', kamsi, .kamssi³⁷ kampsun

kan|a, -a, -na²⁸ kana

kana|arv, -arva, -.arva³⁰ = kanarv

kana|haugas, -.hauka, -haugast²² kanakull

kana|nahk, -naha, -.nahka³³ kananahk

kana|nõ, -dsõ, -st⁷ = kanas kanapoeg

kana.perse|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = kana.perse|loks', -loksi, -.loksi³⁷ härjasilm (lill)

kanari|k, -gu, -kku³⁸ = kanarv, -a, -at⁴ = kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm

kanas, -(s)õ, -t¹¹ = kananõ

kand, kanno, .kando³⁶ känd

kandili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kant'liganõ kandiline

.kandliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kände täis; kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul

.kandma, .kandaq, kanna⁶⁶ kandma

kands, kandso, .kandso³⁷ konts (kontsu)

kandsõlei, -, -d,⁵³ kantselei

.kanduma, .kandudaq, kannu⁷⁹ välja kannatama, vastu pidama; kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?

kan'e|p', -bi, -pit¹³ > kanõp'

kang', kangõ, .kangõ³⁵ kang; hoob

kangal', .kangla e .kangli, kangald²² < kainal kaenal

kangas, .kanga, kangast²² kangas

.kanglialo|nõ, -dsõ, -st⁷ kaenlaalune

.kangru, -, -t¹ kangur

kangu|tama, -taq, -da⁸² 1. kangutama; 2. aeglaselt, laisalt liigutama

.kangõ, -, -t¹ kange, jäik, kõva

.kangõhe = .kangõlõ 1. kangelt, jäigalt; 2. kangesti, väga

kangõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kangestuma

kangõh(t)us, -õ, -t⁹ kangestus

.kangõ|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ kangekaelne, isekas inimene

.kangõlõ = .kangõhe

kann', kanni, .kanni³⁷ kann (kannu)

kannahta|ma, -q, -⁸³ kannatama

kannahtamaldaq kannatamatu

kannahtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kannahtama

kannah(t)us, -õ, -t⁹ kannatus

kan|nal', -ali, -alit⁴ kanal

kannipuu, -, -d⁵⁰ hrl m kaelkoogud; kandepuud

kannisti|k, -gu, -kku³⁸ = kannisto, -, -t¹ = kannostik kännustik, raiesmik

kanno|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kännuseen

kannosti|k, -gu, -kku³⁸ = kannistik

kannus, -(s)õ, -t¹¹ = kynnus kannus

kannõl', .kandlõ, kannõld²³ 1. kannel; 2. (korvi v pangi) vang; nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust

kant', kandi, .kanti³⁷ kant, nurk

.kant'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kandilinõ kandiline

.kant'ma, .kantiq, kandi⁶³ kantima, tahuma

kants', kandsi, .kantsi³⁷ kants, kindlus

.kantsli, -, -t¹ kantsel

kanõl', -i, -it⁴ kaneel

kanõ|p', -bi, -pit¹³ < kan'ep' kanep

kao|kuu:k, -koogu, -kuu:ku³⁷ < kaal [II 3.] kaevuvinn

kaolt = .kaudu kaudu; lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse

.kaoma, .kaodaq e katoq, kao⁶⁸ kaduma

.kaonugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ surnu, kadunu(ke)

.kao|tama, -taq, -da⁸¹ kaotama

.kaotsihe = .kaotsilõ kaotsi

.kaotsi(h)n kaotsis, kadunud

.kaotus, -õ, -t⁹ kaotus

ka|pin, -bina, -binat⁴ kabin; kabjakapin kabjaplagin

.kapjama, kabjadaq, .kapja⁷⁷ jooksma, lippama

kapl, kabla, .kapla⁴⁵ = (jämedam) nöör;

kap|p', -i, -pi³⁷ kapp

kapr†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabõr metskits

.kapstapää, -, -d⁵⁰ kapsapea

kapstas, .kapsta, kapstast²² kapsas

kapst.maar'a|päiv = kapst.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ paastumaarjapäev, 25. märts

kapu|t, -da, -tat¹³ pikk villane sokk, kapukas

kaput|jalg, -jala, -.jalga³³ valgete jalaotstega (hobuse kohta)

ka|põl', -bõli, -bõlit⁴ kabel (ehitis)

kapõrda|ma, -q, -⁸³ kaperdama, tuikuma

kapõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kapõrdama

kar'a|küü:k', -köögi, -küü:ki³⁷ karjaköök

kar'ala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ karjalane

kar'a.laskmisõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ karjalaskepäev, 1. aprill

kar'a|lats', -latsõ, -last³⁹ karjalaps

kar'amaa, -, -d⁵⁰ karjamaa

karask', -i, -it¹³ karask, odraleib

karasta|ma, -q, -⁸³ karastama

karastu|ma, -daq, -⁸⁴ karastuma

kara|vuu:t', -voodi, -vuu:ti³⁷ ringmäng, mängulaul

kard, karra, .karda³³ 1. plekknõu, kard; 2. kard, ehe

(.)ka(a)rdin, -a, -at⁴ kardin

kardo(h)k|(as), -a, -at¹⁵ = kardol', -i, -it⁴ = .kartli = .kartol' kartul

kardõ|mon', -moni, -.monni³⁸ = kardõ|muu:n', -mooni, -muu:ni³⁷ kardemon

.kargaja, -, -t³ 1. hüppaja; *kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja; 2. vurrkann

.kargama, karadaq, .karga⁷⁷ 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma; 2. (kareldes) tantsima; 3. paaritama, sugutama

.kargami|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hüppamine; hüpe; *kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe

.kargus, -õ, -t⁹ kargus (tants)

kargu|tama, -taq, -da⁸² taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama; pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga

.kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ⁸⁶ karglema

karh, karhu, .karhu > kahr

kari I, kar'a, .karja⁴³ kari

kar|i II, -i, -ri²⁶ 1. kord, distsipliin; karistus; tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin; latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (v distsiplineerida); 2. = kariaiai

kari|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ koi; kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud

kari|hain, -haina, -.haina³⁰ vesikarikas (veetaim); karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi

kari|k, -ga, -kat¹³ karikas

kari|kakar', -.kakra, -kakard²² karikakar

karista|ma, -q, -⁸³ 1. keelama; manitsema; hoiatama; imä karist' ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära; ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind; 2. karistama

karistus, -õ, -t⁹ 1. keeld; manitsus; 2. karistus

kark, kargu, .karku³⁷ kark

karm, karmu, .karmu³⁷ < ving ving

.karman', -i, -it⁴ = ka'r|mann', -manni, -.manni³⁷ tasku; karmaniväits' taskunuga

karma'ndsi|k, -gu, -kut¹³ suli, kelm; võrukael; naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid

karmu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. vingune; 2. purjus; karmunõ miis' purjus mees

karp', karbi, .karpi³⁷ 1. karp; 2. karpkala

kars(s), karsa, .kars(s)a³¹ jäide

karsa|tama, -taq, -da⁸² jäätama

karsa|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ jäätuma; puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud

.kartli, -, -t¹ = .kartol', -i, -(i)t⁴ = kardo(h)k(as) kartul

karts, kardso, .kartso³⁷ karts, vangla

kar'us, -(s)õ, -t¹¹ karjus, karjane

karv, karva, .karva³⁰ karv

karva|nõ, -dsõ, -st⁷ karvane

karva|pluu:m'*, -ploomi, -pluu:mi³⁷ < a'prikuu:s' aprikoos

karvapäält karvapealt, täpselt

karva|tama, -taq, -da⁸² pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma; lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud

karvopooli pahupidi; karvopooli kask pahupidi kasukas

karvosta|ma, -q, -⁸³ tutistama, sakutama

kas kas

kasa|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ vallakorrapidaja; kasakas

kasatsk', -i, -it¹³ vene tants; kasatšokk

kas|ima, -siq, -i⁵⁷ kasima

kasinahe = kasinalõ kasinasti

kask, .kaska, .kaskat⁴⁸ = kasuk kasukas

kass', kassi, .kassi³⁷ kass

kasset|t', -i, -ti³⁷ kassett; helü-, pildikassett' heli-, videokassett

kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes

kas|sin, -ina, -inat⁴ kasin

kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä²⁴ = kasuja [2.] kasvaja (haigus)

kast', kasti, .kasti³⁷ kast

.kas|tan', -tani, -.tanni³⁸ kastan; hobukastan

.kastma, .kastaq, kasta⁶¹ 1. tainast sõtkuma; 2. kastma, valama

.kastõ|hain, -haina, -.haina³⁷ kastehein

.kastõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kastene, kastemärg

kastõq, .kastõ, kastõt¹⁸ kaste (looduses)

kas|u, -u, -su²⁶ 1. kasu, tulu; 2. kasv, võrse; uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata

kasuja, -, -t³ 1. kasvav; kasuja lats' taht pall'o süvväq kasvav laps tahab palju süüa; 2. = kassuvhädä

kasu|k, -ga, -kat¹³ = kask

kasu|lats', -latsõ, -last³⁹ kasulaps

kasuli|k, -gu, -kku³⁸ > kasuli|nõ, -dsõ, -st⁵ kasulik

kas|uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi⁷¹ kasvama; sirguma; õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)

kasu|tama, -taq, -da⁸² = kasvatama kasvatama; mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad

kasuvasi|k, -ga, -kat¹³ kasvama jäetud vasikas; muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas

kasv, kasvo, .kasvo³⁷ 1. kasv, kasvamine; 2.* taim; puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed

kasvandi|k, -gu, -kku³⁸ kasvandik

kasva|tama, -taq, -da⁸² = kasutama

kasvisto*, -, -t¹ taimestik

kasvosüü:jä*, -, -t³ taimetoitlane

kasvo|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ < botaaniga botaanika

kasvoõl|i*, -i, -li²⁶ taimeõli

ka|tai, -daja, -dajat⁴ kadakas

kata|laan', -laani, -.laani⁵ katalaan

kati|kask, -.kaska, -.kaskat⁴⁸ riidega kaetud (hrl lambanahkne) kasukas

.katla, -, -t³ = katõl' katel

.katma, kattaq, kata⁶¹ katma

.katri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = kadõrnapäiv = .katrõpäiv kadripäev, 25. november

.katri|sant', -sandi, -.santi³⁷ = kadõrnasant'. = katrõsant' kadrisant

.katrõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .katripäiv

.katrõ|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .katrisant'

kat|s', -õ, -tõ³⁵ kaks

.katsa.geske = .katsa.gõisi = .katsa.gõistõ = .katsagõsõ kaheksakesi

.katsandi|k, -gu, -kku³⁸ = .katsasjago kaheksandik

.katsa|s, -nda, -ndat¹³ kaheksas

.katsa|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = .katsandik

katsa|tama, -taq, -da⁸² = katsõrdama = kätsätämä kädistama; miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?

katsi kaksi, kahekesi; kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?

katsi|k, -gu, -kut¹³ = katsikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hrl m kaksik; katsikõsõq sysaraq kaksikõed

katsildõ = katsiperi = katsipite((h)n) = katsipooli = katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti

katsiratsakallaq = katsiratsakillaq = katsiratsakullaq = katsiratsi = katsiratsikallaq kaksiratsi

katsk, kadso, .katsko³⁶ katk; surm; muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb

.kats'ki katki

.kats'ki|nõ, -dsõ, -st⁵ katkine

kats'kümmend, katõ.kümne, kattõkümmend¹⁷ kakskümmend

.katsmi|nõ, -sõ, -st⁵ eksam

kats'sada, katõsaa, kattõsata²⁹ kakssada

kats'tõist(kümme(nd)), katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)¹⁷ kaksteist

katsõrda|ma, -q, -⁸³ = katsatama

katus, -(s)õ, -t¹¹ katus

katõgese = katõ.keske = katõ.kõisi = katõ.kõistõ kahekesi

katõ.kõrd|nõ, -sõ, -sõt⁶ = katõkõrralinõ kahekordne

katõkõrra kahekorra

katõkõrrali|nõ, -dsõ, -st⁵ = katõ.kõrdnõ

katõl', .katla, katõld²³ = .katla katel

katõndi|k, -gu, -kku³⁸ kahendik

kat|õq, -tõ, -õt¹⁸ kate

katõs(s)a, .katsa, .katsat³ kaheksa

katõs(s)akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend¹⁷ kaheksakümmend

katõs(s)asada, .katsasaa, .katsatsata²⁹ kaheksasada

katõ(s)satõist(kümme(nd)), .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)¹⁷ kaheksateist

katõvõrra kahevõrra

kaudu = kaudõ

.kaudu = kaolt kaudu

kaudu|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaudõnõ

kaudõ = kaudu kaudselt; tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tull' tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja

kaudõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaudunõ kaudne; kaudõnõ kynnõviis' keel kaudne kõneviis

.kauga = .kaugu = kavva kaua; külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse

kaugas, .kauka, kaugast²² tasku; rahakott, kukkur

.kaugu = .kauga

.kaugu(h)n = kavvõ(n)da(h)n kaugel

.kaugõ, -, -t³ = kavvõlinõ kauge

.kaugõhe = .kaugõlõ > .kavvõ

.kaugõl = .kaugõ(h)n > kavvõ(n)da(h)n

.kaugõmpa = kavvõmbahe

.kaugõ(h)n = .kaugõl > kavvõ(n)da(h)n

.k'auma, .k'avvuq, k'au, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ = .kjauma > .käümä

kaunis võrdlemisi, küllaltki; taa süük' sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane

kaup, kauba, .kaupa³⁰ kaup; tehing; kokkulepe; ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha

.kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ⁷⁸ kauplema

kaup|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kaupmees; müüja

.kaur'ma, .kauriq, kauri⁶³ uuristama, urgitsema; nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed

kauss', kausi, .kaussi³⁷ kauss

kaust, kausta, .kausta³⁰ 1. kaust; 2. suurem pargitud naha riba, tükk; 3. ree osa

kausti|k, -gu, -kut¹³ kaustik

kav|a, -a, -va²⁸ kava

kavalahe = kavalalõ = kavaluisi kavalalt; salakavalalt

kavalus, -õ, -t⁹ kavalus; salakavalus

kava|tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ⁹⁰ märkama, tähele panema; ma kavatsõgi-s, ku tä ärq läts' ma ei märganudki, kui ta ära läks

kavva = .kaugu kaua

kav|val', -ala, -alat⁴ kaval

.kavvõ = kavvõ(n)dahe = kavvõ(n)dalõ = kavvõ(n)dõhe = kavvõ(n)dõlõ = .kavvõhe = kavvõhõhe = kavvõhõlõ = .kavvõlõ < .kaugõhe kaugele

kavvõ(n)dalt = kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dõst = kavvõhõlt = kavvõhõst = kavvõlt = kavvõst kaugelt

kavvõ(n)dalõ = .kavvõ

kavvõ(n)da(h)n = .kaugu(h)n = kavvõ(n)dõ(h)n = kavvõhõn = kavvõl = kavvõ(h)n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel

kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dalt

kavvõ(n)dõhe = .kavvõ = kavvõhõhe

kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dalt

kavvõ(n)dõlõ = .kavvõ

kavvõ(n)dõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n

kavvõ(n)dõst = kavvõ(n)dalt

.kavvõhe = kavvõhõhe = .kavvõ

kavvõhõlt = kavvõ(n)dalt

kavvõhõlõ = .kavvõ

kavvõhõmbal = kavvõmbal

kavvõhõmbalt = kavvõmbalt

kavvõhõmba(h)n = kavvõmba(h)n

kavvõhõmbast = kavvõmbast

kavvõhõmpa = kavvõmbahe

kavvõhõn = kavvõ(n)da(h)n

kavvõhõst = kavvõ(n)dalt

kavvõl = kavvõ(n)da(h)n

kavvõli|k, -gu, -kku³⁸ kaugevõitu; kavvõlik kotus kaugevõitu koht

kavvõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kaugõ kauge

kavvõlt = kavvõ(n)dalt

.kavvõlõ = .kavvõ

kavvõmbahe = kavvõhõmpa = kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale

kavvõmbal = kavvõhõmbal = kavvõmba(h)n kaugemal

kavvõmbalt = kavvõhõmbalt = kavvõmbast kaugemalt

kavvõmbalõ = kavvõmbahe

kavvõmba(h)n = kavvõhõmba(h)n = kavvõmbal

kavvõmbast = kavvõhõmbast = kavvõmbalt

kavvõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n

kavvõst = kavvõ(n)dalt

kebimä, kepiq, kebi⁵⁷ kebima, minema, liikuma

kedsendä|mä, -q, -⁸³ = kedsimä, ketsiq, kedsi⁵⁷ ronima; kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale

kedä vt kiä

kedägiq kedagi

kedäs keda (siis)

keebä|k, -gu, -kut¹³ lonkur, lombakas

keebä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. kerglane; 2. kõhn; sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud

keedi- = keedo-

keediq vt kii:d'

keedo- = keedü- = keedi- keedu-; keedoannom oll' lihha täüs' keedunõu oli liha täis; keedükardohkaq keedukartulid

keedüs, -(s)e, -t¹¹ keedus, keedetud toit

keele|dü, -dü, -tüt¹ keeletu, tumm

keeleoppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ keeleõpetus; grammatika

keele|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ keeleteadus, lingvistika

keeli|ne, -dse, -st⁷ < kii:l'ne keelne; võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne

keemiä, -, -t³ keemia

keeri, kii:rdme, keerind¹⁶ keder (voki osa)

keerite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = keerotõ(l)lõma

keeroli|nõ, -dsõ, -st⁵ keeruline

keero(h)n keeruline

keero|tama, -taq, -da⁸² keerutama

keerotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = keerite(l)lemä = korduv keerotama

keerähtä|mä, -q, -⁸³ < keerähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks v äkki keerama, keerutama

keevü|tämä, -täq, -dä⁸² keevitama

kehv, kehvä, .kehvä³⁵ = kehvä, -, -t² kehv

kehvä|ne, -dse, -st⁷ kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline; timahavva tull' kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne

kehväste kehvasti

kehvä|ts', -dsi, -tsit¹³ kehvik

.kehvü|s, -(se), -(s)t¹⁰ kehvus

.keisri, -, -t¹ keiser

keka|ts', -dsi, -tsit¹³ = keko, -, -t² = .keksto kekats, kekutis, kergats

keks', keksi, .keksi³⁷ 1. kergats; 2. hooplemine; nakas' hirmsahe hinnäst kitmä - keks' tull' pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks

keksiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .keks'mä

.keks'mä, .keksiq, keksi⁶³ keksima, hooplema

.keksto, -, -t¹ = kekats'

keldokal|a, -a, -la²⁸ = kelt [2.] kuivatatud kala

.keldre, -, -t³ = keller' kelder

kele|t', -di, -tit¹³ = killet' skelett

kell, kellä, .kellä³⁵ kell

keller', -i, -it⁴ = .keldre

.kellämä, kellädäq, .kellä⁷⁷ 1. (välja) lobisema, kuulutama; mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!; 2. sugutama, tallama; mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata

kelmeq, .kelme, kelmet¹⁸ < kile 1. kile; kelme; kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (vt ka kese); 2. > vesikelmeq

.kelmi|ne, -dse, -st⁵ kelmeline, kelmeid täis; kilest

.kelm'li|k, -gu, -kku³⁸ kelmikas; kelmivõitu

.kelmüs, -e, -t⁹ kelmus

kelp, kelbä, .kelpä³⁵ katuse viilualune ots, kelp

.kelpämä, kelbädäq, .kelpä⁷⁷ kelpa tegema

.kelpü|mä, -däq, -⁷⁹ kõhnuma

kelt, keldo, .kelto³⁷ 1. närb; 2. = keldokala

kelts, keldsä, .keltsä³¹ kelts; kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale

kep|p', -i, -pi³⁷ kepp

kerembähe = kerembäle = .kergembähe kergemini

kerendä|mä, -q, -⁸³ = kergendämä kergendama; soodustama

kereq, .kerre, keret¹⁸ kere; pargõ uma kerre täüs' parkisin oma kere täis

keres, -(s)e, -t¹¹ keris

kerga, -, -t² = kerga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kergo kergats, kergemeelne inimene

.kerge, -, -t³ kerge

.kergege|ne, -se, -ist⁸ kerglane

.kergehe = .kergele kergesti, kergelt

.kergembähe = .kergembäle = kerembähe kergemalt

kergendä|mä, -q, -⁸³ = kerendämä kergendama; soodustama

kergo, -, -t² = kerga

kergokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ (väike) pingike

kergo|tama, -taq, -da⁸² 1. kepslema, hüplema; 2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima

kergähtä|mä, -q, -⁸³ võpatama

.kergüisi kergelt, veidi, pisut

.kergüs, -e, -t⁹ kergus

kergü|tämä, -täq, -dä⁸² kergitama

ker|i, -i, -ri²⁶ kerilaud; panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!

keriguopõtaja, -, -t³ = opõtaja kirikuõpetaja

keri|k, -gu, -kut¹³ = ker'k kirik

ker|imä, -riq, -i⁵⁷ kerima

kerk, kergo, .kerko³⁷ (väike) pink; taburet

ker'k, .ker'ko, .ker'kot⁴⁸ = kerik

.kerkü|mä, -däq, -⁸⁰ kerkima

.kerre|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ keretäis, nahatäis; kõhutäis

ker|ä, -ä, -rä²⁴ kera

kerä|hain, -haina, -.haina³⁰ kerahein (rohttaim)

kes|e, -e, -se²⁴ = kesi < kile kest; kile; kelme; huss' oll' ärq lännüq, kese oll' maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud; kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned; mehel oll' kõtukesi kats'ki mehel oli kõhukelme katki (vt ka kelmeq)

kesev, kesvä, .kesvä³⁵ = kesv = kesyv' oder

kesi, kii:, kett⁴² = kese kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* vt kese

kesk = kest keset; kesk tiid keset teed

kesk|aig, -ao, -.aigo³⁶ keskaeg; keskao syaq keskaegsed sõjad

.keskehe = .keskele keskele

.keskelt = .keskest keskelt

.keske(h)n keskel

.keskest = .keskelt

keskkotus, -(s)õ, -t¹¹ = keskpaik keskkoht, keskpaik

.keskmä|ne, -dse, -st⁵ keskmine

kesk|paik, -paiga, -.paika³⁰ = keskkotus

kesk|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ keskpäev

kesksyn|a, -a, -na²⁸ keel kesksõna, partitsiip

kesküü:, -, -d⁵¹ kesköö

kest = kesk: kest morro keset õue

kesv, kesvä, .kesvä³⁵ = kesev oder

kesväkarask', -i, -it¹³ odrakarask

kes|ä, -ä, -sä²⁴ kesa

kesähtü|mä, -däq, -⁸⁴ kesanema; taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära

kesyv', kesvä, .kesvä⁴⁶ = kesev oder

.keträmä, kedrädäq, .keträ⁷⁷ ketrama

ket|t', -i, -ti³⁷ kett, ahel

kev|väi, -äjä, -äjät⁴ kevad

keväjide kevaditi

keväjä kevadel; keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma

keväjä|ne, -dse, -st⁵ kevadine

kiba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ kibelema

kibis|emä, -täq, -e⁸⁷ kipitama

ki'bitka, -, -t³ kattega saan v vanker; saani v vankri kate; kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees

kiblu|k', -gi, -kit¹³ = kipluk' = kiplus küüslauk

kibra(h)n kortsus, kipras; nägo om kibran nägu on kortsus

kibras, .kipra, kibrast²² 1. kipakas, kergesti ümberminev; järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna; 2. käre kange; kibras külm käre külm

ki|bu, -bu, -pu²⁶ kiirus, rutt; sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire

kibõhi(h)n olõma kibelema; olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal

kibõhus, -õ, -t⁹ 1. kiirus; 2. kibedus

kibõhõhe = kibõhõlõ = kipõstõ 1. kiiresti; 2. kibedasti

kibõnda|ma, -q, -⁸³ 1. (vihma) tibutama; veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas; 2. kipitama

kibõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kibõndama

ki|d'o, -do, -t'o²⁶ lastek kits

ki|dsi, -dsi, -tsi²⁶ (hrl randme)liigesepõletik

kidsi|hain, -haina, -.haina³⁰ suur kukehari (rohttaim)

kidsis|emä, -täq, -e⁸⁷ = kädsisemä kägisema, kidisema; rattaq ommaq määr'mäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb

kidsistä|mä, -q, -⁸³ = kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul; pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad

ki|dsu, -dsu, -tsu²⁶ käre, äge; kidsu vanamuur' käre vanamoor

kidsukanõ|p', -bi, -pit¹³ isakanep

kidsu|külm, -külmä, -.külmä³⁵ käre külm, kõva pakane

kidsõlm|aq = kidsõrm|aq, m -idõ, -it⁴ = .kitskmõq kitkutud umbrohi

kihis|emä, -täq, -e⁸⁷ kihisema

kih(l)|kund, -kunna, -.kunda³² kihelkond

kihl, kihla, .kihla³⁰: kihla vidämä kihla vedama

.kihlama, kihladaq, .kihla⁷⁷ kihlama

.kihljä|dseq e .kihljä|dsiq e kihlä|dseq e kihlä|dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid¹³ kihlus

.kihmama, kihmadaq, .kihma⁷⁷ isukalt jooma, rüüpama; kihmas' ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima

kih|o, -o, -ho²⁶ kübeke, veidi(ke)

kihola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ < sääsik sääsk

kiho|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ tärkama; päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt

kiho|tama, -taq, -da⁸² (üles) kihutama, ässitama

kiht', kihi, .kihti³⁶ lade, kiht; latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma

kih(v)t', kih(v)ti, .kih(v)ti³⁷ mürk

kih(v)ti|ne, -dse, -st⁷ mürgine; timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised

kih(v)ti|tämä, -täq, -dä⁸² mürgitama

kihv, kihva, .kihva³⁰ = kiuhk kihv

kihvahta|ma, -q, -⁸³ kiljatama; tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub

.kihvama, kihvadaq, .kihva⁷⁷ kihvaga torkama; teravalt ütlema

kih|ä, -ä, -hä²⁴ keha

kihä|plaan', -plaani, -.plaani³⁷ = ihoplaan' välimus, keha(kuju)

kiiba|k, -gu, -kut¹³ kiitsakas; kiitsakas inimene

kiibaku|nõ, -dsõ, -st⁵ kiitsakas; ebastabiilne

kiibõrda|ma, -q, -⁸³ nihelema

kiibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiibõrdama

kii:d', keedi, kii:di³⁷ hrl m kaelaehe; seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas

kiidsahta|ma, -q, -⁸³ < kiidsahutma kriuksatama

kiidsah(t)us, -õ, -t⁹ kriuksatus; kostu üts' kiidsahus, ei tiiäq kas oll' aidauss' vai oll' tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga

kiidsahu|tma, -taq, -da⁶² > kiidsahtama

kiidsa|k, -gu, -kut¹³ 1. kiitsakas, kõhn; 2. püsimatu; 3. = kiidsakala

kiidsakal|a, -a, -la²⁸ = kiidsukala vingerjas

.kiidsma, .kiidsuq, kiidsu⁶⁴ kriiksuma

.kiidsna, -, -t³ kriiksumine

kiidsukal|a, -a, -la²⁸ = kiidsakala

kiidsu|tama, -taq, -da⁸² kriiksutama; kräunutama; kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!

kiidsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiidsutama

kiiga, -, -t² = kiik

kiigar', -i, -it⁴ 1. keigar; 2. viiuldaja

kiil, kiilu, .kiilu³⁷ kiil (kiilu)

kiik, kiiga, .kiika³¹ = kiiga viiul

kii:l', keele, kii:lt⁴⁰ keel; võro keeli e võro keele(h)n võru keeli e võru keeles; keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus; kiil'kund keelkond

kii:ld, keelo, kii:ldo³⁶ keeld

kii:ldmä, keeldäq e kii:ldäq, keelä⁶⁶ keelama; taa om keelet see on keelatud

.kiilma, .kiiluq, kiilu⁶⁴ kiiluma

kii:l'|ne, -se, -set⁶ > keeline

kiimaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nihelema

kii:mä, kiiäq, kii:⁶⁷ keema

kiin', kiini, .kiini³⁷ = .kiin'läne kiin

kiiniske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ kiini jooksma

.kiin'lä|ne, -(d)se, -st⁵ = kiin'

kii:rd, keero, kii:rdo³⁷ keerd

kii:rdlemä, keereldäq, kii:rdle⁷⁸ keerlema

kii:rdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ keerdus

kii:rdmä, keerdäq, keerä⁶¹ > .käändmä

kii:rdo (minemä) keerdu (minema)

kii:rdümä, kii:rdüdäq, keerü⁷⁹ keerduma

kiireq, m .kiiri, .kiiri⁴⁰ röntgen; arst' saat' timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse

kiiru|tama, -taq, -da⁸² keerlema

.kiisla, -, -t³ (kaera)kiisel, (kaera)kile

.kiistm|õq, m -idõ, -it¹⁶ lööve

.kiistre, -, -t³ kananahk

kii:tmä, kii:täq, keedä⁶¹ keetma

kiivende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kiivendämä

kiivendä|mä = kiivõnda|ma, -q, -⁸³ kibelema

kiivi, -, -t² kiivi

.kiivri, -, -t¹ kiiver

kiivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiivõndama

kik|as, -ka, -ast²² kukk

kiki|tämä, -täq, -dä⁸² = hikitämä itsitama; eputama

kik|k, -u, -ku³⁷ leivaviiluke; ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke

kik|k', -i, -ki³⁷ uhke

kikka|kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso³⁰ = kikkapüksiq nurmenukk

kikka|mari, -mar'a, -.marja⁴³ kukemari; kikkamar'aq ommaq mustaq piinüq mar'aq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos

kikka|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ = kikkakaadsaq

kikka|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kukeseen

kiko, -, -t² lastek kukk

.kikstu, -, -t¹ hea väljanägemisega; prink, kikkis; uhke, esinduslik, soliidne; kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kikstuq kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis; sa näet täämbä väega kikstu vällä sa näed täna väga esinduslik välja

kilahta|ma, -q, -⁸³ < kilahu|tma, -taq, -da⁶² (heledasti) haugatama; kõlksatama

kile, -, -t² > kelmeq, > kese

kilda|mäng*, -mängo, -.mängo³⁷ < puslõ* mosaiikmäng, pusle

kilgas, .kilka, kilgast²² = kilgõs üle hapnenud; liiga hapu; kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks; seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa

kilgu|tama, -taq, -da⁸² 1. haukuma, klähvima; piniq kilgutasõq koerad klähvivad; 2. kilkama

kilgõs, .kilkõ, kilgõst²² = kilgas

kille|t', -di, -tit¹³ = kelet' skelett

killõ, -, -t¹⁴ hele, kõrge, kile, (hääle kohta)

kil|o, -o, -lo²⁶ kilo

kilo|gramm', -grammi, -.grammi³⁷ kilogramm

kilo.metri, -, -t¹ = kilomii:tre, -, -t³ = kilomii:tri, -, -t¹ kilomeeter

kilst, kilstu, .kilstu³¹ = kilt, kilda, .kilta³¹ kild, tükk; laast; lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde; kor'as' moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla

kilt|pilt'*, -pildi, -.pilti³⁷ mosaiik

kil|u, -u, -lu²⁶ kilu

kilõhõhe = kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)

kimala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kimalane

kimarda|ma, -q, -⁸³ voltima

kimarus, -õ, -t⁹ volt

kimbu(h)n kimpus, hädas

kimbu|tama, -taq, -da⁸² kimbutama, kiusama

.kimli, -, -t¹ kimmel

kimmerg, -u, -ut¹³ käimla, kemmerg

.kimmähe = .kimmäle = .kin(d)mähe = .kin(d)mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti

kimmäs, .kimmä, kimmäst²² = kin(d)mäs kindel; tugev; kimmäs kynnõviis' keel kindel kõneviis

kimmä|tämä, -täq, -dä⁸² tugevdama; kinnitama; *tagama

kimmä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ tugevnema, kinnituma

.kimmüs, -e, -t⁹ = .kin(d)müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus

kimp, kimbu, .kimpu³⁷ kimp

.kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ⁷⁸ 1. kemplema, vaidlema; 2. siplema, vehklema

.kind|ral', -rali, -.ralli³⁸ kindral

.kindre|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo³⁷ põlveõnnal

kingitüs, -e, -t⁹ kingitus, kink

kink I, kingo, .kinko³⁷ kink, küngas

kink II vt kiä

kink', kingi, .kinki³⁷ kints; (kintsu) sink; jalg mäe puult põlvõ om kink' jalg ülalpool põlve on kints; suidsukink' suitsusink

.kinkaq kellega

.kinkas kellega (siis)

.kinkli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ künklik

.kink'mä, .kinkiq, kingi⁶³ kinkima

.kin(d)mähe = .kin(d)mäle = .kimmähe

kin(d)mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst²² = kimmäs

.kin(d)müs, -e, -t⁹ = .kimmüs

kinnas, .kinda, kinnast²³ kinnas

kinner', .kindre, kinnerd²³ reie tagumine osa; esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda

kinnili|ne, -dse, -st⁵ = kinni|ne, -dse, -st⁷ kinnine

kinniq kinni

kinni|tämä, -täq, -dä⁸² väitama; lehm nakas' kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika

kinnitüs, -e, -t⁹ väitus

kinnäh(t)ü|mä, -däq, -⁸³ kõvaks tõmbuma; tarduma

kinnü|tämä, -täq, -dä⁸² kinnitama

kints, kindsu, .kintsu³⁷ kints

kin|ä, -ä, -nä²⁴ 1. ilus, kena, uhke; 2. kohtlane

kinähüs, -e, -t⁹ kenadus

kipi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = kipi|tämä, -täq, -dä⁸² = kiputama kipitama

kiplu|k', -gi, -kit¹³ = kiplus, -(s)õ, -t¹¹ = kibluk' < küüds'lauk küüslauk

kip|p', -i, -pi³⁷ kibu (puunõu); kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili

kip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ 1. end edasi nihutama, nihkuma; kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!; 2. kiirustama, kihutama, lippama; kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?

kipr, kibra, .kipra⁴⁵ = käpr korts, kiber, kurd

.kipra = .käprä kipra, kortsu, kurdu

kipu|tama, -taq, -da⁸² = kipitämä

ki|põ, -, -t¹⁴ 1. kiire; 2. kibe

kipõkü|tsäi*, -dsäjä, -dsäjät⁴ mikrolaineahi

kipõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kipitama

ki|põn', -bõna, -bõnat⁴ = tipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike; tulõkipõn' tulesäde

kipõstõ = kibõhõhe 1. kiiresti; 2. kibedasti

kirekäre|leht', -lehe, -.lehte³⁵ = kirekäre|lill', -lilli, -.lilli³⁷ maikelluke

kires, -(s)e, -t¹¹ = kiräs kirju lehm, kirjak

kire|tämä, -täq, -dä⁸² kirendama

kirg', kire, .kirge³⁴ säde

.kirgelemä, kireldäq, .kirgele⁸⁵ põlema

kirges, -(s)e, -t¹¹ prussakas

kirgile = .kirki kikki(s); pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis

kirgi(h)n kikkis

kirgi|tämä, -täq, -dä⁸² kikitama

.kirgmä, .kirgeq, kire⁶³ kirema

.kirgämä, kirädäq, .kirgä⁷⁷ kiirgama

kiri, kirä e kir'a, .kirjä e .kirja⁴³ 1. kiri; liuhkakiri kald- e kursiivkiri; paks kiri poolpaks kiri; kiräliik' kirjaliik, kirjatüüp, font; kirjä pandma kirja panema; 2. muster

kiris|emä, -täq, -e⁸⁷ kirisema

.kirjämä, kirädäq, .kirjä⁷⁷ kirjama, tikkima; kirät hamõq tikitud särk; ärq kiräs' latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)

.kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele⁸⁵ kiitlema, uhkustama

.kirki = kirgile kikki(s); aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki

.kirkvälläq kikkis

kirm', kirmi, .kirmi³⁷ plekkpõhjaga viljakuivati; vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama

kirmahu|tma, -taq, -da⁶² (end) julgustama, kokku võtma; kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end

kirmas, -(s)õ, -t¹¹ = kirmask', -i, -it¹³ külapidu, simman, kirmas

kirmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kirmistämä

kirmistä|mä, -q, -⁸³ suurustama, kiitlema

kirmi|tämä, -täq, -dä⁸² häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)

kirmõq, .kirmõ, kirmõt¹⁸ kirme

kirn, kirnu, .kirnu³⁷ (koore-, või-)kirn, putk

kiro|mant', -mandi, -.manti³⁷ hiromant

kirotaja, -, -t³ kirjutaja; autor

kiro|tama, -taq, -da⁸² 1. kirjutama; 2. tikkima

kirotus, -õ, -t⁹ 1. kirjutis; artikkel; 2. tikand

kirotusmassin, -a, -at⁴ kirjutusmasin

kirp, kirbu, .kirpu³⁷ kirp

kirp|hain, -haina, -.haina³⁰ = lutikhain värihein (rohttaim)

kirpsilmäli|ne, -dse, -st⁵: kirpsilmäline mustri teatud mustriliik

kir|riv, -ivä, -ivät⁴ kirju; kirev

ki'rrurg', -i, -it¹³ kirurg

kirsa, -, -t² kirsa(saabas)

kirsahta|ma, -q, -⁸³ röögatama, karjatama

kirsah(t)us, -õ, -t⁹ röögatus, karjatus

kirsipuu, -, -d⁵⁰ > vislapuu

.kirsma, .kirsuq, kirsu⁶⁴ karjuma

kirss', kirsi, .kirssi³⁷ > vislamari

kirst, kirstu, .kirstu³⁷ kirst; puusärk

ki(r)rurg', -i, -it¹³ kirurg

kirvõs, .kirvõ, kirvõst²² kirves

kirähtä|mä, -q, -⁸³ korraks kirema

kirä|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ kirjakeel; eesti ja võro kiräkiil' eesti ja võru kirjakeel

kiräli|k, -gu, -kku³⁸ > kiräline [2.]

kiräli|ne, -dse, -st⁵ 1. mustriline; 2. < kirälik kirjalik

kirä|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kirjanik, kirjamees

kirändüs, -e, -t⁹ kirjandus

kiräni|k, -gu, -kku³⁸ kirjanik

kiräs, -(s)e, -t¹¹ = kires kirju lehm, kirjak

kirästä|mä, -q, -⁸³ kirjastama

kirästüs, -e, -t⁹ kirjastus

kiräts'ur|a, -a, -ra²⁶ nalj ajakirjanik, leheneeger

kirä.vaihõ|märk', -märgi, -.märki³⁷ kirjavahemärk

kirä|viis', -viisi, -.viisi³⁷ kirjaviis

kis|a, -a, -sa²⁸ kisa, kisk, kida

kisa|k, -gu, -kut¹³ kisklik, kisadega

kisali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tülinorija

kisa|nõ, -dsõ, -st⁷ tülinoriv

kisistä|mä, -q, -⁸³ sidistama, sädistama; tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!

.kiskja, -, -t³: hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja

.kiskliga|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta); 2. okslik

.kiskma, .kiskuq, kisu⁶⁴ kiskuma; tõmbama; pigistama; kisi pirdõ tõmbasin peerge; särk' kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt

.kisku|ma, -daq, -⁸⁰ lõhastuma

.kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ⁸⁵ tõmblema; kisklema; käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad

kissi(h)n kissis, vidukil

kis|sin, -ina, -inat⁴ kahin, sahin; kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat

kissi|tämä, -täq, -dä⁸² kissitama, vidutama

kista|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ kedervars

.kistra, -, -t³ erk, ergas, reibas

.kistu|ma, -daq, -⁸⁰ kustuma; hääbuma

.kistuma(l)daq väga

kistu|tama, -taq, -da⁸² kustutama

kitasni|k, -gu, -kku³⁸ (setu naiste) pihikseelik

.kitmä, kittäq, kitä⁶¹ 1. kiitma; olõ-i kittäq ei ole kiita; 2. ütlema; tä kitt' mullõ ta ütles mulle; kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?; 3. soovitama; reklaamima; kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!; nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti; telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg

.kit'mä, kittiq, kiti⁶³ kittima

.kitra, -, -t³ kitarr

kits', kitsõ, .kitsõ³⁵ 1. kits; kodo-, mõtskits' kodu-, metskits; 2. vilja- v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik; ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs' ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud; jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi pookisin juurevõsule kultuursordi

.kitsahe = .kitsalõ = .kitsavallaq kitsalt; vaeselt

kitsas, .kitsa, kitsast²² kitsas; vaene; kitsas elo vaene elu

.kitsavallaq = .kitsahe

kitsi, -, -t² kitsi

kitsihüs, -e, -t⁹ kitsidus

ki|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kidin, kägin; võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib

.kitskma, .kitskuq, kidsu⁶⁴ kitkuma; rohima; tä kitsk põrk'napindrit ta rohib porgandipeenraid

.kitskm|õq, m -idõ, -it¹⁶ = kidsõlmaq = kidsõrmaq kitkutud umbrohi

.kitsus, -õ, -t⁹ kitsikus, vaesus

kitsõpuu, -, -d⁵⁰ = kitsõ|tuu:m', -toomõ, -tuu:mõ³⁵ = kitsõ.uibu, -, -t¹ paakspuu

kit|t', -i, -ti³⁷ kitt

kittus, -õ, -t⁹ = kittüs, -e, -t⁹ = kitus = kitüs 1. kiitus; 2. reklaam

kitukik|as, -ka, -ast²² kiitleja, kiidukukk

kitukiti, -, -t² pailaps; kiidukukk

ki|tur', -dura, -durat⁴ kidur

kitus, -(s)õ, -t¹¹ = kitüs, -(s)e, -t¹¹ = kittus = kittüs

kiud, kivvu, .kiudu³⁶ kiud

.kiudli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kiudsa, -, -t³ = kivvukanõ kiuline

kiudu|tama, -taq, -da⁸² küüditama

kiugahta|ma, -q, -⁸³ korraks kilkama; kiunatama

.kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ⁸⁶ kiunuma

kiuhk, kiuha, kiuhka³² = kihv kihv

.kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu⁶⁴ kilkama

.kiuhkna, -, -t³ kilkamine

kius, kiusu, .kiusu³⁷ > kiust

kiusah(t)us, -õ, -t⁹ kiusatus

kiusa|k, -gu, -kut¹³ = .kiusliganõ kiusakas, kiuslik

.kiusama, kiusadaq, .kiusa⁷⁷ kiusama; jonnima, tujutsema

.kius(t)la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kiuslik inimene

.kiusliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kiusak

kiust, kius(t)u, .kiustu³⁷ < kius kius; jonn

kiustu|punn', -punni, -.punni³⁷ kiusupunn

.kiusus, -õ, -t⁹ kius; kiusujutt

kiut, kiudu, .kiutu³⁷ 1. küüt; ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti; 2. triip, küüt; kiutsälägaq hopõn' küütseljaga hobune; 3. lumekübe; lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid

.kiutma, .kiutuq, kiudu⁷³ küütima

kive|ne, -dse, -st⁷ = kivine kivine

kivesti|k, -gu, -kku³⁸ = kivestü, -, -t¹ = kivistik kivistik, kivine koht

kiv|i, -i, -vi²⁶ 1. kivi; 2. veski; vesikivi (vesi)veski; tuulõkivi tuulik, tuuleveski; läts' kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama

kivihür|rül', -ülä, -ülät⁴ = hürrül' [2.] rünt (kala); kivihürrül' om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala

kivijür|räi, -äjä, -äjät⁴ = kivijüräsk', -i, -it¹³ silm (kala); kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões

kivili|ne, -(d)se, -st⁵ veskiline; kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse

kivi|ne, -dse, -st⁷ = kivene

kivi|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ veskikivi

kivisti|k, -gu, -kku³⁸ = kivestik

kivistü|mä, -däq, -⁸⁴ kivistuma

kivitsa|kai, -gaja, -gajat⁴ < kivitsakutaja, -, -t³ kivitäks

kivot, -da, -tat¹³ ikoonikapp

kivva|nõ, -dsõ, -st⁷ kiudpilvine

kivvuka|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kiudlinõ kiuline; kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal' kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas

kivvutus, -õ, -t⁹ tulehakatis, süütis

kivõnda|ma, -q, -⁸³ sügelema

kivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kivõndama: süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb

kiä, kink, kedä e ketä kes

.kiäkiq keegi

.kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ = .k'auma > .käümä

klaar', klaari, .klaari³⁷ klaar, läbipaistev, selge

.klaar'ma, .klaariq, klaari⁶³ klaarima, selgitama, lahendama

.klaaru|ma, -daq, -⁸⁰ selginema, läbipaistvaks muutuma; taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema

klaas', klaasi, .klaasi³⁷ klaas

klaasi|nõ, -dsõ, -st⁷ klaasine, klaasjas

klahv', klahvi, .klahvi³⁷ 1. pits viina; ängäq mullõ üts' klahv'! anna mulle üks pits viina!; 2. klahv (nt klaveril)

klama|k, -gu, -kut¹³ kamakas; ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad

.klambri, -, -t¹ 1. < sulg [2.] sulg (kirjavahemärk); taa syna om klambridõ seen see sõna on sulgudes; 2. > nall'

klants', klandsi, .klantsi³⁷ klants, läige

.klants'ma, .klantsiq, klandsi⁶³ läikima, klantsima; püksiperseq klants' püksitagumik läigib

klapi|tama, -taq, -da⁸² sobitama; klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku

.klap'ma, .klappiq, klapi⁶³ 1. sobima; 2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks); klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!

.klap'mi|nõ, -sõ, -st⁵ = klapp' [2.] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine

klap|p', -i, -pi³⁷ 1. klapp; 2. = .klap'minõ; näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist

kla|põr', -bõri, -bõrit⁴ = klavvõr' klaver

klass', klassi, .klassi³⁷ klass

klassi|ga, -ga, -kat³ klassika

klassigali|nõ = klassikli|nõ, -dsõ, -st⁵ klassikaline; klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika

kl'au, -, -d² kõrvakiil

klav|võr', -õri, -õrit⁴ = klapõr'

kleit', kleidi, .kleiti³⁷ kleit

klii, -, -d⁵⁰ > liieq

kliim', kliimi, .kliimi³⁷ < liim' liim

klii.meistre, -, -t³ = lii.meistre liimeister (lõikeriist)

.kliim'mä, .kliimiq, kliimi⁶³ = .kliimämä, kliimädaq, .kliimä⁷⁷ < .liim'mä liimima

klii:p'mä, klii:piq, kleebi⁶³ kleepima

.kliistri, -, -t¹ kliister

klimba, -, -t² = klymba = lymba lonkur

klimbõrda|ma, -q, -⁸³ = klymbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama

klimp, klimba, .klimpa³¹ = klymp = limp lonkav, vigane; lonkur; klimba jalagaq miis' vigase jalaga mees

klimp', klimbi, .klimpi³⁷ = klymp' < klints', < .kluu:ts'ka klimp

.klimpama, klimbadaq, .klimpa⁷⁷ = .klympama = .limpama = .lympama lonkama

klints', klindsi, .klintsi³⁷ > klimp'

klips', klipsi, .klipsi³⁷ = kli|põr', -bõri, -bõrit⁴ pisidetail, vidin; ripats

.kloks'ma, .kloksiq, kloksi⁶³ = klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)

.kloks'na, -, -t³ loksumine (kana häälitsus)

klomm', klommi, .klommi³⁷ järvesopp

klopi|laud, -lavva, -.lauda³³ lokulaud

klopi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (kokku) klopsima, kokku seadma; klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa

.klop'ma, kloppiq, klopi⁶³ kloppima

klop|p', -i, -pi³⁷ 1. lopp, mõlk; 2. krapp, (puust) karjakell

kloppi mõlki

.klops'ma, .klopsiq, klopsi⁶³ klopsima

.klops'na, -, -t³ klopsimine

klopõ|ts', -dsi, -tsit¹³ poisiklutt

klu|dima, -tiq, -di⁵⁷ peksma

.kluhv'ma, .kluhviq, kluhvi⁶³ peksma, klohmima, klobima

kluku|tama, -taq, -da⁸² = .kloks'ma: klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud

klumm', klummi, .klummi³⁷ väike lahesopp, abajas

klunn', klunni, .klunni³⁷ = klynn' 1. pisidetail, vidin; 2. (poisi)klutt

klup|p', -i, -pi³⁷ (puu)klots; klupp' um vähämb ku plukk' klots on väiksem kui pakk

kluu:stri, -, -t¹ klooster

kluu:ts'ka, -, -t³ > klimp

klõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ klõbisema

klõbõ|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ väike tarbetu ese, loks; naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud

klõka|tama, -taq, -da⁸² lõgisema, logisema

klõka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend); klõkatsigaq pandas lehmä kett' päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge; 2. krapp, (puust) karjakell

klõ|kin, -gina, -ginat⁴ lõgin, login

klõks', klõksi, .klõksi³⁷ = lõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine

klõksahta|ma, -q, -⁸³ klõksatama

klõksahus, -õ, -t⁹ klõksatus

.klõks'na, -, -t³ klõksumine; lõgin; luksumine

klõpa|tama, -taq, -da⁸² klõbisema

klõpa|ts', -dsi, -tsit¹³ jõmpsikas

klõ|pin, -bina, -binat⁴ klõbin

klõss', klõssi, .klõssi³⁷ lõss

klöts', klötsi, .klötsi³⁷ lootsik

klymahk, -u, -ut¹³ = klymm 1. sõõm, lõuatäis; 2. mürts

klymba, -, -t² = klimba = lymba lonkur

klymbõrda|ma, -q, -⁸³ = klimbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama

klymm', klymmi, .klymmi³⁷ = klymahk

klymp, klymba, .klympa³¹ = klimp = limp lonkav, vigane; lonkur

klymp', klymbi, .klympi³⁷ = klimp' klimp; imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)

.klympama, klymbadaq, .klympa⁷⁷ = .klimpama = .limpama lonkama

.klymp'ma, .klympiq, klymbi⁶³ = .lymp'ma lõmpima, lõmpsima, larpima

klympsahta|ma, -q, -⁸³ = lympsahtama neelatama

.klympsama, klympsadaq, .klympsa⁷⁷ = .lympsama neelama

.klymps'na, -, -t³ = .lymps'na lõnksumine; ahne neelamine

klynks', klynksi, .klynksi³⁷ = lynks' lonks

klynksahta|ma, -q, -⁸³ = lynksahtama < klynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama

klynksah(t)us, -õ, -t⁹ = lynksah(t)us 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus

klynksahu|tma, -taq, -da⁶² > klynksahtama

.klynksama, klynksadaq, .klynksa⁷⁷ = .lynksama lonksama; klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!

klynn', klynni, .klynni³⁷ = klunn'

klyn'o|tama, -taq, -da⁸² jooma, purjutama; meheq puhma all klyn'otasõq mehed purjutavad põõsa all

kobahta|ma, -q, -⁸³ < kobahutma 1. mütsatama; 2. korraks kohendama, seadma; kobahtaq umaq as'aq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!

kobah(t)us, -õ, -t⁹ mütsatus

kobahu|tma, -taq, -da⁶² > kobahtama

kobi|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn

ko|bima, -piq, -bi⁵⁷ kobama, kompama

kobista|ma, -q, -⁸³ 1. kohendama; parandama; koristama; tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada; 2. kobistama

kobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kobistama

kobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kobisema; õiendama, vastu vaidlema; kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?; kagoh pois'kõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu

kobra|k, -gu, -kut¹³ = kobrik krobeline

kobras, -(s)õ, -t¹¹ e .kopra, kobrast²² kobras

kobri|k, -gu, -kut¹³ = kobrak

kobri|ts, -dsa, -tsat¹³ = koomits varjualune

kobri|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ paatuma; ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida

kobõri|nõ = kobõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline, konarlik

kobõsk', -i, -it¹³ kõva, kobisev nahk; kasugakobõsk' kõva, kobisev kasukas

koda, kua, kota²⁷ koda

kodani|k, -gu, -kku³⁸ kodanik

kodapooli|nõ, -dsõ, -st⁷ allüürnik; kodakondne, majuline; pops

kodas, .kotka, kodast²³ = kodask', -i, -it¹³ kotkas

ko|do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost²⁶ kodu; kodojänes küülik

kodoel|läi, -äjä, -äjät⁴ 1. koduloom; 2. kodus elaja, kodune; üts' poig om, kiä välän hulk', tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune

kodo.kaeja, -, -t³ pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama

kodomail = kodomai(h)n kodumail, kodukandis

kodo.vaotus, -õ, -t⁹ = kodo|vä(v)ü, -vävvü, -.vävvü³⁷ koduväi

.koelmu, -, -t¹ konnakudu; koelmu

.koe|tama, -taq, -da⁸¹ proovima, püüdma, katsuma, pingutama; koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!; ma koedi niipall'o, et sai tuu as'a kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte

kogahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kogelema

ko|go, -go, -ko²⁶ kogum, kogu, suurus; nurmõl kogo om suur', a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi

kogohu|ma, -daq, -⁸⁴ = kogonõma kogunema

kogohus, -õ, -t⁹ kogudus

kogo(ha)ma, kuu:daq e kogodaq, koko e kogoha⁸⁸ 1. koguma; jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud; 2. kogunema; siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud

kogona = kogoniq

kogondus, -õ, -t⁹ < kuu:(h)nolõk' koosolek

kogoniq = kogonistõ = kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa; tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas

kogonõma, .kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ⁸⁹ = kogohuma < kogovama

kogo.sampa koomale

kogovama, kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ⁸⁹ > kogonõma

kogõmaldaq kogemata

kogõr = kogyr', kogrõ, .kokrõ⁴⁶ = kokr koger

koh(n) = ko(h)n kus

kohahus, -õ, -t⁹ (äkiline) kohin

koha.mahtu salaja

kohe(s) kuhu

kohe > kohegiq kuhugi; tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud

kohenda|ma, -q, -⁸³ kohendama

kohetus, -õ, -t⁹ (kerkimata) tainas; täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõn' ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada

koh|hil, -ila, -ilat⁴ kohev; kobe; pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda

koh|hin, -ina, -inat⁴ kohin

koh|i, -i, -hi²⁶ kohi

koh|ima, -hiq, -i⁵⁷ = kohitsõma kohitsema; taa miis' tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu

kohis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kohisema

kohi|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ⁹⁰ = kohima

kohivallaq kohevil

kohivallõ kohevile

.kohkiq = ko(h)ngiq kuskil

.kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ⁸⁶ kõhklema

kohkõrda|ma, -q, -⁸³ kohmitsema

kohkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kohmitsema

kohma, -, -t² kohmakas inimene, kohmerdis

kohmahus, -õ, -t⁹ hoop, löök; sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead

.kohmama, kohmadaq, .kohma⁷⁷ taipama; kas sa taast as'ast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?

kohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kohmitsema

kohmi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = kohmõtuma kohmetuma

kohmõq, .kohmõ, kohmõt¹⁸ = koomõq kõõm

kohmõrda|ma, -q, -⁸³ kohmerdama

kohmõ|tama, -taq, -da⁸² = koomõtama kõõmama; vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama

kohmõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = kohmituma

kohni|ts, -dsa, -tsat¹³ = koonits varjualune

koh|o, -o, -ho²⁶ vaht; kruus' olt täüs', koho kuh'as pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal

kohola|nõ†, -(d)sõ, -st⁵ vaenlane

kohonallaq = kohovallaq

kohonallõ = kohovallõ

koho|nõ, -dsõ, -st⁷ kohev

koho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ kohupiimaks minema; keedes kerkima; panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema; piim kohosi üle piim kees üle

koho|piim, -piimä, -.piimä³⁷ kohupiim

koho|tama, -taq, -da⁸² kohupiima tegema; kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima

kohovallaq = kohonallaq = kohovillaq = kohruvallaq kohevil

kohovallõ = kohonallõ kohevile

kohovillaq = kohovallaq

kohrulõ kohevil(e)

kohru|tama, -taq, -da⁸² kohevile lööma; kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)

kohrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kohrutama

kohruvallaq = kohovallaq kohevil

.kohtu|herr, -herrä, -.herrä³⁵ = .kohtu|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kohtunik, kohtumees, kohtuhärra; vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad

kohus, .kohtu, kohust²³ 1. kohus (asutus); 2. kohus(tus)

kohutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kohut käima, protsessima; nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima

kohv', kohvi, .kohvi³⁷ kohv

.kohvri, -, -t¹ kohver

koi, -, -d⁵³ koi

koib, koiva, .koiba³² koib

koida|k, -gu, -kut¹³ hulkur, hulgus; taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus

.koidra, -, -t³ kooner

koidõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma, kolama

.koika, -, -t³ koiku

koin', koini, .koini³⁷ vulg suguühe

.koin'ma, .koiniq, koini⁶³ vulg suguühtes olema, seksima

.koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ⁸⁵ = korduv koin'ma

koir, koira, .koira³⁷ 1. üleannetu; koir poiss' üleannetu poiss; 2. = koirapini

koirapin|i, -i, -ni²⁶ isane koer; kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?

koirasti|k, -gu, -kku³⁸ koerustükk

.koirus, -õ, -t⁹ vallatus, koerus

kok|k, -a, -ka³¹ kokk

kokko kokku

kokkohel|ü*, -ü, -lü²⁶ riim

kokko.hoitva, -, -t³ kokkuhoidlik, säästlik

kokkokõl|a*, -a, -la²⁶ harmoonia; kooskõla

kokkolep|eq, -pe, -et¹⁸ kokkulepe

kokko .pandma kokku panema; koostama

kokko.pandja, -, -t³ kokkupanija; koostaja

kokko.putmi|nõ, -sõ, st⁵ kokkupuude, kontakt

kokkotulõ|k', -gi, -kit¹³ kokkutulek

kokkovõtus, -(s)õ, -t¹¹ = kokkovõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ kokkuvõte

ko|kos, -gosa, -gosat⁴ kogus, koomal olev, kokkukuuluv; üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada

ko|kos', -gosõ, -gost¹² kogus

kokr, kogrõ, .kokrõ⁴⁶ = kogõr = kogyr' koger

.koksama, koksadaq, .koksa⁷⁷ koksama

kokurg', -i, -it¹³ = kokõrd' küpsis, präänik

koku|tama, -taq, -da⁸² kogelema, kokutama

kokutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kokutama

kokõrd', -i, -it¹³ = kokurg'

kolahta|ma, -q, -⁸³ < kolahutma kolksatama

kolah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tilgastama; piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud

kolah(t)us, -õ, -t⁹ kolksatus

kolahu|tma, -taq, -da⁶² > kolahtama

kolask', -i, -it¹³ volask, mürakas, suur olend

.koldi|nõ = .koldõ|nõ, -dsõ, -st⁵ auklik; koldinõ tii auklik tee

kolgi|ts, -dsa, -tsat¹³ lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks

kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd¹⁶ kolge, ropsitud linapeo

kolgõq II, .kolkõ, kolgõt¹⁸ = kolõp' kolge, kõhn pikk inimene

kol|i, -i, -li²⁶ koli

kolista|ma, -q, -⁸³ kolistama

kolis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kolisema

kolk, kolga, .kolka³¹ nurk; maakoht, kant; kolgas

kolk', kolgi, .kolki³⁷ kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)

.kolk'ma, .kolkiq, kolgi⁶³ lina lõugutama; kolkima, peksma

kolksahta|ma, -q, -⁸³ kolksatama

kolksah(t)us, -õ, -t⁹ kolksatus

.kolksna, -, -t³ kolksumine, kolin

.kolku|ma, -daq, -⁸⁰ siledaks muutuma, kuluma; seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha

.kollama, kolladaq, .kolla⁷⁷ kolama; kolistama

kol|lin, -ina, -inat⁴ kolin

kollõ, -, -t¹⁴ kole; külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und

kollõq, .koldõ, kollõt¹⁹ 1. kolle; ahjuvõlv; 2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas; leeväkoldõgõnõ leivakooruke

kollõ|ts', -dsi, -tsit¹³ kolledž

kolm, kolmõ, .kolmõ³⁵ < kolq kolm

kolmahaava = kolmahalt = kolmaha(v)va vanasti

kolmaha(v)va|nõ, -dsõ, -st⁷ vanaaegne

kolmandi|k, -gu, -kku³⁸ = kolmasjago kolmandik

kolma|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kolmapäev

kolma|s, -nda, -ndat⁴ kolmas

kolma|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = kolmandik

kolmassõ|nõ†, -dsõ, -st⁵ kaheaastane

kolmi|k, -gu, -kut¹³ = kolmikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kolmik; kolmikõsõq veleq kolmikvennad

kolm|jalg, -jala, -.jalga³³ 1. kolme jalaga leivaküna; 2. kerilaua alus

kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend¹⁷ kolmkümmend

kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata²⁹ kolmsada

kolmtõist(kümme(nd)), kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)¹⁷ kolmteist

kolmõgese = kolmõ.keske = kolmõ.kõisi

kolmõkuninga|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kolmekuningapäev, 6. jaanuar

kolmõ.kõisi = kolmõ.kõistõ = kolmõgese = kolmõ.keske kolmekesi

ko|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ 1. kolu (nt veskil, kohvimasinal); rüäq lastasõq kivikoll'o rukkiterad lastakse veskikolusse; 2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp; võtaq uma pääkol'o iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino; 3. ijäkol'o kevadine veel sulamata jää, jääkohr

kolotka, -, -t³ 1. puuking; 2. puuklots

kolq, kolmõ, .kolmõ³⁵ > kolm

kolõ|p', -bi, -pit¹³ = kolgõq [II] kolge, kõhn pikk inimene

kombõrda|ma, -q, -⁸³ > pükerdämä, > tokõrdama, > tutõrdama

komikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = komila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ komi (komi rahvusest isik)

ko'mmandri, -, -t¹ komandör

ko'mmu|nism', -nismi, -.nismi³⁷ kommunism

ko'mmu|nist', -nisti, -.nisti³⁷ kommunist

ko'mmõn|taar', -taari, -.taari³⁷ kommentaar

ko'mmõn.taatri, -, -t¹ = ko'mmõntii:rjä, -, -t³ kommentaator

kommõq, .kombõ, kommõt¹⁹ = kummõq komme; tava, traditsioon

ko(h)n = koh(n) < konh, < konnõs, < kos kus

konar(l)iga|nõ, -dsõ, -st⁵ = konari|k, -gu, -kku³⁸ = kunar(l)iganõ konarlik

kond, konnu, .kondu³⁶ = kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; lats' läts' kar'agaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale

.ko(h)ngiq = .kohkiq < .koskiq kuskil

konh > ko(h)n

konks', konksi, .konksi³⁷ > ts'ank [1.]

konksi(h)n > ts'angu(h)n [1.]

konnõs > ko(h)n

kon'o|tama, -taq, -da⁸² konutama

ko'nstaabli, -, -t¹ konstaabel

ko'nt|roll', -rolli, -.rolli³⁷ kontroll

ko'nt|.rol'ma, -.rolliq, -rolli⁶³ kontrollima

ko'n|tsõrt', -tsõrdi, -.tsõrti³⁷ kontsert

ko'nvõ|rents', -rendsi, -.rentsi³⁷ konverents

koobakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. käblik (lind); 2. kartulikoobas

kooba|tama, -taq, -da⁸² katsuma, kobama

kooba|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ = .putkavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke

koobi|ts, -dsa, -tsat¹³ tööriist vilja lükkamiseks

koobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kraapima; (vilja vms) lükkama; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku

koobõrda|ma, -q, -⁸³ koperdama; hulkuma

koobõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv koobõrdama

koodi|tama, -taq, -da⁸² reht peksma

Koodi|täheq, m -.tähti, -.tähti³⁴ Orion (tähtkuju)

koodsi|päiv†, -päävä, -.päivä³⁵ jõululaupäev, 24. detsember

koogualo|nõ, -dsõ, -st⁷ = koogu|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = koogualonõ murispuu

koogu(h)n kookus

koogu|raud, -ravva, -.rauda³³ tööriist toornaha töötlemiseks; kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka

koogu|tama, -taq, -da⁸² toornahka töötlema

kooli|lats', -latsõ, -last³⁹ koolilaps, õpilane

koolili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ õpilane, koolilaps; leerilaps

koolima|ja, -ja, -ia²⁸ koolimaja

koolioppaja < kooliopõtaja, -, -t³ (kooli)õpetaja

kooli|tama, -taq, -da⁸² koolitama, harima

koolitar|õ, -õ, -rõ²⁴ klassiruum; koolimaja

koolitus, -õ, -t⁹ haridus; koolitus; alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus

koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht¹⁹ koolivaheaeg

kooluper|ä, -ä, -rä²⁴ (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui

koolupiira|k, -gu, -kut¹³ surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps

kool(n)uq, -, -t² = kuu:l(n)uq surnu

koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes

koolõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ hinge vaakuma, suremas olema

koolõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ langetõbe põdema

koolõ|tama, -taq, -da⁸² suretama

koomi|ts, -dsa, -tsat¹³ = kobrits = koonits varjualune; koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid

koomusk', -i, -it¹³ vigur

koomuskite|kij, -gijä, -gijät⁴ viguritegija; kloun

koomõq, kuu:mõ, koomõt¹⁸ = kohmõq kõõm

koomõ|tama, -taq, -da⁸² = kohmõtama kõõmama

kooniq kuni

kooni|ts, -dsa, -tsat¹³ = kohnits = koomits

koon'o, -, -t² saamatu

koonõr', -i, -it⁴ kooner

koorahu|tma, -taq, -da⁶² korraks (rutuga) koorima; las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli

koori|k, -gu, -kut³⁸ koorik

koori|raud, -ravva, -.rauda³³ liimeister, koorimisraud

kooru|tama, -taq, -da⁸² kosutama, turgutama, põetama; sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama

koorõvat|t, -u, -tu³⁷ = vatukuu:r' vahukoor

koosa, -, -t² = koosõr' [1., 2.]

koosõr', -i, -it⁴ 1. kooserdaja; 2. nahatäis; 3. trump; käüq koosõr' vällä! käi trump välja!

koosõrus, -õ, -t⁹ = koosõr' [1., 2.]

koovikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väikekoovitaja

koovi|t, -di, -tit¹³ = koovitaja, -, -t³ koovitaja (lind)

kopahta|ma, -q, -⁸³ < kopahu|tma, -taq, -da⁶² korraks koputama

kopakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ joogi- v leilivee kulp v väike kopsik; sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga

kopi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = kopkas kopikas

ko|pin, -bina, -binat⁴ kobin

kopi|tama, -taq, -da⁸² kopitama

kopi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ enesekoh kopitama

kopkas, .kopka, kopkast²² = kopik

.kopli, -, -t¹ koppel

kop|p, -a, -pa³¹ 1. kopp; kopsik; 2. kopp; ekskavaator

kop|p', -i, -pi³⁷ = lopp' mõlk

koppu|ma, -daq, -⁸⁰ kopitama; pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama

kops, kopsu, .kopsu³⁷ kops

kopsahta|ma, -q, -⁸³ kopsatama

kopsah(t)us, -õ, -st⁹ kopsatus

.kopsama, kopsadaq, .kopsa⁷⁷ kopsama

.kops'ma, .kopsiq, kopsi⁶³ kopsima

.kopsna, -, -t³ kopsimine

kopu|tama, -taq, -da⁸² koputama

koputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv koputama

kop|õq, -põ, -õt¹⁸ kopitus

kopõrda|ma, -q, -⁸³ koperdama

korahta|ma, -q, -⁸³ korraks korisema; kuulja koraht' ni oll'giq lännüq surija korises korra ja oligi läinud

kor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = korisõma korisema

kor'an|t', -di, -tit¹³ = kor'a|ts', -dsi, -tsit¹³ peko-pidustus

korba|tama, -taq, -da⁸² korbatama

korba|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ enesekoh korbatama

kordsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kortsuline

korgiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korgistõ(l)lõma = .korkõlõma = korduv korgistama

korgista|ma, -q, -⁸³ ülbitsema; uhkendama, uhkustama

korgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korgiskõ(l)lõma

.korgu, -, -t¹ = .korgugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .korgu|nõ, -dsõ, -st⁵ = korunõ = ko(r)ruq kõrgune

.korgus, -õ, -t⁹ = korutus kõrgus; korgust võtma sirguma, kasvama

.korgõ, -, -t³ kõrge

.korgõhe = .korgõlõ = .korrõ(he) kõrgele

.korgõ|koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust⁹ kõrgem haridus, kõrgharidus

.korgõmbahe = .korgõmbalõ = .korgõmpa = korõmbahe = korõmbalõ kõrgemale

.korgõ(h)n = korõ(h)n kõrgel

koris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kora(ha)ma

.korjama, kor'adaq, .korja⁷⁷ korjama; koguma; kollektsioneerima

.korju|ma, -daq, -⁸⁰ korjuma

.korjus, -õ, -t⁹ 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine; mar'akorjus marjakorje; margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine; 2. varjualune; panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse

kork', korgi, .korki³⁷ 1. kõrk, ülbe, uhke; korgi olõkigaq miis' kõrgi olekuga mees; 2. (pudeli)kork; (õnge)kork

.korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ⁸⁵ = korgiskõ(l)lõma

korm, kormu, .kormu³⁷ 1. kandam; puuk' lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga; 2. paadipära

kormi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kormõndama koguma

kormus, -(s)õ, -t¹¹ seljakott

kormõnda|ma, -q, -⁸³ = kormitsõma

koro|.nits'ma, -.nitsiq, -nitsi⁶³ paastu rikkuma; ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu

.korpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline

kor|rol', -oli, -olit⁴ ülemus; komandant; foogt

ko'rrup|ts'uu:n', -ts'ooni, -.ts'uu:ni³⁷ korruptsioon

korrõ, -, -t¹⁴ kore, kare

.korrõ(he) = .korgõhe

korrõk|tuur', -tuuri, -.tuuri³⁷ korrektuur

.korsna, -, -t³ korsten

.kortin, -a, -at⁴ = .kortna < .kortõr' korter

.kortli, -, -t¹ kortel

.kortna, -, -t³ = .kortin

korts, kordsu, .kortsu³⁷ korts

.kortõr', -i, -it⁴ > kortin

koru|nõ, -dsõ, -st⁷ = ko(r)ruq, .korru, korut¹⁸ = .korgu = .korgunõ

koru|t, -da, -tat¹³ (suur nelinurkne) noodaauk jääs

korutus, -õ, -t⁹ = .korgus

korv', korvi, .korvi³⁷ korv

korv'|pall', -palli, -.palli³⁷ korvpall

korõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ karedaks minema; ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks

korõl', -i, -it⁴ kõhn olend, vibalik; olõ-s söönüq miis', oll' üts' korõl' ei olnud turske mees, oli üks vibalik

korõmbahe = korõmbalõ = .korgõmbahe

korõ(h)n = .korgõ(h)n

kos > ko(h)n

kos'aes|ä, -ä, -sä²⁴ isamees

kos'a|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ peiupoiss

kos'aq, m .kosjo, .kosjo⁴³ kosjad

kosila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kosilane

kos|ima, -siq, -i⁵⁷ kosima

kosi|nõ, -dsõ, -st⁷ puukoorest; pois'kõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike

kosk', kosõ, .koskõ³⁴ (paks) puukoor

.koskiq > .ko(h)ngiq

.kosli, -, -t¹ = kossõlg märss

koslõ|p', -bi, -pit¹³ = kosma|k, -gu, -kut¹³ nahatäis; and' tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie

ko|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ (seest tühi) kere; loks; ku autol motor' ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kos'o perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi; seo autokos'ogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi

koss', kossi, .kossi³⁷ võrgust natt

kossõlg, -a, -at¹³ = .kosli

kost < .kuatsõst kust

kost', kosti, .kosti³⁷ (küla)kost

kostar', .kostra, kostard²² rukkiluste (umbrohi)

kosti|tama, -taq, -da⁸² kostitama

.kostkiq < .kostõgiq kuskilt

.kostma, .kostaq, kosta⁶¹ = 1. kostma, kuulduma; 2. vastama

.kostu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. üles sulama (ilma kuju muutmata); külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles; külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles; 2. = .kostma [1.]; su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia

kostu|tama, -taq, -da⁸² (üles) sulatama; niisutama

.kostõgiq > .kostkiq

koti|nõgõl = koti|nõgyl' = koti|nõkl, -nõgla, .nõkla⁴⁵ kotinõel

ko't|lett', -leti, -letti³⁷ = .ko'tlõ|t', -di, -tti³⁸ kotlett, pihv

koto(h)n kodus

kotost kodunt

.kotsal > .kotsil

.kotsalt > .kotsilt

.kotsalõ > .kotsilõ

.kotsil = kottal kohal

.kotsilt = kottalt kohalt

.kotsilõ = kottalõ kohale; kohta; pää kotsilõ pea kohale; taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta

kot|t, -a, -ta³¹ kott (kota)

kot|t', -i, -ti³⁷ kott (koti)

kottal = .kotsil

kottalt = .kotsilt

kottalõ = .kotsilõ

kotta(h)n kohas

kotus, -(s)õ, -t¹¹ koht, paik

kotu(s)si(l)dõ kohati, paiguti; kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund

kotu(s)sõnim|i, -e, -me²⁴ kohanimi

kougi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ koogitsema, koukima

kraabahta|ma, -q, -⁸³ < kraabahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kraapima

kraaba|tama, -taq, -da⁸² = kraabitsõma kaabitsema, kraapima

kraaba|ts', -dsi, -tsit¹³ = .kraapli

kraabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kraabatama

kraag', krae, .kraagi³⁶ < krae krae

kraam', kraami, .kraami³⁷ kraam

.kraam'ma, .kraamiq, kraami⁶³ koristama, kraamima

kraan', kraani, .kraani³⁷ kraan

kraap', kraabi, .kraapi³⁷ loomade sugemise hari

.kraapli, -, -t¹ = kraabats' (kartulivõtmise) kaabits; linahari; es saaq kostki traktorit, võti kraapligaq kyik kardohkaq ärq ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kaabitsaga kõik kartulid ära

.kraap'ma, .kraapiq, kraabi⁶³ kraapima, kaapima

kraapsahta|ma, -q, -⁸³ korraks kraapsama

.kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa⁷⁷ kraapsama; lasku-i kassil näko kats'ki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!

.kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ⁸⁵ = korduv .kraap'ma

.kraasli, -, -t¹ = .kratsli linapeo kupardamise vahend

.kraas'ma, .kraasiq, kraasi⁶³ = .kaars'ma (villa) kraasima

kraat', kraadi, .kraati³⁷ 1. kraad; 2. temperatuur

.kraat'ma, .kraatiq, kraadi⁶³ kraadima

kraav', kraavi, .kraavi³⁷ kraav

kraavi|nõ, -dsõ, -st⁷ kraave täis

krabista|ma, -q, -⁸³ krabistama

krabistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krabistama

krabis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krabisema

kr'a|bo, -o, -po²⁷ = kr'amo = kräbo puru

kr'abo|nõ, -dsõ, -st⁷ väike

krae, -, -d² > kraag'

krahv', krahvi, .krahvi³⁷ krahv

krall', kralli, .kralli³⁷ hrl m 1. helmes; pand kralliq kaala paneb helmed kaela; 2. küüs; kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse

kramm', krammi, .krammi³⁷ kriimustus; kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused

kr'am|o, -o, -mo²⁶ = kr'abo = kräbo

kramp', krambi, .krampi³⁷ 1. kramp; 2. kramp (sulgemisvahend)

kramp'|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ ülemine palgikord

.krampsama, krampsadaq, .krampsa⁷⁷ krahmama, kahmama

kra|n'a, -n'a, -nn'a²⁶ järeleandmatu

.kr'anglõma, kr'angõldaq, .kr'anglõ⁷⁸ kräunuma

.kran'ma, .kranniq, kranni⁶³ jonnima

krants', krandsi, .krantsi³⁷ 1. krants (koer); 2. pärg; jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela

krants'|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ valge kaelus (hrl koeral); krants'kaalagaq pini valge kaelusega koer

krants'nuk|k, -a, -ka³¹ = krants'|nulk, -nulga, -.nulka³¹ ristnurk

krapa|ts, -dsi, -tsit¹³ = kratsak

kra|pin, -bina, -binat⁴ krabin

krap|p', -i, -pi³⁷ lehmakell

krapsahta|ma, -q, -⁸³ krapsatama

krapsah(t)us, -õ, -t⁹ krapsatus

.krapsama, krapsadaq, .krapsa⁷⁷ krapsama; läts' pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüt' läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas

krapõ, -, -t¹⁴ kräbe, kare

.kras'ma, .krassiq, krassi⁶³ kiusama, jonnima

krass', krassi, .krassi³⁷ tüli; jonn; tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis; tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu

krassa|k, -gu, -kut¹³ = krassimii:s'

krassa|t', -di, -tit¹³ lõbusõit

krassa|tama, -taq, -da⁸² taga ajama, hullama; latsõq krassatasõq lapsed hullavad

krassi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = krassak vihamees; tülinorija; lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!

kratsa|k, -gu, -kut¹³ = krapats' kärmas

.kratsli, -, -t¹ = .kraasli = krats'o < kreevel' linapeo kupardamise vahend

.krats'ma, .kratsiq, kratsi⁶³ kratsima, sügama; nüüt hengväq inemiseq, perst krats'vaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)

krats'o, -, -t² = .krats'li

kreesa|tama, -taq, -da⁸² norima

kreevel', -i, -it⁴ > .kratsli

kreo, -, -d² = kräo > kryn'o

kridsistä|mä, -q, -⁸³ krigistama

krihv', krihvi, .krihvi³⁷ krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)

krihva, -, -t² = .krihvli [2.] jonnakas; oll' üts' krihva vanamutt' oli üks jonnakas vanamutt

.krihvama, krihvadaq, .krihva⁷⁷ narrima

.krihvli, -, -t¹ 1. krihvel; 2. = krihva

kriidsu|tama, -taq, -da⁸² = kräädsütämä kriuksutama, krigistama

krii:k', kreegi, krii:ki³⁷ = rii:k' kreek, kreegipuu

krii:klä|ne, -(d)se, -st⁵ kreeklane

kriim, kriimo, .kriimo³⁷ kriim; raas; panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale

.kriimama, kriimadaq, .kriima⁷⁷ kriimustama; kriimas' mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära

kriimi|k, -gu, -kut¹³ = .kriimliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kriimuline

kriimo, -, -t² kriim, määrdunud, must; tull' sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga

kriips, kriipso, .kriipso³⁷ kriips

.kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa⁷⁷ korraks kriimustama

.kriipsliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kriipse täis

.kriips'ma, .kriipsiq, kriipsi⁶³ kriimustama

kriis', kriisi, .kriisi³⁷ 1. = krill'; 2. kriis

kriit', kriidi, .kriiti³⁷ kriit

krill', krilli, .krilli³⁷ = kriis' [1.] = kryll' [2.] jonn, kius; krilli ajama kiusu ajama, jonnima

.krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ⁸⁵ = .kryllõlõma kiuslema

.kril'ma, .krilliq, krilli⁶³ = .kryl'ma jonnima, kiusama; vihane olema; kikas krill' ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb

.krimpli, -, -t¹ krempel

krimpsu(h)n krimpsus, kortsus

kri|pin, -binä, -binät⁴ kribin

.krissi kissi; tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi

krissi(h)n kissis

kristusõkal|a, -a, -la²⁸ lestakala

.kritsli, -, -t¹ puhastamisvarb

kriudsahta|ma, -q, -⁸³ kriuksatama

kriudsah(t)us, -õ, -t⁹ kriuksatus

kriuga|tama, -taq, -da⁸² = kriuhkatama riukaid tegema

kriuhk, kriuha, .kriuhka³² riugas

kriuhka, -, -t² riukaline

kriuhka|tama, -taq, -da⁸² = kriugatama

.kriutsma, .kriutsuq, kriudsu⁶⁴ kriuksuma; ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!

krobahtu|ma, -daq, -⁸⁴ käkra kuivama

kroba|k, -gu, -kut¹³ käkra kuivanud

kroba|nõ, -dsõ, -st⁷ krobeline, ebatasane

krobask', -i, -it¹³ = krobõsk' kõhn, kuivetu olend, kõrend

krobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krobisema, krabisema

krobõsk', -i, -it¹³ = krobask'

krogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krudisema

kromp, kromba, .krompa³¹ 1. sõim (sõime); kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse; 2. aganik

kronga|tama = krongo|tama, -taq, -da⁸² = .kronksma = kronksutama = krungitsõma ronga häälitsemise kohta

kronks, kronksu, .kronksu³⁷ ronk

.kronksma, .kronksuq, kronksu⁶⁴ = krongatama

.kronksu = .krunksi konksu, kõverasse

kronksu(h)n = krunksi(h)n konksus, kõveras

kronksu|tama, -taq, -da⁸² = krongatama

.kro|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = krun'o = kryn'o kronu

kron'o|tama, -taq, -da⁸² kehvaks jääma

krooba|tama, -taq, -da⁸² paatuma

krooba|ts', -dsi, -tsit¹³ voolimisriist

kroogo, -, -t² vigurimees

krooksahta|ma, -q, -⁸³ korraks krooksuma

krooksahus, -õ, -t⁹ krooksatus

kroomi|ts, -dsa, -tsat¹³ aganik

kroonu, -, -t¹ kroonu

kroosikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tass; tops; kruusike

kroosi|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kruusitäis; tassitäis

kro|pin, -bina, -binat⁴ krobin, krabin

kross', krossi, .krossi³⁷ kross (rahaühik)

krumbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ krõmpsutama, sööma; hopõn' krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina

krummu|tama, -taq, -da⁸² kerjama

krunds'u|tama, -taq, -da⁸² = kruts'utama = runds'utama kortsutama

krungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = krungu|tama, -taq, -da⁸² = .krunkama, krungadaq, .krunka⁷⁷ = krongatama ronga häälitsuse kohta

.krunko = .krunksi = .kronksu konksu, kõverasse

krunksi(h)n = kronksu(h)n konksus, kõveras

kru|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = kron'o = kryn'o kronu

krunts', krundsi, .kruntsi³⁷ = kruts' korts

.krunts'ma, .kruntsiq, krundsi⁶³ = krunds'utama = runds'utama = .runts'ma = ründsütämä kortsutama

.krunts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .kruts'uma = .runts'uma = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; prunts' um krunts'unuq seelik on kortsunud

kru|põn', -bõna, -bõnat⁴ kartuli-kruubi puder

kruts', krutsi, .krutsi³⁷ = krunts'

.kruts'ki, -, -t¹ vigur, riugas, krutski

.kruts'ki|nõ, -dsõ, -st⁵ riukaline

.kruts'ma, .krutsiq, krutsi⁶³ kiusama

.kruts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .krunts'uma

.kruts'u|tama, -taq, -da⁸² = krunds'utama

kruudili|nõ, = kruuduli|nõ = kruudõli|nõ, -dsõ, -st⁵ ruuduline

.kruu:ksma, .kruu:ksuq, krooksu⁶⁴ krooksuma

kruu:m', kroomi, kruu:mi³⁷ kroom

kruu:n', krooni, .kruu:ni³⁷ 1. pärg; kroon; (puu) võra; 2. kroon (rahaühik)

kruu:n'ma, kruu:niq, krooni⁶³ kroonima

kruup, kruuba, .kruupa³¹ kruup

kruu:s', kroosi, kruu:si³⁷ kruus; tass

kruus(s), kruusa, .kruu(s)sa³¹ = pruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu

kruu:skama, kroosadaq, kruu:ska⁷⁷ norskama

.kruus(t)li, -, -t¹ = .ruus(t)li kanepitamp; kanõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit, hää luidsagaq süümise värk' oll' kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi, hea lusikaga söömise värk oli

kruut, kruudu, .kruutu³⁷ = kruut', kruudi, .kruuti³⁷ ruut

.kruut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ ruuduline

kruu:v'ma, kruu:viq, kroovi⁶³ kroovima; inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära

.kruv'ma, .kruvviq, kruvvi⁶³ kruvima

kruvv', kruvvi, .kruvvi³⁷ kruvi

krõbah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = krõbõh(t)uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma; mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks

krõ|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -baha e -pa⁸⁸ = krõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krõbisema

krõbista|ma, -q, -⁸³ krõbistama

krõbistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krõbistama

krõ|bu, -bu, -pu²⁶ puru

krõ(õ)busk, -a, -at¹³ kuivik

krõbõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = krõbah(t)uma

krõ|dsi, -dsi, -tsi²⁶ > kryn'o

krõhv', krõhvi, .krõhvi³⁷ kius

krõhva, -, -t² kõhn inetu naine, krõhva

krõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ sügama

krõim, krõima, .krõima³¹ 1. kius; 2. veski osa

krõima, -, -t² tigetseja, tülinorija

.krõimama, krõimadaq, .krõima⁷⁷ 1. tigetsema, tüli norima, kiusama; 2. kriimustama

krõima|nõ, -dsõ, -st⁷ kiuslik, tige

.krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ⁸⁵ = korduv .krõimama

krõka|ts', -dsi, -tsit¹³ krigisev voodi

krõ|kin, -gina, -ginat⁴ krõgin

krõks', krõksi, .krõksi³⁷ > kryn'o

krõksah|(t)ama, -taq, -(t)a⁸³ krõksatama

.krõksma, .krõksuq, krõksu⁶⁴ krõksuma, prõksuma

.krõks'na, -, -t³ krõksumine, krõbin; sei niguq krõksna sõi nii et krõbises

krõpa|tama, -taq, -da⁸² krõbistama

krõ|pin, -bina, -binat⁴ krõbin

krõps', krõpsi, .krõpsi³⁷ 1. krõps; 2. suguühe, seks; tütrik oll' inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud

krõpsahta|ma, -q, -⁸³ krõpsatama

krõpsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ korraks krõpsuma

krõpsah(t)us, -õ, -t⁹ krõpsatus

krõpsi|tama, -taq, -da⁸² krõbistama

krõpsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krõpsitama

.krõps'ma, .krõpsiq, krõpsi⁶³ 1. suguühtes olema, armatsema, seksima; 2. krõbistama

krõpõ, -, -t¹⁴ krõbe

krõpõ|külm*, -külmä, -.külmä³⁵ sügavkülm

krõss', krõssi, .krõssi³⁷ = krõõba|ts', -dsi, -tsit¹³ = krynks'

krõõbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaapima

krõõdsa|tama, -taq, -da⁸² (nüri saega) saagima

krõõn'o, -, -t² = kryn'o

krä|bo, -o, -po²⁷ = kräm|o, -o, -mo²⁶ = kr'amo = kr'abo puru

kräo, -, -d² = kreo > kryn'o

kräpästü, -, -t¹ kindlus

kräädsü|tämä, -täq, -dä, ⁸² = kriidsutama kriuksutama, krigistama

kröömeq, krüü:me, kröömet¹⁸ raas

krü'sän|tem', -temi, -.temmi³⁸ = krü'sän|tii:m', -teemi, -tii:mi³⁷ > märdiruu:s'

krygista|ma, -q, -⁸³ krõgistama

krygis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krõgisema

kryll', krylli, .krylli³⁷ 1. > kryn'o; 2. = krill' jonn, kius; krylli ajama kiusu ajama, jonnima

.kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ⁸⁵ = .krillõlõma kiuslema

.kryl'ma, .krylliq, krylli⁶³ = .kril'ma jonnima, kiusama; vihane olema

krymm', krymmi, .krymmi³⁷ = krynks' [2.] kuivetu vana inimene v loom; kulunud terariist; vanamehekrymm' vanamehekrõbi; väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga

krymmõ, -, -t¹⁴ käre, terav, äge

.krymps'ma, .krympsiq, krympsi⁶⁴ krõmpsutama

.kryngli, -, -t¹ kringel

.kryngli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ saialill

krynks', krynksi, .krynksi³⁷ = krõss' 1. kõverus; myni sort' tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga; 2. = krymm'

.krynksi kõverasse

krynksi(h)n kõveras

kry|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = krynts', kryndsi, .kryntsi³⁷ = kron'o = krun'o = krõõn'o = kryyn' < kreo, < krõdsi, < krõks', < kräo, < kryll' [1.], < kõll' kronu

.kry's|tal', -tali, -.talli³⁸ kristall

kryygama, krõõadaq, kryyga⁷⁷ rögisema

kryyksma, kryyksuq, krõõksu⁶⁴ kõõksuma

kryyn', krõõni, kryyni³⁷ = kryn'o

kryys', krõõsi, kryysi³⁷ kalapüügivahend; krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k-d pandi ojja hauepüüdmiseks

kryytsa, -, -t³ kena, nägus; egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk

ku(q) kui

kua(s), kumma e kuvva, .kumba kes; kumb; üts' võtt' väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab

.kuagiq keegi, kumbki

.kuandus*, -õ, -t⁹ < tüü:stüs tööstus; kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus

.kuatsõst > kost

kuba|k, -gu, -kut¹³ tuust

kubija|s, -, -st¹⁵ kubjas

kubinallaq kubinal; tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs' tuba on kubinal kärbseid täis

kubis|õma, -taq, -õ⁸⁷ 1. kubisema; 2. tasa, sosinal rääkima; kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid

kubli|k, -gu, -kut¹³ 1. kuupsüld; puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi; 2. > kupõts'

ku|bo I, -bo, -po²⁶ pugu

kubo II, kuu:, kupo²⁷ kubu

kubra|leht', -lehe, -.lehte³⁴ kobruleht

kubõhi|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kubõq

kubõl, kubla, .kupla⁴⁷ = kubyl' = kupl kubel

kubõlliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubylliganõ = .kupliganõ kuplas

kubõ|q, -mõ, -nd¹⁶ = kubõhinõ = kubõrm = kupõ = kupõm' kube

kubõrda|ma, -q, -⁸³ krookima

kubõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline

kubõrli|k, -gu, -kku³⁸ krobelisevõitu

kubõrm, -a, -at¹³ = kubõq

kubõruisi köötsus

kubyl', kubla, .kupla⁴⁷ = kubõl

kubylliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubõlliganõ

ku|dama, -taq, -a⁵⁹ kuduma

kudima, kutiq, kudi⁵⁷ peksma

kudista|ma, -q, -⁸³ = kudis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kudistama, kudrutama

kudrika|nõ, -dsõ, -st⁵ = kudõrliganõ krobeline

kudri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ siblima

kudu, koe, kutu²⁷ kudemine, kude

kuduhu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma

kudõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = kudõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kudema

kudõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kudrikanõ krobeline

kugra|ts', -dsi, -tsit¹³ küürakas

kugõri|k, -gu, -kku³⁸ kägar, kägarik

kuh'a(h)n kuhjas

kuhi, kuh'a, .kuhja⁴⁴ kuhi

kuhi|k, -gu, -kut¹³ kuhik, mühk

kuhili|k, -gu, -kku³⁸ kuhi, kuhelik

.kuhmuisi salaja; pois'kõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada

kuht', kuhti, .kuhti³⁷ jakk; jope

.kuhts|õq, m -idõ, -it¹⁸ nimmed

kukar', .kukra, kukard²³ kupar

kukõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ kukkuma

kui(s) kuidas

kuiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kuigõs pikk kõhn inimene, volask

.kuigiq = .kuikiq 1. kuigi; 2. kuidagi

.kuigimuu:du = .kuikimuu:du kuidagimoodi

.kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ⁸⁵ halama

kuigõs, -(s)õ, -t¹¹ = kuigats' pikk kõhn inimene, volask

.kuikiq = .kuigiq

.kuikimuu:du = .kuigimuu:du

.kuikipall'o kuigipalju

.kuikivõrd kuigivõrd

kui(s)muu:du kuidasmoodi

kuio|ma, -daq, -⁷¹ kuivama

kuiv, kuiva, .kuiva³⁵ kuiv; kuivus

kuivali|k, -gu, -kku³⁸ = kuivõlik kuivavõitu

kuivalt kuivalt

.kuivama, kuivadaq, .kuiva⁷⁷ kuivatama

.kuivja|nõ = .kuivja|s, -dsõ, -st⁵ kõhn, kuivetu

.kuivus, -õ, -t⁹ kuivati; vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse

kuivõli|k, -gu, -kku³⁸ = kuivalik

ku|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ kuju; skulptuur

kujora|koi*, -goja, -gojat⁴ = kujotekij* kujur, skulptor

kujo|tama, -taq, -da⁸² kujutama

kujote|kij*, -gijä, -gijät⁴ = kujorakoi*

kuka, -, -t² lombakas

kukah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ümber minema

kuka|nõ, -dsõ, -st⁷ = kukõnõ käbirikas

kuka|ts', -dsi, -tsit¹³ vigane pink v laud, laua- v pingiloks; veegeq seo kukats' vällä ja ots'kõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!

kukil kukil

kukilõ kukile

kuk|k, -u, -ku³⁷ < kunn' [4.] käbi; kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi

kuk|k', -i, -ki³⁷ vagu

kuk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. (ümber) lükkama; miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!; 2. lonkama

kuk|kõlõma, -õldaq, -kõlõ⁸⁵ hüpeldes liikuma

.kukla|nõ, -(d)sõ, -st⁷ sipelgas

.kukli, -, -t¹ = .kukli|k, -gu, -kku³⁸ = kukõlik kukkel

.kukma, kukkuq, kuku⁶⁴ = kukutama [2.] = .kuukma kukkuma (käo kohta); kägo kukk kägu kukub

.kukro, -, -t¹ kukal

kuksin, -a, -at⁴ kann

kukukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hellitl kullake, (kuku)paike

kukumun|a, -a, -na²⁸ pesamuna; hellik

kuku|nõ, -dsõ, -st⁷ hea, pai, kuku

kuku|tama, -taq, -da⁸² 1. kavatsema, lubama; kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna; 2. = .kukma; 3. hellitama

kukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hüpitama

kukutätä, -, -t² taevaisa, ilmataat, jumal; äike; kukutätä tümistäs äike müristab

kukõli|k, -gu, -kku³⁸ = .kuklik

kukõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = kukanõ

kukõrda|ma, -q, -⁸³ veeretama

kukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = kukõr|paun, -pauna, -.pauna³⁰ = kukõrpää, -, -d⁵⁰ = kukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi³⁷ = kukõr|till', -tilli, -.tilli³⁷ = kukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi³⁷ = ukõrpauds' = ukõrtauds' kukerpall

kukõrus, -õ, -t⁹ pööre; tsyyr' tekk' üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde

kukõ.sälgä kukile

kukõsä(l)lä(h)n kukil

kula|k, -gu, -kut¹³ rusikas

kul'assillaq pikali, lamamas

kul'assillõ pikali, lamama

kul'a|tama, -taq, -da⁸² 1. lõbutsema; 2. lamama, lebama, puhkama; viisi ei tüüd tetäq, kul'atas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis

kulatsk', -i, -it¹³ suhkrusai

kuld, kulla, .kulda³² kuld

.kuldama, kulladaq, .kulda⁷⁷ = kullatama kuldama

kuldi|tama, -taq, -da⁸² (siga) paaritama; liiderdama; läts', kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle

kuldnok|k, -a, -ka³¹ kuldnokk

.kuld|nõ, -sõ, -sõt⁶ = kullanõ

kulla.kandja, -, -t³ nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats

kullakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kullake, kallis, armas

kulla|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kuldnõ kuldne

kulla|tama, -taq, -da⁸² = .kuldama kuldama

kull'a|tama, -taq, -da⁸² (liialt) hellitama

kulliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kullõskõ(l)lõma korduv kuulama; järele kuulama

kull'us, -(s)õ, -t¹¹ kuljus

kull'ussi(h)n ärkvel

.kullõma, kullõldaq, .kullõ⁷⁸ kuulama

kullõr'kuk|k < kullõskuk|k, -u, -ku³⁷ kullerkupp

kullõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kulliskõ(l)lõma: naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse

kulm, kulmu, .kulmu³⁷ kulm

kulp', kulbi, .kulpi³⁷ kulp

kult', kuldi, .kulti³⁷ kult

ku'lti.vaatri, -, -t¹ kultivaator

ku'lti|vii:r'mä, -vii:riq, -veeri⁶³ kultiveerima

kul|tuur', -tuuri, -.tuuri³⁷ kultuur

kul|u, -u, -lu²⁶ 1. kulu, mullune rohi; 2. kulu, kulutus

ku|l'u, -l'u, -ll'u²⁶ < kalkun' kalkun

kul|uma, -luq, -u⁷⁰ = kulunõma kuluma

kulu|nõ, -dsõ, -st⁷ kulune

kulu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = kuluma < kuluvama

kulupää, -, -d⁵⁰ hallpea

kul'upää, -, -d⁵⁰ kiilaspea

kulu|tama, -taq, -da⁸² kulutama

kulu|vama, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ > kulunõma

kuluv|aq, m -idõ, -it⁴ teksad

kulõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ luituma, koltuma; kuluma

kulõja|nõ, -dsõ, -st⁵ luitunud, koltunud

kulõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kuluma

kulõ|tama, -taq, -da⁸² kolletama

kumahtu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama

kuma|k, -gu, -kut¹³ 1. hoop; 2. puuvillane (hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks

kum|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ 1. kumama; 2. kajama

kumamiisi ähmaselt; ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt; mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks, st hakkan juba pisut purju jääma

kumarda|ma, -q, -⁸³ kummardama

kumardõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kummardama; koogutama

kumarihe = kumarillõ

kumarillaq kummargil

kumarillõ = kumarihe = kumaruisi kummargil(e)

kumar(d)us, -õ, -t⁹ kummardus

kumaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kumastõ(l)lõma korduv komistama

kumastu|ma, -daq, -⁸³ komistama; korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!

kumastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kumaskõ(l)lõma

kuma|tama, -taq, -da⁸² kumisema

kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ³² kumb

kumbahta|ma, -q, -⁸³ < kumbahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kompama, kobama; kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome

.ku'm|ba(i)n', -ba(i)ni, -.banni e -.baini³⁸ kombain; kumba(i)nimiis' kombainer

kumba|tama, -taq, -da⁸² = .kumpama kompama, kobama

.kumbkiq kumbki

kumista|ma, -q, -⁸³ kuminat tekitama; kõmistama; pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab

kumis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kumisema

kumm', kummi, .kummi³⁷ 1. kumm; 2. võlv (nt kirikus, keldris, ahjul); 3. suur kumeraseinaline puunõu

.kum'ma, .kummiq, kummi⁶³ kummi tõmbuma; üts' pütülaud om vällä kum'nuq üks pütilaud on kummi tõmbunud

kummali = kummal(d)õ kummuli

kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi

kummi(h)n kummis, kaardus

kum|min, -ina, -inat⁴ kumin

kummo|t', -di, -tit¹³ kummut

.kummu kummi, kumeraks

kummu|tama, -taq, -da⁸² 1. kummutama, tühjendama; 2. pesuõmblusega palistama; 3. koolutama

kummutus, -õ, -t⁹ pesuõmblus

kummutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kummutama

kummõ, -, -t¹⁴ 1. kume; 2.* keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne; teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad

kummõl', -i, -it⁴ (apteegi)kummel

kummõq, .kumbõ, kummõt¹⁹ = kommõq komme; tava, traditsioon

kum|mõr', -õra, -õrat⁴ = kumõrik kumer

kum|o, -o, -mo²⁶ 1. kaja; kumin; laulukumo laulukumin; 2. kühm; 3. ahjukumm

.kumpama, kumbadaq, .kumpa⁷⁷ = kumbatama kompama, kobama

ku'mpanii, -, -d⁵⁰ kompanii

ku'm|pass', -passi, -.passi³⁷ kompass

.kump'ma, .kumpiq, kumbi⁶³ kompima, kobama; käperdama; kump'ku-i minno, ma nakka rüük'mä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!

.kumpve|k', -gi, -kki³⁸ = kumpvek|k', -i, -ki³⁷ kompvek, komm

kumõhõhe = kumõhõlõ kumedalt

kumõrahe = kumõralõ kumeralt

kumõri|k, -gu, -kku³⁸ = kummõr': kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer

kumõta|ma, -taq, -⁸³ hõõguma

kuna(s) millal, kunas

kunagiq kunagi

kunar(l)iga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kunari|k, -gu, -kku³⁸ = konar(l)iganõ konarlik

kund, kunnu, .kundu³¹ = kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa; nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas

kundipukõ|t', -di, -tit¹³ kondibukett, luukere

.kundri|k, -gu, -kku³⁸ kõhn loom

kunds, kundsa, .kundsa³¹ konts; kand

kundsa|ull', -ulli, -.ulli³⁷ väga loll, päris loll; sa olõt viil ullimb ku kundsaull' sa oled veel lollim kui päris loll

.kundu|ma, .kundudaq, kunnu⁷⁹ 1. kehvaks jääma; 2. kustuma, seisma (lubi) lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma

kundõ|nõ, -dsõ, -st⁷ > .kunt'liganõ

kungahta|ma, -q, -⁸³ korraks kõigutama; kummuli keerama

kungah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ komistama, libisema

kungah(t)us, -õ, -t⁹ sületäis; kõigutus

kungar', -i, -it⁴ = kungats' = kunka lonkur, lombakas

kunga|tama, -taq, -da⁸² kõigutama

kunga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kungar'

kungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama; aastagavannu lats' jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab

.kungu|ma, -daq, -⁸⁰ maha kalduma

kungus, -(s)õ, -t¹¹ varn

kungu|tama, -taq, -da⁸² kallutama, kummardama, küürutama

.kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ⁸⁵ kõikuma

kuning, -a, -at¹³ kuningas

kuningaimänd, -ä, -ät¹³ = kuningana|anõ, -asõ, -ist⁸ kuninganna

kuninga|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² kuningapoeg, prints

kuninga|tütär', -.tütre, -tütärd²² kuningatütar, printsess

kuning|kund*, -kunna, -.kunda³² = kuning(a)riik'

kuningli|nõ, -dsõ, -st⁵ kuninglik

kuning(a)|riik', -riigi, -.riiki³⁷ = kuningkund* kuningriik

kunka, -, -t² = kungar' lonkur, lombakas

.kunkama, kungadaq, .kunka⁷⁷ lonkama

kunn, kunna, .kunna³¹ konn

kunn', kunni, .kunni³⁷ 1. väiksem küngas; 2. tomp, tükk; sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõn' saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida; 3. kurnimäng; 4. > kukk

kunna|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² varsakabi (taim)

kunna|karp', -karbi, -.karpi³⁷ järvekarp

kunna|osi, -os'a, -.osja⁴³ konnaosi (taim)

kunna|silm, -silmä, -.silmä³⁵ konnasilm

kunnu|tama, -taq, -da⁸² lahjutama

kunst', kunsti, .kunsti³⁷ kunst

kunst'.kargami|nõ, -sõ, -st⁵ nalj taidlus, isetegevus (hrl (rahva)tants)

kunt', kundi, .kunti³⁷ 1. kont, luu; 2. küngas

kunt'jalali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kunt'jala|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = kunt'|jalg, -jala, -.jalga³³ kontvõõras, lapuline

.kunt'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ < kundõnõ künklik; konarlik

.kunt'ma, .kuntiq, kundi⁶³ lapuliseks olema, lapul käima

kunts', kundsi, .kuntsi³⁷ nõidus; ebausk

.kunts'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebausklik

kupall'o kuipalju

kupa|tama, -taq, -da⁸² kihutama; kupatagu-iq! ära kihuta!

kupa|ts', -dsi, -tsit¹³ = kupõts'

kupl, kubla, .kupla⁴⁷ = kubõl kubel

kup(s')li, -, -t¹ kuppel; pürstihannagaq lei lambikups'li purus lõin harjavarrega lambikupli puruks

.kupliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubõlliganõ kuplas

kup|p, -u, -pu³⁷ kupp

kupõ, -, -t¹⁴ = ku|põm', -bõmõ, -bõnd⁴ = kubõq kube

kupõrda|ma, -q, -⁸³ hullama

kupõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama

kupõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ taarudes käima

kupõr'.killi = kupõr'.paudsi

kupõr'.naatri, -, -t³ kuberner

kupõr'.paudsi = kupõr'.tilli = kupõr'.killi uperpalli

kupõ|ts', -dsi, -tsit¹³ = kupats' < kublik [2.] kupits, piiritähis

kur|a, -a, -ra²⁶ vasak; käänäq kuralõ! keera vasakule!

ku|raas', -raasi, -.raasi³⁷ kuraas; temperament; kuraasi täüs' temperamentne

ku.raatri, -, -t¹ > ka(m)mandaja

kuradili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ paharet; kurivaim, kuramus

kurahta|ma, -q, -⁸³ tukastama; ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega

kura.käeli|ne, -dse, -st⁵ vasakukäeline

kur'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pahategija; kurivaim, kuramus; pini, kur'alinõ, om pindreq kyik' segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud

kurapoodi pahupidi; ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga

kura|t', -di, -dit¹³ kurat

kur'ate|kij, -gijä, -gijät⁴ kurjategija

kur'atüü:, -, -d⁵² = kuritüü

kurb, kurva, .kurba³² kurb

.kurbli, -, -t³ vänt (masinaosana)

.kurbliga|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. vaoline; 2. = .kurbli|k, -gu, -kku³⁸ kurblik, kurvavõitu

.kurbu|ma, -daq, -⁸⁰ kurvaks muutuma

.kurb(t)us, -õ, -t⁹ kurbus, nukrus; kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)

kurg', kurõ, .kurgõ³⁴ kurg

kurg'|jalg, -jala, -.jalga³³ laste mängukark, kõmp

kurgu|tama, -taq, -da⁸² suud ammuli ajama

kuri, kur'a, .kurja⁴³ 1. kuri; karm, range; kurjus; 2. süä om kuri süda on paha, süda läigib

kuri|k, -ga, -kat¹³ kurikas

kurist*, -a, -at¹³ kuristik

kurista|ma, -q, -⁸³ kuristama (häälitsema); kurku loputama

kuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kuristama

kuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ kurisema

kuritü:ü, - e kur'atüü:, -d e .kurjatüü:d⁵² = kur'atüü kuritegu, kuritöö

kurivaim, kur'avaimo, .kurja.vaimo³⁷ sõim kurivaim, kurat; kur'avaimo pois'kõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!

.kurjus, -õ, -t⁹ kurjus

kurk, kurgu, .kurku³⁷ kurk (kurgu)

kurk', kurgi, .kurki³⁷ kurk (kurgi)

kurm, kurmu, .kurmu³⁷ metsa- v maanurk

kurn I, kurna, .kurna³¹ kurn, munade kogum; pesakond

kurn II, kurnu, .kurnu³⁷ (piima)kurn

.kurnama, kurnadaq, .kurna⁷⁷ 1. kurnama; 2. nurru lööma

kurni|k, -gu, -kut¹³ munakook

.kurnli|nõ, -dsõ, -st⁵ künklik

kurrakätt vasakul(e); tuu om kurrakätt see on vasakul; käänäq kurrakätt! keera vasakule!

kur|rin, -ina, -inat⁴ kuljus

kurru|tama, -taq, -da⁸² nurruma

kurskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ pudistades kõnelema

kurst', kursti, .kursti³⁷ tuust; nuustik; paklakurst' topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette

.kurst'ma, .kurstiq, kursti⁶³ annetusi koguma

.kurstõl annetusi palumas

.kurstõli|nõ, -dsõ, -st⁵ annetuste paluja

kurt', kurdi, .kurti³⁷ 1. vöö; 2. kurt, kuulmatu

kur|u, -u, -ru²⁶ kitsas koht; katusealune; viruskuru ahjutagune

kurukik|as, -ka, -ast²² = viruskikas kilk (putukas)

kurus|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ küüslauk

kurussillaq = kurussi(h)n poolärkvel, poolunes

kuru|tama, -taq, -da⁸² norutama; lää es inämb süük' es juuk', kurut' ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal

kurvah(t)us, -õ, -t⁹ uinak

kurvali|nõ, -dsõ, -st⁵ kurb, nukker

kurvasta|ma, -q, -⁸³ kurvastama

kurvastus, -õ, -t⁹ kurvastus

kurvastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kurvastama, nukrutsema

kurvi|ts, -dsa, -tsat¹³ kurvits (lind)

kurõ.katla, -, -t³ kellukas, kurekatel (lill)

kurõ|käng, -kängä, -.kängä³⁵ = kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk

kurõ|mari, -mar'a, -.marja⁴³ jõhvikas

kurõ|põlv', -põlvõ, -.põlvõ³⁵ kirburohi (rohttaim)

kurõpääli|ne, -dse, -st⁷ pahempidine

kurõ|saabas, -.saapa, -saabast²² = kurõkäng

kurõ.varbil(õ) kikivarvul(e)

kus|i, -õ, -t⁴¹ kusi

kusi|k, -gu, -kut¹³ 1. allakuseja; 2. kärsitu inimene

kusikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kusi.kukla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ < kusi|kukõl', -.kuklõ, -kukõld²³ < kusiraudsi|k, -gu, -kut¹³ < raudsik punane sipelgas

kusiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kusõma

kusk', kusõ, .kuskõ³⁴ = kusõkala kiisk; kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale

kuslapuu, -, -d⁵⁰ kuslapuu

kus|sal', -ala, -alat⁴ pettetaru; kussal' pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda

kuss'o|tama, -taq, -da⁸² kussutama

kuss'otõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kuss'otama

kus|sõ(r)m, -õ(r)ma, -õ(r)mat⁴ põis

kusõkal|a, -a, -la²⁸ = kusk' kiisk

kusõ|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp

kusõma, kustaq, kusõ⁷² urineerima, kusema, pissima; lats' läts' poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile

kusõ(r)ma|nõ, -dsõ, -st⁵ põiest valmistatud

kusõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kusene, pissine

kusõ|tama, -taq, -da⁸² kusetama, pissitama

kut'a|tama, -taq, -da⁸² hellitama

ku|tin, -dina, -dinat⁴ tasane kõne, kudin

.kutja, -, -t³ rituaaltoit matustel: meeleemes herned

kuts'a, -, -t² kutsu, koer

kuts'ar', -i, -it⁴ kutsar

kutsi|k, -ga, -kat¹³ kutsikas

.kutsma, .kutsuq, kutsu⁶⁴ kutsuma

kutsõq, .kutsõ, kutsõt¹⁸ kutse

kuu, -, -d⁵⁰ kuu

kuu:d', koodi, kuu:di³⁷ kood

kuugahta|ma, -q, -⁸³ korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)

kuugah(t)us, -õ, -t⁹ käo kukkumine (üks kord)

kuugaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .kuukma

kuugu|tama, -taq, -da⁸² kiigutama

.kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ⁸⁵ korduv kõikuma, kiikuma

kuu:k, koogu, kuu:ku³⁷ kook (koogu); toornaha töötlemise riist

kuu:k', koogi, kuu:ki³⁷ kook (koogi)

.kuukma, .kuukuq, kuugu⁶⁴ = .kukma kukkuma (käo kohta); kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas

kuuku kuku (käo häälitsus)

kuu:l, koolu, kuu:lu³⁷ surm; saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole

kuul', kuuli, .kuuli³⁷ kuul

kuu:l', kooli, kuu:li³⁷ kool

.kuuldma, kuuldaq, kuulõ⁶⁵ kuulma

.kuuldmi|nõ, -sõ, -st⁵ kuulmine

.kuuldsa, -, -t³ kuuldav

.kuuldu|ma, -daq, -⁷⁹ kuulduma, kostma

.kuuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kuupalgaline

kuu:lja, -, -t³ surija; surnu

kuu:ljaluu, -, -d⁵⁰ kooljaluu (kõva moodustis käel v jalal)

kuu:lja|pütsk', -püdse, -.pütske³⁵ surmaputk; naat

kuu:lma, kooldaq, koolõ⁷⁴ surema

kuu:lma|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² suririie

kuulmas, .kuulma, kuulmast²² sisekõrv

kuu:l'.meistre, -, -t³ (kooli)õpetaja

.kuulsa, -, -t³ kuulus

.kuulsus, -õ, -t⁹ kuulsus

kuu:l(n)uq, -, -t¹ = kool(n)uq surnu

kuulu|tama, -taq, -da⁸² kuulutama; ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada; ilma kuulutama ilma ennustama

kuulutus, -õ, -t⁹ kuulutus; (ette)kuulutus ennustus; ilmakuulutus ilmaennustus

kuum, kuuma, .kuuma³¹ kuum

kuumahä|dä, -dä, -tä²⁴ palavik

.kuumama, kuumadaq, .kuuma⁷⁷ õhetama; kuumama; tütär'latsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab; pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti

kuumastõ kuumasti

.kuu:mbahe = kuu:mbalõ koomale

.kuumus, -õ, -t⁹ kuumus; palavik

kuumõ|tama, -taq, -da⁸² kuumama, õhetama, hõõguma; päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama; hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus

kuumõtus, -õ, -t⁹ põletik; palavik

kuu:(h)n koos

kuu:(h)nolõ|k', -gi, -kit¹³ > kogondus

kuu:p, kooba, kuu:pa³¹ koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik

kuu|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kuupäev

kuur', kuuri, kuuri³⁷ kuur

kuu:r', koorõ, kuu:rt³⁹ 1. koor, koorik; 2. (piima) koor

kuurd, kuuru, .kuurdu³⁷ üleliigne keerd (hrl lõngas); ku lang iskin pall'o kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse

.kuurdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kuurunõ üleliigselt keerdus; telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus

.kuurdu üleliigselt keerdu(s)

kuu:rdu|ma, -daq, -⁸⁰ koorduma; kestendama

kuuri|ts, -dsa, -tsat¹³ kuurits (kalapüügiriist)

kuu:rma, -, -t³ koorem

kuu:r'ma, kuu:riq, koori⁶³ koorima

kuur(d)mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast²² = kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal; kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma; 2. kuulmenahk (kõrvas)

kuuru(h)n üleliigselt keerdus

kuuru|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kuurdliganõ

kuu.rõiv|aq, -idõ, -it²² < kuutõbi [2.] menstruatsioon

kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd¹⁶ = kuurmas

kuus' I, kuusõ, kuust³⁹ kuusk

kuus' II, kuvvõ, kuut⁴⁹ kuus

kuusi kuuekaupa

kuusik|hain, -haina, -.haina³⁰ soo-osi

kuusi|nõ, -dsõ, -st⁷ kuusepuine, kuusepuust

kuusisti|k, -gu, -kku³⁸ = kuusisto, -, -t¹ = .kuustik kuusik

kuus'kümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend¹⁷ kuuskümmend

kuus'sada, kuvvõsaa, kuutsata²⁹ kuussada

kuu:st koost; meil elon om kats' atra, üts' läts' kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos

kuus'tõist(kümme(nd)), kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)¹⁷ kuusteist

.kuusti|k, -gu, -kku³⁸ = kuusistik

kuusõ|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kuuseriisikas

kuut', kuudi, .kuuti³⁷ kuut, putka

kuu:t', koodi, kuu:ti³⁷ koot

kuu:t'ma, kuu:tiq, koodi⁶³ reht peksma

kuu:tsa, -, -t³ kooshoidev

kuu:tsli, -, -t¹ koonal

kuu:tspenni|k', -gi, -kit¹³ käsiraha

kuutõ|bi, -võ, -põ²⁵ 1. kuutõbi; 2. > kuu.rõivaq

kuvvas, .kuuda, kuvvast²³ kirvevars

kuvvildõ kuidas; kumbapidi (vrd nivvildõ); kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?

kuvvõgese = kuvvõ.keske = kuvvõ.kõisi = kuvvõ.kõistõ kuuekesi

kuvvõndi|k, -gu, -kku³⁸ = kuvvõsjago kuuendik

kuvvõ|s, -nda, -ndat⁴ kuues

kuvvõ|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = kuvvõndik

kuvõr', -i, -it⁴ ümbrik

kuvõrra kuivõrd

kõbahus, -õ, -t⁹ kõbin

kõbasta|ma, -q, -⁸³ = kõbistama [2.] (veidi) teritama

kõbista|ma, -q, -⁸³ 1. (veidi) parandama; 2. = kõbastama; 3. kõbistama

kõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kõbisema

kõblas, .kõpla, kõblast²² = kõpl kõblas

kõbli, -, -t² = kõbu uurits; lusikanuga

kõbli|ma, -daq, -⁸⁸ = kõbli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kõplama

kõ|bu, -bu, -pu²⁶ = kõbli

kõdr(ik)a|nõ, -dsõ, -st⁵ = kõdyrva kaunarikas

kõdri|ma, -daq, -⁸⁸ > kõdri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaunu avama ja ube v herneid välja võtma

kõ|dsa(ha)ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha⁸⁸ sahisema

kõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ vilets hein; taad kõts'o massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi

kõds'o|tama, -taq, -da⁸² aeglaselt sõitma; inne kõds'otaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia

kõdõr = kõdyr', kõdra, .kõtra⁴⁵ = kõtr kaun

kõdyrva, -, -t³ = kõdr(ik)anõ kaunarikas

kõhahus, -õ, -t⁹ lühike kõbin v kahin

kõhe|du, -du, -tut¹ 1. kõhetu; 2. külm, kõhe

kõhikõv|a, -a, -va²⁸ väga kõva

kõhka|tama, -taq, -da⁸² kratsima, kõhvitsema

kõhku|tama, -taq, -da⁸² kohmitsema

kõhma, -, -t² laisk inimene

kõhn, kõhna, .kõhna³⁰ = kõhna, -, -t² kõhn

kõhnali|k, -gu, -kku³⁸ kõhnavõitu

kõhnastõ kehvasti

kõhr', kõhri, .kõhri³⁵ turi

kõhri|k, -gu, -kut¹³ turjakas

kõht†, kõha, .kõhta³² jõud, jaks; suutlikkus

.kõhtama†, kõhadaq, .kõhta⁷⁷ suutma; jõudma, jaksama

.kõhtsa†, -, -t³ tugev; vastupidav; suutlik

kõhvahta|ma, -q, -⁸³ < kõhvahu|tma, -taq, -da⁶² korraks sügama, kratsima

kõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ sügama, kratsima

.kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ⁸⁵ 1. nihelema; 2. kohmitsema

kõigus, -(s)õ, -t¹¹ kuhjavarda tugi

kõigu|tama, -taq, -da⁸² kõigutama

.kõikma, .kõikuq, kõigu⁷³ kõikuma

kõiv, kõ(iv)o, .kõivo³⁷ kask

kõivisti|k, -gu, -kku³⁸ = kõivisto, -, -t¹ = .kõostik kaasik

kõivo|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kõonõ kasepuine, kasepuust

kõlah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt

kõlahta|ma, -q, -⁸³ kõlatama, korraks kõlama

kõl|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ kõlama

.kõlbama, kõlvadaq, .kõlba⁷⁷ kõlbama

.kõlbma(l)daq kõlbmatu

kõlgas, .kõlka, kõlgast²² agan

kõlga|ts', -dsi, -tsit¹³ karjakell, krapp

kõlgus, -(s)õ, -t¹¹ aganik, õlgede panipaik

kõlinallaq kõlinal

kõlista|ma, -q, -⁸³ 1. kõlistama, helistama; 2. helistama, telefoneerima

.kõlks'ma, .kõlksiq, kõlksi⁶³ 1. kõlksuma; 2. sirama, sätendama

kõll', kõlli, .kõlli³⁷ > kron'o

kõllaka|nõ = kõllaka|s, -dsõ, -st⁵ kollakas

kõlla|nõ, -dsõ, -st⁷ kollane

kõllastu|ma, -daq, -⁸³ kollaseks muutuma

kõllatõ|bi, -võ, -põ²⁵ kollatõbi

kõl|lin, -ina, -inat⁴ kõlin, helin; kuulujutt; kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla

kõllõ, -, -t¹⁴ kõle

kõlva|du, -du, -tut¹ kõlvatu; taa um üts' kõlvadu inemiseluum see on üks kõlvatu inimeseloom

kõlvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ kõlblik

.kõo|nõ, -dsõ, -st⁷ = kõivonõ kasepuine, kasepuust

kõo|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kaseriisikas

.kõosti|k, -gu, -kku³⁸ = kõivistik

kõotat|t', -i, -ti³⁷ kasepuravik

kõ|pin, -bina, -binat⁴ kõbin

kõpi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ nokitsema; vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus

kõpl, kõbla, .kõpla⁴⁵ = kõblas kõblas

kõpsahta|ma, -q, -⁸³ kõpsatama, kopsatama

kõpsah(t)us, -õ, -t⁹ kõpsatus, kopsatus

.kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa⁷⁷ kõpsama, kopsama

.kõps'na, -, -t³ kõpsumine, kopsumine, kopsimine; tüü tett niguq kõps'na töö tehtud nagu naks

.kõps'nahe = .kõps'nalõ kergelt, ruttu

kõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ krõbedaks muutuma

kõrah(t)us, -õ, -t⁹ = kõ(r)rõq hetkeline krabin, krõbin; korin

kõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = kõrisõma = .kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema

kõrb', kõrvi, .kõrbi³⁶ kõrb, punakaspruun

.kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba⁷⁷ kõrvetama

.kõrbõ, -, -t³ kõrb (kuiv maa)

.kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ⁷⁷ kõrbema; perrä kõrbõma põhja kõrbema

kõrd, kõrra, .kõrda³³ 1. kord; süsteem; kõrra(h)n korras; 2. < järg' järg; järjekord; kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi; 3. korrus; kiht, kord; tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel; keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal

.kõrdama, kõrradaq, .kõrda⁷⁷ kordama

.kõrdapite(h)n korralikult; sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd

kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult

.kõrdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kihiline

kõrdma|go, -o, -ko²⁷ kiidekas, mäletsejate eesmao osa

kõrdsi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kõrtsmik

kõrgah(t)us, -õ, -t⁹ = kõrgas, -(s)õ, -t¹¹ = kõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ valge riisikas; kõrgahtus om kygõ parõmb siin', kasus kõivõ all, suur', valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane

kõr|i, -i, -ri²⁶ kõri

kõri|k, -gu, -kut¹³ sõba, suurrätik

kõrista|ma, -q, -⁸³ kõristama

kõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kõra(ha)ma

kõrk, kõrgu, .kõrku³⁷ kõhr, krõmpsluu; kõrgugaq tüküst kiis hää sült' kõhrega tükist keeb hea sült

.kõrksa, -, -t³ krõbe

kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt¹⁸ kõrne

kõrra (ühe) korra

kõrragaq korraga, äkki

kõrralagõhus, -õ, -t⁹ korralagedus; *entroopia

kõrralda|ma, -q, -⁸³ korraldama

kõrraldaq korratu

kõrraldõ korralikult

kõrraligult rahuldavalt; korralikult

kõrrali|k, -gu, -kku³⁸ rahuldav; korralik

kõrrali|nõ, -dsõ, -st⁵ korralik

kõrralt otse; kohe

.kõrrama, kõrradaq, .kõrra⁷⁷ = kõra(ha)ma

kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses; leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda

kõrrapäält korrapealt, kohe

kõrras korraks

kõrrast < järest järjest; jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!

kõr|rin, -ina, -inat⁴ 1. kõrin; korin; 2. kuljus

kõrru|tama, -taq, -da⁸² 1. kihilist leiba v pirukat tegema; 2. krookima (õmblema)

kõrrutus, -õ, -t⁹ 1. kihiline leib v pirukas (ka selle sisu); 2. krooge

kõrrõ, -, -t¹⁴ habras; sale

kõrs', kõrrõ, kõrt⁴⁹ kõrs

kõrts', kõrdsi, .kõrtsi³⁷ kõrts

.kõrts'ni|k, -gu, -kku³⁸ kõrtsmik

kõru|i(j)ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä²⁴ õhuke jää

kõrv, kõrva, .kõrva³⁰ 1. kõrv; 2. sang (nt tassil v potil)

kõrval kõrval

kõrvali|nõ, -dsõ, -st⁵ kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber; kuts' kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks

kõrvalt kõrvalt

kõrvalõ kõrvale

kõrvitsi(kku) = kõrvitsillaq = .kõrvu(isi) = kõrvutsi(kku) = kõrvutsillaq kõrvuti; kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama; ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...

kõrõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ krõbedaks muutuma

kõrõh(t)us, -õ, -t⁹ = kõrõstik (jää)kirme

kõ(r)rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt¹⁸ = kõrah(t)us hetkeline krabin, krõbin; korin

kõrõsti|k, -gu, -kku³⁸ = kõrõh(t)us

kõs'ahta|ma, -q, -⁸³ korraks sahistama

kõsah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline sahin; olõ es õigõt pauku, ynnõ üts' kõs'ahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis

kõ|s'a(ha)ma, -ss'aq e -s'adaq, -ss'a e -s'aha⁸⁸ = kõsisõma sahisema

kõsista|ma, -q, -⁸³ sahistama

kõsistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõsistama

kõsis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kõs'a(ha)ma: hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba

.kõsli, -, -t¹ kõlutera

kõs|sin, -ina, -inat⁴ sahin

kõssi|tama, -taq, -da⁸² 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma; 2. sahistama

kõs|u, -u, -su²⁶ kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad; tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu

kõ|tar', -dara, -darat⁴ kodar

kõtr, kõdra, .kõtra⁴⁵ = kõdõr kaun

kõtsi kõtt (hüüatus kassi v teiste loomade peletamiseks)

kõtsi|tama, -taq, -da⁸² kõtsi! hüüdma

kõt|t, -u, -tu³⁷ kõht

kõtt'koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; olli ynnõ kõtt'koolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt

kõtuhal|u, -u, -lu²⁶ kõhuvalu

kõtukallaq = kõtul(d)õ kõhuli

kõtu|tama, -taq, -da⁸² kõhuli lamama, kõhutama

kõtutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõhuli lamasklema

kõtu|täüdeq, -.täüte, -täüdet¹⁸ kõhutäide

kõtu|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kõhutäis

kõur, kõuri, .kõuri³⁷ suur, kõver, okslik puu

kõv|a, -a, -va²⁸ kõva; vali; range, karm; kange; kõva kõrd range kord; kõva miis' kange mees; kõva viin kange viin; kõva tahtminõ kange tahtmine

kõvah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kõvastuma

kõvahus, -õ, -t⁹ kõvadus; valjus

kõvask', -i, -it¹³ luisk

kõvastõ = .kõvva < kõvastõlõ kõvasti

kõva|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri³⁷ kõvaketas (arvutis)

.kõvva = kõvastõ kõvasti

.kõvvu, -, -t¹ = .kõvvu|nõ, -dsõ, -st⁷ kõvadune; kangune; ravvakõvvu rauakõvadune

.kõvvu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ < kõvvutus, -õ, -t⁹ kõvadus; kangus; viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema

kõv|võr', -õra, -õrat⁴ kõver

kõvõmbahe = kõvõmbalõ = kõvõmbidõ = kõvõmbihe = kõvõmbilõ = kõvõmbuisi kõvemini

kõvõrahe = kõvõralõ = kõvõridõ = kõvõrihe = kõvõrilõ = kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse; kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi v viltu

kõvõrus, -õ, -t⁹ kõverus

kõõbõrda|ma = kõõbõnda|ma, -q, -⁸³ vaevaliselt töötama

kõõds'a, -, -t² 1. vanake, kõbi; 2. kõbus; tuu om viil kõõds'a vanamiis' see on veel kõbus vanamees

kõõksah(t)us, -õ, -t⁹ kõõksatus

kõõland', -i, -it¹³ laisk inimene

kõõlask', -i, -it¹³ = kõõlusk' kõhn inimene, kõrend

kõõlus, -(s)õ, -t¹¹ kõõlus

kõõlusk', -i, -it¹³ = kõõlask'

kõõni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama

kõõri|k, -gu, -kut¹³ kõõrdis; kõõriguq silmäq kõõrdis silmad

kõõrildõ = kyyrdu kõõrdi

kõõrista|ma, -q, -⁸³ = kõõri|tama, -taq, -da⁸² 1. kõõritama; 2. = kõõrutama

kõõri(s)tõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõõri(s)tama

kõõru|tama, -taq, -da⁸² = kõõristama = kõõritama [2.] kõõrutama (hrl kana häälitsuse kohta)

kõõrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõõrutama

käbehehe = käbehele käbedasti, kärmelt

käbrä(h)n = köbrä(h)n kortsus, kipras

käbrä|ne, -dse, -st⁷ kortsuline, kurruline

käbärdü|mä, -däq, -⁸³ kortsuma

käbärüs, -e, -t⁹ = käpr korts, kiber, kurd

kädsis|emä, -täq, -e⁸⁷ = kidsisemä kägisema, kidisema

ädsistä|mä, -q, -⁸³ = kidsistämä kidistama; sidistama; kädistama

käe.kump'miisi käsikaudu

käekõvõra(h)n käe alt kinni

käe|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ käendaja

käe(h)n käes

käeperi käepärast

käe.perrä käekõrvale

käeperäli|ne, -dse, -st⁵ = käeperäne käepärane

käeperä(h)n käekõrval; enda järel; vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel

käeperä|ne, -dse, -st⁷ = käeperäline

käepühüs, -(s)e, -t¹¹ käterätt, kätepühkimislapp

käetsimmi käsikäes; kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus

.käetühe lohakalt

käetüü:, -, -d⁵² käsitöö; kätetöö

käe.valdja|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ käsiraha (kosjas)

käe.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = käe.valgõ, -, -t³ tasu; jootraha

käe|vang, -vango, -.vango³⁷ käepide

käevango(h)n käevangus

kägis|emä, -täq, -se⁸⁷ kägisema

kä|go, -o, -ko²⁷ = k'ago kägu

kägräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kõhnaks v kiduraks jääma

kägrä|ts', -dsi, -tsit¹³ krimpsus, kidur, äbarik inimene v taim

kägrätsi|ne, -dse, -st⁵ = kägäräne krimpsus, kidur, äbarik

kägärä|ne, dse, -st⁵ = kägrätsine

.kähko kähku, ruttu

kähr, kähri, .kähri³⁷ mäger

kähri|k, -gu, -kut¹³ kährik(koer)

käkerüs, -e, -t⁹ käkerdis

käki(h)n kadunud

käkistä|mä, -q, -⁸³ kägistama; pigistama

käk|k', -i, -ki³⁷ käkk

käk|kelema, -eldäq, -kele⁸⁵ = käküske(l)lemä peitust mängima; korduv peitma

.kä|k'mä, -kkiq, -ki⁶³ peitma

käkäs.kaala uperkuuti; auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse

käküs, -(s)e, -t¹¹ peidukoht; peitus (mäng)

käküske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = käkkelemä

käküssehe = käküssele = käküssihe = käküssile peitu

käküssi(h)n peidus

käl|ü, -ü, -lü²⁶ mehe vennanaine

kälü|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = kälüsk', -i, -it¹³ naise õemees, kälimees

kälüs|kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi⁵ õeste abikaasad

kämbä|k, -gu, -kut¹³ koorem

kämm, kämmo, .kämmo³⁷ = kämmä|k, -gu, -kut¹³ = kämmüs heinahunnik

kämmäl, .kämblä, kämmäld²³ kämmal, labakäsi, käelaba

kämmüs, -(s)e, -t¹¹ = kämm

kändsä|k, -gu, -kut¹³ käntsakas

käng, kängä, .kängä³⁵ king; kängäldäq kingadeta, paljajalu

kängi|ne, -dse, -st⁷ = kängi|ts, -dsä, -tsät¹³ jalats, jalanõu

kängi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .käng'mä, .kängiq, kängi⁶³ jalga panema, kängitsema

kängsep|p, -ä, -pä³⁵ kingsepp

kängäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = ängäh(t)ümä känguma

käo|kirg', -kire, -.kirge³⁴ = käo|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ = käokiräs, -(s)e, -t¹¹ = käo|lehm, -lehmä, -.lehmä³⁵ lepatriinu

käolin|a, -a, -na²⁸ = käorü|gä, -ä, -kä²⁵ karusammal; käolina kasus kuiva kotusõ pääl: matal', peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas

käopet|eq, -te, -et¹⁸ = tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete

kä|pe, -pe e -behe, -pet e -behet¹⁴ käbe; usin

käperde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ 1. käpuli käima; lats' käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli; 2. = korduv käperdämä

käperdä|mä, -q, -⁸³ = käpistämä käperdama

käpikilläq = käpil(d)e = käpäkilläq käpuli

käpiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käpistämä

käpistä|mä, -q, -⁸³ = käpi|tämä, -täq, -dä⁸² = käpi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = käperdämä käperdama

käp|p, -ä, -pä³⁵ käpp

käpr, käbrä, .käprä⁴⁶ = kipr = käbärüs = köpr korts, kiber, kurd

.käprä = .kipra kipra, kortsu, kurdu

.käpsämä, käpsädäq, .käpsä⁷⁷ näpsama; näpistama

käpäkilläq = käpikilläq

kärbi|k, -gu, -kut¹³ = kärp kärbis

kärbili|ne, -dse, -st⁵ krobeline

.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ < kärbäne kärbes

.kärbläse|sii:n', -seene, -sii:nt³⁹ kärbseseen

kärbäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärdsäh(t)üs

kärbä|ne, -dse, -st⁷ > .kärbläne

kärbä|tämä, -täq, -dä⁸² kokku kuivama

kärd, kärdä, .kärdä³⁵ kõrbehais; küük' om kärdä täüs' köök on kärsahaisu täis

kärdso(h)n = kärdsä(h)n kortsus

kärdsähtä|mä, -q, -⁸³ kärgatama; pikne kärdsäht' pikne kärgatas

kärdsäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärbäh(t)üs = kärgäh(t)üs kärgatus, kõmakas; hoop

kärdsä(h)n = kärdso(h)n

kärehehe = kärehele käredasti

käre|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ maikelluke

kärg', käre, .kärge³⁴ 1. kärg; 2. musträhn

kärgäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärdsäh(t)üs

kärgänd', -i, -it¹³ = käräk kuiv (hrl kivine v savine) küngas põllul

kärgä|ne, -dse, -st⁷ künklik

käris|emä, -täq, -e⁸⁷ kärisema

käriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käristämä

käristä|mä, -q, -⁸³ käristama

kärk, kärgä, .kärkä³⁵ küngas

.kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele⁸⁵ korduv kärkima, sõimlema

.kärk'mä, .kärkiq, kärgi⁶³ kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)

.kärk'nä, -, -t³ kärkimine; piksemürin

.kärkvilläq = .kärkvälläq elevil

kärmendä|mä, -q, -⁸³ ergutama

.kärmähe = .kärmäle kärmesti

kärmäs, .kärmä, kärmäst²² kärmas, kärme

.kärmüs, -e, -t⁹ kärmus

kärn, kärnä, .kärnä³⁵ 1. kärn; 2. kärn (tööriist)

kärn', kärni, .kärni³⁷ koorekirn

kärn|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn

kärnä|ne, -dse, -st⁷ kärnane

kär|o, -o, -ro²⁶ 1. käru; 2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus; no taa naanõ om üts' käro külh no see naine on üks tulehark küll; 3. rutt, kiirus; and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust; auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda

käro|tama, -taq, -da⁸² 1. kärutama; 2. käristama

kärp, kärbä, .kärpä³⁷ = kärbik kärbis

.kärp'mä, .kärpiq, kärbi⁶³ 1. kärpima; 2. terariista õhendama

.kärpsä, -, -t³ ere, terav

kärre, -, -t¹⁴ käre

kär|rin, -ina, -inat⁴ kärin

.kärrämä, kärrädäq, .kärrä⁷⁷ = kärä(hä)mä kärama, käratsema

kärs, kärsä, .kärsä³⁵ kärss

kärsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kärsitämä

kärsi|tämä, -täq, -dä⁸² kärsitu olema; närvitsema

.kärs'mä, .kärsiq, kärsi⁶³ kärsima, läbema, maldama

.kärs'mäldäq kärsitu, läbematu; närviline

.kärtso = .kärtsä kortsu

kär|ä, -ä, -rä²⁴ kära

kärähtä|mä, -q, -⁸³ < kärähütmä käratama, kärgatama

käräh(t)üs, -e, -t⁹ käratus, kärgatus

kärähü|tmä, -täq, -dä⁶² > kärähtämä

kärä|k, -gu, -kut¹³ = kärgänd': ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)

käräkoori|nõ, -dsõ, -st⁵ krobelise koorega

kär|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = kärä|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .kärrämä kärama, käratsema

kä|si, -e, -tt⁴² käsi; kätt nõstma hääletama (ka autosid); tii veeren oll' käenõstjit tee ääres oli hääletajaid

käsi|k, -gu, -kut¹³ = käs'k kibu, kapp; oluq om käs'ko sisehn õlu on kapas

käsikiv|i, -i, -vi²⁶ käsikivi

käsil käsil

käsilde käsitsi

käsile har'otama taltsutama; taa elläi om jo väikust käsile har'otõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada

käsile .võtma käsile võtma

käsini|k, -gu, -kku³⁸ käendaja

käsipõsikallaq käsipõsakil

käsipõsikallõ käsipõsakile

käsipõsildõ käsipõsakil(e)

käsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käsitämä

käsi|tämä, -täq, -dä⁸² kä(t)ega katsuma, kompima

käsitüü:, -, -d⁵² käsitöö

käsk, käsü, .käskü³⁷ käsk

käs'k, .käs'ko, .käs'kot¹⁵ = käsik

käsk|jalg, -jala, -.jalga³³ käskjalg

.käskmä, .käskeq, käse⁶⁵ käskima; käskjä kynnõviis' keel käskiv kõneviis

käsn, käsnä, .käsnä³⁵ käsn

käsnäpur|rõi†, -õja, -õjat⁴ rohutirts

käsü|tämä, -täq, -dä⁸² käsutama

käterät|t', -i, -ti³⁷ käterätt

kät'o, -, -t² lastek käsi, kätu

kä|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kädin

kätsä|tämä, -täq, -dä⁸² = katsatama kädistama

kätte|mass, -massu, -.massu³⁷ kättemaks

kättpite(h)n kättpidi

.kääbli|k, -gu, -kku³⁸ närb, isutu; jõuetu

.kää(m)bre, -, -t³ = .ämbri suur oherdi

kääbäs, .kääpä, kääbäst²² kääbas

kääbä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1.* kääbus; kääbik; kääbäts'puu kääbuspuu; 2.† kronu

.käädre|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ 17. märts

käädsähtä|mä, -q, -⁸³ kääksatama

käädsäh(t)üs, -e, -t⁹ kääksatus

käädsä(h)n kängus

käädsü|tämä, -täq, -dä⁸² kääksutama; käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska

.käändelemä, kääneldäq, .käändele⁸⁵ käänlema

.käändjä|ne, -dse, -st⁵ = .käändle|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = käänüpäiv pööripäev

.käändliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = käänäkine käänuline

.käändmä, (.)käändäq, käänä⁶⁶ < kii:rdmä keerama, pöörama, käänama

.käändü|mä, -däq, -⁸⁴ käänduma, pöörduma

käänähtä|mä, -q, -⁸³ korraks käänama, pöörama

käänäh(t)üs, -e, -t⁹ = käänäk'

käänähü|tmä, -täq, -dä⁶² > käänähtämä

käänä|k', -gi, -kit¹³ = käänäh(t)üs = käänäng käänak, pööre

käänäki|ne, -dse, -st⁵ = .käändliganõ käänuline

käänäng, -u, -ut¹³ = käänäk'

käänü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .käändjäne

käänüs, -(s)e, -t¹¹ 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa; kuvvõkäänüs kuue reväär; 2. keel kääne; pööre; (nimisyna)käänüs kääne; (tegosyna)käänüs pööre

käänüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ käänlema

käänüspää, -, -d⁵² käänüspäägaq väits' e käänüspääväits' kokkupandav nuga

käärd, kääro, .käärdo³⁶ = kääräh(t)üs (leiva)käär

kääriq, m .kääre, .kääre³⁷ käärid

.käär'mä, .kääriq, kääri⁶³ käärima (kangast, rõivast)

käär'|puuq, m -puiõ, -puid⁵⁰ käärpuud (kanga loomiseks)

kääräh(t)üs, -e, -t⁹ = käärd

.käärü|mä, -däq, -⁷⁹ käärima

.käätsmä, .käätsüq, käädsü⁷³ kääksuma

.käätsä kängu

käük', käügi, .käüki³⁷ käik; tunnel; viie käügigaq auto viiekäiguline auto; maa-alonõ käük' maa-alune käik

.käül|emä, -däq, -e⁸⁵ jalutama; korduv käima

.käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ < .k'auma, < .kjauma käima

käüs|(s), -(s)e, -t¹¹ käis, varrukas

.käüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ edasi-tagasi v korduvalt kõndima, käima; käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi); käüskele muguq ammõt'nikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda

.käü|tämä, -täq, -dä⁸¹ kõnnitama

kö|bimä, -piq, -bi⁵⁷ kobima

köbrä(h)n = käbrä(h)n kortsus, kipras

köh|imä, -hiq, -i⁵⁷ = köhkätämä köhima

köhkerdä|mä, -q, -⁸³ ukerdama

köhkä|tämä, -täq, -dä⁸² = köhimä

.köhvli, -, -t¹ = .kühvli kühvel

köh|ä, -ä, -hä²⁴ = kühä köha

köhähtä|mä, -q, -⁸³ < köhähütmä köhatama

köhäh(t)üs, -e, -t⁹ köhatus

köhähü|tmä, -täq, -dä⁶² > köhähtämä

köks', köksi, .köksi³⁷ > ts'oks' [2.]

.köngä kängu; kõverasse, kössi

köngä|ts', -dsi, -tsit¹³ kängunu

köpr, köbrä, .köprä⁴⁶ = käpr korts, kiber, kurd

körbähtä|mä, -q, -⁸³ korraks rüüpama

.körp'mä, .körpiq, körbi⁶³ = .kürp'mä lürpima, rüüpima

.körpämä, körbädäq, .körpä⁷⁷ rüüpama; körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!

körss', körsi, .körssi³⁷ reheahju võlv

kört', kördi, .körti³⁷ 1. kört, vedel puder; 2. krooge

.kört'mä, .körtiq, kördi⁶³ krookima

.köstre, -, -t³ köster

kööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ komberdama

köödsä(h)n = köörä(h)n küürus, kühmus

köödsä|tämä, -täq, -dä⁸² küürutama; kössitama

köömeq, küü:mne, köömend¹⁷ sag m köömen; kööme

köörä|k, -gu, -kut¹³ = kööräts' küürakas

köörä(h)n = köödsä(h)n: vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima

köörä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kööräk

köörä|tämä, -täq, -dä⁸² küürutama

köörüssihe keerdu

köörüssi(h)n keerus

köüdeq, .köüte, köüdet¹⁸ köidik; (raamatu) köide

köüds', köüdse, köüst³⁹ = köüds', kövve, köüt⁴⁹ köis

köüdüs, -(s)e, -t¹¹ 1. köidik; side; 2.* seos

köüdüssyn|a*, -a, -na²⁸ = sõlm'syna* keel sidesõna

.köühkelemi|ne, -se, -st⁵ langetõbi

.köütmä, .köütäq, köüdä⁶¹ 1. köitma, siduma; 2.* seostama

.köütü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. kokku jääma; 2.* seostuma

kü|dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs⁶⁹ küpsema; leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus

kü|dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä⁵⁶ küpsetama; imä küdsä leibä ema küpsetab leiba

küdsüs, -(s)e, -t¹¹ küpsetis; praad; küpsis

kügel|emä, -däq, -e⁸⁵ = kügähe(l)lemä kössitama, konutama

kügrä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kühmäts' < küüräts'

kügähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = kügelemä

kügä|.rits'mä, -.ritsiq, -ritsi⁶³ vaevaliselt käima

kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäroodsu(h)n küürus; kössis, kõveras

kügäruu:tsu = künäruu:tsu küüru; kössi, kõverasse

kügäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ nihelema; saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema

kühk, kühü, .kühkü³⁷ = kühm

kühkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kühmäts'

.kühkü = .kühmä

kühm, kühmä, .kühmä³⁵ = kühk = kükr küür, kühm

kühmi|k, -gu, -kut¹³ = kühmäts'

.kühmä = .kühkü küüru, kühmu

kühmä|k, -gu, -kut¹³ = kühmä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kügräts' = kühkäts' = kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene

kühmä(h)n = kühä(h)n küürus, kühmus

.kühvli, -, -t¹ = .köhvli kühvel

küh|ä, -ä, -hä²⁴ = köhä köha

kühä(h)n = kühmä(h)n

kük|k, -ü, -kü³⁷ kükk

kük|kämä, -ädäq, -kä⁷⁷ 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma; 2. istutama; kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi

kükr, kügrä, .kükrä³⁵ = kühm < küür

kükähtä|mä, -q, -⁸³ < kükähütmä korraks kükitama

kükähüisi = kükäkilläq

kükähü|tmä, -täq, -dä⁶² > kükähtämä

kükäkilläq = kükähüisi = kükäkälläq = kükässilläq kükakil

kükäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv (maha) kükitama

kükässilläq = kükükilläq = küküssilläq = kükäkilläq

küküte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kükütämä

kükü|tämä, -täq, -dä⁸² kükitama

külb', külbi, .külbi³⁷ = külb', külvi, .külbi³⁶ külv

.külbmä, .külbäq, külbä e külvä⁶¹ külvama

kül(l)e(h)n küljes

kül(l)est küljest; võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest

külg', kül(l)e, .külge³⁴ külg

.külge külge; pihta; kallale; läts' külge läks pihta; läks kallale

.külg'mä|ne, -dse, -st⁵ külgmine

külh = külq küll; om külh on küll

küllükilläq = küllül(d)e külili; vana ruun oll' sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili

kül|lüm, -ümä, -ümät⁴ külvivakk

küllüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv küllütämä

küllü|tämä, -täq, -dä⁸² külitama

külm, külmä, .külmä³⁵ külm

külme|tämä, -täq, -dä⁸² = külmätämä külmetama

külmetüs, -e, -t⁹ 1. külmetus; 2. = külmäkapp'

külmähtä|mä, -q, -⁸³ äkki v korraks külmetama; Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära

külmäkahmustus, -õ, -t⁹ külmavärin

külmäkap|p', -i, -pi³⁷ = külmetüs [2.] külmkapp, külmik

külmä|mä, -däq, -⁶⁹ külmuma; külmetama; sääne külm oll', et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla; mul käeq külmäseq mul käed külmetavad

külmä|tämä, -täq, -dä⁸² = külmetämä

külq = külh

kül|ä, -ä, -lä²⁴ küla

küläli|ne, -(d)se, -st⁵ külaline

küländ küllalt

küländkiq küllaltki

küländäle küllaldaselt, rikkalikult

külümüt|t, -ü, -tü³⁷ külimit; külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja

kümme, .kümne, kümmend¹⁷ kümme

.kümnendi|k, -gu, -kku³⁸ = .kümnesjago kümnendik

.kümne|s, -ndä, -ndät³ kümnes

.kümne|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .kümnendik

künd, künnü, .kündü³⁷ künd

.kündle|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ küünlapäev, 2. veebruar

.kündmä, (.)kündäq, künnä⁶⁶ kündma

küng, küngä, .küngä³⁵ puujuurte kobar (koos mullakamaraga); maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud

künnel', .kündle, künneld²³ = künnäl' küünal

künnerüs, -e, -t⁹ = kynõrus ristluu; harkadra osa

künnäl', .kündle, künnäld²³ = künnel'

künnä(r(t))puu, -, -d⁵⁰ künnapuu

künnär', .kündre, künnärd²³ küünar

künnär'nut|t', -i, -ti³⁷ > künnär'pää

künnär'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² < künnär'nutt' küünarnukk

künäroodsu(h)n = kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäräädsi(h)n küürus; kössis, kõveras

künäruu:tsu = kügäruu:tsu = künä.räätsi küüru; kössi, kõverasse

künäräädsi(h)n = künäroodsu(h)n

künä.räätsi = künäruu:tsu

kü|pär', -bärä, -bärät⁴ kübar; kaabu

.kürp'mä, .kürpiq, kürbi⁶³ = .körp'mä lürpima, rüüpima

kürvi|ts, -dsä, -tsät¹³ kõrvits

küsümi|ne, -se, -st⁵ küsimus

küsümis(e)|märk', -märgi, -.märki³⁷ = küsümüsmärk' küsimärk

küs|ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse⁴ küsima

küsümüs, -e, -t⁹ küsimus, probleem

küsümüs|märk', -märgi, -.märki³⁷ = küsümis(e)märk'

küsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ küsitlema

küt|eq, -te, -et¹⁸ küte; kütus

.kütmä, küttäq, kütä⁶¹ kütma

kütse, -, -t¹⁴ küps, valmis; kütseq mar'aq küpsed marjad

küttü|mä, -däq, -⁸⁰ küdema

kütä|k, -gu, -kut¹³ kütmine, kütmisaeg; üts' kütäk puid ühe kütmise jagu puid

kütüs, -(s)e, -t¹¹ 1. kütis; 2. kütus

küüds', küüdse, küüst³⁹ 1. küüs; 2. kae

küüdse|lill', -lilli, -.lilli³⁷ saialill

küüdsi|ne, -dse, -st⁷ küüntest; küüdsine küpär' küüntest kübar (rahvalaulust)

küüdsi|tämä, -täq, -dä⁸² = .küüds'mä küünistama

küüds'|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ > kipluk

.küüds'mä, .küüdsiq, küüdsi⁶³ = küüdsitämä

küüds'.varbil(õ) kikivarvul(e)

küü:k', köögi, küü:ki, ³⁷ köök

küün, küünü, .küünü³⁷ küün

.küündümä, .küündüdäq, küünü⁷⁹ küündima, ulatuma; sirutuma

küünähtä|mä, -q, -⁸³ < küünähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks küünitama

küünü|tämä, -täq, -dä⁸² küünitama

küür, küürä, .küürä³⁵ > kükr

küürä|ts', -dsi, -tsit¹³ > kügräts'

küü:tsä küüru, kühmu

küüvi|ts, -dsä, -tsät¹³ küüvits

ky|di, -di, -ti²⁶ kõdi

kyd(s)is|õma, -taq, -õ⁸⁷ sosistama, sosisema

kydi|tama, -taq, -da⁸² kõditama, kõdistama

kygõ = kyy kogu aeg, pidevalt, alati; suqkaq om kygõ üts' hädä sinuga on pidevalt üks häda; kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...

kygõko|go*, -go, -ko²⁶ universum, kõiksus

kygõpäält kõigepealt

kygõst kõigest, ainult

kygõsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = kygõsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ kõiksugune, igasugune

kyigildõ kõigiti, igati

kyigi(h)n = kyigipoodi = kyigipooli kõikjal, igal pool; kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga; võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal

kyigipäidi igapidi

kyigist kõikjalt, igalt poolt; sinnäq tull' ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt; tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt

ky|ik', -gõ, -kkõ³⁵ kõik; kyik' aig kogu aeg

.kyiki kõikjale, igale poole; kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse

kymahta|ma, -q, -⁸³ kõmatama, paugatama

kymah(t)us, -õ, -t⁹ kõmakas, pauk

kymba|k, -gu, -kut¹³ lombakas

kym|min, -ina, -inat⁴ kõmin

kymmõlda|ma, -q, -⁸³ asjata aega viitma, logelema

.kymps'ma, .kõmpsiq, kõmpsi⁶³ kõmpsima; kõmps' kodo poolõ kõmpsib kodu poole

.kynd'ma, .kyndiq, kynni⁶³ kõndima

kynn'†, kynni, .kynni³⁷ jonn

kynning, -u, -ut¹³ = kynni|k, -gu, -kut¹³ kõnnak

kynni|tama, -taq, -da⁸² kõnnitama

kynni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama

kynnus, -(s)õ, -t¹¹ = kannus kannus

.kynnõ|viis', -viisi, -.viisi³⁷ keel kõneviis; kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviis' kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis

.kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa⁷⁷ komberdama; Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.

kynur', -i, -it⁴ = kynuri|k, -gu, -kku³⁸ (puu)võru seeliku alaääres; tuu kynur' oll' uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali

kynõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ rääkima, kõnelema

kynõq, .kynnõ, kynõt¹⁸ kõne; ettekanne

kynõrus, -õ, -t⁹ = künnerüs ristluu; harkadra osa

kyy = kygõ

kyykama, kõõgadaq, kyyka⁷⁷ kõõksuma

kyyksa, -, -t³ paindlik, painduv, sitke; hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke

kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ⁸⁵ laisklema

kyyrd|silm, -silmä, -.silmä³⁵ kõõrdsilm

kyyrdu = kõõrildõ: kaes kyyrdu vaatab kõõrdi

kyyvama, kõõvadaq, kyyva⁷⁷ lõõmama

laaba|k, -gu, -kut¹³ = laaband', -i, -it¹³ = laaba|ts', -dsi, -tsit¹³ lohakas, lodev inimene; lohmakas ese

laabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (rohmakalt) silitama, paitama; nühkima; käperdama; laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe! ära nühi ja käperda, silita ilusti!

.laabsa, -, -t³ jõudus, laabuv; sorav

.laabsahe = .laabsalõ jõudsalt; soravalt, ladusasti

.laabu|ma, -daq, -⁸⁰ laabuma, edenema

laabõr', -i, -it⁴ = laabõrjann' laaberdaja

laabõrda|ma, -q, -⁸³ = jaabõrdama laaberdama

laabõr|jann', -janni, -.janni³⁷ = laabõr'

laadan, -a, -at⁴ = laadon viiruk; kerikust tuudi laadanat, tuuga savvutõdi kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati

laadi|k, -gu, -kut¹³ karp; laegas; vallal om rahalaadik vallal on rahalaegas

laadon, -a, -at⁴ = laadan

laado|tama, -taq, -da⁸² priiskama

.laagri, -, -t¹ laager

laagõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vahelduma (hrl ilma, ilmastikunähtuste kohta); keväjä ilm väega laagõskõllõs kevadel on väga vahelduv ilm; täämbä pilveq laagõskõllõsõq täna on vahelduv pilvitus

laamõ|ts', -dsi, -tsit¹³ plaanvanker, suur veovanker

laan', laanõ, laant³⁵ laas

laanõkik|as, -ka, -ast²² metsis; musträhn

laanõ|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = mudaparts' = mõtsparts' piilpart; laanõpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid

.laap'ma, .laapiq, laabi⁶³ pühkima, üle tõmbama

.laapsama, laapsadaq, .laapsa⁷⁷ korraks üle tõmbama, pühkima

laar', laari, .laari³⁷ laar

laasi|k, -ga, -kat¹³ takk

laasika|nõ, -dsõ, -st⁵ takune; laasikadsõq paklaq jämedamad takud

.laasja|nõ, -dsõ, -st⁵ laasunud, väheoksine, siledatüveline

.laas'ma, .laasiq, laasi⁶³ laasima

.laas'u|ma, -daq, -⁸⁰ laasuma

laat, laadu, .laatu³⁷ laat; läämiq laatu lähme laadale; ku laadu(h)n om, sys laadust osta kui laadal on, siis laadalt ostan

.laatka, -, -t³ 1. savinõu; 2. ree osa

.laat'ma, .laatiq, laadi⁶³ laadima

laava|ts', -dsi, -tsit¹³ (kaherattaline) järelkäru, treiler

laavi|ts, -dsa, -tsat¹³ ree- v vankriraam

la|ba, -ba, -pa²⁸ 1. laba; koonlalaud; 2. (sauna)lava; meheq võtvaq laba pääl lõunat mehed võtavad laval leili

laba|jalg, -jala, -.jalga³³ labajalg

labaluu, -, -d⁵⁰ abaluu

la|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ lobisema; naasõq labahasõq naised lobisevad

laba|nõ, -dsõ, -st⁷ labane (labasekoeline); kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ? kas see riie on toimne või labane?

labista|ma, -q, -⁸³ ladistama; vihma labistas vihma ladistab

labra, -, -t² = labra|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

labõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁷ = labõritsa|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ lauritsapäev, 10. august

la|dima, -tiq, -di⁵⁷ liduma, lippama

ladina kiil', täheq ladina keel, tähed

la|do, -o, -to²⁷ 1. lade, kiht; üts' lado haino üks kiht heinu; 2. ladu

ladra|tama, -taq, -da⁸² latrama

ladsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = lädsäh(t)ümä kokku vajuma; nätskuma; päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud

ladusahe = ladusalõ ladusalt

ladvuldõ latvupidi; kõoq olliq ladvuldõ kokko pulmavärtes köüdedüq kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud

ladõv = ladyv', ladva, .latva⁴⁵ = latv latv

la|g'a, -ja, -k'a²⁹ = lagja lai

lag'ahus, -õ, -t⁹ = lagjahus = .laius = .laidus = .lakjus laius

la|gi, -e, -kõ²⁵ lagi

lagipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² lagipea

la|gja, -ja, -kja²⁹ = lag'a

lagjahus, -õ, -t⁹ = lag'ahus

la|go, -o, -ko²⁷ rehepealne; pööning

lagonõma, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ⁸⁹ < lagovama lagunema; kõdunema, murenema; savimaa om häste ärq laonud savimaa on hästi murenenud

lagovallaq laiali

lagovama, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ⁸⁹ > lagonõma

lagõhus, -õ, -t⁹ lagendik; lagedus

la|h'a, -h'a, -hh'a²⁸ = laih lahja

lah'ali|k, -gu, -kku³⁸ lahjavõitu

lahas|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ lõhandik, pooleks löödud puupakk, palk vms

lahasta|ma, -q, -⁸³ lõhestama

lahasti|k, -gu, -kku³⁸ suurem lõhe, lõhang, lõhandik

lahenda|ma, -q, -⁸³ harutama (nt kalavõrku)

lahendi|k, -gu, -kku³⁸ > laheng, -u, -ut¹³ lahing

lahe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ lõhenema

laheq, .lahkõ, lahet¹⁹ lõhe, pragu

lahhe, -, -t¹⁴ selge; nuuskpiiretüs lüü pää lahhes nuuskpiiritus lööb pea selgeks

lahi|ts, -dsa, -tsat¹³ = las(n)its nirk

.lahkama, lahadaq, .lahka⁷⁷ 1. kõvasti tööd tegema, rühmama; 2. kiiresti jooksma; voolama, tulvama; vesi lahkas üle veere vesi tulvab üle ääre

.lahki lõhki

.lahki|nõ, -dsõ, -st⁵ lõhkine

.lahkma, .lahkuq, lahu⁶⁴ lõhkuma

.lahko lahku

.lahksama, lahastaq, .lahksa⁷⁶ 1. lõhkuma, lõhki tõmbama, rebima; lahkama; 2. virutama

.lahku|ma, -daq, -⁸⁰ katki, lõhki minema; kruus' satas maaha, lahkus ärq kruus kukub maha, läheb katki; sei nii pall'o, et ärq taha lahkudaq sõin nii palju, hakkan lõhki minema

.lahkus, -õ, -t⁹ = .lõhkus = lyyhkus lahkus

.lahkõ, -, -t³ = .lõhkõ = lyyhkõ lahke

.lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ = lyyhkõhe lahkelt

.lahkõma, lahedaq, .lahkõ, min 3. p lahõs'⁷⁷ lõhenema, pragunema; lõhkema; puhkema; lahenuq sain pragunenud sein; urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä pungad puhkevad ja lehed tulevad välja

lahma|k, -gu, -kut¹³ lahmakas

.lahmama, lahmadaq, .lahma⁷⁷ tulvama; loodsikuhe lahmas vett paati tulvab vett

laho|tama, -taq, -da⁸² lahutama

laht', lahe, lahtõ³⁴ laht

.lahtri, -, -t¹ latter (tallis); lahter

lahv', lahvi, .lahvi³⁷ hoop, laks; annaq lehmäle üts' lahv'! anna lehmale üks laks!

lahva, -, -t² jutukas; lahva miis' jutukas mees

laid, laiu, .laidu³⁶ laid, siil (nt kangal)

.laida moodi; määnest laida missugune; ütte laida ühte moodi

laidung', -i, -it¹³ akna v ukse äärelaud

laidus, -(s)õ, -t¹¹ laitus

.laidus, -õ, -t⁹ = lag'ahus = .laius

laigas, .laika, laigast²² lauguga lehm

laih, laiha, .laiha³⁰ = lah'a lahja; laih liha tailiha; taha-i ma laiha lihha, ma taha vägevät ma ei taha tailiha, ma tahan pekki

.laihtu|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma, kõhnaks jääma

laik, laigu, .laiku³⁷ lauk

lain, lainu, .lainu³⁷ laen

.lainallaq = .lainõllaq lainetamas, lainetes; kesvänurm' om lainallaq ku järvekene odrapõld lainetab nagu järveke

.lainama, lainadaq, .laina⁷⁷ laenama

.lainillõ 1. järv' läts' lainillõ järv hakkas lainetama; 2. juurde, lähedale, ligi; tä lasõ-s minno lainillõ ta ei lasknud mind ligi

lainõh, .lainõ, lainõht²⁰ = lainõq laine

.lainõli|nõ, -dsõ, -st⁵ laineline

.lainõllaq = .lainallaq

.lainõlõma, lainõldaq, .lainõlõ⁸⁶ = korduv lainõtama

lainõq, .lainõ, lainõt¹⁸ = lainõh

lainõ|tama, -taq, -da⁸² lainetama

laisastõ = .laiska laisalt

laisk, laisa, .laiska³³ laisk

.laiska = laisastõ

.laiskus, -õ, -t⁹ laiskus; *inerts

.laiskõlõma, laisõldaq, .laiskõlõ⁸⁵ laisklema

.laita = laiuta

.laitma, .laitaq, laida⁶¹ laitma

.laiu = .lakju laiune

.laiult laiuselt

.laiu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakjunõ = .lakk'unõ laiune

.laius, -õ, -t⁹ = lag'ahus = .laidus = .lakjus laius

laiuta = .laita laiuti

laiv, laiva, .laiva³⁰ laev

laiõh, .laidõ, laiõht²¹ = laiõq, .laidõ, laiõt¹⁹ aiaauk (läbi käimiseks)

lajali|k, -gu, -kku³⁸ laiavõitu

lajali|nõ, -dsõ, -st⁵ raiskav, priiskav, kerglane; laialdane

lajalt laialt

lajalõ = .lakja

laja(h)n laiali

laja|nõ, -dsõ, -st⁷ laialdane

lakahta|ma, -q, -⁸³ limpsama

lakah(t)us, -õ, -t⁹ limpsimine, lakkumine; lake

laka|tama, -taq, -da⁸² limpsima, lakkuma

laka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. = lakõs' joodik; 2. nokkmüts

lakiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .lakma

.lakja = lajalõ = lakk'a laiali; lahti; jätt' ussõ peräniq lakja jättis ukse pärani lahti

.lakju = .laiu = lakk'u laiune

.lakju|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakju = .laiunõ = .lakk'unõ

.lakjus, -õ, -t⁹ = lag'ahus = lagjahus = .laius = lakk'us laius

lak|k, -a, -ka³⁰ 1. kaerapööris; noor õhuke kaun; hernel ommaq jo lakakõsõq külen hernel on juba noored õhukesed kaunakesed küljes; 2. (silma)laug; 3. mütsisirm

lak|k', -i, -ki³⁷ lakk (laki)

lakk'a = .lakja

lakk'u = .lakju

lakk'u|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakjunõ

lakk'us, -õ, -t⁹ = .lakjus

.lakma, lakkuq, laku⁶⁴ lakkuma; (viina) jooma

.laksama, laksadaq, .laksa⁷⁷ limpsama, korraks lakkuma; pini laksas' keelegaq üle näo koer limpsas keelega üle näo

laku|tama, -taq, -da⁸² (purju) jootma

lakõ, -, -t¹⁴ lage; lage maa; lagendik; kest mõtsa sai üte lakõ pääle keset metsa sattusin ühele lagendikule

lakõmaa, -, -d⁵⁰ stepp, rohtla, preeria; poolkõrb

lakõ|s', -s(s)õ, -st¹¹ = lakats' [1.]

lall'o, -, -t² lastek jalg, lallu

lamaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = lamuskõ(l)lõma = lamõskõ(l)lõma lamama, lamasklema

.lambahänilä|ne, -se, -st⁵ lambahänilane, kollane linavästrik

.lambatat|t', -i, -ti³⁷ lambatatt (seen)

.lamba|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ linavästrik

lambikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ taskulamp; lambike

lammas, .lamba, lammast²³ lammas

.lammõma, lammõdaq, .lammõ⁷⁷ pikali heitma; lamama

lamp', lambi, .lampi³⁷ lamp

lampsahta|ma, -q, -⁸³ plartsatama

.lamps'ma, .lampsiq, lampsi⁶³ lonkima, lodevalt käima

lam|u, -u, -mu²⁶ = lämü 1. soga veepinnal; 2.* adru

lamuskõ|(l)lõma = lamõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = lamaskõ(l)lõma

land, lannu, .landu³⁷ = lannõq väike (tihti kinnikasvanud) järv

lang I, langa, .langa³⁰ 1. lõng; 2. krundist eraldi (kitsas) maatükk, põlluriba

lang II, langu, .langu³⁷ lang, (abielu kaudu) sugulane; söögeq languq, joogõq languq, ärq ti languq puuhu panguq! sööge langud, jooge langud, ärge te langud põue pange! (rahvalaulukatke)

langa|rist', -risti, -.risti³⁷ haspel, riist lõnga vihtikerimiseks

langlih|a, -a, -ha²⁸ kõõlus

.langma, .languq, langu⁶⁴ lükkima

lang(a)rat|as, -ta, -ast²² vokk

lannõq, .landõ, lannõt¹⁹ = land

.laokallaq = .laokillaq laokil

.laokillõ laokile

laopääli|ne, -dse, -st⁷ pööning, lakk, (heina)kihipealne

laos, -(s)õ, -t¹¹ = loomalaos taimelava; lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma lähen aganiku taha taimelava juurde taimi kastma (pritsima)

.laosklus*, -õ, -t⁹ seiklus

.laoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rändlema; seiklema

.lao|tama, -taq, -da⁸¹ laotama; lammutama, lõhkuma

.laotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ 1. = korduv .laotama; 2. laiutama

lapahta|ma, -q, -⁸³ < lapahutma loksutama

lapah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ (üle ääre) loksuma v kukkuma

lapahu|tma, -taq, -da⁶² > lapahtama

lapard', -i, -it¹³ 1. endisagne äke (vedruäkke eelkäija); 2. labajalg

lapa|t', -di, -tit¹³ = lapats' lapats; kärbläselapats' kärbsepiits

lapa|tama, -taq, -da⁸² = lopatama lobisema

lapa|ts', -dsi, -tsit¹³ = lapat'

lapi|k, -gu, -kut¹³ lapik

lapildõ lapiti; tükati

la|pin, -bina, -binat⁴ lobin; ladin

lapi|ts, -dsa, -tsat¹³ puuliist

.lapjo, -, -t¹ labidas

.lapla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. laplane, saam; 2. = lapulinõ

.lapliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline

lap|p', -i, -pi³⁷ lapp

lap|puma, -pudaq, -u⁷⁹ loksuma

laps, lapsu, .lapsu³⁷ laks, löök

lapsahta|ma, -q, -⁸³ laksatama

lapsah(t)us, -õ, -t⁹ laksatus, löök

.lapsama, lapsadaq, .lapsa⁷⁷ laksama, lööma

.lapsma, .lapsuq, lapsu⁶⁴ laksuma, loksuma

.laps'ma, .lapsiq, lapsi⁶³ patsutama

.lapsna, -, -t³ laksumine, loksumine

lapsu|tama, -taq, -da⁸² laksutama, patsutama

.lapsõlõma, lapsõldaq, .lapsõlõ⁸⁶ korduv sulpsuma

lapuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .laplanõ [2.] lapuline, kontvõõras

lapu|tama, -taq, -da⁸² (üle ääre) loksutama, raputama; laputas piimä maaha loksutab piima maha; laputagu-iq loodsikut ära raputa paati

lapõ, -, -t¹⁴ ladus

lap|õh, -põ, -õht²⁰ = lap|õq, -põ, -õt¹⁸ lape, (hrl sea)külg

lapõrda|ma, -q, -⁸³ laperdama; laterdama

lapõrus, -õ, -t⁹ lohakas inimene; laterdis

larba|tama, -taq, -da⁸² = largatama latrama, lobisema

larba|ts', -dsi, -tsit¹³ = larga laterdis, lobiseja

lardsahta|ma, -q, -⁸³ lartsatama

lardsah(t)us, -õ, -t⁹ lartsatus

larga, -, -t² = larbats'

larga|tama, -taq, -da⁸² = larbatama

larista|ma, -q, -⁸³ laristama

larm, larmi, .larmi³⁷ lärm

.larmama, larmadaq, .larma⁷⁷ lärmama

larmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ lärmitsema

.larp'ma, .larpiq, larbi⁶³ larpima

larusk', -i, -it¹³ lobiseja

las(n)i|ts, -dsa, -tsat¹³ = lahits < nirk nirk

.laskma, .laskõq e .laskaq, lasõ⁶⁵ laskma

.lasku|ma, -daq, -⁸⁰ = lasõh(t)uma normaalsesse olekusse tõmbuma (külma saanud taimede kohta); niiskuma; hummogu kai, et maas'kaq ommaq ärq külmänüq, lätsi kõrra ao peräst kaema, olliq tagasi laskunuq hommikul vaatasin, et maasikad on ära külmunud, läksin natukese aja pärast vaatama, olid tagasi tõmbunud

last, lastu, .lastu³⁷ 1. laast; 2. luisk

lasõh(t)u|ma, -daq, -⁸³ = .laskuma: hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq (maha niidetud) hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta

lasõng', -i, -it¹³ (välja)laskmine

lasõr', -i, -it⁴ laser

lasõr'(plaadi).mängjä, -, -t³ laserplaadimängija

lasõr'|plaat', -plaadi, -.plaati³⁷ laserplaat; laserketas

lasõr'.trükli*, -, -t¹ laserprinter

lata|k, -gu, -kut¹³ latakas

lati|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = lat'kas, .lat'ka, lat'kast¹⁵ latikas

.latrama, ladradaq, .latra⁷⁷ latrama

lats', latsõ, last³⁹ laps

latsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kokku vajuma (nt taina v heinasao kohta)

.latsi|aid, -aia, -.aida³³ lasteaed

.latsiko|do, -do, -to²⁶ lastekodu

.lats'kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tüdruk

latsu|tama, -taq, -da⁸² latsutama

latsõ.hoitja, -, -t³ lapsehoidja

latsõhus, -õ, -t⁹ lapselikkus

latsõ|igä, -iä, -ikä²⁵ lapsepõlv

latsõ|koda, -kua, -kota²⁷ emakas

latsõ|lats', -latsõ, -last³⁹ lapselaps

latsõli|k, -gu, -kku³⁸ lapselik; lapsik

latsõli|nõ, -dsõ, -st⁷ last v lapsi omav, lastega, -lapseline; latsõlinõ pereq lastega pere

latsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. lapseohtu; lapselik; muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu; 2. rase

lat|t', -i, -ti³⁷ 1. latt; ritv; yngõlatt' õngeritv; 2. lapatud kangas; kangas pandas latti kangas lapatakse; 3. lahas; lambal panti jalg latti lambal pandi jalg lahasesse

latti lapiti; lavvaq ommaq latti pantuq lauad on lapiti pandud

la|tus, -dusa, -dusat⁴ ladus

latu|tama, -taq, -da⁸² lapikuks tegema

latv, ladva, .latva⁴⁵ = ladõv = ladyv' latv

la|tõm', -dõmõ, -dõnd¹⁶ lade

latõrn|(as), -a, -at¹⁵ latern

laud, lavva, .lauda³⁰ laud (saematerjal; mööbliese)

.laudu, -, -t¹ (ühest lauast) seinariiul

.laugu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ ahtelaug (rehetoas)

.laugõ, -, -t³ lauge

.laugõhe = .laugõlõ laugelt; libamisi

.laugõlõma, lavvõldaq, .laugõlõ⁸⁶ lauglema, liuglema, heljuma; kodas laugõlõs korgõn taivan kotkas laugleb kõrgel taevas

.lauh(t)u|ma, -daq, -³⁵ selginema; taivas lauhu taevas selgines

.lauh(k)õ, -, -t³ lahe (hrl villa, lina v juuste kohta); pikk lauhõ vill v lina pikk lahe vill v lina

lauk', laugi, .lauki³⁷ lauk (looma otsaesisel)

laul, laulu, .laulu³⁷ laul; luuletus

laula|tama, -taq, -da⁸² laulatama

laulatus, -õ, -t⁹ laulatus

lauli|k, -gu, -kut¹³ 1. laulik, laulja; 2. < luulõtaja luuletaja; 2. laulik, lauluraamat

lauliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv laulma

.laulja, -, -t³ laulja

.laulma, (.)lauldaq, laula⁶¹ laulma

lauluim|ä, -ä, -mä²⁴ lauluema, kuulus rahvalaulik

laululi|nõ, -dsõ, -st⁵ palju laulev, lauluhimuline; meil ommaq laululidseq latsõq meil on lauluhimulised lapsed

laulus, -(s)õ, -t¹¹ < luulõtus luuletus; laul

laulõq*, .laulõ, laulõt¹⁸ < luulõq luule

lausi|k, -gu, -kut¹³ lauge, lame

lausikuhe = lausikulõ laugjalt

.lausma, .lausuq, lausu⁶⁴ ütlema, lausuma

lausõq, .lausõ, lausõt¹⁸ lause

laut, lauda, .lauta³⁰ laut

.lautsi, -, -t¹ surnulava

lava|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. (magamis)lavats; 2. surnulava

lavvu|nõ, -dsõ, -st⁷ laudne, laudadest

ledevälläq lõdvalt, loiult

leebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ (kaua, hoolikalt) pesema

leedeq, lii:te, leedet¹⁸ leede

leedula|nõ, -(d)sõ, -st⁵ leedulane

leehi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ leesikas

leelo, -, -t² (regi)laul, leelo

leelo|tama, -taq, -da⁸² (regilaulu) laulma, leelotama

leemehius|(s), -(s)õ, -t¹¹ (lapse) esimene juus

leeme|tämä, -täq, -dä⁸² leemendama, leemetama

leemetüs, -e, -t⁹ vesine koht; märg põletikuline haav

leemi|k, -gu, -kut¹³ tallevill

leemüsk', -i, -it¹³ lurr (supi kohta)

leenü|tämä, -täq, -dä⁸² rahustama (vt ka lii:ndümä)

lehekuu, -, -d⁵⁰ < mai mai

lehe|külg', -kü(l)le, -.külge³⁴ lehekülg

lehe|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ ajakirjanik, lehemees

lehepuu, -, -d⁵⁰ lehtpuu

leheq, m .lehti, .lehti³⁴ teatud ehted

lehes, -(s)e, -t¹¹ lehis (lehtedega murtud v raiutud oks v puu)

lehm, lehmä, .lehmä³⁵ lehm

lehmilde: Maas'o tull' lehmilde nüsmä Maas'o tuli lehmana lüpsma (mitte enam mullikana, st mitte enne kui kolmandal aastal)

lehmo, -, -t² halv laisk, lohakas, saamatu inimene, möku

.lehmämä, lehmädäq, .lehmä⁷⁷ = lehmä|tämä, -täq, -dä⁸² laisklema

leht', lehe, .lehte³⁴ 1. leht; 2. = liht' [1.] hobuselakk; leht' täl pilvile libisi lakk tal lehvis pilvedeni (rahvalaulurida)

leht'|adõr, -adra, -.atra⁴⁵ hõlmader

leht'|kuus', -kuusõ, -kuust³⁹ lehis (puu)

lehvü|tämä, -täq, -dä⁸² lehvitama

lehähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ uhkeldama

leib, leevä, .leibä³⁴ leib

leidüng', -i, -it¹³ piirdelaud (nt aknal)

leier', -i, -it⁴ loor

leigas, .leika, leigast²² = .leika lehter

leihv', leihvi, .leihvi³⁷ lehv

.leika, -, -t³ = leigas

.leiko, -, -t¹ väike lehter

.leilämä, leilädäq, .leilä⁷⁷ hõõguma; hüdseq leiläseq söed hõõguvad

lein, leinä, .leinä³⁵ lein

leinäli|ne, -dse, -st⁵ kurb

.leinämä, leinädäq, .leinä⁷⁷ leinama

leka, -, -t² kull (mäng)

leker', -i, -it⁴ vallatus, vigur; teatud rahvamäng; lekerit lüümä vigurdama, vallatust tegema

lell, lellä, .lellä³⁵ onu (isa vend)

lemmi|geq, m -kide, -kit¹³ takud

lenk', lengi, .lenki³⁷ leng, piit

leo|part', -pardi, -.parti³⁵ leopard

lep|eq, -pe, -et¹⁸ = leppene pehme (ilma kohta); leebe

lepisti|k, -gu, -kku³⁸ = lepistü, -, -t¹ lepik

.lepliga|nõ, -dsõ, -st⁵ leplik

.lepmä, leppüq, lepü⁷³ leppima

.lepmäldäq leppimatu; sääntse lepmäldäq inemisegaq um rassõ asjo aiaq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada

lep|p, -ä, -pä³⁵ lepp

leppe|ne, -dse, -st⁵ = lepeq

lepp|maim, -maimo, -.maimo³⁷ = lepämaim lepamaim (kala)

leppü|mä, -däq, -⁸⁰ pehmenema (ilma kohta); leebuma

lepä|maim, -maimo, -.maimo³⁷ = leppmaim

lepä|ne, -dse, -st⁷ lepapuine, lepane, lepapuust

lepä|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ lepariisikas

lepü|tämä, -täq, -dä⁸² lepitama

le|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ soemüüri pingi- v lavatsitaoline osa (istumiseks v lamamiseks, magamiseks)

le(e)sä|tämä, -täq, -dä⁸² lesima

leto, -, -t² = .liitva halljänes

.leüdmä, (.)leüdäq, levvä⁶⁶ > .löüdmä

.leüge, -, -t³ > .löüge

.leühelemä, leüheldäq, .leühele⁸⁵ lehvima

.leühkelemä, leüheldäq, .leühkele⁸⁶ helkima

.leüh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁰ riknema, halvaks (hapuks v imalaks) minema; supil om leühtünüq magu man supil on riknenud maitse

li|ba, -ba, -pa²⁶ lonkur, lombak

libahuisi = .liuhka libamisi, kaldu, viltu

libis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hibisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema; ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen õhuke valge kasetoht lehvib tuules

libli|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = lipkas liblikas

liblõq, .liplõ, liblõt¹⁸ = lipõn' = lipõr' lible

lidsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ (kokku) vajuma; eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq eilne kohupiim on kokku vajunud

ligembähe = ligembäle lähemale

ligembä(h)n lähemal

ligembä|ne, -dse, -st⁵ = ligimäne 1. lähem; ligembädsel aol lähemal ajal; 2. ligimene, kaasinimene

ligi ligi; lähedal

ligimä|ne, -dse, -st⁵ = ligembäne

ligitside = ligitsikku ligistikku, lähestikku

liglõ|tama, -taq, -da⁸² värisema, võbisema; nii hiitü ärq, et ihogiq nakas' sälän liglõtama ehmusin nii, et nahkki hakkas seljas värisema

li|go, -o, -ko²⁷ (lina)ligu, (lina)leotustiik

ligonõma < ligovama, .liodaq e ligo(nõ)daq, ligonõ⁸⁹ ligunema

lih|a, -a, -ha²⁸ liha; lihas

liha|hiideh, -.hiite, -hiideht²⁰ = liha|hiideq, -.hiite, -hiidet¹⁸ vastlapäev

liha|hinneq, -.hinde, -hinnet¹⁹ lihaskiud

lihahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv himustama

liha|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ lihaleem; puljong

lihali|nõ, -dsõ, -st⁵ lihav, rammus, lihakas

liha|nõ, -dsõ, -st⁷ lihane; lihast

lihavõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ < liha|võõdõh, -vyytõ, -võõdõht²⁰ lihavõtted, ülestõusmispühad

lih|hav, -ava, -avat⁴ lihav, lopsakas

lihka|tama, -taq, -da⁸² nihutama

lihoni|k, -gu, -kku³⁸ lihunik

liho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ juurde võtma, lihavamaks, paksuks minema, rasvuma

liht', lihi, .lihti³⁶ 1. = leht' [2.] hobuselakk; 2. liik, sort, mast; taa olõ-i miiq lihti miis' see pole meie masti mees

.liht'mä, .lihtiq, lihi⁶³ tasaseks, sirgeks ajama, rihtima; puuriit tulõ ilosahe ärq lihtiq puuriit tuleb ilusti sirgeks ajada

.lihtsä, -, -t³ lihtne

lihva|k, -gu, -kut¹³ kallak

lihvaldõ = lihvõldõ = .liuhka libamisi (kulgev), kaldu(ne), viltu(ne); regi püsü-i lihvaldõ tii pääl regi ei püsi libamisi kulgeval teel

liias|silm, -silmä, -.silmä³⁵ veskitammi ülevool (kust üleliigne vesi väljaspool vesiratast üle tammi voolab)

liibõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ lendlema

liibõrus, -õ, -t⁹ edvistaja

liieq, .liie, liiet, m osast .liijide¹⁸ < klii klii

liig, liia, .liiga³² liig; võlts, kunst; liiaq habõnaq võltshabe; liiaq hiu(s)sõq parukas

liigahta|ma, -q, -⁸³ < liigahutma liigatama, korraks liigutama

liigah(t)us, -õ, -t⁹ liigatus

liigahu|tma, -taq, -da⁶² > liigahtama

liiguskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv liikuma

liigu|tama, -taq, -da⁸² liigutama

liigutus, -õ, -t⁹ liigutus

liigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv liigutama; liikumist harrastama, võimlema, (tervise)sporti tegema vms; piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat püssüq peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida

liigõq, .liikmõ, liigõnd¹⁶ liige

liik, liigu, .liiku³⁷ hrl m liik (liigu)

.liikma, .liikuq, liigu⁷³ liikuma

.liikmi|nõ, -sõ, -st⁵ liikumine; liiklus; liikmismärk' liiklusmärk; liikmissäädüs liikluseeskiri

.liikva, -, -t³ eetri ja piirituse (v puskari) segu, eeterpiiritus; ku hans'alõ valõtas eederit pääle, saa liikva kui puskarile valatakse eetrit peale, saab eeterpiirituse

.liikvallaq liikvel

liim', liimi, .liimi³⁷ > kliim'

lii:m', leeme, lii:mi³⁷ leem

lii.meistre, -, -t³ = klii.meistre liimeister (lõikeriist)

liimi|k, -gu, -kut¹³ = liivik

.liim'mä, .liimiq, liimi⁶³ = .liimämä > .kliim'mä

liimä, -, -t² vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd

.liimämä, liimädaq, .liimä⁷⁷ = .liim'mä

liin, liina, .liina³⁰ linn

liin', liini, .liini³⁷ liin; joon; rida; rinne; soldaniq saadõdiq liini pääle sõdurid saadeti rindele

liinali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ linnaskäija; liinalidsõq tulliq tagasi linnaskäijad tulid tagasi

liinapää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² linnapea

lii:ndü|mä, -däq, -⁸⁰ rahunema, vaibuma; jahtuma; leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks

liini|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ joonlaud

lii:r', leeri, .lii:ri³⁷ > pääkuu:l'

lii:r'mä, lii:riq, leeri⁶³ luusima, ringi käima

liisk, liisu, .liisku³⁶ liisk

liit, liido, .liito³⁷ liit, ühendus; liide; liit piä es vasta liide ei pidanud vastu

lii:te|ne, -dse, -st⁵ = lii:tine leetene

lii:ti|ne, -dse, -st⁵ = lii:tene

.liitri, -, -t¹ liiter

.liitva, -, -t³ = leto halljänes; liitva om krants'kaalagaq hahk jänes, hannaots kah valgõ halljänes on valge kaelusega hall jänes, sabaots ka valge

liiv, liiva, .liiva³⁰ 1. liiv; 2. ploom; meil om aian valgit ja mustõ liivõ meil on aias valgeid ja musti ploome (tumesinine ja helekollane on võru keeles tihti üldistatud mustaks ja valgeks)

liiv', liivi, .liivi³⁷ liiv (kalapüügiriist)

liiva|haud, -havva, -.hauda³³ liivaauk

liivahuska|ts', -dsi, -tsit¹³ kehv liivamaa; tan liivahuskadsi pääl kasu-i midägiq siin kehva liivamaa peal ei kasva midagi

liiva|k, -gu, -kut¹³ liivak, liivane koht

liivakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = liiva|mari, -mar'a, -.marja⁴³ ploom (vili)

liivapuu, -, -d⁵⁰ ploomipuu

liivi|k, -gu, -kut¹³ = liivikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = liimik vihmauss

.liivla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ liivlane

lika|tama, -taq, -da⁸² = likkama lonkama

lika|ts', -dsi, -tsit¹³ voki osa (tallalauda ja rattavänta ühendav varb); (kella)pendel

lik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ = likatama

.liks'mä, .liksiq, liksi⁶³ logisema

likõ, -, -t¹⁴ märg

likõ|nõ, -dsõ, -st⁷ niiske, märjavõitu

likõrda|ma, -q, -⁸³ logisema

lill', lilli, .lilli, m omast ja osast .lille³⁷ = ninn' lill; tütrik korjas lille tüdruk korjab lilli

lilla, -, -t² lilla

lillili|ne, -dse, -st⁵ lilleline

lim|a, -a, -ma²⁸ > limo

limba|jalg, -jala, -.jalga³³ = limba|k, -gu, -kut = limbats' = lööbäk lonkur, lombakas

limbaku|nõ, -dsõ, -st⁵ lonkav; ebastabiilne

limbakus*, -õ, -t⁹ lonkavus; ebastabiilsus; riigivõimu limbakus riigivõimu ebastabiilsus

limba|ts', -dsi, -tsit¹³ = limbak

li(m)mi|t', -di, -tit¹³ limiit

lim|o, -o, -mo²⁶ < lima lima; kala limo vinüs kala lima venib

limolõ: kardohkaq ommaq limolõ keededüq kartulid on sodiks keedetud

li(m)mo|naat', -naadi, -.naati³⁷ limonaad

limp, limba, .limpa³¹ = klimp = klymp lonkav, vigane; lonkur; limp hopõn' lonkav hobune

.limpama, limbadaq, .limpa⁷⁷ = .klimpama = .klympama = .linkama = lüü:pämä = .lympama lonkama

.limpamiisi longates

.limpsämä, limpsädäq, .limpsä⁷⁷ limpsama

lin|a, -a, -na²⁸ lina

linahius, -(s)õ, -t¹¹ linalakk, blond

lina.hällä|ne = linahänilä|ne, -se, -st⁵ linavästrik

lina|nõ, -dsõ, -st⁷ linane

lind, linno, .lindo³⁶ lend

.lindaja, -, -t⁴ 1. lendur; 2. = .lindva

.lindama, linnadaq, .linda⁷⁷ lendama

lindsiq, m .lintse, .lintse³⁷ leid (hobuserakmete osa)

.lindva, -, -t³ = .lindaja [2.] lendva (rabandus; äkiline seljavalu)

.lindõlõma, linnõldaq, .lindõlõ⁸⁵ lendlema

ling, lingu, .lingu³⁷ ling

lingu|tama, -taq, -da⁸² (hobust) nööri otsas jooksutama

lini|k, -gu, -kut¹³ linik

link', lingi, .linki³⁷ link (uksel; arvuti alal)

.linkama, lingadaq, .linka⁷⁷ = .limpama

linnahta|ma, -q, -⁸³ korraks lendama

linnas, .linna, linnast²² linask

linnas|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ kalapüügiriist; linnaskeelegaq om hää lõmmulehti vaihõlt haugi püüdäq l-ga on hea vesikupulehtede vahelt hauge püüda

linnas|(s)õq, m -side, -sit¹¹ linnased

linno|k', -gi, -kit¹³ lennuk

linno|tama, -taq, -da⁸² lennutama

li(n)nohk, -a, -at¹³ = li(n)no|k, -ga, -kat¹³ = lint'kas lillakas (mari)

linoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ annetustekoguja

lino|tama, -taq, -da⁸² 1. annetusi koguma; 2. tanutama

lint', lindi, .linti³⁷ lint; lint'(traktor') linttraktor; lindimiis' linttraktorijuht

lint'kas, .lint'ka, lint'kast¹⁵ = li(n)nohk

.lio|tama, -taq, -da⁸¹ leotama

.liotus, -õ, -t⁹ leotus; (lina)leo tiik, (lina)ligu

lipa|ts', -dsi, -tsit¹³ liistuke, pilpake

lipeli|ne, -dse, -st⁵ = lipe|ne, -dse, -st⁷ lippidest

lipi|ts, -dsä, -tsät¹³ lipits, liistuke

lipkas, .lipka, lipkast²² = liblik liblikas

lip|p, -u, -pu³⁷ lipp (lipu)

lip|p', -i, -pi³⁷ lipp (lipi)

lips, lipsu, .lipsu³⁷ lips, kaelaside

lips', lipsi, .lipsi³⁷ lõik, liistak

lipõ, -, -t¹⁴ 1. leelis, tuhaleheline; 2. lipitsev; lipõ pini tiiras jalgo ümbre lipitsev koer keerleb ümber jalgade

li|põn', -bõna, -bõnat⁴ = li|põr', -bõri, -bõrit⁴ = liblõq lible

lipõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ lipendama; rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen riided lipendavad tuules

lirba|k, -gu, -kut¹³ edvistaja

lir|i, -i, -ri²⁶ lurr, lake

.lirtsma, .lirtsuq, lirdsu⁶⁴ lirtsuma

lirusk', -i, -it¹³ kerge õhuke riietusese

liruski|nõ, -dsõ, -st⁵ kerge, õhuke (riietuseseme kohta)

lirva, -, -t² lirva

lis|a, -a, -sa²⁸ lisa

.li(i)sna, -, -t³ liigne

list, listu, .listu³⁷ liist

lita, -, -t² emane koer

lita|nõ, -dsõ, -st⁷ emane (koera kohta)

lits', litsi, .litsi³⁷ lits, hoor

litsahta|ma, -q, -⁸³ < litsahu|tma, -taq, -da⁶² korraks litsuma

litsi|ne, -dse, -st⁷ himur, tiirane, lõtvade elukommetega, lits; litsine tütrik lits tüdruk

.litsma, .litsuq, litsu⁶⁴ litsuma

.litsu|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh litsuma, litsuda saama; buss' oll' nii täüs', et miiq olõ peris ärq litsunuq buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud

lit|t', -i, -ti³⁷ = lytt' hoop, löök

liud, livva, .liuda³³ < .vaagna liud, vaagen

.liugõlõma, livvõldaq, .liugõlõ⁸⁵ liuglema, liugu laskma

.liuhka = .liuhkahe = .liuhkalõ = .liuhkamiisi = libahuisi = lihvaldõ libamisi, kaldu, viltu

.liuhkus, -õ, -t⁹ kaldpind

livvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ taldrik

lobahta|ma, -q, -⁸³ < lobahu|tma, -taq, -da⁶² plartsatama, lopsatusega kukkuma

lo|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = lobista|ma, -q, -⁸³ solistama

lobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ solisema

l'o|bo, -bo, -po²⁶ tola, lontrus

lobotka, -, -t³ lobudik, loks (maja, regi, voodi vms); ree v vankri laiendusraam

lobõhõhe = lobõhõlõ = lobõvallaq lõdvalt; lahedasti; lopsakalt; taa mahus lobõvallaq ärq see mahub lahedasti ära; hain kasus lobõvallaq rohi kasvab lopsakalt

lod'akal|a, -a, -la²⁸ = lodi [2.] võldas (kala)

lod'apuu -, -d⁵⁰ = lodjapuu lodjapuu

lodi, lod'a e lodja, .lotja⁴³ 1. lodi, praam, pargas; 2. = lod'akala

lodjakal|a, -a, -la²⁸ = lod'akala

lodjapuu, -, -d⁵⁰ = lod'apuu

lods'ah(t)us, -õ, -t⁹ = lods'a|k, -gu, -kut¹³ lobjakas, lörts

lodõvallaq = logõvallaq lõdvalt, lodevil

lodõvallõ = logõvallõ lõdvaks, lodevile

loeng, -u, -ut¹³ loeng

.loe|tama, -taq, -da⁸² lugeda laskma, loetama; latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq lastel lastakse lugeda, et vaadata, kas oskavad

logahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = logõlõma logelema

logis|õma, -taq, -õ⁸⁷ logisema

logõl|õma, -daq, -õ⁴³ = logahõ(l)lõma

logõvallaq = lodõvallaq

logõvallõ = lodõvallõ

loha lohistades

loha|k, -gu, -kut¹³ = lohvak lohakas

lohakallaq = lohvakallaq lohakil, lohakalt

lohastõ lopsakalt

lohe|tama, -taq, -da⁸² lokkama

lohk, loho, .lohko³⁶ lohk, nõgu

.lohkja|nõ, -dsõ, -st⁵ nõgus, lohkus

.lohkli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = loho|nõ, -dsõ, -st⁷ lohklik

lohv', lohvi, .lohvi³⁷ voolik

lohva|k, -gu, -kut¹³ = lohak = löhväk

lohvakallaq = lohakallaq

loid, loiu, .loidu³⁶ loid; lõtv; lang om loid lõng on lõtv

.loidu|ma, -daq, -⁸⁰ lõtvuma

loigõq, .loikõ, loigõt¹⁸ = .loikam', -i, -t⁴ loikam

.loissu longu

loisu(h)n longus

loiu|tama, -taq, -da⁸² loiuks tegema

lokah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ longu vajuma

lokakillaq longus, sorakil

lokakillõ longu, sorakile

loka|ts', -dsi, -tsit¹³ logu, loks

lokialo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lokualonõ = lokus katusealune

lokikallaq = lokuskallaq ripakil, lohakil

lokikallõ = lokilõ = lokussillõ ripakile, lohakile

lo|kin, -gina, -ginat⁴ login

loki|tama, -taq, -da⁸² 1. väljapoole kaardu olema (nt seinalaud v katuseplekk); 2. losutama (hrl kana kohta)

lok|k', -i, -ki³⁷ 1. mütsilodu; 2. ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; 3. kohtlane, tasase ja nüri loomuga mees

l'oko|tama, -taq, -da⁸² = lökütämä = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima; hopõn' aigopiten l'okot' hobune sörkis aeglaselt

loks', loksi, .loksi³⁷ loks, logu

.loks'ma, .loksiq, loksi⁶³ loksuma (kana häälitsemise kohta)

.loks'na, -, -t³ (kana) loksumine

lokualo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lokus, -(s)õ, -t¹¹ = lokialonõ katusealune

lokuskallaq = lokussillaq = lokikallaq

lokussillõ = lokikallõ

lokõnda|ma, -q, -⁸³ lokkama

lokõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv lokkama

lokõrda|ma, -q, -⁸³ lonkima, lohakalt käima

lokõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ logelema

lokõrus, -õ, -t⁹ logard

loll'o|tama, -taq, -da⁸² logelema

londs'a|k, -gu, -kut¹³ 1. = londsik; 2. lahmakas

londs'i|k, -gu, -kut¹³ (mudase põhjaga v kinnikasvanud) tiik

longõrda|ma, -q, -⁸³ vänderdama, logisema

longõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vänderdama, logisema; sihitult lonkima, ringi kolama

lont', londi, .lonti³⁷ loik

loobõrda|ma, -q, -⁸³ lööberdama

loobõrus, -õ, -t⁹ lööberdis, logard

loodi|k, -gu, -kut¹³ = loodõq [2.] = luu:tus [2.] pesamuna

loodsi|k, -gu, -kut¹³ paat

loodus, -(s)õ, -t¹¹ = luu:tus 1. lootus; 2. = loodik

loodussõhe: kana lätt loodussõhe kana läheb munele

loodõq, luu:tõ, loodõt¹⁸ 1. loode; 2. = loodik

loodõr', -i, -it⁴ = loodõrus looder

loodõrda|ma, -q, -⁸³ looderdama

loodõrus, -õ, -t⁹ = loodõr'

looga.hiitjä, -, -t³ = loogalüü:jä = looga.viskaja sääsevastne

looga|küüds', -küüdse, -küüst³⁹ sisselõige looga otsal; käve nyna loogaküüdsen käis nina norgus

loogalüü:jä, -, -t³ = looga.hiitjä

looga(h)n lookas

loogand', -i, -it¹³ = loogõrd' = loogõrus logard

looga.viskaja, -, -t³ = looga.hiitjä

loogus, -(s)õ, -t¹¹ 1. viljavikati juurde kuuluv loogakujuline varb; 2. loikam

loogus|(s)õq, m -side, -sit¹¹ 1. kaelkoogud; 2. = loogutus

loogutus, -õ, -t⁹ põhu- v heinakandmise võrk

loogõrd', -i, -it¹³ = loogand'

loogõrda|ma, -q, -⁸³ logelema

loogõrus, -õ, -t⁹ = loogand'

looma|aid, -aia, -.aida³³ taime-, istikuaed; käve mõtsamajandi loomaaian sõrmõpikku kuusõluumõ kitskman käis metsamajandi istikuaias sõrmepikkuseid kuusetaimi rohimas

loomalaos, -(s)õ, -t¹¹ = laos taimelava

loomuligult loomulikult

loomuli|k, -gu, -kku³⁸ loomulik

loomus, -(s)õ, -t¹¹ 1. iseloom; 2. kalaloomus (kalasaak, kalapüüdmine); kalapüügikoht

loona|tark, -targa, -.tarka³⁰ loodus-, metsatark

loosah(t)us, -õ, -t⁹ laugas

loosi|k, -gu, -kut¹³ veeloik, madal vesine koht

lopahta|ma, -q, -⁸³ < lopahu|tma, -taq, -da⁶² korraks loputama, uhtma

l'opa|k, -gu, -kut¹³ = l'opp

lopakillaq lohakil

l'opa|nõ, -dsõ, -st⁷ lobjakane, lörtsine

lopa|tama, -taq, -da⁸² = lapatama lobisema

lopi(h)n mõlkis

lo|pin, -bina, -binat⁴ (vee) lobin

l'op|p, -a, -pa³¹ = l'opak lobjakas, lörts

lop|p', -i, -pi³⁷ = kopp' mõlk

lopsahta|ma, -q, -⁸³ < lopsahutma lopsatama

lopsah(t)us, -õ, -t⁹ lopsatus

lopsahu|tma, -taq, -da⁶² > lopsahtama

.lopsna, -, -t³ lopsumine

lopu|tama, -taq, -da⁸² loputama

lopõ, -, -t¹⁴ lobe, lai, lahe

lopõrda|ma, -q, -⁸³ loperdama, laperdama

lopõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ loperdama, laperdama; sihitult lonkima, ringi kolama

lorask', -i, -it¹³ lobiseja

lorbask', -i, -it¹³ loru

lor|i, -i, -ri²⁶ lori, lora

loro|p', -bi, -pit¹³ loru

lor'o|tama, -taq, -da⁸² lorutama

.lorrama, lorradaq, .lorra⁷⁷ lorama, lorijuttu ajama

l'orts', l'ordsi, .l'ortsi³⁷ = lörts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik

loss', lossi, .lossi³⁷ 1. lobudik; loks; vana majaloss' vana majalobudik; vana kapiloss' vana kapiloks; 2. loss, palee; suur uhke elumaja

lot'o, -, -t² kohtlane

lotsu|tama, -taq, -da⁸² solgutama, (pealiskaudselt) pesema, lobistama

.lotsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ porine

lu|ba, -a, -pa²⁷ luba

lubahus, -õ, -t⁹ lubadus

lu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ lubama

lubi, lubja e lub'a, .lupja⁴³ lubi

lubi|raig, -raia, -.raiga³² lubiraig (nahahaigus)

lu|ga, -a, -ka²⁷ luga (taim)

lugija, -, -t³ (usulahu) jutlustaja; lugija kuulut' häste jumalasynna, pand' naasõq ikma jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma

lu|gu, -u, -ku²⁷ lugu; luku pidämä lugu pidama

luguhus, -õ, -t⁹ (pilli)lugu, muusikapala; lasõq kitragaq üts' illos luguhus! lase kitarriga üks ilus lugu!

lugõma, lukõq, loe⁵⁹ lugema; tähti pite(h)n lugõma veerima

lugõmi|k, -gu, -kku³⁸ = lugõmisõraama|t, -du, -tut¹³ lugemik

luhi|ts, -dsa, -tsat¹³ = luits

luht, luha, .luhta³² luht

luht', luhti, .luhti³⁷ õhk

luibõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma

luidsas, .luitsa, luidsast¹⁵ = luits

luigu|tama, -taq, -da⁸² lingutama

.luih(t)u|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma

luik, luiga, .luika, m omast ja osast .luikõ³¹ luik

.luimõlõma, luimõldaq, .luimõlõ⁸⁶ = .luiskõlõma laisklema

.lui|nõ, -dsõ, -st⁷ luine, kondine

.luisku hooletusse

.luiskõlõma, luisõldaq, .luiskõlõ⁸⁶ = .luimõlõma

luisu(h)n hooletusse jäetud

lui|ts, -dsa, -tsat¹³ = luhits = luidsas lusikas; visas' luidsa lavva alaq suri ära

luk|k, -u, -ku³⁷ lukk

luku(h)n lukus

lukõq, .lukmõ, lukõnd¹⁶ sälk või põikpulk (hrl tööriista varre otsas); tiiq hanna otsa lukõq, sys püsüs lapjo parõmbahe käen tee varre otsa põikpulk (v sälk), siis püsib labidas paremini käes

lumbi|kunn, -kunna, -.kunna³⁷ roheline konn

lumbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ lompe täis

lum|i, -õ, -mõ²⁴ lumi

lumi|nõ, -dsõ, -st⁷ lumine

lumi|tama, -taq, -da⁸² lumega katma

lumi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ lumega kattuma

l'um|o, -o, -mo²⁶ = lümü sodi, löga

l'umolõ = lümüle sodiks, lödiks, pudruks; kardohkaq ommaq l'umolõ keededüq kartulid on pudruks keedetud

l'umo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lümüne sodine, lödine, pudrune

lump', lumbi, .lumpi³⁷ < tiik' tiik; lomp

lumõ|härm, -härmä, -.härmä³⁵ härmatis

lumõ|kell, -kellä, -.kellä³⁵ = lumõlill' lumikelluke

lumõla|go, -o, -ko²⁷ lumelagunemine, lumesulamine; sulalumi, lopp

lumõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = lumõkell

lunasta|ma, -q, -⁸³ lunastama

lund'a, -, -t² = lund'o

lundi(h)n lontis

lundi|tama, -taq, -da⁸² norutama

lund'o, -, -t² = lund'a = lundõrus = lunts'mann' = lut'o lontrus, tolvan; lõtv, laisk inimene

lund'o|tama, -taq, -da⁸² logelema; lund'ot' uma ao maaha logeles oma aja maha

lundõrus, -õ, -t⁹ = lund'o

lunga, -, -t² lonkur

lunk', lungi, .lunki³⁷ ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; lunk' oll' ahosuul iin, et tuli lakkõ es lännüq kumm oli ahjusuul ees, et tuli lakke ei läheks

lungi(h)n lingus (kõrvade kohta)

lungi|tama, -taq, -da⁸² (kõrvu) lingutama

.lunk'ma, .lunkiq, lungi⁶³ lonkima

lunt', lundi, .lunti³⁷ 1. = lunt'küpär'; 2. lont; lott; 3. lontrus

.lunti lonti

lunt'kü|pär', -bärä, -bärät⁴ = lunt' [1.] läkiläki, kõrvadega karvamüts

lunts'|mann', -manni, -.manni³⁷ = lund'o

lupard', -i, -it¹³ = lupa|t', -di, -tit¹³ 1. kalts, narts; 2. lontrus, lupard

.lupjama, lubjadaq e lub'adaq, .lupja⁷⁷ lupjama

lust', lusti, .lusti³⁷ lõbu, lust

lustili|nõ, -dsõ, -st⁵ lustlik

.lust'us, -õ, -t⁹ (töö)lust, (töö)tahe, tahtmine, viitsimine

lutask', -, -it¹³ loks, logu; püssä-, väidselutask' püssi-, noaloks

luti|k, -ga, -kat¹³ = lut'kas lutikas

lutik|hain, -haina, -.haina³⁰ = kirphain värihein (rohttaim)

lut'kas, .lut'ka, lut'kast¹⁵ = lutik

lut'o, -, -t² = lund'o

luts, lutsu, .lutsu³⁷ luts

lut|t, -u, -tu³⁷ = nutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil

lutu|sarv', -sarvõ, -.sarvõ³⁵ karjasarv

lutu|tama, -taq, -da⁸² 1. imema; 2. sarve puhuma

lut|õq, -tõ, -õt¹⁸ maksalutikas

luu, -, -d⁵⁰ luu

luud, luvva, .luuda³² luud

luudsah(t)us, -õ, -t⁹ = .luutsk'na laugas; lomp

luu:du(s(õ))|kaidsõq, -.kaitsõ, -kaidsõt¹⁸ looduskaitse

luu:du|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = luu:nd loodus

luu:du(s(õ))tsäpändäjä*, -, -t³ < füüsik füüsik

luu:du(s(õ))tsäpändämi|ne*, -se, -st⁵ = luu:du(s(õ))tsäpändüs*, -e, -t⁹ < füüsiga füüsika

luu:ja, -, -t³ looja

luu:k, looga, luu:ka³¹ (hobuse) look

luu:k', loogi, luu:ki³⁷ munemisjärk; ku üts' luuk' luud kanal, sys pidä vahet, ni sys nakkas jälq luuma kui kanal üks munemisjärk loodud, siis peab vahet, ja siis hakkab jälle munema

luuk', luugi, .luuki³⁷ luuk

luulõq, .luulõ, luulõt¹⁸ > laulõq*

luulõtaja, -, -t³ > laulik [2.]

luulõtus, -õ, -t⁹ > laulus

luu:m I, looma, luu:ma³¹ (köögivilja, lille vms) istik, taim

luu:m II, loomu, luu:mu³¹ iseloom, loom, loomus

luu:ma, luvvaq, luu:, min 1. ja 3. p .lõi(õ)⁵⁴ 1. looma; alustama, rajama; 2. < munõma munema; kana lõi muna kana munes muna

luu:nd†, loona, luu:nda⁸⁶ = luu:dus

luu:ndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hullama, vallatlema; amelema; nihelema; jändama; latsõq luundõlõsõq lapsed hullavad

.luu|nõ, -dsõ, -st⁷ luust

luu|pain, -painu, -.painu³⁷ = luu.pain(a)ja, -, -t³ luupainaja

.luupama, luubadaq, .luupa⁷⁷ lonkama

luur', luuri, .luuri³⁷: luuri vidämä kaela taga rihma vedama (rahvalik võistlus)

.luurama, luuradaq, .luura⁷⁷ luurama

luu:rbri, -, -t¹ loorber

.luur'ma, .luuriq, luuri⁶³ ringi luusima

luu:s, loosu, luu:su³⁷ madal vesine koht (põllul v karjamaal); luhakarjamaa

luu:s', loosi, luu:si³⁷ loos

luu:skõlõma, loosõldaq, luu:skõlõ⁸⁶ 1. vedelema, logelema; 2. visklema, väänlema; ku und olõ-i, sys luuskõlõt sängün kui und ei ole, siis viskled voodis

.luus'ma, .luusiq, luusi⁶³ luusima

luu:s'ma, luu:siq, loosi⁶³ loosima

luu:t', loodi, luu:ti³⁷ 1. (püssi)kuul; 2. (vertikaaltaseme) lood

luu:tma, luu:taq, looda⁶¹ lootma

luu:t'ma, luu:tiq, loodi⁶³ loodima

luu:t(õ)mun|a, -a, -na²⁶ = luu:tus pesamuna

.luutsk'na = .luuts'na, -, -t³ = luudsah(t)us laugas; lomp

.luutsõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ luutsinapäev, 13. detsember

luu:tus, -õ, -t⁹ = loodus 1. lootus; 2. = loodik = luu:t(õ)muna

lõbahta|ma, -q, -⁸³ = lymbahtama (korraga) ära õgima, neelama

lõbask', -i, -it¹³ lobiseja

lõ|bima, -piq, -bi⁵⁷ õgima

lõ|bu, -bu, -pu²⁶ lõbu

lõdis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema

lõdva, -, -t² = lõdõv = lõdyv', lõdva, .lõtva⁴⁵ = lõtv lõtv; tä om lõdva ta on kergete elukommetega (naisterahva kohta)

lõgim|õq, m -idõ, -it⁴ lõuad; sai vasta lõgimit sai vastu lõugu

lõgista|ma, -q, -⁸³ lõgistama

lõgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõgistama

lõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõgisema

.lõhkus, -õ, -t⁹ = .lahkus = lyyhkus lahkus

.lõhkõ, -, -t³ = .lahkõ = lyyhkõ lahke

.lõhkõhe = .lõhkõlõ = .lahkõhe = lyyhkõhe lahkelt

lõhmus, -(s)õ, -t¹¹ pärn

lõhmus|niids', -niidse, -niist³⁹ pärnaniin

lõhmussõ|nõ, -dsõ, -st⁵ pärnapuine, pärnast

lõhn, lõhna, .lõhna³⁰ 1. õhk; kerge tuul; kuumus; külm lõhn lei väläst vasta külm õhk lõi väljast vastu; tulõlõhn tulekuumus; 2. lõsn, rehetoa tala

.lõhnama, lõhnadaq, .lõhna⁷⁷ 1. = lõhnutama sõimama, siunama, põhjama; laimama; külh tä lõhnas' tuud inemist küll ta põhjas seda inimest; 2. lõõskama, leegitsema; ahon tuli väega lõhnas ahjus tuli väga lõõskab; 3. ruttama, kiirustama; miä sa tuu tüügaq nii väega lõhnat mis sa selle tööga nii väga kiirustad

lõhnu|tama, -taq, -da⁸² = .lõhnama [1.]

lõhva, -, -t² lobiseja; lobisemishimuline

lõhvõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ hatuseks kuluma

lõhvõl hatune

lõhvõlõ hatuseks; rõivas om lõhvõlõ kulunuq riie on hatuseks kulunud

lõhvõnda|ma, -q, -⁸³ = lõhvõ|tama, -taq, -da⁸² hatutama

lõhvõrd', -i, -it¹³ lõhvard, lobiseja

lõhvõrda|ma, -q, -⁸³ lõhverdama, lobisema

lõigahta|ma, -q, -⁸³ < lõigahutma korraks lõikama

lõigah(t)us, -õ, -t⁹ lõige, lõikamine

lõigahu|tma, -taq, -da⁶² > lõigahtama

lõigus, -(s)õ, -t¹¹ (setu) karjuselaul

lõigõq I, .lõikõ, lõigõt¹⁸ 1. lõige, lõikamine; 2. lõige, šabloon

lõigõq II, .lõikmõ, lõigõnd¹⁶ lõik, tükk; lõik (tekstiosa)

.lõikama, lõigadaq, .lõika⁷⁷ lõikama

lõik|hain, -haina, -.haina³⁰ lõikhein

.lõikma, .lõikuq, lõigu⁶⁴ lõikuma

.lõikus, -õ, -t⁹ lõikus

lõik|väits, -väidse, -väist³⁹ mättanuga

lõim', lõimõ, .lõimõ³⁵ lõim (kanga põhikude, lõimelõngad); haspel (riist lõnga vihtikerimiseks)

lõiv, lõõvo, .lõivo³⁷ = .lõokõnõ = lõõvokõnõ lõoke

lõka, -, -t² = lõkats' lobiseja, latraja

lõka|tama, -taq, -da⁸² lobisema, latrama

lõka|ts', -dsi, -tsit¹³ = lõka

lõ|kim, -gimõ, -gimõt⁴ lõge, pehme luustumata koht imiku koljul

lõ|kin, -gina, -ginat⁴ lõgin

lõks', lõksi, .lõksi³⁷ = klõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine

.lõks'ma, .lõksiq, lõksi⁶³ = .hõks'ma = .jõks'ma luksuma

.lõks'na, -, -t³ 1. = .hõks'na luksumine; 2. lõgin, lärm

lõksualo|nõ, -dsõ, -st⁷ katusealune

lõkõrda|ma, -q, -⁸³ lõkerdama

lõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõkõrdama

.lõokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = lõiv = lõõvokõnõ

.lõpma, lõppõq, lõpõ⁷⁴ lõppema; surema (looma kohta)

.lõpmaldaq väga, lõpmata

lõp|p, -u, -pu³⁷ lõpp

lõps', lõpsi, .lõpsi³⁷ lobiseja

lõpung', -i, -it¹³ = lõpõtus

lõpus I, -(s)õ, -t¹¹ lõpus; lokuti

lõ|pus II, -busa, -busat⁴ > ilolinõ

lõpõrda|ma, -q, -⁸³ lobisema

lõpõ|tama, -taq, -da⁸² lõpetama

lõpõtus, -õ, -t⁹ = lõpung' lõpetus

.lõrvama, lõrvadaq, .lõrva⁷⁷ röökides nutma

lõssa|tama = lõssõ|tama, -taq, -da⁸² närima, sööma; rotiq ommaq vilä ärq lõssatanuq rotid on vilja ära närinud

lõst, lõsta, .lõsta⁷⁷ 1. õngekork; 2. lest (kala)

lõsta|k, -gu, -kut¹³ võrgukäba

lõs|u, -u, -su²⁶ hiirte v rottide näritud vili, rämps; rotiq lõssadiq vilä ärq, ynnõ lõsu jäi perrä rotid sõid vilja ära, ainult rämps jäi järgi

lõtus, -(s)õ, -t¹¹ lott; lihakanol olõki eiq õigõt harja ei lõtussit lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti

lõtv, lõdva, .lõtva⁴⁵ = lõdva lõtv

lõug, lõvva, .lõuga³³ lõug

.lõugama, lõvvadaq, .lõuga⁷⁷ lõugama

lõuga|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

lõugõq, .lõukõ, lõugõt¹⁸ kolle, lõugas

lõugtõ|bi, -võ, -põ²⁵ = lõvvatõbi nõlg

.lõugõlõma, lõugõldaq, .lõugõlõ⁸⁶ lobisema

lõuhka, -, -t² lobiseja

lõun, lõunu, .lõunu³⁷ = lõunaq [2.]

.lõuna|aig, -ao, -.aigu³⁶ lõunaaeg

.lõunahummo|k*, -gu, -kut¹³ kagu; Lõunahummogu-Eesti Kagu-Eesti

lõuna|k, -gu, -kut¹³ > lõunaq [1.]

lõunaq, .lõuna, lõunat¹⁸ = lõunõq = lõõnõq 1. < lõunak lõuna (ilmakaar; lõunaaeg); 2. = lõun leil

.lõuna|vaheq, -.vaih(t)õ, -vahet¹⁸ lõunaaeg, lõunavaheaeg; läts' lõuna(s)vaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama

.lõunaõda|k*, -gu, -kut¹³ edel; Valga om Võromaa lõunaõdagunulgan Valga on Võrumaa edelanurgas

lõunu|tama, -taq, -da⁸² leili viskama, leilitama

lõunõq, .lõunõ, lõunõt¹⁸ = lõunaq

lõust', lõusti, .lõusti³⁷ (vulgaarne) lobamokk, käratseja

lõusti|nõ, -dsõ, -st⁷ lobisemishimuline, vulgaarne, käratsev

.lõust'ma, .lõustiq, lõusti⁶³ lobisema, ebakohast nalja viskama, käratsema

lõv|i, -i, -vi²⁶ lõvi

lõvvand', -i, -it¹³ = lõvvõnd' lobiseja

lõvvatõ|bi, -võ, -põ²⁵ = lõugtõbi

lõvva|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ loba

lõvvõnd', -i, -it¹³ = lõvvand'

lõõbõrda|ma, -q, -⁸³ = lõõgõrdama kisendama, röökima; lehm lõõbõrdas, ku kodo taht lehm kisendab, kui koju tahab

lõõdsu|tama, -taq, -da⁸² lõõtsutama, hingeldama

lõõgõr', -i, -it⁴ = lõõgõrus kisakõri

lõõgõrda|ma, -q, -⁸³ = lõõbõrdama

lõõgõrus, -õ, -t⁹ = lõõgõr'

lõõnõq, .lõunõ, lõõnõt¹⁸ = lõunaq

lõõri|tama, -taq, -da⁸² = lyyr'ma lõõritama

lõõritõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõõritama

.lõõvokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .lõiv = .lõokõnõ lõoke

lõõvõrda|ma, -q, -⁸³ kisendama, töinama

lä|be(he)mä, -peq e -bedäq, -pe e -behe⁸⁸ läbema, kärsima, maldama

läbemäldäq läbematu, kärsimatu

läbi läbi; läbi käümä suhtlema; läbikäümine suhtlemine, suhtlus; läbikäük' läbikäik; ühendus; läbikäügitii ühendustee; läbilikõ läbimärg; läbimyyt läbimõõt

läbi.paistva = läbi.näüvä, -, -t³ läbipaistev, läbinähtav

lä|dsä, -dsä, -tsä²⁴ = lödsä pehme, lödi; maa om lädsä, saa ei pääle maa on pehme, ei saa peale (põldu harima)

lädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = ladsah(t)uma kokku vajuma; nätskuma

lädsäle = lödsäle: üleküdsänüq tomat' lätt lädsäle üleküpsenud tomat läheb pehmeks, lödiks

lädsäli|k, -gu, -kku³⁸ = lödsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu

lädsä|ne, -dse, -st⁷ = lödsäne lödine; mudane, porine

lä|gä, -gä, -kä²⁴ läga, löga; konnakudu

lägäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. puruks, lödiks minema; 2. läppuma, lägaseks minema; lägähünüq lump' läppunud v lägaseks läinud tiik

lägü|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ = .läügümä (tasapisi) süttima, tuld võtma; naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq need puud lähevad põlema küll, aga nad sütivad väga aeglaselt

läheli|k, -gu, -kku³⁸ lähedavõitu

läheli|ne, -dse, -st⁵ = .lähkene

lähk, lähä, .lähkä³⁴ õel, tige inimene

.lähkehe = .läh.keiste = .lähkele = .lähkühe = .lähküle = lähü.keiste < .lähkohe lähedale

.lähke(h)n = .lähkese(h)n = .lähkü(h)n < .lähko(h)n lähedal

.lähke|ne, -(d)se, -ist⁸ = läheline = .lähkü = lähükene lähedane

.lähkese(h)n = .lähke(h)n = lähükese(h)n

.lähkesest = .lähkest = .lähküst = lähükesest < .lähkost lähedalt

.lähko > .lähkü

.lähkohe = .lähko.kõistõ > .lähkehe

.lähkokõsõ(h)n = .lähko(h)n > .lähke(h)n

.lähkost > .lähkesest

.lähkri, -, -t¹ lähker

.lähkü, -, -t¹ = .lähkene < .lähko

.lähkühe = .lähküle = .lähkehe lähedale

.lähkü(h)n = .lähke(h)n

.lähküs, -e, -t⁹ 1. lähedus; 2. tigedus, õelus

lähküst = .lähkesest lähedalt

lähä|tämä, -täq, -dä⁸² 1. kupatama; 2. saatma, lähetama

lähä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ kuppama, keema

lähätüs, -e, -t⁹ 1. kupatamine; 2. saatmine; saadetis

lähü.keiste = .läh.keiste

lähüke|ne, -se, -ist⁸ = .lähkene

lähükese(h)n = .lähkese(h)n

lähükesest = .lähkesest

lähükõrral lähiajal, varsti; lähükõrral võtamiq taa as'a ette lähiajal võtame selle asja ette

lähü|nemä, -nedäq e -däq, -ne⁸⁹ lähenema

läkeq lähme, mingem, läki; läkeq ärq kodo! lähme ära koju!

läk|kelemä, -eldäq, -kele⁸⁵ = läkäske|(l)lemä = läkäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = lökkelemä öökima, oksele hakkama

lällä|tämä, -täq, -dä⁸² lällutama; lällama

lämberdä|mä, -q, -⁸³ komberdama

lämberüs, -e, -t⁹ komberdis

lämmi, .lämmä, lämmind¹⁶ 1. soe; 2. = .lämmüs soojus

lämmindä|mä, -q, -⁸³ soojustama

lämmindüs, -e, -t⁹ soojustus; lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid, sinnäq lüüq ei hiireq sisse soojustuseks pannakse seina vahele linaluid, sinna ei lähe hiired sisse

lämmistäjä, -, -t³ küttekeha, kütteseade (radiaator, konvektor, puhur)

lämmistä|mä, -q, -⁸³ = lämmitämä soojendama

lämmistüs, -e, -t⁹ soojendus

lämmi|tämä, -täq, -dä⁸² = lämmistämä

.lämmähe = .lämmäle = .lämmält soojalt

.lämmäoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ termodünaamika

.lämmüs, -e, -t⁹ = lämmi [2.]

.lämpü|mä, -däq, -⁸⁰ = .läühtümä liisuma

läm|ü, -ü, -mü²⁶ = lamu 1. soga veepinnal; linaliol om lämü pääl linaleol on soga peal; 2.* adru

lämü|ne, -dse, -st⁷ sogane

.länge, -, -t³ lääge, läila, imal

lä(n)ni|k, -gu, -kut¹³ länik, mannerg

läp|eq, -pe, -et¹⁸ = läp|p, -ü, -pü³⁷ (linaleotamise) lomp; jääauk

läpähtä|mä, -q, -⁸³ < läpähütmä (äkki v korraks) lämmatama

läpäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ lämbuma

läpäh(t)üs, -e, -t⁹ mülgas, mudaauk; raske lämmatav õhk; tarrõ tulõ tuulutaq, sääne läpähtüs om seen tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees

läpähü|tmä, -täq, -dä⁶² > läpähtämä

läpäsni|k*, -gu, -kku³⁸ lämmastik

läpästi|k, -gu, -kku³⁸ mülkane v allikane maa

läpä|tämä, -täq, -dä⁸² lämmatama

lärbä, -, -t² lobiseja, latatara

läsk', läsä, .läskä³⁴ 1. lesk; isamesilane; 2. puupahk

lät|eq, -te, -et¹⁸ allikas; lättevesi allikavesi; (kirotusõ) lätteq artikli allikmaterjal, kasutatud kirjandus

läti|k, -gu, -kut¹³ lätlanna

.lätlä|ne, -(d)se, -st⁵ lätlane

lätte.näütämi|ne*, -se, -st⁵ viide; viitamine

lätti|ne, -dse, -st⁷ allikane

läv|i, -e, -ve²⁴ lävi

läädsäq, m .läätsi, .läätsi³⁹ leetrid

.lää|ne, -dse, -st⁷ lägane, lögane

lääts, läädse, lääst³⁹ lääts (kaunvili)

läüdüs, -(s)e, -t¹¹ tulehakatis, läide

läügeq, .läüke, läüget¹⁸ läige

läügähtä|mä, -q, -⁸³ < läügähütmä äkki, kiirelt lööma

läügäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁰ järsku süttima

läügäh(t)üs, -e, -t⁹ = läük

läügähü|tmä, -täq, -dä⁶² > läügähtämä

.läügü|mä, -däq, -³⁵ = lägünemä (tasapisi) süttima, tuld võtma

.läühtü|mä, -däq, -³⁵ = .lämpümä liisuma

läük, läügü, .läükü³⁷ = läügäh(t)üs (kiire) hoop, löök; mats; e(e)lektriläük elektrilöök; sai läügü, sys jäi vaiki sai matsu, siis jäi vait

.läük'mä, .läükiq, läügi⁶³ läikima

.läükvä, -, -t³ läikiv

.läükämä, läügädäq, .läükä⁷⁷ helkima, särama; päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes päike särab silmipimestavalt

läülä, -, -t² = läülä, .läülme, läülend¹⁶ tiine; rase

.läütämä, läüdädäq, .läütä⁷⁷ läitma

.läütüs, -e, -t⁹ läide, tulehakatis

lö|dsä, -dsä, -tsä²⁴ = lädsä pehme, lödi

lödsäle = lädsäle pehmeks, lödiks

lödsäli|k, -gu, -kku³⁸ = lädsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu

lödsä|ne, -dse, -st⁷ = lädsäne lödine; mudane, porine

löhka, -, -t² 1. lurr; 2. laisk inimene

.löhtre, -, -t³ lehter

löhvä|k, -gu, -kut¹³ = lohvak lohakas

lökerdä|mä, -q, -⁸³ looderdama

lök|kelemä, -eldäq, -kele⁸⁵ = läkkelemä öökima, oksele hakkama; miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs! mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks!

lökä|ts', -dsi, -tsit¹³ laisk loom v inimene

löküssilläq töllakil

lökü|tämä, -täq, -dä⁸² = l'okotama = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima

lörts', lördsi, .lörtsi³⁷ = l'orts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik

lövvüs, -e, -t⁹ leiutasu; löüdjä saa hüä lövvüse leidja saab korraliku leiutasu

lööbä|k, -gu, -kut¹³ > limbak

löövi|ts, -dsä, -tsät¹³ < telk' onn, hurtsik; telk

.löüdmä, (.)löüdäq, lövvä⁶⁶ < .leüdmä leidma

.löüdümä, .löüdüdäq, lövvü⁷⁹ leiduma

.löüdü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .vällä.löüdüs avastus; leiutis

.löüge, -, -t³ < .leüge leige

löügäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .löügü|mä, -däq, -⁸⁰ leigenema

lüheli|k, -gu, -kku³⁸ lüheldane

lühendä|mä, -q, -⁸³ lühendama

.lüh(ü)ke|ne, -se, -ist⁸ = .lühkü = .lühkügene = lühüq = lühüt lühike

.lühkogõ|nõ, -sõ, -ist⁸ > .lühkükene

.lühkü, -, -t¹ = .lüh(ü)kene: lühkü leemegaq kapstaq vähese leemega keedetud kapsad

.lühkü.geiste = .lühkühe

.lühküge|ne, -se, -ist⁸ = .lüh(ü)kene < .lühkogõnõ

.lühkühe = .lühküle = .lühkü.geiste lühidalt

.lühküs, -e, -t⁹ lühidus

lüht', lühi, .lühti³⁷ küünlajalg

.lühtri, -, -t¹ lühter

lühüq, .lühkü, lühüt¹⁹ = lühüt, .lühtü, lühüt¹⁹ = .lüh(ü)kene

lükü|tämä, -täq, -dä⁸² = lökütämä = lütütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima

lüll, lüllü, .lüllü³⁷ 1. lüdi, pähkli v tõru (kausjas) tupp; 2. võllas

.lülmä, .lüllüq, lüllü¹³ = lüllü|tämä, -täq, -dä⁸² (pähkleid) lüdima, tuppedest vabastama

lümbähtü|mä, -däq, -⁸⁴ maha kukkuma, prantsatama

lümmükilläq (pool)viltu; imäsaibas oll' kats'ki ja kuhi oll' lümmükilläq kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu

lüm|ü, -ü, -mü²⁶ = l'umo sodi, löga

lümüle = l'umolõ sodiks, lödiks, pudruks

lümü|ne, -dse, -st⁷ = l'umonõ sodine, lödine, pudrune

.lüngelemä, lüngeldäq, .lüngele⁸⁵ = .lünkelemä kõikuma, vaaruma, komberdama; ärq iks kui niäle lüngeli üle läve kuidagi ikkagi komberdasin üle läve

lüngäkille = .lünkä längu; murõh oll' mehel olaq lüngäkille vidänüq mure oli mehel õlad längu vajutanud

lüngäkilläq = lüngä(h)n längus

.lünkelemä, lüngeldäq, .lünkele⁸⁵ = .lüngelemä

.lünkä = lüngäkille

lünnäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ vääratama; käsi lünnähtü käsi vääratas

lürbä(h)tüs, -e, -t⁹ lurr

lütse|üm', -ümi, -.ümmi³⁸ lütseum

lütsikä|ne, -dse, -st⁵ klimpis

lütsk', lüdse, .lütske³⁴ klimp (supis)

lütü|tämä, -täq, -dä⁸² = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima

lüü:bü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. ennast ära lööma; sattõ maalõ, lüübü ärq kukkusin maha, lõin enda ära; 2. tihedalt kokku minema, liibuma (nt lõngad kangas); 3. turgatama; lüübü miilde turgatas meelde

lüüderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama

.lüügelemä, lüügeldäq, .lüügele⁸⁶ rabelema, nihelema (hrl looma kohta)

lüü:k', löögi, lüü:ki³⁷ löök

lüü:mä, lüvväq, lüü:, min 1. ja 3. p .lei(e)⁵⁴ lööma

lüü:psä, -, -t³ tõhus, mõjus; hoogne; igati tubli; lüüpsä tüüriist tõhus tööriist; lätt lüüpsä sammugaq läheb hoogsal sammul; lüüpsä lats'kõnõ igati tubli tüdruk

lüü:pämä, lööbädäq, lüü:pä⁷⁷ = .limpama lonkama

lüür, lüürä, .lüürä³⁵ lüüra

lüüs', lüüsi, .lüüsi³⁷ tamm, pais

.lüütnä, -, -t³ lauto

lüü:v', löövi, lüü:vi³⁷ 1. lööv; koda, püstkoda; 2. vikati vars

lyig, lyia, .lyiga³² lõõg

lymba, -, -t² = klymba lonkur

lymbahta|ma, -q, -⁸³ = lõbahtama (korraga) ära õgima, neelama

lymbõq, .lympõ, lymbõt¹⁸ = lyndsõq = lynts' lurr, lake

lymm, lymmu, .lymmu³⁷ lõmm, puuhalg (hrl peergude kiskumiseks)

lymmuleht', -lehe, -.lehte³⁴ vesiroosi v vesikupu leht

.lympama, lymbadaq, .lympa⁷⁷ = .klimpama = .limpama lonkama

.lymp'ma, .lympiq, lymbi⁶³ = .klymp'ma = .lymps'ma lõmpima, lõmpsima, larpima

lympsahta|ma, -q, -⁸³ = klympsahtama neelatama

lympsah(t)us, -õ, -t⁹ neelatus

.lympsama, lympsadaq, .lympsa⁷⁷ = .klympsama neelama

.lymps'ma, .lympsiq, lympsi⁶³ = .hõps'ma = .hymps'ma = .lymp'ma

.lymps'na, -, -t³ = .klymps'na lõnksumine; ahne neelamine

.lympsõlõma, lympsõldaq, .lympsõlõ⁸⁶ = korduv .lymps'ma

lyndsõq, .lyntsõ, lyndsõt¹⁸ = lymbõq = lynts' lurr, lake

lyngah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ lõtvuma

lyngus, -(s)õ, -t¹¹ lõngus

lyngu|tama, -taq, -da⁸² loksutama; pois'kõnõ lyngut' aiatulba maa seest vällä poiss loksutas aiaposti maa seest välja

lyngutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lyngutama

lyngõs, -(s)õ, -t¹¹ lõdva kehahoiuga inimene

lynk, lyngu, .lynku³⁷ ling

.lynk'ma, .lynkiq, lyngi⁶⁴ lonkima, lõnkuma

lynks', lynksi, .lynksi³⁷ = klynks' = lynksah(t)us

lynksahta|ma, -q, -⁸³ = klynksahtama < lynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama

lynksah(t)us, -õ, -t⁹ = klynksah(t)us = lynks' 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus

lynksahu|tma, -taq, -da⁶² > lynksahtama

.lynksama, lynksadaq, .lynksa⁷⁷ = .klynksama lonksama

.lynkõlõma, lyngõldaq, .lynkõlõ⁸⁵ = korduv .lynk'ma = lyyndõlõma

lynts', lyndsi, .lyntsi³⁷ = lymbõq = lyndsõq lurr, lake

lytar', -i, -it⁴ laisklemine; lytarit lüümä laisklema

lyt|t', -i, -ti³⁷ = litt' hoop, löök; ku lyti kirjä saat, sys õkva hauda läät kui hoobi saad, siis kohe hauda lähed (nalj)

lytti lüü:mä = tirilitti lüü:mä lulli lööma, logelema

lyyhkus, -õ, -t⁹ = .lahkus = .lõhkus lahkus

lyyhkõ, -, -t³ = .lahkõ = .lõhkõ lahke

lyyhkõhe = lyyhkõlõ = .lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ lahkelt

lyyksa, -, -t³ (parasjagu) avar

lyyndõlõma, lõõnõldaq, lyyndõlõ⁸⁵ = .lynkõlõma

lyyr', lõõri, lyyri³⁷ lõõr; kõri

lyyr'ma, lyyriq, lõõri⁶³ = lõõritama lõõritama

lyyts, lõõdsa, lyytsa³⁰ 1. lõõts; 2. = lyytsmoonik = lyytspill' lõõtspill

lyytsma, lyytsuq, lõõdsu⁶⁴ lõõtsuma

lyytsmooni|k, -gu, -kut¹³ = lyyts|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = lyyts [2.]

ma(q), mu(q), minno mina, ma

maa, -, -d⁵⁰ maa; muld; hää kohhil maa hea kobe muld

maa-alo|nõ, -dsõ, -st⁷ maa-alune

.maadam', -i, -it⁹ madam, proua

.maadja|nõ = .maadja|s, -dsõ, -st⁵ madal, maadligi

.maadlus, -õ, -t⁹ maadlus

.maadlõma, maadõldaq, .maadlõ⁷⁸ maadlema; maas püherdama

maagõ|lang, -langa, -.langa³⁰ (punane) tikkimislõng

maagõlda|ma, -q, -⁸³ tikkima

.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)

maaha.arvami|nõ, -sõ, -st⁵ lahutamine

.maahapant = mahaqpant lamandunud

maaho|põn', -bõsõ, -bõst¹² Eesti maatõugu hobune

maahä|dä, -dä, -tä²⁴ (naha)haigus; maast tulnud haigus; ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse

maa|ilm, -ilma, -.ilma⁸² = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)

maaim|ä, -ä, -mä²⁴ maaema

maak', maagõ, .maakõ³⁵ = makun' moon (mooni)

maa|kari, -kar'a, -.karja⁴³ Eesti maatõugu kari

maaker|ä, -ä, -rä²⁴ maakera

maa|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ maakeel

maakiv|i, -i, -vi²⁶ raudkivi, maakivi

maa|kund, -kunna, -.kunda³² maakond

maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n

maal', maali, .maali³⁷ maal (maali)

.maala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ eestlane

.maali|nõ, -dsõ, -st⁵ maadligi (hoiduv); vesihain om maalinõ hain vesihein on maadligi (hoiduv) hein; om maalinõ ja pistüline herneh on olemas maadligi ja püstine hernes

.maal'ma, .maaliq, maali⁶³ maalima; värvima

.maalri, -, -t¹ maaler

maalt 1. maalt; 2. > maast

maalõ 1. maale; 2. > maaha

maa(h)n < maal [2.] maas

maanasyn|aq, m -no, -no²⁸ nõidumissõnad

maana|tark, -targa, -.tarka³⁰ manatark, nõid

maapõrmand, -o, -ot¹³ muldpõrand

.maarja|hain, -haina, -.haina³⁰ nõmm-liivatee (rohttaim)

.maarja|i(j)ä, -i(j)ä, -iiä²⁵ maarjajää

.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁶ maarjakask

.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ maarjapäev

.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga³³ maarjasõnajalg

maasi|k, -ga, -kat¹³ = maas'k(as), .maas'ka, maas'kast¹⁵ maasikas

maast < maalt [2.] maast

maat', maadi, .maati³⁷ lõige, šabloon

.maa|tama, -taq, -da⁸¹ magatama

maa|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ geograafia

maatüü:, -, -d⁵² maatöö; põllumajandus

maau|pin, -bina, -binat⁴ < upin [2.] kartul

maa|usk, -uso, -.usko³⁶ maausk

maa|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ vihmauss

maavih|a, -a, -ha²⁸ maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)

maa|väits', -väidse, -väist³⁹ (eesti) talupojanuga

madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt

madali|k, -gu, -kku³⁸ madalavõitu; lüheldane; madalik hürske naistõrahvas lüheldane tüse naisterahvas

madi(s)sõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ madisepäev, 21. september

ma|do, -o, -to²⁷ > huss'

madra|ts', -dsi, -tsit¹³ madrats

ma|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁴ = meds'e paks naine

madsahta|ma, -q, -⁸³ matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha

madsahus, -õ, -t⁹ matsatus

madsis|õma, -taq, -õ⁸⁷ müdisema

mag'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq mag'ahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)

magah(t)us, -õ, -t⁹ lühike magamine, uinak; magamiskoht; puhma all olliq mõtstsia magahusõq põõsa all olid metssea magamiskohad

mag'ahus, -õ, -t⁹ = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas mag'ahuisi himustab maiustusi; mag'ahust ajama maiustama

magahustar|õ, -õ, -rõ²⁴ = magamistarõ magamistuba

mag'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama

magalõ minemä magama minema

maga(ha)ma, .maadaq, maka⁸⁸ magama

magamistar|õ, -õ, -rõ²⁴ = magahustarõ magamistuba

magjahu|ma, -daq, -⁸⁴ = mag'ahuma

magjahus, -õ, -t⁹ = mag'ahus

magjahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mag'ahõ(l)lõma

ma|go, -o, -ko²⁷ magu

mago|nahk, -naha, -.nahka³³ Pedäspää inimeste pilkenimetus (vrd pegonahk)

ma|gu, -o, -ku²⁷ maik, maitse

magusahe = magusalõ magusasti

magõhus, -õ, -t⁹ magusus; magedus

magõhõhe = magõhõlõ magusasti; magedalt

mahaq = maaha maha

mahaqpant = .maahapant lamandunud

maheli|k, -gu, -kku³⁸ magedavõitu; supp' om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!

mahhe, -, -t¹⁴ mahe; vanaltsõdsõl om kygõ mahhe nägo vanatädil on kogu aeg mahe nägu; pehmegene mahhe tuul' õrn mahe tuul

mahl, mahla, .mahla³⁰ mahl

mahlakuu, -, -d⁵⁰ < .april' aprill

mahla|nõ, -dsõ, -st⁷ mahlane

.mahtuma, .mahtudaq, mahu⁷⁹ mahtuma

mahu|tama, -taq, -da⁸² mahutama

mahva|k, -gu, -kut¹³ (suitsu)mahv

mai, -, -d⁵³ > lehekuu

ma|iai, -jaja, -jajat⁴ = majajas = majjai kobras

maidsahta|ma, -q, -⁸³ korraks maitsma

maidsu|päts', -pätsi, -.pätsi³⁷ katsekakk

maidsõq, .maitsõ, maidsõt¹⁸ maitse

maik, maigu, .maiku³⁷ maitse, maik

mai|kell, -kellä, -.kellä³⁵ maikelluke

.maildõ maitsi, maad mööda

mai|lill', -lilli, -.lilli³⁷ sinilill

maim, maimo, .maimo³⁷ (kala)maim

maimi|k, -gu, -kut¹³ peenesilmaline võrk

maini|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = manitsõma nimetama, mainima

.mai|nõ, -dsõ, -st⁷: mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa

maior', -i, -it⁴ = majjor' major

mais', maisi, .maisi³⁷ mais

.maisõmaa, -, -d⁵⁰ kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyik' maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyik' om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa

mait, maida, .maita³⁰ sõim mait, raisk, sunnik

.maitsma, .maitsaq, maidsa⁶¹ maitsma

ma|ja, -ja, -ia²⁸ maja

majaja|s, -, (s)t¹⁵ = maiai = majas [II] = majjai kobras

majali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ majaelanik; ku latsõq kodo tulõvaq, sys om majaliidsi hulga kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju

majandus, -õ, -t⁹ majandus

majapidämi|ne, -se, -st⁵ majapidamine

majas I, makk'a e .makja, majast²³ = mak'as

majas II, -(s)õ, -t¹¹ = majas, .majja, majast²² = majajas

majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mag'ahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama

maj|jai, -aja, -ajat⁴ = maiai = majajas kobras

majjor', -i, -it⁴ = maior' major

ma'jo|nii:s', -neesi, -nii:si³⁷ majonees

maka|ron', -roni, -.ronni³⁸ = maka|ruu:n', -rooni, -ruu:ni³⁷ makaron

ma|k'as, -kk'a, -k'ast²² = makjas, .makja, makjast ²² = majas [I] maias

.makjus, -õ, -t⁹ = mag'ahus = makk'us maius, maiustus

mak|k', -i, -ki³⁷ magnetofon

makk'us, -õ, -t⁹ = .makjus

.ma'k|rõl', -rõli, -.rõlli³⁸ makrell

ma|kun', -guna, -gunat⁴ = maak' moon

ma|kus, -gusa, -gusat⁴ = makõ [1.]

makõ, -, -t¹⁴ 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus

ma'kõduu:n'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ makedoonlane

makõ|kahi, -kah'a, -.kahja⁴³ = makõkop|p, -a, -pa³¹ = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver

makõkürvi|ts, -dsä, -tsät¹³ < arbuus' arbuus

makõli|k, -gu, -kku³⁸ 1. magusavõitu; 2. magedavõitu

makõ.meitra, -, -t³ maiasmokk; meelitaja

makõ|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ pilvik

makõ|tama, -taq, -da⁸² meelitama; külh tä makõt', a minno tä ärq es kynõlõq küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud

maldsa|k, -gu, -kut¹³ nuustik, matsalka

malgu|tama, -taq, -da⁸² malgaga peksma; (katuse)malku panema

malk, malga, .malka³⁰ malk, malakas

mallõ|du, -du, -tut¹ jõuetu; tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ ta on sünnist saati selline jõuetu

malm', malmi, .malmi³⁷ > tsikun'

malts, maldsa, .maltsa³⁰ 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)

malv'†, malvi, .malvi³⁷ malev

malõ, -, -t² male

mamm, mamma, .mamma³⁰ lastek jook; lats' taht mamma laps tahab juua

mamma, -, -t² 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm

.mammama, mammadaq, .mamma⁷⁷ lastek jooma

man juures

man'ahta|ma, -q, -⁸³ < man'ahu|tma, -taq, -da⁶² korraks mainima

manda|riin', -riini, -.riini³⁷ = manda|rin', -rini, -.rinni³⁸ mandariin

.mandli, -, -t¹ mandel

mani|kör', -köri, -.körri³⁸ = mani|küü:r', -kööri, -küü:ri³⁸ maniküür

man|ima, -niq, -i⁵⁷ > manitsõma

mani|ts, -dsa, -tsat¹³ narmas; taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres

mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = mainitsõma < manima nimetama, mainima

mannõrg, -u e -a, -ut e -at¹³ mannerg

mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama

mano(q).arvami|nõ, -sõ, -st⁵ liitmine

mano(q)|kiri*, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ kaaskiri

mano(q).kiskmi|nõ*, -sõ, -st⁵ külgetõmme; gravitatsioon

mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke²⁵ külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud

mano(q)massin*, -a, -at⁴ = manotusmassin* paljundusmasin

mano|tama*, -taq, -da⁸² paljundama, kopeerima

manotus*, -õ, -t⁹ paljundis, koopia; paljundus

manotusmassin*, -a, -at⁴ = mano(q)massin*

mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment

mano(q).ütlejä*, -, -t³ > päälekäänüs*

mant juurest

mants', mandsi, .mantsi³⁷ lastek mari, mamm

mant.ütlejä*, -, -t³ > päältkäänüs*

man.ütlejä*, -, -t³ > päälkäänüs*

mao|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ teismeline poiss

.mao|du, -du, -tut¹ maitsetu

.maoka|nõ = .maoka|s, -dsõ, -st⁵ kõhukas

-.maoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = -.mao|nõ, -dsõ, -st⁷ -maitseline; makõmaolinõ magusamaitseline

mar'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ marjuline

mar'a(h)n marjul

mar'ast marjult

mar'asti|k, -gu, -kku³⁸ = maristik = maristo marjamaa, marjakoht

mar'a|ts'auk, -ts'auga, -.ts'auka³⁰ marjakobar

mardi|k, -ga, -kat¹³ = mard'kas, .mard'ka, mard'kast²² tõuk, vagel, ussike; mardikas; mardigaq ommaq kapstaleheq kyik' vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq ynnõ tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänüd

.mardla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed

ma'rga|riin', -riini, -.riini³⁷ margariin

margun', -i, -it¹³ väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene margun', a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse

mari, mar'a, .marja⁴³ mari

mari|hapu, -.hapnõ, -hapund¹⁷ magushapu

marila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mari (rahvus); mäe- ja niidümarilasõq mäe- ja niidumarid

mari|naat', -naadi, -.naati³⁷ marinaad

ma'ri|nii:r'mä, -nii:riq, -neeri⁶³ marineerima

maristi|k, -gu, -kku³⁸ = maristo, -, -t¹ = mar'astik

.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!

mark, marga, .marka³⁰ mark (rahaühik)

mark', margi, .marki³⁷ 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik

marmõ|laat', -laadi, -.laati³⁷ marmelaad

mar|ran', -ana, -anat⁴ 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marran' purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus

.marru marru; marutaudi; pini läts' marru koer jäi marutaudi

mars'ma, .marssiq, marsi⁶³ marssima

marss', marsi, .marssi³⁷ marss

mar|u, -u, -ru²⁶ 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju

maru|du, -du, -tut¹ tohutu

maru|hain, -haina, -.haina³⁰ koerapöörirohi; ku piniq maruhaina sööväq, sys lääväq marru kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks

maru.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ porikärbes

maru(h)n marus; marutõbine

marund', -i, -it¹³ sõim kuramus, kurivaim

maru|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. marune, tormine; 2. maruline; 3. marutõbine

maru|tama, -taq, -da⁸² märatsema, marutsema

marutuhe = marutulõ tohutult

marutõ|bi, -võ, -põ²⁵ marutaud

mask', maski, .maski³⁷ mask

.masla|nõ, -dsõ, -st⁷ väike sääsk, kihulane

.masma, .massaq, massa⁹ maksma

mass I, massa, .massa³⁰ maks (maksa)

mass II, massu, .massu³⁷ maks (maksu)

massa|hain, -haina, -.haina³⁰ = massa|lill', -lilli, -.lilli³⁷ sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest

massang', -i, -it¹³ = massung' makse, maksmine

massin, -a, -at⁴ 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto

massinakirotaja, -, -t³ masinakirjutaja

massinda|ma, -q, -⁸³ masindama

massuldaq tasuta; massuldaq leht', süük', koolitus tasuta (aja)leht, söök, haridus

massuli|nõ, -dsõ, -st⁵ tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus

massung', -i, -it¹³ = massang'

mast', masti, .masti³⁷ 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts oll' kyik' masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud

masuuri|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ masuurikas, suli

ma|tal', -dala, -dalat⁴ madal

mati|dsõq, -tsidõ, -tsit¹³ = .matja|dsiq e -dsõq, m -tsidõ, -tsiid¹³ matused

.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast²² matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina

.matma, mattaq, mata⁶¹ matma

mats, matsu, .matsu³⁷ 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi

ma|tsin, -dsina, -dsinat⁴ madin, müdin

mats'ka, -, -t² = muts'ka vanaeit, -mutt

.matskma, .matskuq, madsu⁶⁴ matsuma

.matskna, -, -t³ matsumine

matsu|tama, -taq, -da⁸² matsutama

mat|t', -i, -ti³⁷ matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)

mattu|ma, -daq, -⁸⁰ mattuma; sumbuma

matus, -(s)õ, -t¹¹ haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled

matus|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed

matutaja*, -, -t³ summuti (autol, püstolil jm)

matu|tama, -taq, -da⁸² summutama

ma'tõmaatiga, -, -t³ matemaatika

ma'tõmaati|k, -gu, -kut¹³ matemaatik

ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st⁵ matemaatiline

matõr|jaal', -jaali, -.jaali³⁷ = matõr|jal', -jali, -.jalli³⁸ materjal

.m'augri, -, -t¹ sõim viriseja, vinguja

mauk, mauga, .mauka³⁰ vaal (vaalu); hainaq ja olõq riibutasõq mauka heinad ja õled riisutakse vaalu

medi|k, -gu, -kut¹³ meedik

me'di|tsiin', -tsiini, -.tsiini³⁷ = me'di|tsin', -tsini, -.tsinni³⁸ meditsiin

me|ds'e, -ds'e, -ts'e²⁴ = mads'a paks naine

meele|dü, -dü, -tüt¹ meeletu, tohutu

meelekotus, -(s)õ, -t¹¹ meelekoht, oim

meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu

meeleli|ne, -dse, -st⁵ = meeleperäline meelepärane; kygõ meelelidsemb süük', värv', tegemine, aoviidüs lemmiksöök, -värv, -tegevus, -ajaviide

meeleperi = meeleperrä meeltmööda

meeleperäli|ne, -dse, -st⁵ = meeleline

meelevalla|du, -du, -tut¹ = meeleval|lus, -usa, -usat⁴ vallatu; üleannetu

meeli(s).kaudu mälu järgi; meeltmööda

meelikä|s, -dse, -st⁵ meeldiv

meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv meelitsemä < meelis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi⁶³

meeli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ meenutama; järele mõtlema

meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv meelitsemä

meelü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. meelitama; veetlema; 2. lohutama

meelütäv, -ä, -ät⁴ meelitav; veetlev

meelütüs, -e, -t⁹ 1. meelitus; 2. lohutus

meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq oll' tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean

meeraka|nõ = meerakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Meerapalu elanik

meerikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = ameeriklanõ ameeriklane

meeste|rahvas, -.rahva, -rahvast²² mees, meesterahvas

mehehüs, -e, -t⁹ mehisus

meheke|ne, -se, -ist⁸ meheke; mehike

meheli|k, -gu, -kku³⁸ mehelik

meheli|ne, -dse, -st⁵ abielus, mehel; meheline naanõ abielunaine

mehena|anõ, -asõ, -ist⁸ abielunaine

mehe|ne, -dse, -st⁷ mehine

meheste tublisti, palju

mehidse|aid, -aia, -.aida³³ mesila

mehikua|nõ, -dsõ, -st⁷ kärjekirja muster (kudumitel)

mehilä|ne, -(d)se, -st⁵ = mehi|ne, -dse, -st⁷ mesilane

mehka, -, -t² Mõniste valla meeste hüüdnimi

mehkeldä|mä, -q, -⁸³ mehkeldama

meier', -i, -it⁴ meier

.meisli, -, -t¹ meisel

meisterdä|mä, -q, -⁸³ meisterdama

meistre, -, -t³ meister

mekel|müts, -mütsü, -.mütsü³⁷ lastehirmutis

mek|k', -i, -ki³⁷ maitse

.mek'mä, mekkiq, meki⁶³ maitsema

.meksä, -, -t³ maitsev

.meksämä, meksädäq, .meksä³⁰ korraks maitsema

meldsas, .meltsa, meldsast²² rohe- ja hallrähn

melon', -i, -it⁴ > mesikürvits*

memm', memme, .memme³⁵ memm, (vana)ema

menüü, -, -d⁵⁰ menüü

merehü|dsi, -dse, -st⁴¹ kivisüsi

mere|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ meremees

mere|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu³⁷ pilliroog

meres, -(s)e, -t¹¹ tihedasilmaline noodakujuline tõmbevõrk (nt viidikate püüdmiseks)

meri, mere, merd⁴¹ meri

merilde meritsi, merd mööda; Suumõ saa merilde rutõmb ku maildõ Soome saab meritsi rutem kui maitsi

merni|k, -gu, -kut¹³ mõõdunõu

mesi, mii:, mett⁴² mesi

mesikäp|p, -ä, -pä³⁵ mesikäpp, karu

mesikürvi|ts*, -dsä, -tsät¹³ < melon' melon

mesi|leib, -leevä, -.leibä³⁴ õietolm

mesi|ne, -dse, -st⁷ mesine, mesimagus

mesini|k, -gu, -kku³⁸ mesinik

mesipak|k, -o, -ko³⁷ = mesi|puu, -, -d⁵⁰ taru

mess', messi, .messi³⁷ = mõss' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)

me|tall', -talli, -.talli³⁷ metall

metod', -i, -it¹³ meetod

.metri, -, -t³ = mii:tre = mii:tri meeter

me|täl', -däli, -dälit⁴ medal

mi, mi, meid = mii:q me

midä vt miä

midäs mida (siis); midäs ma tii? mida ma (siis) teen?

migula|päiv, -päävä, .päivä³⁵ = mikul' > nigulapäiv

.mihkli|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ mihklipäev, 29. september

mii:|kärg', -käre, -.kärge³⁴ meekärg

mii:l', meele, mii:lt⁴⁰ meel; teadvus; mõistus; miilde tulõma meenuma, meelde tulema; miilde tulõtama meenutama, meelde tuletama; tä om ilma meeleldäq e täl om miil' mant ärq ta on teadvuseta; täl om niguq miil' pääst ärq ta on nagu meeletu

.miildü|mä, -däq, -⁸⁰ vaibuma, rahunema

mii:ldü|mä, -däq, -⁸⁰ = mii:ldümä, mii:ldüdäq, meelü⁷⁹ meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib

mii:ltpite(h)n meeltmööda

miin', miini, .miini³⁷ miin

miini.hiitjä, -, -t³ miinipilduja

mii:q, mii:q, meid = mi meie

mii:s', mehe, mii:st, m omast mii:hi, m alaleü mehile³⁹ mees

mii:tre, -, -t³ = mii:tri, -, -t¹ =.metri meeter

.mikri, -, -t¹ mikrofon

mi|kul', -gula, -gulat⁴ = migulapäiv > nikul'

mill'ard', -i, -it¹³ miljard

mille miks; a mille? aga miks?

milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?

milli.liitri, -, -t¹ milliliiter

milli.metri, -, -t¹ = millimii:tre, -, -t³ = millimii:tri, -, -t¹ millimeeter

.mill'on, -a, -at⁴ miljon

min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?

minehtä|mä, -q, -⁸³ = mineh(t)ümä [1.] = minestämä minestama

minehtüs, -e, -t⁹ = minestüs minestus

mineh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb

mine|k', -gi, -kit¹³ = mineng minek; pääväminek' päikeseloojang

minemä, minnäq, lää, kesks lännüq, kesks mint, 3. p lätt, min 1. p lätsi, min 3. p läts'⁵⁵ minema; tä lätt mu mant minemä ta läheb mu juurest minema

mineng, -u, -ut¹³ = minek'

minestä|mä, -q, -⁸³ = minestü|mä, -däq, -⁸⁴ = minehtämä = mineh(t)ümä [1.]

minestüs, -e, -t⁹ = minehtüs

minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu

minev(ä).aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = minev(ä).aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ < mullunõ möödunudaastane, mullune

minevi|k, -gu, -kku³⁸ = minnevaig* minevik

minevä|ne, -dse, -st⁵ möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral

mi'nistri, -, -t¹ minister

mink vt miä

.minkaq millega

.minkas millega (siis)

.mink'mä, .minkiq, mingi⁶³ minkima

minkperäst mispärast, millepärast, miks

mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks

min|nev, -evä, -evät⁴ 1. möödunud, eelmine; minevä kõrd e mineväl kõrral möödunud e eelmisel korral; 2. minev, menukas

minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo³⁶ = minevik minevik; liht-, täüs'-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik

min|nij, -ijä, -ijät⁴ minia

minnä|k, -gu, -kut¹³ kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga

min|o, -o, -no²⁶ minek, menu; kulu, väljaminek; kaubal oll' laadun hää mino kaubal oli laadal hea minek; Mannil om minno Mannil on menu; täl om raha mino suur', pereht om pall'o tal on suured väljaminekud, pere on suur

mino|t', -di, -tit¹³ minut

mir|rul', -uli, -ulit⁴ = mir|run', -uni, -unit⁴ mürgel; rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit rotid mürgeldavad pööningul

mirulda|ma, -q, -⁸³ mürgeldama

mis missugune, mis (ainult umbmäärases siduvas tähenduses); kaemiq, mis näo tä tege vaatame, mis näo ta teeb; ei tulõq miilde, mis päiv oll' ei tule meelde, mis päev oli

.mitmus, -õ, -t⁹ mitmus

.mitmõgese = .mitmõ.keske((h)n) = .mitmõ.kõisi = .mitmõ.kõistõ mitmekesi

.mitmõ|s, -nda, -ndat⁴ mitmes

.mitmõviisili|ne, -dse, -st⁵ mitmesugune

.mit'mä, .mittiq, miti⁶³ mettima, lõnga metiga immutama, vanutama

mit|t', -i, -ti³⁷ mett, linaseemnetest keedetud kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks, ka loomade ravimiseks

mitte > joht

mitu, .mitmõ, mitund¹⁶ mitu

miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin

.miäkiq, .minkagiq, midägiq miski

moki|tama, -taq, -da⁸² muigutama

mokitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv mokitama

mok|k, -a, -ka³¹ mokk; asi moka(h)n asi mokas

moko, -, -t² suur, rumal, uhke, võimukas inimene v valitsus; no tuu maavanõmb oll' üts' moko külh no too maavanem oli küll üks täispuhutud lollpea

moks', moksi, .moksi³⁷ = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamoks' väike härg, ahvenanolk

moksala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mokša

mold', moldi, .moldi³⁷ > ruih

moldovla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ moldovlane

molista|ma, -q, -⁸³ = mulistama mulistama

molis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = mulisõma mulisema

mo|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ rumal, loll, tobu

molohk, -a, -at¹³ = murahk = murak murakas

mol'o|nõ, -dsõ, -st⁷ rumal, loll; tuu oll' sääne mol'onõ pois'kõnõ see oli selline rumal poiss

mol'o|tama, -taq, -da⁸² rumalusi tegema; mõttetult, tegevusetult vahtima

moodor', -i, -it⁴ = mo(o)tor'

moods'a, -, -t² vanaeit, vanamoor

mooduli|nõ, -dsõ, -st⁵ -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided

mooduoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ vormiõpetus, morfoloogia

moodu|tama, -taq, -da⁸² moodustama; kujundama; vormistama; vormima

moodutus, -õ, -t⁹ moodustus; kujundus; vormistus; vormimine

mooga|tama, -taq, -da⁸² vigurdama, teesklema

moonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = moona|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ moonakas

.moos'ka, -, -t³ sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moos'ka miis' ta on väga lahe mees

mo|raal', -raali, -.raali³⁷ = moral', -i, -it⁴ moraal

.mordvala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mordvalane

mor|o, -o, -ro²⁶ = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine

morsi(h)n mossis

morss', morsi, .morssi³⁷ mossis inimene

mo(o)tor', -i, -it⁴ = moodor' mootor

mo|tsil, -dsila, -dsilat⁴ linaligu; auk, lomp

.mua|nõ, -dsõ, -st⁷ porine; mudane

.mua|tama, -taq, -da⁸¹ poriseks v mudaseks tegema

.muatus, -õ, -t⁹ porine v mudane koht; mülgas

mu|da, -a, -ta²⁷ pori; muda

mudakurvi|ts, -dsa, -tsat¹³ koovitaja

mudala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ väike sääsk, kihulane

muda|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = laanõparts' = mõtsparts' piilpart

mudas|kund, -kunna, -.kunda³² lodu, lodumets, soine võserik

mu|di, -di, -ti²⁶ eit, (vana)mutt

mudila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mudilane

mudsahta|ma, -q, -⁸³ musi andma, korra musutama

mudsah(t)us, -õ, -t⁹ musu

mu|dsu, -dsu, -tsu²⁶ mõistus, aru

mudsu|kas, -ga, -kat¹⁵ arukas

muguq = muudku(q) muudkui

mugõl = mugyl', mugla, .mukla⁴⁷ = mukl seebipära, seebikeetmise sete

muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = muhel|õma, -daq, -õ⁸⁵ muhelema

muhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kohedaks, tahedaks, muhedaks muutuma; ku maa nakkas muhenõma, sys või jo viljä naadaq tegemä kui muld hakkab kohedaks muutuma, siis võib juba hakata vilja külvama

muhe|tama, -taq, -da³⁷ 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab

muhk, muhu, .muhku³⁶ muhk

.muhkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ muhklik

muial = mujjal mujal

muialt = mujjalt mujalt

muialõ = mujjalõ mujale

muido muidu

muidokiq = muidokinaq muidugi

mujjal = muial

mujjalt = muialt

mujjalõ = muialõ

mu|kav, -gava, -gavat⁴ mugav

muki|tama, -taq, -da⁸² 1. mukkima; mukitas ja säädeles var'okaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima

mukitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ suurustama

muk|k, -u, -ku³⁷ = moks' noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid

mukl, mugla, .mukla⁴⁷ = mugõl

mukõlda|ma, -q, -⁸³ sagima; sekeldama

mukõlus, -õ, -t⁹ sagin; sekeldus

mukõrda|ma, -q, -⁸³ > ukõrdama [1.]

mukõrus, -õ, -t⁹ ukerdaja; kai, et üts' väikene mukõrus paistus, tull' lähkembähe: uma lats' oll' vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale: oma laps oli

mul'ahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama

mul'ah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus

mu|l'a(ha)ma, -ll'aq e -l'adaq, -ll'a e -l'aha⁸⁸ mulisema

muld, mulla, .mulda³² 1. muld; 2. rauk, muldvana inimene

.muldama, mulladaq, .mulda³⁰ muldama

muld|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ hoone alumine palk (nurgast tapitud palkide all)

.muldre, -, -t³ = .muldri|k, -gu, -kku³⁸ mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär

mulga|tama, -taq, -da⁸² mulksuma, mulisema; lobisema

mulga|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

mulgu|tama, -taq, -da⁸² augustama; pilutama (pilutikandiga kaunistama)

mulgõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .mulkliganõ

mulista|ma, -q, -⁸³ = molistama mulistama

mulis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = molisõma mulisema

mulk, mulgu, .mulku³⁷ auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava

mulk', mulgi, .mulki³⁷ mulk, Mulgimaa elanik

.mulkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = mulgõlinõ auklik, mulguline; mulkliganõ tii, rõivas auklik tee, riie

mulksahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama

mulksah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus

.mulksma, .mulksuq, mulksu⁶⁴ mulksuma

.mulksna, -, -t³ mulksumine

.mul'kus, -õ, -t⁹ molkus

mull', mulli, .mulli³⁷ mull

mullakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vanake, rauk

mulla|nõ, -dsõ, -st⁷ mullane

mul|lin, -ina, -inat⁴ mulin

mullitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = munitõ(l)lõma toitu sorima, valima, isutult, närvalt sööma; miä sa tan mullitõlõt, süüq nobõhõlõ! mis sa siin sorid, söö ruttu!

mullu > minev(ä).aasta(ga)

mullu|nõ, -dsõ, -st⁷ > minev(ä).aastaganõ

multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ lastek multikas, multifilm

mun|a, -a, -na²⁶ muna

muna|k, -gu, -kut¹³ šarniir, liigend

munakot|t', -i, -ti³⁷ munandikott

muna|kuu:k', -koogi, -kuu:ki³⁷ tort

munakõlla|nõ, -dsõ, -st⁷ = munasor|a, -a, -ra²⁶ munakollane, (muna)rebu

muna|tama, -taq, -da⁸² hellitama; taa lats' om pall'o ärq munatõt see laps on liialt hellitatud

muna.valgõ, -, -t³ munavalge

munaveerütüs, -e, -t⁹ munaveeretamismäng

.mundri, -, -t¹ munder

munitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mullitõ(l)lõma

munk, munga, .munka³¹ munk

munn', munni, .munni³⁷ vulg munn, peenis

munn'mägär', -i, -it⁴ kohitseja

munnõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ ülestõusmispüha, lihavõttepüha

mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni⁶⁹ > luu:ma [2.]

murahk, -a, -at¹³ = mura|k, -ga, -kat¹³ = molohk murakas

.murdama, murradaq, .murda³⁰ = .murdsama korra murdma

.murdja, -, -t³ murdja, kiskja; susi ja kahr ommaq murdjaq hunt ja karu on kiskjad

.murdma, (.)murdaq, murra⁶⁶ murdma

.murdsama, murrastaq, .murdsa⁷⁶ = .murdama korra murdma; taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq selle peene pulga võid niisama pooleks murda

.murdu = murru(h)n murdu

.murduma, .murdudaq, murru⁷⁹ murduma

.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ⁸⁵ maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt

muris|õma, -taq, -õ⁴⁸ torisema; surisema

mur|o, -o, -ro²⁶ 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil

muro.kaap|õq, m -idõ, -it¹⁸ kevadised villad

muromun|a, -a, -na²⁶ murumuna (seen)

muro(s)pes|ä, -ä, -sä²⁴ sipelgapesa

murrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ äkki murduma

murrahu|tma, -taq, -da⁶² korra murdma

murra|k, -gu, -kut¹³ (keele)murrak

mur|rin, -ina, -inat⁴ torin; surin

murru(h)n = .murdu murdu; rahvast oll' murru(h)n rahvast oli murdu

.murrõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = murõhinõ

murrõq, .murdõ, murrõt¹⁹ (keele)murre, dialekt

murs'a, -, -t² räpane inimene v loom

murs'a|tama, -taq, -da⁸² = mursõnda|ma, -q, -⁸³ ennast ära määrima

.murtu|süä, -.süäme, -süänd¹⁶ murtudsüda (lill)

murõh, .murrõ, murõht²⁰ = murõq

murõhi|nõ, -dsõ, -st⁵ = .murrõlinõ = murõlinõ murelik

murõhta|ma, -q, -⁸³ = murõtama muretsema

murõl', -i, -it⁴ murel

murõli|k, -gu, -kku³⁸ murelikuvõitu; nukker

murõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = murõhinõ

murõq, .murrõ, murõt¹⁸ = murõh mure; hool

murõ|tama, -taq, -da⁸² = murõhtama

muska|t', -di, -tit¹³ muskaat; muskat'pähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein

.muskli, -, -t¹ muskel

.mu's|lim', -limi, -.limmi³⁸ moslem, islamiusuline, muhamedlane

mu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ musi

mus'o|tama, -taq, -da⁸² musitama

must, musta, .musta³¹ must (värv); must, määrdunud

.mustama, mustadaq, .musta⁷⁷ mustama (mustendama; laimama); mustaks värvima; mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas myni maka vai om ärq koolnuq? mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?; saq mustaku-i tõist, mõtlõq perrä, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq! sa ära musta teist, mõtle järgi, ega sa isegi targem ei ole!; ma nakka rõivast mustama hakkan riiet mustaks värvima

mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit²³ tungalterad

musta|tama, -taq, -da⁸² mustaks tegema, ära määrima; mustigaq mustatasõq suu ärq mustikad teevad suu mustaks

mustavereli|ne, -dse, -st⁵ mustaverd, mustavereline

mustavere|suu:n'*, -soonõ, -suu:nt⁴⁰ veen

musti|k, -ga, -kat¹³ = must'k(as) mustikas

mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st⁷ = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud

.mustja|nõ = .mustja|s, -dsõ, -st⁵ mustjas

must'k(as), .must'ka, must'kast¹⁵ = mustik

.mustla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mustlane

.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ⁷⁵ määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided

must'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väike must sipelgas

.mustri, -, -t¹ muster

.mustrili|nõ, -dsõ, -st⁵ mustriline

musträ(ä)stäs, musta.rä(ä)stä, .mustarä(ä)stäst²² musträstas

musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt¹³ musttuhat

.mustu|ma, -daq, -⁸⁰ mustaks minema, mustuma

.mustus, -õ, -t⁹ mustus

.mu(i)stõ = .mu(i)stõhavva = .mu(i)stõl.aiga = muuhavva (enne)muiste, väga ammu, palju aega tagasi; tuu oll' mustõlaiga, kiä tuud inämb mälehtäs see oli väga ammu, kes seda enam mäletab

.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune

.mu(i)stõl.aiga = .mu(i)stõ

mustõlda|ma = mustõrda|ma, -q, -³⁸ manguma, lunima, nuruma; pealetükkivalt pakkuma, reklaamima; mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma mangub su juures seni, kui pead talle andma; telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära

mustõ|tama, -taq, -da⁸² mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab

muti|k, -ga, -kat¹³ putukas; suvõl om kyik' maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüs' suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis

muti(h)n rikkis; auto om mutin auto on rikkis

muting, -u, -t¹³ viga; rike

muti|tama, -taq, -da⁸² 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = mut'utama

.mutri, -, -t¹ mutter

muts, mutsu, .mutsu³⁷ = .muts'ka vanaeit, -mutt

mutsa|k, -gu, -kut¹³ = mütsäk komps; nutsakas; hunnik

muts'ka, -, -t² = mats'ka = muts

mutt'ama, mut'adaq, mutt'a⁷⁷ jäljendama, matkima

mutti rikki; saq olõt mu raadio mutti käändnüq sa oled mu raadio rikki ajanud

mutt'u|ma, -daq, -⁸⁰ ebaõnnestuma; taa tüü mul mutt'u see töö mul ebaõnnestus

mu|tur', -dura, -durat⁴ rattarumm

mut'u|tama, -taq, -da⁸² = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; mut'utagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei mut'udaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq mut'utanuq sa oled mu töö ära rikkunud

muu, -, -d⁵⁰ muu

muu:, -, -d⁵² (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri ots'man kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud

muu:d, moodu, muu:du³⁷ mood; vorm; laad; moodu perrä rõivin moodsalt riides; synamuud* keel sõnavorm

muudatus, -õ, -t⁹ muudatus

muudku(q) = mugu(q) muudkui

muu:du moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi

muudus, -(s)õ, -t¹¹ = .muutus muutus

muuhavva = .mu(i)stõhavva: muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu

muuhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = .mu(i)stõhavva|nõ

muuk|raud, -ravva, -.rauda³³ muukraud

muu:n, moona, muu:na³¹ moon (moona)

muu:n', mooni, muu:ni³⁷ moon (mooni)

muu:r', moori, muu:ri³⁷ moor, eit

muusiga, -, -t³ = .muus'ka, -, -t³ muusika

muusõ|um', -umi, -.ummi³⁸ muuseum

.muu|tama, -taq, -da⁸¹ moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks

.muutma, .muutaq, muuda⁶¹ muutma

muu:ts', moodsi, muu:tsi³⁷ ämmaemand

muu:tsa, -, -t³ kena; nägus; mul vanamiis' presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis oll' nigu muutsamb vällä minnäq mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna; Juula om õigõq muutsa näogaq tütrigugõnõ, õkva muutsa pääle kaiaq Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata

.muutu|ma, -daq, -⁸⁰ muutuma

.muutus, -õ, -t⁹ = muudus

mõ|du, -du, -tu²⁶ mõdu

mõgli|ma, -daq, -⁸⁸ = mõiõldama peksma, nüpeldama

mõheriibatus, -õ, -t⁹ kaapekakk

mõhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = mymisõma mõmisema

mõhk, mõhe, .mõhkõ⁷⁹ leivaküna

mõhn, mõhna, .mõhna³¹ kühm; pässä-, jalamõhn pöidla-, jalapäkk

.mõikama, mõigadaq, .mõika⁷⁷ = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma

.mõisa, -, -t³ mõis

.mõisa|herr, -herrä, -.herrä³⁵ mõisnik, mõisahärra

.mõisaprovva, -, -t² mõisaproua

.mõisavalitsõja, -, -t³ mõisavalitseja

.mõisni|k, -gu, -kut¹³ mõisnik

mõista, -, -t² = mõistali|nõ, -dsõ, -st⁵ arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on

mõista|tama, -taq, -da⁸² = mõistutama mõistatama

mõistatus, -õ, -t⁹ mõistatus

mõistatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõistutõ(l)lõma = korduv mõistatama

.mõistli|k, -gu, -kku³⁸ mõistlik

.mõistma, .mõistaq, mõista⁶¹ 1. oskama; 2. mõistatama

.mõistmaldaq mõistmatu

.mõistus, -õ, -t⁹ mõistus

mõistu|tama, -taq, -da⁸² = mõistatama mõistatama

mõistutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõistatõ(l)lõma korduv = mõistatama

mõ|ius, -jusa, -jusat⁴ = mõjjus

mõiõlda|ma, -q, -⁸³ = mõglima peksma, nüpeldama

mõj|jus, -usa, -usat⁴ = mõ|ius mõjus, mõjuv

mõjo, mõo, mõjjo e mõio²⁷ mõju

mõl|a, -a, -la²⁸ aer; mõla

mõlk'ma, .mõlkiq, mõlgi⁶³ mõlkima; peksma

mõlõmb|aq, m -idõ, -it¹³ mõlemad

.mõoka|s, -, -t¹⁵ mõjukas

.mõo|ma, -daq, -⁶⁸ mõjuma

.mõo|tama, -taq, -da⁸¹ mõjutama

.mõotus, -õ, -t⁹ mõjutus, mõju

mõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. = mõrih(t)uma; 2. mõruks muutuma

mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõroskõ(l)lõma

mõrd, mõrra, .mõrda³³ mõrd

mõrdsu|k, -ga, -kat¹³ mõrtsukas

mõr|i, -i, -ri²⁶ = mõrrõq

mõrih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema

mõrimõr|rõv, -õva, -õvat⁴ väga mõru

mõristu|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrih(t)uma

mõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ möirgama, mörisema

.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka⁷⁷ 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süük' oll' nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ üts'kiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine

.mõrkja|nõ = .mõrkja|s, -dsõ, -st⁵ = .mõrksa, -, -t³ = mõrolik mõrkjas

mõr|o, -o, -ro²⁶ 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus

mõro|hain, -haina, -.haina³⁰ kirburohi (rohttaim)

mõrohus, -õ, -t⁹ = mõro [2.] mõrudus

mõroli|k, -gu, -kku³⁸ = .mõrkjanõ

mõro|ritk, -rida, -.ritka³² mädarõigas

mõroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõraskõ(l)õma pahutsema, vihane olema

mõrosta|ma, -q, -⁸³ kurjustama

mõrrõq, .mõrdõ, mõrrõt¹⁹ = mõri mõra

mõr|rõv, -õva, -õvat⁴ mõru

.mõrsja, -, -t³ < pruut' pruut; kallim

.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it¹⁹ veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara

mõrõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = mõrõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrih(t)uma mõranema

mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .mõskma

mõsk, mõsu, .mõsku³⁶ = mõsu: kas mõsk om ärq mõst? kas pesu on pestud?

.mõskma, .mõskõq, mõsõ⁶⁵ pesema

.mõskm|õq, m -idõ, -it¹⁶ pesuvesi; sulp

.mõsku|ma, -daq, -³⁵ enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb

mõss', mõssi, .mõssi³⁷ = mess' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)

mõs|u, -u, -su²⁶ = mõsk pesu; mõsunäpp' pesupulk

mõtiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ mõtisklema

.mõtli|k, -gu, -kku³⁸ mõtlik

.mõtlõma, mõtõldaq, .mõtlõ⁷⁸ mõtlema

mõts, mõtsa, .mõtsa³⁰ mets

mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ metsaline, koletis

mõtsa|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ metsamees, metsas töötaja; metsavend

mõtsa|nõ, -dsõ, -st⁷ metsane

mõtsapüv|i, -e, -ve²⁴ laanepüü (lind)

mõtsa|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ metsavaht

mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle⁴³ metsavend

mõts(a)el|läi, -äjä, -äjät⁴ metsloom

mõts|härg, -härä, -.härgä³⁴ ürgveis, tarvas

mõtsi|k, -gu, -kut¹³ metsik

mõts|kits', -kitsõ, -.kitsõ³⁵ metskits

mõts|kund, -kunna, -.kunda³² metskond

.mõtsli|k, -gu, -kku³⁸ metsikuvõitu; taa om maahajätet ja mõtslik kotus see on mahajäetud ja metsikuvõitu koht

mõts(a)maasi|k, -ga, -kat¹³ metsmaasikas

mõts(a)mehi|ne, -dse, -st⁷ metsmesilane

.mõtsni|k, -gu, -kku³⁸ metsnik

mõts|pahr, -pahru, -.pahru³⁷ metskult

mõts|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = laanõparts' = mudaparts' piilpart

mõts(a)tsi|ga, -a, -ka²⁹ metssiga

mõtus, -(s)õ, -t¹¹ metsis

mõtõlus, -õ, -t⁹ mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon

mõtõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ mõtisklema, mediteerima

mõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ mõte

mõtõssi(h)n mõtetes, mõttes; tä om nii mõtõssin, et ei kuulõq ei näeq ta on nii mõtetes, et ei kuule ega näe

mõurahta|ma, -q, -⁸³ möiratama

.mõurama, mõuradaq, .mõura⁷⁷ = .mäürämä = .möürämä lõugama; möirgama

mädsäri|k, -gu, -kku³⁸ lühike tüse olevus, paksuke

mä|dä, -ä, -tä²⁵ mäda

mädähüs, -e, -t⁹ mädanemine, mädanik

mädäli|k, -gu, -kku³⁸ mädavõitu

mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq⁸⁹ mädanema

mädäni|k, -gu, -kku³⁸ mädanik

.mäe(l)mä|ne, -dse, -st⁵ ülemine, mäel asetsev

.mäe|ne, -dse, -st⁷ = mägine mägine; mäedse maa pääl om rassõ põldo arriq mägisel maal on raske põldu harida

mägesti|k, -gu, -kku³⁸ = mägistik

mä|gi, -e, -ke²⁵ mägi

mägi|ne, -dse, -st⁷ = .mäene

mägisti|k, -gu, -kku³⁸ = mägistü, -, -t¹ = mägestik mäestik

mäheq, .mähk'me, mähend¹⁶ mähe, side

.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele⁸⁵ = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema

.mähk'mä, .mähkiq, mähi¹³ mähkima

.mähksämä, mähästäq, .mähksä⁷⁶ ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrm' kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!

mähkä, -, -t² nätske; mähkä leib nätske leib

.mähkü|mä, -däq, -⁸⁰ mähkuma

mähähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = mähäl|emä, -däq, -e⁸⁵ = .mähkelemä

mähüs, -(s)e, -t¹¹ side, mähis

mäih, mäihä, .mäihä³⁵ mähk

mäkerdä|mä, -q, -⁸³ määrima, mäkerdama

mäkä|tämä, -täq, -dä⁸² = mökätäma mökitama

mälehtä|mä, -q, -⁸³ 1. mäletama; 2. mälestama; 3. mäletsema

mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan

mäleh(t)üs, -e, -t⁹ 1. mälestus; 2. mäletamine, mälu; 3. mäletsetav toit

mäl|o, -o, -lo²⁶ mälu

.mäl(d)sä, -, -t³ lääge, läila, imal; taa kissel' sai väega mälsä see kissell sai väga lääge

mälv', mälvi, .mälvi³⁷ linnu rind, mälv

mämm', mämmi, .mämmi³⁷ nätske leib

mämmä|tämä, -täq, -dä⁸² = mäm|ä(hä)mä, -mäq e -ädäq, -mä e -ähä⁸⁸ ebaselgelt rääkima, mõmisema; midäs sa mämähät, kynõlõq selgehe! mis sa mõmised, räägi selgesti!

mäng, mängo, .mängo³⁷ mäng

.mäng'mä, .mängiq, mängi⁶³ mängima

mängä|tämä, -täq, -dä⁸² mängitama

.mäntli, -, -t¹ mantel

märdikuu, -, -d⁵⁰ = .märtekuu < no'(v)vembri november

märdi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november

märdi|ruu:s', -roosi, -ruu:si³⁷ < krü'säntem' krüsanteem

märdi|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .märtnäsant' mardisant

märgüs, -(s)e, -t¹¹ märguanne, vihje; märkus

märgü|tämä, -täq, -dä⁸² mõtlema, aru pidama

.märhämä, märhädäq, .märhä⁷⁷ mürama

märi|kahr, -kahru, -.kahru³⁷ toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?

märis|emä, -täq, -e⁴⁸ mõmisema

märk, märgo, .märko³⁷ mõistus; märko andma märku andma

märk', märgi, .märki³⁷ märk, tähis

.märk'mä, .märkiq, märgi⁶³ 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märk'mä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima

.märksä, -, -t³ arukas, nutikas, tark

.märrämä, märrädäq, .märrä³⁰ = märähämä

märss', märsi, .märssi³⁷ märss

.märte|kuu, -, -d⁵⁰ = märdikuu november

.märte|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .märtnä|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = märdipäiv mardipäev, 10. november

.märtnä|sant', -sandi, -.santi³⁷ = märdisant' mardisant

märts', märdsi, .märtsi³⁷ > paastukuu

mär|ä, -ä, -rä²⁴ mära

mär|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .märrämä hullama, mürama; latsõq märähäseq kyik aig, püsü-i paigan sukugiq lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal

mäss, mässo, .mässo³⁷ mäss, ülestõus

.mässelemä, mässeldäq, .mässele⁸⁵ hullama; mäslema

.mässämä, mässädäq, .mässä⁷⁷ mässama

mässätüs, -e, -t⁹ riistapuu, vidin, vigur; mänguasi

mätisti|k, -gu, -kku³⁸ = mätistü, -, -t¹ = mätästik = mätästü mätastik

.mätliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = mättine = mättäne mätlik, mättaline

mätsä|k, -gu, -kut¹³ nätske, paks

mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st⁷ = .mätliganõ

mättä.räpsäjä, -, -t³ tühikargaja; taa olõ-i õigõ miis', taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä see pole õige mees, see on rohkem selline tühikargaja

mät|äs, -tä, -äst²² mätas

mätästi|k, -gu, -kku³⁸ = mätästü, -, -t¹ = mätistik = mätistü

määds, määdsä, .määdsä³⁵ (lume)pall; käkk; pois'kõsõq pilvaq lumõmäädsi poisid loobivad lumepalle

.määg'mä, .määgiq, määgi⁶³ määgima

määgähtä|mä, -q, -⁸³ määgatama

määgäh(t)üs, -e, -t⁹ määgatus

.mäände|ne, -dse, -st⁷ = määne [1.]

.mää|ne, -dse, -st⁷ mädane

määne, .määntse e .mändse, määnest²³ 1. = .määndene < määre(s), < määräne milline, missugune; määne(s) tuu om? milline see (siis) on?; 2. mingi(sugune); taa no määne mehe jutt kas see nüüd mingi mehe jutt on

määnegiq mingi(sugune)

.määnü|q, -q, -t¹: sõim pääst määnüq loll, totakas; kohes sa vana määnüq tüküt! kuhu sa vana loll kipud!

määr', määri, .määri³⁷ määre; saapa-, vankrimäär' saapa-, vankrimääre

määre(s), .määrtse e .märdse, määrest²³ > määne [1.]

määr|kass', -kassi, -.kassi³⁷ ahv; määrkass' ollõv inemise muudu ahv olevat inimese moodi; määrkass' tege kyik' viguriq takan, miä inemine iin tege ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb; mäüräs ku vana määrkass' lõugab nagu vana ahv

.määr'mä, .määriq, määri⁶³ määrima

.määrämä, määrädäq, .määrä³⁰ määrama; koolõ-i kiäkiq inne aigo, egäl ütel om aig määrät ei sure keegi enneaegselt, igal ühel on aeg määratud

määrä|ne, -dse, -st⁷ > määne [1.]

.mää|tämä, -täq, -dä⁸¹ mädandama

.määtüs, -e, -t⁹ mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)

.mäürämä, mäürädäq, .mäürä⁷⁷ = .mõurama = .möürämä lõugama; möirgama

mögis|emä, -täq, -e⁸⁷ mögisema

mökä|tämä, -täq, -dä⁸² = mäkätämä mökitama

.möldre, -, -t³ mölder

.möl'mä, .mölliq, mölli⁶³ kõvasti segama, kloppima; seo tahas taha ei möl'mist, seod piät tassa segähämä see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama

möögähtä|mä, -q, -⁸³ = müvvähtämä < möögähütmä möögatama

möögäh(t)üs, -e, -t⁹ = müvväh(t)üs möögatus

möögähü|tmä, -täq, -dä⁶² > möögähtämä

.möürämä, möürädäq, .möürä⁷⁷ = .mõurama = .mäürämä

müdis|emä, -täq, -e⁸⁷ = mügisemä müdisema

müdistä|mä, -q, -⁸³ = mügistämä müdistama

müdsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; pois'kõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema

müdsäri|k, -gu, -kku³⁸ kobar; mütsak

mügis|emä, -täq, -e⁸⁷ = müdisemä

mügistä|mä, -q, -⁸³ = müdistämä

mügrämüt|eq, -te, -et¹⁸ = mügrämüterüs, -e, -t⁹ = mügrämüt|t, -ä, -tä³⁵ e -ü, -tü³⁷ = mütüs mutimullahunnik

mügyr', mügrä, .mükrä⁴⁶ = mükr = mütt [2.] = n'ugyr' = nügyr' mutt (loom)

müh|hin, -inä, -inät⁴ mühin

mühis|emä, -täq, -e⁸⁷ mühisema

mühk, mühü, .mühkü³⁷ (pirru)kubu

.mühkelemä, müheldäq, .mühkele⁸⁵ = .mähkelemä hullama; tõuklema, rabelema

.mühksämä, mühästäq, .mühksä⁷⁶ ühmama, kohmama; mühäs' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla

mühkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = mühüs mühakas, mühkam

mühä|k, -gu, -kut¹³ 1. mütsak; 2. = mühkäts'

mühüs, -(s)e, -t¹¹ = mühkäts'

mü|kin, -ginä, -ginät⁴ = mütin müdin

mükr, mügrä, .mükrä⁴⁶ = mügyr' mutt (loom)

mükähü|tmä, -täq, -dä⁶² mühatama

müküke|ne, -se, -ist⁸ kokutaja

mükü|tämä, -täq, -dä⁸² kokutama

mülgeq, .mülke, mülget¹⁸ = mülgätüs, -e, -t⁹ mülgas; porine v mudane koht

mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt

mülgü|tämä, -täq, -dä⁸² kustutama; ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq! kui ära lähed, kustuta tuli ka ära!

.mülkü|mä, -däq, -⁸⁰ ummistuma

müll, müllü, .müllü³⁷ möll

müll', mülli, .mülli³⁷ poolvedel toit

.müllämä, müllädäq, .müllä⁷⁷ möllama, hullama

.mülmä, .mülläq, müllä⁶¹ segama (toitu)

.mültü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. ummuksis kustuma; tuli mültüs ärq, ku õhku saa-iq tuli kustub, kui ei saa õhku; 2. riknema

münt', mündi, .münti³⁷ = münt, mündä, .müntä³⁵ = münt, mündü, .müntü³⁷ laad, kuju; ilosat müntü hopõn' ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad

mürdsähtä|mä, -q, -⁸³ mürtsatama

.mürgli, -, -t¹ = .smürgli smirgel; vikahti teritäq om kygõ parõmb mürglilast vikati teritamiseks on parim smirgliluisk

mürgü|ne, -dse, -st⁷ terasene, terasest

müris|emä, -täq, -e⁸⁷ mürisema

müristä|mä, -q, -⁸³ müristama

mürk, mürgü, .mürkü³⁷ 1. teras; 2. = .mürkläne

mürk|hain, -haina, -.haina³⁰ mürkputk (rohttaim)

.mürklä|ne, -se, -st⁵ = mürk [2.] sõnakehv inimene

.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele⁸⁵ = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ kuri olema; kurjustama; su hopõn' vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri

mürre, -, -t¹⁴ tilgastanud; taa piim joht juvvaq sünnü-i, taa om mürre see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud

mür|rin, -inä, -inät⁴ mürin

.mürrämä, mürrädäq, .mürrä⁷⁷ mürama; ts'uraq mürräseq takantarõn poisikesed müravad tagatoas

.mürtsknä, -, -t³ mürtsumine

mür|ä, -ä, -rä²⁴ müra

mürähtä|mä, -q, -⁸³ kärgatama, mürtsatama

mür|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ mürisema; möirgama

müräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ tilgastama

müräh(t)üs, -e, -t⁹ kärgatus, mürtsatus

mürä|k, -gu, -kut¹³ 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts

müs|imä, -siq, -i⁵⁷ pusima; külh sul tahtos tan man müssiq on sul aga tahtmist selle kallal pusida

.müssü kobarasse, punti

müssü(h)n kobaras, pundis

mü|tin, -dinä, -dinät⁴ = mükin müdin

.mütliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline

.mütmä, müttäq, mütä⁶¹ 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)

müts, mütsü, .mütsü³⁷ müts

.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele⁸⁵ = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema

.mütskmä, .mütsküq, mütsü⁶⁴ mütsuma

.mütsknä, -, -t³ mütsumine

mütsähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks kägardama, nutsakusse keerama

mütsä|k, -gu, -kut¹³ = mutsak komps; nutsakas; hunnik

mütsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = nutsutama [2.] = nütsütämä [2.] kägardama, nutsakusse keerama; 2. (isuga) sööma, mugima; lehm mütsütäs hainu lehm mugib heinu

müt|t, -ä, -tä³⁵ 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyr' mutt (loom)

mütüs, -(s)e, -t¹¹ = mügrämüteq mutimullahunnik

müvvähtä|mä, -q, -⁸³ = möögähtämä möögatama

müvväh(t)üs, -e, -t⁹ = möögäh(t)üs möögatus

müü:dä mööda

müü:g'mä, müü:giq, möögi⁶³ ammuma, möögima

.müüjä, -, -t³ müüja

müük', müügi, .müüki³⁷ müük, müümine;

müü:mä, müvväq, müü:, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq⁵⁴ müüma; turustama

müür, müürü, .müürü³⁷ 1. müür; 2. = müürmägi

.müür'mä, .müüriq, müüri⁶³ = .müürämä müürima

müürmä|gi, -e, -ke²⁵ = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas

müürsep|p, -ä, -pä³⁵ müürsepp

.müürämä, müürädäq, .müürä⁷⁷ = .müür'mä

müü:ske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv kauplema, kaubitsema, äritsema; lehest loi, et ts'uraq müüskeleseq koolin hoimastiid lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega

.müüsri, -, -t¹ mortiir

müüsterdä|mä, -q, -⁸³ askeldama

müüt', müüdi, müüti³⁷ müüt

.müütlä|ne, -(d)se, -st⁵ = .müütni|k, -gu, -kku³⁸ mühkam, jõhkard, sõnakehv, vihane, tuim inimene; taa vana müütläne, tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno see vana mühkam, teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sind

mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ = mymis|õma, -taq, -sõ⁸⁷ = mõhisõma mõmisema

mym|min, -ina, -inat⁴ mõmin

myndvuu:ri = mynikõrd

myni, mynõ, .mynda e mynt⁴¹ mõni

mynikõrd = myndvuu:ri mõnikord

myni|tama, -taq, -da⁸² mõnitama

mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv mynitama

myn|o, -o, -no²⁶ mõnu

myydu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle

myyk, mõõga, myyka³⁰ mõõk

myyt, mõõdu, myytu³⁷ = myyt', mõõdi, myyti³⁷ mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramm' rasõhus- ja kruun' rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt

myytma, myytaq, mõõda⁶¹ mõõtma

.naabri, -, -t¹ naaber

n'aaga, -, -t² näägutaja

n'aagu|tama, -taq, -da⁸² näägutama

n'aagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv näägutama

na|anõ, -asõ, -ist⁸ naine

naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes

naar, naaru, .naaru³⁷ naer

naarahta|ma, -q, -⁸³ naeratama

naarah(t)us, -õ, -t⁹ naeratus

naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg

naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg

naaris, .naari, naarist²² > .nakri

naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁶ vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks

naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = naaraskõ(l)lõma

naari|ts, -dsa, -tsat¹³ naarits

.naar(d)ma, naardaq, naara⁶⁶ naerma

naarukillaq naerukil

naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile

naaruli|nõ, -dsõ, -st⁵ = naaru|nõ, -dsõ, -st⁷ naerune

naarus, -(s)õ, -t¹¹ naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune

naaru|tama, -taq, -da⁸² naerutama

naarutus, -õ, -st⁹ naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist

naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv naarutama

.naaskli, -, -t¹ naaskel

naasõli|k, -gu, -kku³⁸ naiselik; tuu miis' om väega naasõlik too mees on väga naiselik

naasõli|nõ, -dsõ, -st⁵ abielus; naasõlinõ miis' e naasõmiis' naisemees, abielumees

na|ba, -ba, -pa²⁸ naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid

naba|hain, -haina, .haina³⁰ tedremaran (taim)

naba|pulk, -pulga, -.pulka³¹ adra, voki osa

naba|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ nabaväät

na|do, -o, -to²⁷ meheõde

nagahama, .naadaq, naka e nagaha⁸⁸ = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle

nagis|õma, -taq, -õ⁸⁷ nagisema

naglali|nõ, -dsõ, -st⁵ = nagla|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad

naglo|tama, -taq, -da⁸² naelutama

n'a|go, -o, -ko²⁷ = nägo nägu; väljanägemine, välimus

nagõl = nagyl', nagla, .nakla⁴⁵ = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)

naha|nõ, -dsõ, -st⁷ nahkne

naha|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa

nah|hin, -ina, -inat⁴ nahin

nahis|õma, -taq, -õ⁸⁷ nahisema

nahk, naha, .nahka³³ nahk

nahk|hiir', -hiire, -hiirt⁴⁰ nahkhiir

.nahkri, -, -t¹ nöörija, nülgija

.nahku|ma, -q, -⁸³: süük' (supp', pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud

.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ⁸⁵ taplema, kaklõma

nahu|tama, -taq, -da⁸² nahutama

nahvt, nahvta, .nahvta³¹ nafta

naistõpuna|hain, -haina, -.haina³⁰ naistepuna (rohttaim)

naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast²² naisterahvas

nakah(t)aja, -, -t³ = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene

nakahta|ma, -q, -⁸² nakkama; külge hakkama

nakah(t)us, -õ, -t⁹ = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus

nakah(t)usluu, -, -d⁵⁰ linaluu

nak'as, nakk'a, nak'ast²² = nakjas, .nakja, nakjast²² = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge

nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kokutama, kogelema

nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nakahtama

na|kin, -gina, -ginat⁴ nagin

nakkaja, -, -t¹ = nakah(t)aja

nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka⁷⁷ = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõn' pühad algavad homme

nakkus, -õ, -t⁹ = nakah(t)us

nakl, nagla, .nakla⁴⁵ = nagõl

.naklama, nagladaq, .nakla⁷⁷ naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)

.nakri, -, -t¹ = nakõr' < naaris naeris

naksah(t)us, -õ, -t⁹ naksatus

nakõr', .nakrõ, nakõrd²² = .nakri

na(l)l'a|kas, -ga, -kat¹⁵ = na(l)l'anõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega nal'akas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma

na(l)l'ali|nõ, -dsõ, -st⁵ lõbus; tä om üts' nal'alinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke

na(l)l'alt naljalt, lihtsalt

na(l)l'a|nõ, -dsõ, -st⁷ = na(l)l'akas: oll' sääne nal'anõ jutt oli selline imelik jutt

na(l)l'a|tama, -taq, -da⁸² naljatama

na(l)l'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ naljatlema

nali, na(l)l'a, .nalja e .nall'a⁴³ nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nall'a olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud

nall', nalli, .nalli³⁷ < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nall' juukseklamber

napistõ = n'apostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub

nap|p', -i, -pi³⁷ (toidu)karp

n'ap|p, -o, -po³⁷ = näpp näpp, sõrm

naps', napsi, .napsi³⁷ naps, pits viina

.napsama, napsadaq, .napsa⁷⁷ = .näpsämä napsama, näpsama

napuq, m nappõ, nappõ³⁷ pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa

n'ara|k, -gu, -kut¹³ närakas

n'araku|nõ, -dsõ, -st⁵ närune, vilets, hukas

n'ardsa|k, -gu, -kut¹³ narts; närakas; närune; tä om n'ardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga

n'ardsa|nõ = n'ardso|nõ, -dsõ, -st⁷ närune

n'ardso|tama, -taq, -da⁸² = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama

n'ardsõnda|ma, -q, -⁸³ = n'ardsõ|tama, -taq, -da⁸² = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad

n'ardsõtuhe = n'ardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst n'ardsõtuhe üllen käitus näruselt

nari|ts, -dsa, -tsat¹³ udarahaigus

.nar'ma, .narriq, narri⁶³ narrima

narmas, .narma, narmast²² narmas

narmi|nõ, -dsõ, -st⁷ narmane

.narmliga|nõ, -dsõ, -st⁵ narmaline

narmõnda|ma, -q, -⁸³ = narmõ|tama, -taq, -da⁸² = n'ardsõtama

n'ar|o, -o, -ro²⁶ näru

n'aro|nõ, -dsõ, -st⁷ närune

n'aro|tama, -taq, -da⁸² aega viitma, lorutama; meheq n'arotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures

n'arotsõhe = n'arotsõlõ näruselt

n'aro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ narmendama

narr', narri, .narri³⁷ narr, rumal

narri|tama, -taq, -da⁸² narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!

n'arts, n'ardso, .n'artso³⁷ = närts narts; lapp

na'r|tsiss', -tsissi, -.tsissi³⁷ nartsiss

.n'artsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; n'artsunuq ündrik kortsunud seelik

n'as|a, -a, -sa²⁶ näsa

nassõlda|ma, -q, -⁸³ nuuskima

nasti|k, -gu, -kut¹³ = nasting, -u, -ut¹³ nastik

naud', naudi, .naudi³⁷ raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii pall'ond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha

n'augahta|ma, -q, -⁸³ näugatama

n'augah(t)us, -õ, -t⁹ näugatus

n'auga|ts', -dsi, -tsit¹³ viriseja; naanõ om täl egävene n'augats' naine on tal igavene viriseja

.n'augma, .n'auguq, n'avvu⁶⁴ näuguma

n'augu|tama, -taq, -da⁸³ näugutama; miä sa last n'augutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!

.n'augõlõma, n'avvõldaq, .n'augõlõ⁸⁵ korduv näuguma; virisema

.n'auhti näuhti

needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini

neelähtä|mä, -q, -⁸³ < neelähütmä neelatama

neeläh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!

neeläh(t)üs, -e, -t⁹ neelatus

neelähü|tmä, -täq, -dä⁶² > neelähtämä

neeländ' = neeläsk'= neelünd' = neelüng' = neelüsk', -i, -it¹³ õgard; ahnepäits

neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le⁸⁶ kugistama; ahnitsema

neelü|täma, -täq, -dä³⁷ jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!

neevel', -i, -it⁴ sõim kurivaim, pagan; ah sa neevel'! ah sa kurivaim!

neh jah

neio, -, -t² = näio neiu

.neitsü, -, -t¹ = .näütsi neitsi

.nek'mä, .nekkiq, neki⁶³ nöökama, narrima

.nekru|t', -di, -tit¹³ nekrut

nektär', -i, -it⁴ nektar

nektä|riin', -riini, -.riini³⁷ = nektä|rin', -rini, -.rinni³⁸ nektariin

ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä⁴³ neli

ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend¹⁷ nelikümmend

ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata²⁹ nelisada

ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)¹⁷ neliteist

.neljä = .neljüisi = .nell'ä nelja, galoppi; hopõn' aja neljä hobune jookseb nelja

nelk', nelgi, .nelki³⁷ 1. nelk (lill); 2. > rist'naglakõsõq

.nell'ä = .neljä

ne(l)lägese = ne(l)lä.keisi = ne(l)lä.keske neljakesi

ne(l)läkäpäkille neljakäpukile

ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil

ne(l)läli|ne, -dse, -st⁵ neljane

ne(l)ländi|k, -gu, -kku³⁸ = ne(l)läsjago neljandik

ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä³⁵ neljapäev

ne(l)lä|s, -ndä, -ndät⁴ neljas

ne(l)lä|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = ne(l)ländik

neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)

nep|p', -i, -pi³⁷ metskurvits (lind); vanast s'aksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil

.nes'mä, .nessiq, nessi⁶³ = nessitämä tassima

nesse, -, -t⁶⁴ niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu

nesseq, .nesse, nesset¹⁸ niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõr' tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku

nessi|tämä, -täq, -dä⁸² = .nes'mä

.nessümä, .nessüdäq, nessü⁷⁹ = .nestümä niiskuma

nessü|tämä, -täq, -dä⁸² = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli

.nestü|mä, -däq, -⁸⁰ = .nessümä

nestü|tämä, -täq, -dä⁸² = nessütämä

ni ja, ning

ni|bimä, -piq, -bi⁵⁷ imema; näksima

nibri|ts, -dsä, -tsät¹³ nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits

ni|bu, -bu, -pu²⁶ = nipp nibu

ni(i)ganiq > niikavvaniq

nigis|emä, -täq, -e⁸⁷ nagisema, ägisema

ni|go, -o, -ko²⁷ luksumine

nigoh(t)us, -õ, -t⁹ luksatus

nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha⁵⁹ luksuma

nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ nokitsema

nigula|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = nikul' < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember

ni(i)gunii niikuinii, nagunii

ni(i)guq nagu, niikui

nihka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)

.nihku|ma, -daq, -⁸⁰ nihkuma

nih|uq, m -hõ, -hõ²⁶ niuded

nihu|tama, -taq, -da⁸² nihutama

.nihvama, nihvadaq, .nihva⁷⁷ = .nähvämä [2.] näppama

nihva|ts', -dsi, -tsit¹³ näppaja

nihvõl|dama, -daq, -da⁸³ nüpeldama, peksma

nii < .niida nii, nõnda

niids', niidse, niist³⁹ niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske

niidsahta|ma, -q, -⁸³ niutsatama; pini niidsaht' koer niuksatas

.niids'mä, .niidsiq, niidsi⁶³ kalu nöörile ajama

.niigiq niigi

nii:gri, -, -t¹ neeger

niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las lats' ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled

nii:ldmä, neeldäq e nii:ldäq, neelä⁶⁶ neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud

nii:ldü|mä, -däq, -⁸⁰ jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma

niimuu:du niimoodi

niipall'o niipalju

niipia niipea

nii:r, neero, nii:ro³⁷ > rahu [I 2.], > rauh

nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ

niisama niisama

niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama

niisk, niisa, .niiska³¹ 1. niisk; 2. kõhetu inimene

.niisku|ma, -daq, -⁸⁰ niiskuma

.niiskus, -õ, -t⁹ niiskus

.niiskõ, -, -t³ niiske

niisu|tama, -taq, -da⁸² niisutama

nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest⁷ niisugune, seesugune; niisääne ull' lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...

niit, niidü, .niitü³⁷ niit (niidu)

niit', niidi, .niiti³⁷ niit (niidi)

nii:t', needi, nii:ti³⁷ neet

.niitmä, .niitäq, niidä⁶¹ niitma

nii:t'mä, nii:tiq, needi⁶³ neetima

nii.viisi niiviisi

niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd

niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys oll'giq nii vähe seda siis oligi

nika = nikaniq > niikavva

nikagu(q) niikaua kui

nikahta|ma, -q, -⁸³ = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala

nikah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = niksah(t)uma nikastuma

nikah(t)us, -õ, -t⁹ = niksah(t)us nikastus

nikaniq = nika > niikavva

nika|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. halvasti tehtud asi, logu; oll' üts' nikats' valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks

niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ näkitsema

nik|k, -u, -ku³⁷ vulg nikk, suguühe

.nikma, .nikkuq, niku⁶⁴ 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma

niks', niksi, .niksi³⁷ kerimisniks

niksahta|ma, -q, -⁸³ = nikahtama nikastama

niksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = nikah(t)uma nikastuma

niksah(t)us, -õ, -t⁹ = nikah(t)us nikastus

.niks'ma, .niksiq, niksi⁶³ = .hõks'ma luksuma

ni|kul', -gula, -gulat⁴ = nigulapäiv < mikul', < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember

niku|tama, -taq, -da⁸² 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama

nikõrda|ma, -q, -⁸³ nikerdama, nokitsema

.nilbu|ma, -daq, -⁸⁰ libisema

.nilbus, -õ, -t⁹ libedus

.nilbõ, -, -t³ libe

.nilbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ libe, libedavõitu

nilbõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = nilvõstuma libastuma

.nilgma, .nilguq, nilu⁶⁴ nülgima

.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ⁷⁵ = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil

.nilgu|ma, -daq, -⁸⁰ kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub

.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud

.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ⁷⁵ = .nilgnõma

.nilksama, nilksadaq, .nilksa⁷⁶ ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!

.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ⁷⁸ ripnema

.nilp'ma, .nilpiq, nilbi⁶³ = nilpsa|hama, -daq, - e -ha⁸⁸ = .nilps'ma limpsima

nilpsahta|ma, -q, -⁸³ korraks limpsama

nilpsah(t)us, -õ, -t⁹ limpsatus

.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa⁷⁷ limpsama

.nilps'ma, .nilpsiq, nilpsi⁶³ = .nilp'ma

nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema

nilvõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = nilbõstuma libastuma

nilä|ne, -dse, -st⁷ abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vas'k abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas

nimekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv

nimelt = .nimme nimelt, meelega

nimes, -(s)e, -t¹¹ = nimmeq hrl m nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)

nimesti|k, -gu, -kku³⁸ = nimistü nimestik, nimekiri

nimes.ütlejä*, -, -t³ > nimekäänüs*

nime|tämä, -täq, -dä⁸² 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama

nim|i, -e, -me²⁴ nimi

nimi|leht'*, -lehe, -.lehte³⁴ tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri

nimistü, -, -t¹ = nimestik nimestik, nimekiri

nimisyn|a, -a, -na²⁸ noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv

nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = nimi|tämä, -täq, -dä⁸² nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks

nimitüs, -e, -t⁹ nimetus

.nimmama, nimmadaq, .nimma⁷⁷ korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud

.nimme = nimelt nimelt, meelega

nimmeq, .nimme, nimmet¹⁸ = nimes

nimmi|k, -gu, -kut¹³ nimekaim

nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sõimama, sajatama

nimäq, näide, näid = niäq = nä(äq) nemad

ninn', ninni, .ninni³⁷ = lill' lill

ninne|tämä, -täq, -dä⁸² õilmitsema, õitsema

ninni, -, -t² lastek nina

ni|pin, -binä, -binät⁴ väike ese, vidin

nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nipõrdama näperdama

.nip'ma, nippiq, nipi⁶³ näppima

nip|p, -u, -pu³⁷ = nibu nibu; nipp oll' kärnän, lats' saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda

nip|p', -i, -pi³⁷ 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kuts' minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks

nip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ veidi näppama, napsama, haarama

.nipri, -, -t¹ näppaja

.nipsama, nipsadaq, .nipsa⁷⁷ = .tipsämä napsama

.nips'ma, .nipsiq, nipsi⁶³ näppama, napsama, haarama; latsõq nips'vaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid

nipõrda|ma, -q, -⁸³ = nipitsõma

nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ nurisema

nirbi|k, -gu, -kut¹³ närb

nirdsõnda|ma, -q, -⁸³ narmendama; lipendama

nirga|ts', -dsi, -tsit¹³ närb

nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .nirkelemä närvalt sööma

nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nihelema

nir|i, -i, -ri²⁶ viriseja

niris|emä, -täq, -e⁸⁷ nirisema

nirk, nirga, nirka³⁰ = nirp närb, isutu

nirk', nirgi, .nirki³⁷ > las(n)its

.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele⁸⁵ = nirgiske(l)lemä

.nirkus, -õ, -t⁹ ristluu

nirmas, .nirma, nirmast²² narmas

nirmõnda|ma, -q, -⁸³ = nirmõtama narmendama

nirmõndus, -õ, -t⁹ kaltsakas

nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nirmõndama

nirmõ|tama, -taq, -da⁸² = nirmõndama narmendama

nirp, nirba, .nirpa³⁷ = nirk

nir|rin, -inä, -inät⁴ nirin

nirs, nirsa, nirsa³¹: halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)

nirss', nirsi, .nirssi³⁷ narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirss', olõ-i õigõt toll'o pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja

nirvõndus, -õ, -t⁹ hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!

nirõl', -i, -it⁴ räbal

nis|a, -a, -sa²⁸ rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda

nisali|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. nisalinõ (lats') rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega

nisapi|täi*, -däjä, -däjät⁴ = nisavest'

nisa|tama, -taq, -da⁸² imetama, rinda andma

nisa|vest', -vesti, -.vesti³⁷ = nisapitäi* rinnahoidja

nis|u, -u, -su²⁶ nisu

nisõlda|ma, -q, -⁸³ = nisõrdama nikastama

nisõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära

nisõldus, -õ, -t⁹ = nisõrdus nikastus

nisõrda|ma, -q, -⁸³ = nisõldama

nisõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ = nisõlduma

nisõrdus, -õ, -t⁹ = nisõldus

nisõldus|hain, -haina, -.haina³⁰ linnurohi (rohttaim)

nitseq, .nitse, nitset¹⁸ hrl m niis (kangaspuudel)

.nitse|varb, -varba, -.varba³⁰ niievarb

.nits'mä, .nitsiq, nitsi⁶³ niietama, niide panema

nit|t', -i, -ti³⁷ lõige, šabloon

.niuksma, .niuksuq, niuksu⁶⁴ niuksuma

nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin

.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!

niäq, näide, näid = nimäq nemad

njooq, neide, neid > neoq

no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo pall'o ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad

no|bima, -piq, -bi⁵⁷ korjama

noblu, -, -t² küüslauk

nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nokitsõma nokitsema

nobõhus, -õ, -t⁹ nobedus

nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti

no|ds'o, -ds'o, -ts'o² = nosi = nos'o (1.( piibunosu

n'o|gima, -kiq, -gi⁵⁷ = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema

no|go, -go, -ko²⁶ = n'oko

noh noh

noh|hin, -ina, -inat⁴ nohin

nohi|k, -gu, -kut¹³ = nohka = nohkats' = nohko nohik

nohista|ma, -q, -⁸³ = nohkatama nohistama

nohis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = nuhisõma nohisema

nohka, -, -t² = nohik

nohka|tama, -taq, -da⁸² = nohistama

nohka|ts', -dsi, -tsit¹³ = nohik

nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nokitsõma

nohko, -, -t² = nohik

noh|o, -o, -ho²⁶ = nuho nohu

noho|nõ, -dsõ, -st⁷ = nuhonõ nohune

.nohvama, nohvadaq, .nohva⁷⁷ napsama, näppama; nohvas' mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära

nohvõlda|ma, -q, -⁸³ näppama

noidildõ = nivvildõ

noijah = nojjah nojah

.noildõ = nivvildõ

nojjah = noijah

noka|ts', -dsi, -tsit¹³ nokats, nokkmüts

nokista|ma, -q, -⁸³ (ära) näpistama

noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema

nok|k, -a, -ka³¹ nokk

n'oko, -, -t² = nogo 1. notsu; 2. möku

n'oko|tama, -taq, -da⁸² 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama

n'oks', n'oksi, .n'oksi³⁷ väike heinasaad; vistrik

.n'oksama, n'oksadaq, .n'oksa⁷⁷ = .nöksämä nöökama

noku|tama = n'oku|tama, -taq, -da⁸² kergelt noogutama

noogu(h)n: pää noogun pea norgus

n'oogus, -(s)õ, -t¹¹ liiges; ku iks kyik' päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll

noogu|tama, -taq, -da⁸² noogutama

noomitus, -õ, -t⁹ noomimine, noomitus

noori|k, -gu, -kut¹³ noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas

nooru|tama, -taq, -da⁸² 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni oll' hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid

noorõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ noorenema

noorõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ nooruke

noorõli|k, -gu, -kku³⁸ = nuu:rjanõ = nuu:rjas noorevõitu

noorõnda|ma, -q, -⁸³ = noorõstama noorendama

noorõpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = noorõpuu:l|nõ, -sõ, -sõt⁶ noorepoolne

noorõsta|ma, -q, -⁸³ = noorõndama

noosõlda|ma, -q, -⁸³ nuhkima

nop|pama, -adaq, -pa⁷⁷ (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi

.nopri, -, -t¹ = nopõ, -, -t¹⁴ nobe, kärme, väle

norahta|ma, -q, -⁸³ norsatama

norah(t)us, -õ, -t⁹ norsatus

nordsu|tama, -taq, -da⁸² = nurdsutama = nördsütämä kortsutama

.norgo = .norro = .nurgu norgu

nor|ima, -riq, -i⁵⁷ norima

norista|ma, -q, -⁸³ noristama

noris|õma, -taq, -õ⁸⁷ norisema

norm', normi, .normi³⁷ norm

noroli|nõ, -dsõ, -st⁵ = noro(h)n = nos'o(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nos'on, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!

noro|tama, -taq, -da⁸² norutama, tusatsema

norrala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ norralane

nor|rin, -ina, -inat⁴ norin

.norro = .norgo = .nurra norgu

.norskama, norsadaq, .norska⁷⁷ norskama

.nortsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nurtsuma kortsuma

no(q)sama < nüüdsama nüüdsama

nos|i, -i, -si²⁶1. = nods'o = nos'o (1.( (piibu)nosu; 2. nohik

nos|ima, -siq, -i⁵⁷ = nos'ka|tama, -taq, -da⁸² nosima; nokitsema

no|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = noss' 1. = nods'o = nosi piibunosu; 2. nohik

nos'o(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus

nos'o|tama, -taq, -da⁸² norutama; omaette nohisema

noss', nossi, .nossi³⁷ = nos'o

nossõlga|s, -, -t¹⁵ kanderaam

notsi = nots'o, -, -t² = nugr'o = nuts'a = nuts'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)

no'(v)vembri, -, -t¹ > märdikuu

nua|laiv, -laiva, -.laiva³⁰ eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum

nubla|k, -gu, -kut¹³ nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)

nu|di, -di, -ti²⁶ nudi

nu|dima, -tiq, -di⁵⁷ = nudi|tama, -taq, -da⁸² nudistama, nudiks tegema; pois'kõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud

nudrõ|ts', -dsi, -tsit¹³ peitmunandiga täkk

nudsahta|ma, -q, -⁸³ < nudsahu|tma, -taq, -da⁶² korraks imema; rüüpama; lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti

nu|dsima, -tsiq, -dsi⁵⁷ = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda

nuds'o, -, -t² = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; lats' nudsi nuts'o laps imeb lutti

nugr'o, -, -t² = nots'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)

n'ugõr = n'ugyr', n'ugra, .n'ukra³⁵ = n'ukr = nügyr' = mügyr' mutt (loom)

nuhahta|ma, -q, -⁸³ < nuhahutma korraks nuusutama

nuhah(t)us, -õ, -t⁹ nuusutus; nuuskamine

nuhahu|tma, -taq, -da⁶² > nuhahtama

nuha|tama, -taq, -da⁸² = nuhutama

nuhel.päähä minemä ülekäte minema

nuheq, .nuhkõ, nuhet¹⁹ lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on

nuhe|tama, -taq, -da⁸² lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama

nuh|hin, -ina, -inat⁴ nohin; kohin

nuhi|k, -gu, -kut¹³ = .nuhjus = nuhkats' nuuskur, nuhk

nuhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = nohisõma nohisema

.nuhjus, -õ, -t⁹ = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur

nuhk, nuhu, .nuhku³⁶ lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)

n'uhka|tama, -taq, -da⁸² = nühkätämä nühkima

nuhka|ts', -dsi, -tsit¹³ = nuhik

.nuhklus, -õ, -t⁹ nuhtlus

.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ⁷⁸ < .nuhtlõma nuhtlema

.nuhk'ma, .nuhkiq, nuhi⁶³ nuhkima; nuuskima

.n'uhku = .nühkü libisedes; nühakil

.n'uhku|ma, -daq, -⁸⁰ = .nühkümä kuluma

nuh|o, -o, -ho²⁶ = noho nohu

nuho|nõ, -dsõ, -st⁷ = nohonõ nohune

.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ⁷⁸ > .nuhklõma

nuhu|tama, -taq, -da⁸² = nuhatama nuusutama

nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi

n'uhva, -, -t² Newfoundlandi koer

nui, nuia, .nuia³¹ nui

nuiaka|nõ = nuiaka|s, -dsõ, -st⁵ = nuia|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim

.nuiama, nuiadaq, .nuia⁷⁷ = nuiotama

nuio, -, -t² nuruja, manguja, nuiaja

nuio|tama, -taq, -da⁸² = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama

nukahta|ma, -q, -⁸³ tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!

nukana|anõ, -asõ, -ist⁸ > nulganaanõ

nu|kis', -gis(s)õ, -gist¹² = nukus' nugis

.nukliga|nõ, -dsõ, -st⁵ > .nulkliganõ

nukõli|nõ, -dsõ, -st⁵ > nulgõlinõ

nuk|k I, -a, -ka³¹ > nulk

nuk|k II, -u, -ku³⁷ uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)

.nukma|nõ, -dsõ, -st⁵ > .nulkmanõ

n'ukr, n'ugra, .n'ukra³⁵ = n'ugõr

nu|kus', -gus(s)õ, -gust¹² = nukis'

nukõldõ > nulgõldõ

nulgana|anõ, -asõ, -ist⁸ < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine

nulgatamiisi = nulgõldõ

nulga|voodõh†, -vuu:tõ, -voodõht²⁰ lapsevoodi, nurgavoodi

nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti

nulgõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .nulkliganõ < nukõlinõ

nulk, nulga, .nulka³¹ < nukk [I] nurk

.nulkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline

.nulkma|nõ, -dsõ, -st⁵ < .nukmanõ nurkmine

null', nulli, .nulli³⁷ null

nummõr', .numbri, nummõrd²³ number

nummõrda|ma, -q, -⁸³ nummerdama

nunn, nunna, .nunna³¹ nunn

nunn'o, -, -t² hellitl väike armas olend v asi, nunnu

nunn'o|tama, -taq, -da⁸² hellitama

nupili|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline, krobeline, nupuline

nup|p, -u, -pu³⁷ > nup|p', -i, -pi³⁷ nupp

nur|a, -a, -ra²⁶ vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss

nur'a|du, -du, -tut¹ närune, inetu; norus; nur'adu olõkigaq norus olekuga; hõhv oll' nur'adu vällänägemisegaq mullikas oli näruse välimusega

nurah(t)us, -õ, -t⁹ kassi häälitsus, korraks nurrumine

nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma

nura(h)n norgus

nurask', -i, -it¹³ nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa

nura|tama, -taq, -da⁸² = nura(ha)ma

nur'atuhe = nur'atulõ inetult, näruselt

nur'atus, -õ, -t⁹ nurja läinud asi

nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nuratama

nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud

nurdso|tama, -taq, -da⁸² = nordsutama kortsutama

.nurgama, nurgadaq, .nurga⁷⁷ = nurisõma

nurgi|ts, -dsa, -tsat¹³ = nurgus

nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .nurk'ma nuhkima

.nurgu = .norgo norgu

nurgus, -(s)õ, -t¹¹ = nurgits = nurgõs nuhkija

.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ⁸⁵ korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse

nurgõs, -(s)õ, -t¹¹ = nurgus

nuri, nur'a, .nurja⁴³ äpardus

nuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma

.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma

.nurk'ma, .nurkiq, nurgi⁶³ = nurgitsõma nuhkima; kyik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud

.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ⁴³ = korduv .nurk'ma

nurm', nurmõ, .nurmõ³⁵ põld, nurm, väli

nurmi|k, -gu, -kut¹³ (puust) kaanega toidunõu

nurm'kan|a, -a, -na²⁸ = nurm'püv|i, -e, -ve²⁴ põldpüü

.nurra = .norro norgu

.nurra|ma, nurradaq, .nurra⁷⁷ = nura(ha)ma

nur|rin, -ina, -inat⁴ nurin, nurisemine

nuro(h)n = noro(h)n = nos'o(h)n norgus

.nurro lüü:mä, .laskma nurru lööma

nursta|k, -gu, -kut¹³ näru, räbal

.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma

.nurtsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nortsuma kortsuma

nuru|tama, -taq, -da⁸² nuruma, manguma, kerjama; lats' nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!

.nus'ma, .nussiq, nussi⁶³ vulg nussima, suguühtes olema

nusmi|k, -gu, -kut¹³ = nuusnik käimla

nuss', nussi, .nussi³⁷ vulg nuss, suguühe

nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti

.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ⁸⁵ = korduv .nus'ma

nuti|k, -ga, -kat¹³ nutikas, teravmeelne

nutili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .nut'liganõ nupuline, konarlik

nuti|tama, -taq, -da⁸² = nuiotama nuruma, manguma, nuiama

.nut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = nutilinõ

.nut'ma, nuttiq, nuti⁶³ 1. nuruma; 2. peksma

nuts, nutso, .nutso³⁷ = nuds'o lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk

nuts'a, -, -t² = nots'o notsu

nutsa|k, -gu, -kut¹³ komps; nutsakas

nu|tsin, -dsina, -dsinat⁴ ludin

nuts'o, -, -t² = nots'o

nutsu|tama, -taq, -da⁸² = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama

nut|t, -u, -tu³⁷ = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil

nut|t', -i, -ti³⁷ 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuut' nuut

nuudi|k, -gu, -kut¹³ = nuut' nuut

nuudi|tama, -taq, -da⁸² nuudiga peksma, nuutima

nuudsahta|ma, -q, -⁸³ nuuksatama; iitsatama

nuu:k: miis' oll' nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga

nuu:ksama, nooksadaq, nuu:ksa⁷⁷ nokutama

nuu:ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud

nuu:l', noolõ, nuu:lt⁴⁰ nool

nuum, nuuma, .nuuma³¹ nuum

.nuumama, nuumadaq, .nuuma⁷⁷ nuumama

nuu:m'ma, nuu:miq, noomi⁶³ noomima

nuu:q, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)

nuu:r', noorõ, nuu:rt⁴⁰ noor

nuu:rdu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)

nuu:r'herr, noorõherrä, nuu:rt.herrä³⁵ noorhärra

nuu:rja|nõ = nuu:rja|s, -dsõ, -st⁵ = noorõlik noorevõitu

nuu:r'mii:s', noorõmehe, nuu:rtmii:st³⁹ noormees

nuu:r'paar', noorõpaari, nuu:rt.paari³⁷ noorpaar

nuu:rskama, noorsadaq, nuu:rska⁷⁷ korskama, norskama (hobuse kohta)

nuu:ru, -, -t¹ = nuu:ru|nõ, -dsõ, -st⁵ sama noor, ühevanune; nääq ommaq ütenuuruq nad on sama noored, ühevanused; tä om mu vele nuuru ta on sama noor kui mu vend

nuu:rus, -õ, -t⁹ noorus

nuus, nuusu, .nuusu³⁷ lõhn; hais

nuu:s', noosi, nuu:si³⁷ saak, noos

nuusahta|ma, -q, -⁸³ korraks nuuskama

.nuuskama, nuusadaq, .nuuska⁷⁷ nuuskama

.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ⁸⁶ = korduv nuuskama

.nuusli, -, -t¹ = .nuustri nuhkija, nuuskija

.nuusna, -, -t³ = nuusni|k, -gu, -kut¹³ = nusmik käimla

nuust', nuusti, .nuusti³⁷ (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuust' heinatuust

nuusta|k, -gu, -kut¹³ tuust, nutsak

.nuustri, -, -t¹ = .nuusli nuhkija, nuuskija

nuusõlda|ma, -q, -⁸³ askeldama

nuut', nuudi, nuuti³⁷ = nutt' [2.] = nuudik nuut

nuu:t, nooda, nuu:ta³¹ noot (nooda)

nuu:t', noodi, nuu:ti³⁷ noot (noodi)

.nuutri, -, -t¹ < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)

.nuutsk'ma, .nuutskiq, nuudsi⁶³ nuuksuma

.nuutsk'na, -, -t³ nuuksumine

.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ⁸⁵ = korduv .nuutsk'ma: ikk oll' jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma

nõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ = nõtsk nõgu; nõgus; nõds'o kotus nõgus koht

nõds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ nõgusid täis; nõgus

nõdsõrmus, -õ, -t⁹ vajuv, vetruv pinnas, mudane koht

nõdõr, nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdyr' = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu

nõdõrm, -u, -t⁴ = nõdõrmu, -, -t¹ = nõdõrmus, -õ, -t⁹ kätkivibu

nõdyr', nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdõr

nõgi, nyy, nõkõ²⁵ nõgi

nõgih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = nyytuma nõetuma

nõgikik|as, -ka, -ast²² musträhn; määrdunud inimene

nõgi|nõ, -dsõ, -st⁷ = nyynõ nõgine

nõgi|tama, -taq, -da⁸² = nyytama [1.] nõetama

nõglandus, -õ, -t⁹ = nõglats'

nõglapuu, -, -d⁵⁰ okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets

nõgla|ts', -dsi, -tsit¹³ = nõglandus nõelatäis; nõglats' niiti nõelatäis niiti

nõgli|k, -gu, -kut¹³ nõelik (käsitöövahend)

nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli⁷¹ nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)

nõglu|nõ, -dsõ, -st⁷ okkaline

nõglu|tama, -taq, -da⁸² pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad

nõgõl, nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgyl' = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;

nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² karuohakas

nõgõl.trükli*, -, -t¹ maatriksprinter

nõgõsti|k, -gu, -kku³⁸ = nõgõsto, -, -t¹ nõgestik

nõgyl', nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgõl

nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda³² ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi

nõid, nõia, .nõida³³ nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag

.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ halb inimene

.nõidli|k, -gu, -kku³⁸ nõialik, nõiataoline

.nõidma, .nõiduq, nõiu⁶⁴ nõiduma

.nõidus, -õ, -t⁹ nõidus

nõkl, nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgõl

.nõklama, nõgladaq, .nõkla⁷⁷ nõelama

nõks, nõksu, .nõksu³⁷ nõks

nõksahta|ma, -q, -⁸³ nõksatama

nõksah(t)us, -õ, -t⁹ nõksatus

nõ|kõn', -gõna, -gõnat⁴ = nõ|kõn' = nõ|kõs', -gõs(s)õ, -gõst¹² nõges

nõlg', nõlõ, .nõlgõ³⁴ tatt

.nõlgama, nõladaq, .nõlga⁷⁷ = nõlõtama tatistama; oll' uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud

nõlgutõ|bi, -võ, -põ²⁵ > nõlõtõbi

nõli|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked

nõlv, nõlva, .nõlva³⁰ nõlv

nõlva|k, -gu, -kut¹³ nõlvak, kallak

.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!

nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil

nõlvil(d)õ kallakile

nõlõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõline tatine

nõlõ|tama, -taq, -da⁸² = .nõlgama tatistama

nõlõtõ|bi, -võ, -põ²⁵ < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)

nõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma

nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ nõrisema

nõrg, nõrõ, .nõrgõ³⁴ renn

nõrgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ minestama; nõrkema

nõrgah(t)us, -õ, -t⁹ 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus

nõrgameeleli|ne, -dse, -st⁵ nõdrameelne

nõrgastõ = .nõrka

.nõrgu|ma, -daq, -⁸⁰ nõrguma

nõrgu|tama, -taq, -da⁸² 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrgut' ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale

nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades

nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt

nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd¹⁶ sag m vedru; sängünõrkmõq voodivedrud

nõrista|ma, -q, -⁸³ nõristama

nõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ nõrisema

nõrk, nõrga, .nõrka³¹ nõrk

.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud

.nõrkja|nõ = .nõrkja|s, -dsõ, -st⁵ nõrgavõitu

.nõrkmõq vt nõrgõq

.nõrku|ma, -daq, -⁸⁰ nõtkuma, vetruma

.nõrkus, -õ, -t⁹ 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus

nõrõq, .nõrrõ, nõrõt¹⁸ nire, nõre

nõrõ|tama, -taq, -da⁸² nõretama

nõsar|aq, m -idõ, -it¹² kraam, träni, vt nõu [2.]

nõsta|k', -gi, -kit¹³ = nõstang, -u, -ut¹³ kandam; panõq uma puunõstak' aho ette! pane oma puukandam ahju ette!

nõstatus, -õ, -t⁹ juuretis; (ree)jalase kumerus

nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁵ = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõn' nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle

.nõstma, .nõstaq, nõsta⁶¹ tõstma

nõstu|k', -gi, -kit¹³ tõstuk

.nõstv|aq, m -idõ, -it³ rõuged

.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ⁸⁵ = nõstiskõ(l)lõma: ku pall'o om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles

nõsõ|k', -gi, -kit¹³ = nõsõng

nõs|õma, -taq, -õ⁷² tõusma

nõsõng, -u, -ut¹³ = nõsõk' tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida

nõsõ|tama, -taq, -da⁸² kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast

nõtr, nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu

nõtsk, nõdso, .nõtsko³⁶ = nõds'o nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus

.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku

.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik

nõu, nõvvo, (.)nõvvo³⁷ = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!

.nõudli|k, -gu, -kku³⁸ nõudlik

.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva⁶⁶ nõudma

.nõudmi|nõ, -sõ, -st⁵ nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega

nõ'uroloogia, -, -t³ neuroloogia

nõ'uro|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ neuroloog

nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt⁶ neutraalne

nõ'utrali|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri⁶³ neutraliseerima

nõvv, nõvvo, (.)nõvvo³⁷ = nõu

nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti

nõvvo|tama, -taq, -da⁸² nõustama, nõu andma

nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni

nä(äq), näide, näid = nimäq nemad

nädsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema

nädselm, -ä, -ät⁴ = nädselmä|hain, -haina, -.haina³⁰ = nädserm, -ä, -ät⁴ = nädsermä|hain, -haina, -.haina³⁰ vesihein (umbrohi)

nädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks

nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus

nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus

nädäli|ne, -dse, -st⁵ nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane

nägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema

nägelüs, -e, -t⁹ nägelus

nägemi|ne, -se, -st⁵ 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi

nä|gemä, -täq, -e⁶⁰ nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha

nägemä|dü, -dü, -tüt¹ nähtamatu; tä muutus nägemätüs ta muutub nähtamatuks

nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu

nä|go, -o, -ko²⁷ = n'ago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu

nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne⁸⁹ paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt

.nähkri, -, -t¹ = nähkä, -, -t² = nähkär', -i, -it⁴ = nähkäts' = nähro ihnuskoi, kitsipung

nähkäri|ne, -dse, -st⁵ ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas

nähkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = .nähkri

nähr, nährä, .nährä³⁵ ihne

nährikä|ne, -dse, -st⁵ vintske

nähro, -, -t² = .nähkri

nähv', nähvi, .nähvi³⁷ nähv

nähvi|ts, -dsä, -tsät¹³ nähvits

nähvähtä|mä, -q, -⁸³ korraks nähvama

nähvä|k, -gu, -kut¹³ nähvakas

.nähvämä, nähvädäq, .nähvä⁷⁷ 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama

.näibelemä, näibeldäq, .näibele⁸⁵ = .nälbelemä

näio, -, -t² = neio neiu

näkinäio, -, -t² = näkk'

näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ näkitsema

näk|k', -i, -ki³⁷ = näkinäio = näks' näkk, näkineiu

näkkümä, .näüdäq, näü⁷⁹ paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat

näks', näksi, .näksi³⁷ = näkk'

.näkselemä, näkseldäq, .näksele⁸⁵ = korduv .näks'mä

.näks'mä, .näksiq, näksi⁶³ näksima

.näksämä, näksädäq, .näksä⁷⁷ näksama

nä|küs, -güsä, -güsät⁴ < .näokas nägus

.nälbelemiisi närvalt, isutult

.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele⁸⁵ = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma

nälg, nä(l)lä, .nälgä³⁴ nälg

.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele⁸⁵ = korduv .nälgümä

nälg|hain, -haina, -.haina³⁰ nälghein (umbrohi)

nälgsü|tämä, -täq, -dä⁸² = nä(l)lütämä näljutama

.nälgü|mä, -däq, -⁸⁰ nälgima

nä(l)lä|k, -gu, -kut¹³ näljane; vilets, vaene

nä(l)läkoi, -, -d⁵³ ihnuskoi

nä(l)lä|ne, -dse, -st⁷ näljane

nä(l)lätsehe = nä(l)lätsele näljaselt

nä(l)lü|tämä, -täq, -dä⁸² = nälgsütämä

nänn, nännä, .nännä³⁵ lastek tiss (rind; nisa)

nännä, -, -t² lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada

nännäli|ne, -dse, -st⁵ imev (laps), imik; sul om lats' viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline

nännä|tämä, -täq, -dä⁸² imetama

nännüsk', -i, -it¹³ riidehilp; ku saq üts'kõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle

.näo|du, -du, -tut¹ näotu, inetu

.näoka|s, -dsõ, -st⁵ > näküs

näo|pilt', -pildi, -.pilti³⁷ portree

.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult

näpeldä|mä, -q, -⁸³ = näperdä|mä, -q, -⁸³ = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema

näpiq, m .näppe, .näppe³⁷ näpitstangid

näpistä|mä, -q, -⁸³ näpistama

näpistüs, -e, -t⁹ näpistus

näpi|ts, -dsä, -tsät¹³ näpits; pesupulk

näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse⁹⁰ = näpi|tämä, -täq, -dä⁸² = .näp'|mä, -piq, -i⁶³ = näpeldämä

näposni|k, -gu, -kku³⁸ varas

näpostõ = n'apostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt

näpo|tama, -taq, -da⁸² = näpeldämä

näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv näpotama

näpo|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ näputäis

näp|p, -o, -po³⁷ = n'app näpp, sõrm

näp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ näppama

.näps'mä, .näpsiq, näpsi⁶³ näpsima, näksima

.näpsämä, näpsädäq, .näpsä⁷⁷ = .napsama näpsama, napsama

närb, närvä, .närbä³⁴ = .närbe, -, -t³ = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)

.närbelemä, närveldäq, .närbele⁸⁵ = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma

närbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = närväh(t)ümä närtsima

.närbüs, -e, -t⁹ isutus; jõuetus

närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .närbelemä

närel|emä, -däq, -e⁸⁵ riidlema

näre|tämä†, -täq, -dä⁸² mäletsema

när|i, -i, -ri²⁶ nuriseja

när|imä, -riq, -i⁵⁷ = näris|emä, -täq, -e⁸⁷ irisema, nurisema

när|rin', -inä, -inät⁴ nurin; riid; urin

.närrämä, närrädäq, .närrä⁷⁷ = närä(hä)mä

närss', närsi, .närssi³⁷ = näss' 1. näss; 2. kitsipung

närts, närdso, .närtso³⁷ = n'arts narts; lapp

närv', närvi, .närvi³⁷ närv; närvi(h)n olõma närvis olema

närvili|ne, -dse, -st⁵ närviline

närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ närvitsema

närvä|dü, -dü, -tüt¹ = närb

närvähtä|mä, -q, -⁸³ närtsitama

närväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama

närväh(t)üs, -e, -t⁹ 1. isutus; jõuetus; 2. minestus

närväs, .närbä, närväst²² = närb

närähtä|mä, -däq, -⁸³ < närähütmä uratama

näräh(t)üs, -e, -t⁹ urin; nurin

närähü|tmä, -täq, -dä⁶² > närähtämä

näräl', -i, -it⁴ kalts, räbal

när|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat

närä|p', -bi, -pit¹³ vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki

näräsk', -i, -it¹³ nuriseja

näsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema

näsimä, nässiq, näsi⁵⁷ näsima

näss', nässi, .nässi³⁷ = närss' 1. näss; 2. kitsipung

nässi|ne, -dse, -st⁷ kitsi

näts, nätsü, .nätsü³⁷ närimiskumm

nätsk, nädsä, .nätskä³⁴ nätske

nätsü|tämä, -täq, -dä⁸² nätsutama

nättäv, -ä, -ät⁴ nähtav

nättävähe = nättäväle nähtavale

nättäväl(e) nähtaval(e)

nä|täl', -däli, -dälit⁴ nädal

nätäq vt nägemä

nätüs, -se, -t⁹ nähtus

nääreq, .näärme, nääret¹⁸ nääre

näüdeq, .näüte, näüdet¹⁸ näide

näüdsi|k, -gu, -kut¹³ näitsik, teenijatüdruk

näüdüs, -(s)e, -t¹¹ eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma

näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast as'ast saa eks näeb, mis sellest asjast saab

.näütelemä, näüdeldäq, .näütele⁸⁵ näitlema

.näüte|mäng, -mängo, -.mängo³⁷ näitemäng

.näüt(e)lejä, -, -t³ näitleja

.näütsi, -, -t¹ = .neitsü neitsi

.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä⁷⁷ 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat

.näütüs, -e, -t⁹ 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...

nö|gimä, -kiq, -gi⁵⁷ = n'ogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema

.nöksämä, nöksädäq, .nöksä⁷⁷ = .n'oksama nöökama

nöps', nöpsi, .nöpsi³⁷ = nüps' nööp

nöps'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla⁴⁵ nööpnõel

nördsü|tämä, -täq, -dä⁸² = n'ardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama

nörts, nördsü, .nörtsü³⁷ korts

.nörtsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'artsuma = .nürtsümä kortsuma

nööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ nüpeldama, peksma

nööri|tämä, -täq, -dä⁸² = nüü:r'mä (2.( nööriga märkima

nööserdä|mä, -q, -⁸³ endale ahnitsema; nööserdäs kyik' hindäle, jätä-i tõisilõ midägiq ahnitseb kõik endale, ei jäta teistele midagi

nööverdä|mä, -q, -⁸³ manööverdama

nübli|k, -gu, -kut¹³ malk

nü|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ = nudsima imema; lutsima

nü|gä, -ä, -kä²⁵ vetikad seisval veekogul, roheline kiht veel

nügä|ne, -dse, -st⁷ nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed