{"id":857,"date":"2023-11-14T08:45:24","date_gmt":"2023-11-14T08:45:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?page_id=857"},"modified":"2023-11-14T08:51:57","modified_gmt":"2023-11-14T08:51:57","slug":"kogumiskonverents-2011-teesid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/","title":{"rendered":"Kogumiskonverents 2011 teesid"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Frontaalse kogumist\u00f6\u00f6 valikud \u2013 Eesti Rahvaluule Arhiiv Kullamaa-v\u00e4lit\u00f6\u00f6d 2011<\/strong><br>Mari Sarv<br>Astrid Tuisk<br>Eesti Kirjandusmuuseum<br><a href=\"mailto:mari.sarv@folklore.ee\">mari.sarv@folklore.ee<\/a><br><a href=\"mailto:astrid.tuisk@folklore.ee\">astrid.tuisk@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Rahvaluule arhiivi missiooni ning p\u00f5hi\u00fclesannete hulka kuulub muuhulgas kaasajal leviva rahvaluule j\u00e4\u00e4dvustamine (ja kogumist\u00f6\u00f6 organiseerimine) v\u00f5imalikult representatiivselt \u2013 et k\u00e4ibel olev p\u00e4rimus oleks arhiivis esindatud. Seep\u00e4rast iseloomustatakse ka arhiivi v\u00e4lit\u00f6id s\u00f5naga \u201efrontaalsed\u201c \u2013 s.t et kogumist\u00f6\u00f6s ei piirduta vaid \u00fche kitsa teemavaldkonnaga, vaid eesm\u00e4rgiks on j\u00e4\u00e4dvustada v\u00f5imalikult kogu p\u00e4rimust valitud piirkonnas. Ometi on ka sellisel puhul rahvaluulekoguja ees ikkagi hulk valikuid.<\/p>\n\n\n\n<p>2011. aasta juunis viidi l\u00e4bi Eesti Rahvaluule Arhiivi v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Kullamaa kihelkonda. Kogujate peatuspaigaks sai Liivi m\u00f5isa endine viinak\u00f6\u00f6k, kus pikka aega asus kool. Traditsiooniliselt jagatakse kogujate vahel \u00e4ra k\u00fclad, kuhu keegi suundub. Nii liikusid kaks n\u00e4dalat j\u00e4rjest igal hommikul kaheksa, vahel ka k\u00fcmme inimest piirkonda laiali, et koguda rahvaluulet.<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvaluule m\u00f5iste on viimastel aegadel avardunud, uurijate huvid muutunud, samuti kogumistehnika (mis v\u00f5imaldab salvestada lakkamatult). Palap\u00f5hine kogumist\u00f6\u00f6 on suuresti asendunud intervjuup\u00f5hisega, mille juures toonitatakse m\u00f5lema osapoole, nii k\u00fcsitleja kui k\u00fcsitletava osalust. Puhta salvestuse asemel, kus intervjuu viiakse l\u00e4bi v\u00f5imalikult vaikses ruumis, hinnatakse autentset, elulist kogumissituatsiooni. Kirjaliku \u00fclest\u00e4hendamise asemel salvestatakse kogu olukord erinevate digitaalsete salvestusaparaatidega, sageli mitme erinevaga (helisalvesti ja video) samaaegselt.<\/p>\n\n\n\n<p>Peatume oma \u00fclevaates p\u00f5hjalikumalt valikutel, mis tuli lahendada juba k\u00fcsitlusjuhiste koostamise k\u00e4igus ning igahommikustel suuniste andmisel. Valikuid tuli teha ka konkreetse k\u00fcsitlussituatsiooni ajal. Mitmeid otsuseid (nt filmimismahu) kirjutas ette raha \u2013 seekordne eelarve oli kasin. Arvestada tuli ka konkreetsete kogujatega, sest iga\u00fchel on oma kitsam huvi, kogumistava ning oskused.<\/p>\n\n\n\n<p>Arutleme j\u00e4rgmiste k\u00fcsimuste \u00fcle, mis seekordsetel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del enim ette tulid ja l\u00e4bim\u00f5tlemist vajasid.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas v\u00f5i kuhu suunata intervjuud, et salvestus j\u00e4\u00e4ks rahvaluulekeskseks? Milline oleks teemavalik?<\/p>\n\n\n\n<p>Kellega r\u00e4\u00e4kida &#8211; kas p\u00e4\u00e4sta kaduvaid teadmisi vanemalt p\u00f5lvkonnalt, k\u00fcsitleda ainult kohalikke v\u00f5i \u00fcritada r\u00e4\u00e4kida k\u00f5igiga, olenemata nende soost, vanusest ning rahvuslikust kuuluvusest? Kui palju ja mida ikkagi salvestada, filmida, pildistada?<\/p>\n\n\n\n<p>Valikud m\u00f5jutavad kogumist\u00f6\u00f6 tulemust. Valikute t\u00e4htsusele v\u00e4lit\u00f6\u00f6del p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu ka soome folklorist Seppo Knuuttila. Ta kirjeldab t\u00e4nase kultuuri-uurija kogumist\u00f6\u00f6d v\u00f5rgu-kujundi abil: \u201e\/Varasemal ajal on\/ tegelikkust vaadeldud nagu merd, kuhu kultuuri-uurija oma v\u00f5rgu heidab. V\u00f5rgu silmade suurusest s\u00f5ltub see, missuguseid kalu sinna kinni j\u00e4\u00e4b. T\u00e4nap\u00e4evane kultuuriuurimus on aga huvitatud ka sellest, kes v\u00f5rgu on kudunud, kes seda kasutab ning miks ja kus koguja v\u00f5rgu merre heidab.\u201d \/Tutkija luo kohteensa (ja vastaa siit\u00e4), rmt-s Vaeltavat metodit, 2010\/.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kogemuslugudele keskenduv uurimist\u00f6\u00f6 pere- ja suhtefoorumeis. Informeeritud n\u00f5usolekuga seonduvast<\/strong><br>Maili Pilt<br>Tartu \u00dclikool<br><a href=\"mailto:maili.pilt@ut.ee\">maili.pilt@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Internetifoorumid on kogemuste vahetamiseks soodne keskkond. Foorumid v\u00f5imaldavad sarnaste huvidega inimestel kohtuda, informatsiooni ja kogemusi vahetada kodust v\u00f5i kontorist lahkumata. Minu uurimist\u00f6\u00f6 keskmes olevates pere- ja suhtefoorumites on aja jooksul v\u00e4lja kujunenud inimeste \u00fchistest huvidest m\u00f5jutatud, \u00fches v\u00f5i teises r\u00fchmaruumi (s. o alamfoorumi) osas aktsepteeritud kogemuslood.<br>Need, enamasti \u201emina\u201c vormis, inimeste (sageli v\u00e4ga isiklikke) tundeid ja hinnanguid sisaldavad lood kirjeldavad foorumiliikmete v\u00f5i nende l\u00e4hedaste argielu ning t\u00e4hts\u00fcndmustega seotud kogemusi. Kui kogemustest jutustajad ise saavad internetifoorumite v\u00f5imalusi \u00e4ra kasutades esineda varjunimede all v\u00f5i anon\u00fc\u00fcmselt, siis paigad ja teiste osapoolte nimed v\u00f5ivad kogemuslugudes olla otse v\u00e4lja \u00f6eldud. Samuti v\u00f5ivad jutustajad, looga seotud isikud ning tegevuspaigad olla tekstide lugejaile \u00fcksnes kirjelduste p\u00f5hjal \u00e4ratuntavad.<br>Pere- ja suhtefoorumites esinevad kogemuslood on s\u00fcnnituslood, suhtelood, lood naljakatest juhtumitest, aga ka n\u00e4iteks lood \u00fcleloomulikest kogemustest. Minu uurimist\u00f6\u00f6ga seoses huvitab mind muuhulgas internetifoorumeisse kirjutatud kogemuslugude \u00fclesehitus, kirjutajate ajendid ning kollektiivne kirjutamissituatsioon, milles neid tekste luuakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna kogemuslood internetifoorumeis ei ole suunatud v\u00f5imalikule uurijale, need on kirja pandud eesm\u00e4rgiga vahetada informatsiooni, saada abi, abistada v\u00f5i veeta lihtsalt vaba aega sarnaste huvidega inimeste seltsis, siis olen foorumeist tekste kopeerides ja oma isiklikku arvutisse salvestades tabanud end ikka ja j\u00e4lle m\u00f5ttelt, kuiv\u00f5rd eetiline on see tegevus, mida ma teen. Kas enda ja oma l\u00e4hedaste kogemusi foorumikeskkonnas jagavad inimesed soovivad saada uuritud? Kas nad \u00fcldse teadvustavad endale sellist v\u00f5imalust? T\u00f5siseim probleem, mida sellega seoses n\u00e4en, puudutab kogutud tekstide kasutamist uurimuste n\u00e4itetekstidena.<br>Internetifoorumisse kirjutatud kogemuslugude isiklikkus, seotus tegeliku elu s\u00fcndmuste ning inimestega on siin minu jaoks t\u00f5statanud k\u00fcsimuse informeeritud n\u00f5usoleku vajalikkusest ja v\u00f5imalikkusest. Mind on hakanud huvitama probleemid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5iks tarvidus informeeritud n\u00f5usoleku j\u00e4rele s\u00f5ltuda sellest, millist laadi kogemusi ja informatsiooni vahendab konkreetne tekst;<\/li>\n\n\n\n<li>kuidas on v\u00f5imalik foorumisse kirjutatud tekstide autoritega n\u00f5usoleku saamiseks kontakteeruda;<\/li>\n\n\n\n<li>ning mil viisil peaksin uurijana kogemuslugude tsiteerimisel ja viitamisel arvestama nende kirjapanijate v\u00f5imaliku privaatsusesooviga juhul, kui informeeritud n\u00f5usolekut ei ole olnud<br>v\u00f5imalik hankida?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Selleks, et saada aimu pere- ja suhtefoorumeis enda isiklikest ja oma l\u00e4hedaste kogemustest kirjutavate inimeste potentsiaalsetest ootustest seoses minu uurimist\u00f6\u00f6ga, levitasin 2011. aasta oktoobrikuus internetikeskkondade www.kodutud.com, www.perekool.ee, www.nupsu.ee, www.perefoorum.ee, www.pereklubi.com ja naistekas.delfi.ee foorumites uurijaeetikateemalist k\u00fcsimustikku. Selles palusin foorumiliikmeil vastata informeeritud n\u00f5usolekuga seonduvatele k\u00fcsimustele, viidates situatsioonile, kus uurija soovib kasutada foorumisse kirjutatud kogemuslugusid oma uurimist\u00f6\u00f6 n\u00e4itetekstidena. Ettekandes tutvustan k\u00fcsitluse tulemusi ning selle p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldusi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00dc Viljandi Kultuuriakadeemia p\u00e4rimuse kogumise projekt: v\u00e4lit\u00f6\u00f6d kui tellimust\u00f6\u00f6<\/strong><br>Liis Reha<br>Katre Koppel<br>Tartu \u00dclikool<br><a href=\"mailto:liis.reha@ut.ee\">liis.reha@ut.ee<\/a><br><a href=\"mailto:katrekoppel@gmail.com\">katrekoppel@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>2012. aasta maikuus t\u00e4histab Tartu \u00dclikooli Viljandi Kultuuriakadeemia (edaspidi T\u00dc VKA) oma 60. juubelit. 2011. aasta talvel p\u00f6\u00f6rdus T\u00dc VKA juhtkond Tartu \u00dclikooli etnoloogia ja folkloristika \u00fcli\u00f5pilasi \u00fchendava organisatsiooni Tartu Nefa R\u00fchma poole sooviga pakkuda osalemisv\u00f5imalust p\u00e4rimuse kogumise projektis. Projekti eesm\u00e4rkideks oli koguda T\u00dc VKA (ja selle institutsionaalsete eellaste) koolip\u00e4rimust, soodustada \u00fcli\u00f5pilaste teadustegevust ning koost\u00f6\u00f6d Tartu \u00dclikooli ja T\u00dc VKA tudengite vahel. Tartu Nefa R\u00fchma \u00fclesandeks sai korraldada v\u00e4lit\u00f6\u00f6d T\u00dc VKA vilistlaste, t\u00f6\u00f6tajate ja praeguste \u00fcli\u00f5pilaste hulgas ning v\u00e4lit\u00f6\u00f6del kogutud koolip\u00e4rimuse p\u00f5hjal koostada 60. juubeliks artiklikogumik. Koolip\u00e4rimuse kogumine algas 2011. aasta mais ning j\u00e4relkogumine kestab k\u00e4esoleva aasta l\u00f5puni. T\u00dc VKA v\u00e4lit\u00f6id viivad l\u00e4bi Tartu Nefa R\u00fchma liikmed, Tartu \u00dclikooli etnoloogia ja folkloristika \u00fcli\u00f5pilased ning T\u00dc VKA \u00fcli\u00f5pilased. Siiani on v\u00e4lit\u00f6\u00f6del osalenud 27 inimest, tehtud on \u00fcle 60 suulise intervjuu rohkem kui 70 informandiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6de koordineerimine ja informantidega kontakti loomine on suures osas toimunud interneti teel.<\/p>\n\n\n\n<p>Anname oma ettekandes \u00fclevaate T\u00dc VKA koolip\u00e4rimuse kogumisel esinenud probleemidest \u2013 peamisteks m\u00e4rks\u00f5nadeks on informantide andmekaitse, enesetsensuur ning kogutud materjali kasutamine artiklite kirjutamisel. Keskendume eetika k\u00fcsimustele, millega on kokku puutunud nii v\u00e4lit\u00f6\u00f6del osalejad, v\u00e4lit\u00f6\u00f6de koordinaatorid kui ka p\u00e4rimusgrupp ise. N\u00e4itame koolip\u00e4rimuse \u201etundlikke\u201c aspekte ning vaatleme, kuidas eelnimetatud probleemid ja k\u00fcsimused on seotud asjaoluga, et T\u00dc VKA v\u00e4lit\u00f6\u00f6d on tellimust\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>&#8220;Kord olin ma r\u00f6\u00f6vlite pealik\u2026\u201c M\u00f5tteid osalusest ja vaatlusest, folkloristika ja p\u00e4riselu piiridest<\/strong><br>Eda Pomozi<br>Budapesti Lor?nd E\u00f6tv\u00f6si nimeline \u00dclikool, Tartu \u00dclikool<br><a href=\"mailto:edapomozi@gmail.com\">edapomozi@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks toredamaid kogumisviise minu jaoks on olnud osalusvaatlus. See on olukord, kus p\u00e4rimuse koguja \u00fchtaegu osaleb aktiivselt oma informantide n-\u00f6 p\u00e4riselus ja teisalt vaatleb seda protsessi ka k\u00f5rgemalt, uurija tasandilt, teadmisega, et tahab sellest tulevikus r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i kirjutada \u00fchele teisele inimr\u00fchmale, neile, keda ta omaenese t\u00f6ises \u201ep\u00e4riselus\u201c kolleegideks v\u00f5ib nimetada. Kust aga l\u00e4hevad sellise kogumisviisi puhul piirid informantide elu ja uurija oma elu vahel, kus algab ja l\u00f5peb see ala, millest tohib v\u00e4ljaspool oma r\u00fchma piire k\u00f5nelda ja millest mitte? Kus algavad ja l\u00f5pevad sel puhul r\u00fchmade piirid? Kas \u2013 \u00fcldjuhul ideaalseks peetav p\u00e4rimuse tema loomulikus kontekstis kogumine on ikkagi ideaalne? M\u00f5neti ausam informandi suhtes tundub klassikaline k\u00fcsitluskavadega intervjuumeetod, kus nii k\u00fcsija kui vastaja teavad, et on v\u00f5\u00f5rad ja et seda infot kasutavad veel kolmandadki isikud kusagil arhiivis. Samas on osalusvaatlus, milles uurija oma informantide maailmale hoopis l\u00e4hemale j\u00f5uab, v\u00f5rreldamatult huvitavam kogumismeetod.<br>\u201eKurat, ma ei r\u00e4\u00e4gi sulle enam midagi, kui sa viid selle folkloristide k\u00e4tte!\u201c olen \u00fcsna sageli kuulnud oma n-\u00f6 p\u00e4risellu kuuluvate inimeste k\u00e4est, keda oleksin tahtnud informandina kasutada. Tavaliselt on sellele, eriala seisukohalt \u00fcsna karmile \u00fctlusele, j\u00e4rgnenud pehmendus: \u201ePane oma aparaadid \u00e4ra ja ma r\u00e4\u00e4gin\/laulan sulle. Vaat kui sa need asjad minu k\u00e4est \u00e4ra \u00f5pid ja ise edasi r\u00e4\u00e4gid\/laulad, oma s\u00f5prade hulgas, vaat siis on asi \u00f5ige. Oma loona pane see kirja v\u00f5i laula linti ja siis tee mis tahad temaga.\u201c<br>Miks folkloriste peljatakse? Olen selle kohta k\u00fcsinud ja vastused jagunevad \u00fcldiselt kaheks: \u00fcks osa inimesi eelistaks (tavaliselt on need v\u00f5\u00f5rad, kellele tegelikult meeldib su huvi tema elu ja tegemiste vastu), et folklorist oleks (\u00fchtlasi ka) ajakirjanik. See t\u00e4hendaks, et kui ma t\u00e4na teda pildistan ja k\u00fcsitlen, siis hiljemalt j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal ilmub kusagil lugu, ning informant saab uhkust tunda oma sugulaste ja naabrite ees. See on meediast tuttav, v\u00f5rdlemisi kindlate reeglitega, paljud igatsevad sellist kogemust. Kui aga k\u00fcsitleja \u00fctleb, et ta just ajakirjanik pole ning et materjal satub kusagile arhiivi ja saab seal uuritud ning avaldatud vahest ehk aastate p\u00e4rast, siis mis m\u00f5tet on kiiret tuntust igatseval informandil end sellisele avada?<br>Teine p\u00f5hjus, miks folkloriste peljatakse on aga hoopis teistsugune. P\u00e4rimus on miski, mis moodustab r\u00fchma \u201emeie\u201c-tunde. Folklorist kui koguja v\u00f5idakse sellesse r\u00fchma vastu v\u00f5tta, kuid tundmatuid kolmandaid enam mitte. \u00dchelt poolt v\u00f5idakse v\u00e4ga hinnata lugude arhiivi sattumist, kuid teisalt kardetakse nendesamade lugude vales kontekstis v\u00f5i v\u00f5ltsi tooniga esituses lavale sattumist \u2013 sellelaadseid kogemusi praegusel vanemal p\u00f5lvkonnal paraku leidub. P\u00e4rimust tahetakse oma kogukonnale hoida. Laval poleks see neile enam sama, vaid meenutaks juba n\u00e4item\u00e4ngu.<br>Seekordses ettekandes otsin l\u00e4bi konkreetsete n\u00e4idete piire ning kuldseid keskteid inimeseks ja uurijaks-folkloristiks olemise vahel. Teen seda kahe maa, Eesti ja Ungari n\u00e4itel, millest \u00fcks on mulle s\u00fcnnip\u00e4raselt oma ja teine t\u00e4iskasvanueas omaseks saanud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00e4lit\u00f6\u00f6 kui koost\u00f6\u00f6projekt ERMi 2010. ja 2011. aasta udmurdi ja vepsa-karjala v\u00e4lit\u00f6\u00f6de n\u00e4itel<\/strong><br>Svetlana Karm<br>Eesti Rahva Muuseum<br><a href=\"mailto:svetlana.karm@erm.ee\">svetlana.karm@erm.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Rahva Muuseum on tuntud kui soome-ugri kultuuride uurija ja p\u00e4randi talletaja. Suurem osa muuseumi soome-ugri kogusid on talletatud n\u00f5ukogude ajal, kui v\u00e4lit\u00f6id korraldada, esemeid koguda ja kaasa tuua oli suhteliselt lihtne, elati ju \u00fche riigi piires. T\u00e4nap\u00e4evane museoloogiline kogumist\u00f6\u00f6 Venemaa soome-ugri aladel eeldab eriti head koost\u00f6\u00f6d ja koosk\u00f5lastamisi kohalike kultuuri-ja teadusasutuste ning v\u00f5imudega, sest tegemist on kultuuriv\u00e4\u00e4rtustega, mille v\u00e4ljavedu on t\u00e4pselt reglementeeritud. Koost\u00f6\u00f6d teiste sarnaste huvide ja kogumispoliitikaga muuseumide v\u00f5i akadeemiliste institutsioonidega eeldab ka ICOMi eetikakoodeks, mis s\u00e4testab museoloogilise kogumist\u00f6\u00f6 p\u00f5hilisi printsiipe.1<\/p>\n\n\n\n<p>Aastatel 2010 ja 2011 olen olnud tegev v\u00e4lit\u00f6\u00f6de korraldamisega Udmurtiasse, Leningradi oblastisse ning Karjala vabariiki tehes koost\u00f6\u00f6d Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ning Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga (alates septembrist 2011 \u2013 Karjala Vabariigi Rahvusmuuseum). V\u00e4lit\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rgiks on olnud lisaks uurimist\u00f6\u00f6le ja audiovisuaalsele dokumenteerimisele ka esemete kogumine ja fotopannoode tegemine tulevase p\u00fcsin\u00e4ituse jaoks. Kultuuri eksponeerimine muuseumiruumis t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4eval mitme esitusvormi koosesinemist, k\u00f5rgtehnoloogia kasutamist ja interaktiivsust. V\u00e4lit\u00f6\u00f6l osalesid koos teaduritega ka fotograaf ning videooperaator. ERMi pikaajaline kogemus on n\u00e4idanud, et museoloogilises uurimis- ja kogumist\u00f6\u00f6s on kompleksne v\u00e4lit\u00f6\u00f6, kus osalevad erinevate alade spetsialistid, \u00fcks tulemuslikumaid kultuuri talletamise viise. Professionaali tehtud foto, film v\u00f5i joonis on tihtipeale parema kvaliteediga ning \u00fchtlasi heaks materjaliks nii uurimist\u00f6\u00f6s kasutamiseks kui ka eksponeerimiseks n\u00e4itusepinnal v\u00f5i tr\u00fckises.<\/p>\n\n\n\n<p>Aastatel 2010 ja 2011 olen olnud tegev v\u00e4lit\u00f6\u00f6de korraldamisega Udmurtiasse, Leningradi oblastisse ning Karjala vabariiki tehes koost\u00f6\u00f6d Venemaa Teaduste Akadeemia Uurali osakonna Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi ning Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga (alates septembrist 2011 \u2013 Karjala Vabariigi Rahvusmuuseum). V\u00e4lit\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rgiks on olnud lisaks uurimist\u00f6\u00f6le ja audiovisuaalsele dokumenteerimisele ka esemete kogumine ja fotopannoode tegemine tulevase p\u00fcsin\u00e4ituse jaoks. Kultuuri eksponeerimine muuseumiruumis t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4eval mitme esitusvormi koosesinemist, k\u00f5rgtehnoloogia kasutamist ja interaktiivsust. V\u00e4lit\u00f6\u00f6l osalesid koos teaduritega ka fotograaf ning videooperaator. ERMi pikaajaline kogemus on n\u00e4idanud, et museoloogilises uurimis- ja kogumist\u00f6\u00f6s on kompleksne v\u00e4lit\u00f6\u00f6, kus osalevad erinevate alade spetsialistid, \u00fcks tulemuslikumaid kultuuri talletamise viise. Professionaali tehtud foto, film v\u00f5i joonis on tihtipeale parema kvaliteediga ning \u00fchtlasi heaks materjaliks nii uurimist\u00f6\u00f6s kasutamiseks kui ka eksponeerimiseks n\u00e4itusepinnal v\u00f5i tr\u00fckises.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\"\/>\n\n\n\n<p>1 ICOMi eetikakoodeks<\/p>\n\n\n\n<p><strong>M\u00f5ttepeatusi Ingerimaa reisilt 2011.aasta suvel<\/strong><br>Liilia Laaneman<br>Juha-Matti Aronen<br>Tartu \u00dclikool<br><a href=\"mailto:liilia.laaneman@ut.ee\">liilia.laaneman@ut.ee<\/a><br><a href=\"mailto:aronen@ut.ee\">aronen@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu Ingerisoomlaste Seltsi liikmed korraldasid k\u00e4esoleva aasta suvel, 9.\u201313. juulil, ekspeditsiooni L\u00e4\u00e4ne- ja Kesk-Ingerisse. S\u00f5it oli j\u00e4tkuks 2010. aastal alustatud Ingerimaa v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele.<\/p>\n\n\n\n<p>Reisi esimestel p\u00e4evadel viibisime Soikkolas, osalesime isurite peol ja tutvusime Savim\u00e4e-Viistina k\u00fcladega. Ekspeditsiooni teisel poolel jaguneti kaheks grupiks, millest \u00fcks s\u00f5itis v\u00e4ikebussiga v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele Kesk-Ingerisse (Tuutari ja Kupanitsa kihelkondadesse) ja teine jalgratastega Kurkola poolsaarele.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks tavalistele v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega seotud eetilistele k\u00fcsimustele (vastutus rahastajate ees, kodudes elamine jne) tuli ekspeditsioonil arvestada ka n\u00e4iteks sellega, et:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>l\u00e4\u00e4nepoolne Ingerimaa on piiritsoon,<\/li>\n\n\n\n<li>olime samaaegselt mitmes rollis: esinejad ja kogujad,<\/li>\n\n\n\n<li>Kurkolas oli peamiseks informandiks \u00fcks meie oma grupi liikmetest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Tutvustame oma ettekandes v\u00e4lit\u00f6\u00f6retke kronoloogiat ja peatume m\u00f5nedel v\u00e4lit\u00f6\u00f6s ilmnenud eetilisel k\u00fcsimusel. Suvise ekspeditsiooni k\u00e4igus ilmnes, et ajaloolise Ingerimaa paikadessse on kindlasti vajalik teha ka edaspidi pikemaid kogumisretki. Meie seekordne s\u00f5it oli pigem eelt\u00f6\u00f6ks sellele, et tuleval suvel oskaksime arvesse v\u00f5tta ka eetikaga seonduvaid probleeme.<br>Lisaks kogumisele oli s\u00f5idul suur t\u00e4hendus ka r\u00fchma liikmete identiteedi konstrueerimisele, sest suuremale osale grupi liikmetest oli see esmakordne tutvumine piirkonnaga, kust p\u00e4rinevad nende esivanemad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eluloointervjuud kui keeleuurimise allikas Peterburi eestlaste eluloointervjuude n\u00e4itel<\/strong><br>Lea J\u00fcrgenstein<br>Tartu \u00dclikool<br><a href=\"mailto:leastein@suomi24.fi\">leastein@suomi24.fi<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Eluloointervjuud pakuvad uurijatele hulgaliselt materjali: n\u00e4iteks saab nende kaudu vaadelda teatud s\u00fcndmusi ja j\u00e4lgida sotsiaalsete protsesside arengut \u00fchiskonnas. Keeleteadlasele v\u00f5ib intervjuu \u2013 seejuures ka eluloointervjuu \u2013 olla keele uurimise allikas, v\u00f5imaldades uurida \u00fche grupi suulist keelekasutust, vestluse arendamise viise ja suhtlusstrateegiaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ajavahemikul 2009\u20132011 olen salvestanud Peterburi eestlaste keelekasutust nende suulise keele uurimise eesm\u00e4rgil. Peterburi eestlaskonda v\u00f5ib jagada tinglikult kaheks r\u00fchmaks:<br>1) 19. sajandi l\u00f5pul v\u00f5i 20. sajandi alguses Peterburi v\u00f5i selle l\u00e4hikonda v\u00e4lja r\u00e4nnanud eestlaste j\u00e4reltulijad;<br>2) p\u00e4rast II maailmas\u00f5da Eestist Venemaale l\u00e4inud ja hiljem Peterburi elama asunud eestlased (Peterburi k\u00f5rgkoolidesse \u00f5ppima l\u00e4inud ja p\u00e4rast l\u00f5petamist sinna elama j\u00e4\u00e4nud; k\u00fc\u00fcditatud, kellel ei lubatud Eestisse naasta jt).<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekandes peatun kolmel aspektil.<\/p>\n\n\n\n<p>1) Informantide leidmine ja intervjuude temaatika. Peterburi eestlastega salvestatud intervjuude algne eesm\u00e4rk oligi ennek\u00f5ike talletada keeleainest. K\u00f5nelejad r\u00e4\u00e4kisid aga k\u00f5ige meelsamini oma elust ja nii kujuneski usutlusest eluloointervjuu. Minu k\u00fcsimused puudutasid informantide (keelejuhtide) eluk\u00e4iku Peterburis, nende vanemaid ja perekonnaelu, suhtlemist Eestis elavate sugulaste ja s\u00f5pradega, eesti keele r\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imalusi ning eestlaste kohalikku seltsielu.<\/p>\n\n\n\n<p>2) Informantide unikaased kogemused, nende interpretatsioon.. Eluloointervjuud peegeldavad k\u00f5nelejate reaalsusek\u00e4sitlust antud ajahetkel. Informantide lugudest torkavad silma teemad, millel peatutakse pikemalt, samuti need valdkonnad, millest m\u00f6\u00f6da minnakse v\u00f5i mida r\u00f5hutatult v\u00e4lditakse.<\/p>\n\n\n\n<p>3) Informantide kakskeelne keelekasutus. Intervjuud keeleuurimise allikana pakuvad v\u00f5imalusi uurida, millistes situatsioonides kakskeelne keelejuht kasutab eesti v\u00f5i vene keelt ning milline on vene keele m\u00f5ju eesti keele kui esimese keele oskusele.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ammutame v\u00f5i anname?<\/strong><br>Jaan Sudak<br>Moon Meier<br>Tartu \u00dclikool<br><a href=\"mailto:sudakjaan@gmail.com\">sudakjaan@gmail.com<\/a><br><a href=\"mailto:moon.meier@gmail.com\">moon.meier@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Ettekanne on ajendatud kogemustest ja k\u00fcsimustest, mis on tekkinud uurija ja intervjueeritava rollide, rolliootuste ning nende muutumise kohta. K\u00e4ibib teatud stereot\u00fc\u00fcp selle kohta, kes on Folklorist ja milline on \u00f5ige Informant. Aeg, olud ja uurimisfookused on muutunud, ent juba Jakob Hurda ajal kehtestunud rollijaotus m\u00f5jutab meid endiselt. Uurija korjab, informant annab. Suhtlusmudel on vana \u2013 kuigi v\u00e4lit\u00f6\u00f6 peaks olema dialoog mitte \u00fclekuulamine. Uurijana kaldume informanti j\u00e4tkuvalt objektistama, meid endid tajutakse institutsioonina. See surub suhtluse kitsastesse raamidesse ja kahek\u00f5net ei teki.<\/p>\n\n\n\n<p>Rahvaluuleteaduses \u2013 seminarides, artiklites, aruteludes \u2013 on v\u00e4lit\u00f6\u00f6del toimuva suhtluse vastastikususest k\u00f5neldud palju ja p\u00f5hjalikult, teoreetiliselt oleme k\u00f5ik dialoogilisusest ja vastastikusest m\u00f5jutamisest teadlikud. Praktikas usub intervjueeritav sageli siiski, et peab vastama teatud ootustele, vastama \u00f5igesti. Uurija omakorda l\u00e4heb &#8220;saaki jahtima&#8221; \u2013 infot, p\u00f5nevat ja rikast materjali saama, m\u00f5tlemata, kas ja mida tal aja, usalduse ja energia, mida talle p\u00fchendatakse, vastu anda on. Kuiv\u00f5rd me \u00fcldse oskame suhelda, sageli meist v\u00e4ga erinevate inimestega, keda v\u00e4lit\u00f6\u00f6del kohtame? Kuidas informandid meid n\u00e4evad? Kuidas m\u00e4rgata erinevust kombekohase tagasihoidlikkuse ja t\u00f5elise soovi mitte olla &#8220;uuritav&#8221; vahel?<\/p>\n\n\n\n<p>Eraldi k\u00fcsimustering on seotud uurija enesereflektsiooniga. Enne kellegi hoovi astumist tuleks korraks oma (isiklik) eesm\u00e4rk l\u00e4bi m\u00f5elda, enesele \u00e4ra p\u00f5hjendada, mida, miks ja kuidas ma sinna tegema l\u00e4hen. Mida ma taotlen? Kuidas s\u00e4\u00e4sta nii ennast kui ka suhtluspartnerit m\u00f5ttetu aja- ja energiakao eest (nt l\u00f5putu \u00fche ja sama materjali kogumine, teadmata, mis sellest edasi saab v\u00f5i kas keegi seda kunagi kasutab)? Kuidas saada hakkama omaenda ebamugavustunde ja intervjueerimiskrambiga?<\/p>\n\n\n\n<p>Kogemusi, n\u00e4iteid ja v\u00e4iteid on meil v\u00f5tta kahest v\u00e4lit\u00f6\u00f6retkest Kihnu, teatrip\u00e4rimuse kogumisest ning oma isiklike uurimist\u00f6\u00f6dega seotud suhtlussituatsioonidest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kohalolu ja sekkumine: m\u00f5tteid kahest erinevast v\u00e4lit\u00f6\u00f6st Tallinnas ja Kihnus<\/strong><br>Liisi Laanemets<br>Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia<br><a href=\"mailto:liisilaanemets@yahoo.com\">liisilaanemets@yahoo.com<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Antropoloogias kujutab v\u00e4lit\u00f6\u00f6 endast \u00fcht selle distsipliini kesksemat n\u00e4htust, mida \u00fcmbritseb p\u00fchalik aura. Seda peetakse antropoloogi rites de passageiks, sisenemaks n-\u00f6 p\u00e4ris antropoloogide kilda. See on traditsiooniliselt t\u00e4hendanud pikaajalist viibimist eksootilise \u201cteise\u201d juures, \u00e4ra l\u00f5igatuna oma tavap\u00e4rasest kodust ja \u00fcmbrusest. T\u00e4nap\u00e4eva antropoloogias ei pea v\u00e4lit\u00f6\u00f6 ilmtingimata t\u00e4hendama ruumilist \u00e4raolekut oma kodust. Kauge ja l\u00e4hedase vastandus pole enam nii tugev kui distsipliini algusaegadel, v\u00e4lit\u00f6\u00f6 koht konstrueeritakse mitte niiv\u00f5rd ruumilistes m\u00f5\u00f5tmetes, kuiv\u00f5rd l\u00e4bi antropoloogi ja \u201eteise\u201c defineerimise. Seet\u00f5ttu on l\u00e4bi \u201eteise\u201c uurimise \u00fcha enam liigutud kohalike marginaalide (n\u00e4iteks kohalike subkultuuride v\u00f5i rahvusv\u00e4hemuste) uurimisse.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4sitlen oma ettekandes kahe v\u00e4lit\u00f6\u00f6 kogemust. Neist esimene on koduantropoloogia valda paigutuv v\u00e4lit\u00f6\u00f6 Tallinna setode leelokoori \u201eS\u00f5sar\u00f5\u201c juures. Tegin seda kahe hooaja (2009\/2010 ning 2010\/2011) v\u00e4ltel proovides, esinemistel ja v\u00e4ljas\u00f5itudel Tallinna \u00dclikooli Eesti Humanitaarinstituudis valminud antropoloogia magistrit\u00f6\u00f6 tarbeks. Tegu oli pikaajalise v\u00e4lit\u00f6\u00f6ga, mille jooksul elasin oma tavalist igap\u00e4evaelu, seda samaaegselt v\u00e4lit\u00f6\u00f6-eluga sidudes. \u00dchelt poolt andis v\u00e4lit\u00f6\u00f6 pikaajalisus v\u00f5imaluse antud kogukonna ellu p\u00f5hjalikult sisse elada ja omaks saada, teiselt poolt kippus leelokooris k\u00e4imine muutuma meeldivaks hobiks, mis uinutas kohati antropoloogi valvsuse.<\/p>\n\n\n\n<p>Eelpoolkirjeldatud kogemuse t\u00f5husamaks anal\u00fc\u00fcsimiseks k\u00f5rvutan seda m\u00f6\u00f6dunudsuvise EMTA p\u00e4rimusmuusika eriala tudengite v\u00e4lit\u00f6\u00f6ga Kihnus. Viie p\u00e4evaga, mis k\u00e4tkesid endas nii ette kokku lepitud kohtumisi, \u00fcritusi ja kontserte, kui ka spontaanseid jutuajamisi kohalikega, said ekspeditsioonist osav\u00f5tnud v\u00e4ga mitmek\u00fclgse, v\u00e4rvika ja kontsentreeritud pildi Kihnu elust ja muusikamaailmast.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma olemuselt ja eesm\u00e4rkidelt olid need kaks v\u00e4lit\u00f6\u00f6d minu jaoks v\u00e4ga erinevad, ent osalusvaatluse kaudu sekkumise seisukohalt ning tekkida v\u00f5ivate eetiliste probleemide vaatepunktist \u00fcsnagi sarnased. Koduantropoloogias, nagu kohalike marginaalide uurimises \u00fcle\u00fcldse, n\u00e4ib eetiliste pudelikaelade arv t\u00e4nu kattuvale kultuuriruumile minimaliseeritud olevat. Ometi v\u00f5ib t\u00f5statuvate k\u00fcsimuste arv hoopis suurem olla kui t\u00e4iesti tundmatus \u00fcmbruses. Seda ehk just nimelt ka positiivse eelh\u00e4\u00e4lestuse t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma ettekandes k\u00e4sitlengi kahe erineva kogemuse varal antropoloogi \/ uurija \/ koguja kohalolu ja sekkumist ning sellest tulenevaid (eetilisi) otsuseid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>N\u00e4itus<\/strong><br><strong>S\u00f5rvemaa paigad ja inimesed. Vanu fotosid Eesti Rahvaluule Arhiivist*<\/strong><br>Koostanud Eda Kalmre<br>Kujundanud Artur Kuus<\/p>\n\n\n\n<p>Mandrist kauge S\u00f5rvemaa on paelunud nii fotograafe kui rahvaluule kogujaid. N\u00e4iteks 20. sajandi alguses on oma t\u00f6id ja tegemisi toimetavaid s\u00f5rulasi pildistanud Johannes P\u00e4\u00e4suke ja Carl Oswald Bulla. Varasemad k\u00e4sikirjalised rahvaluule j\u00e4\u00e4dvustused Ansek\u00fcla ja J\u00e4maja kihelkondadest on tehtud p\u00f5hiliselt 19. sajandi teisel poolel. S\u00f5rve vanade laulude, kommete, juttude, uskumuste ja vanas\u00f5nade \u00fclest\u00e4hendajateks on olnud n\u00e4iteks baltisaksa kiriku\u00f5petaja Johan Henrich Rosenpl\u00e4nter (1782-1846), soome rahvaluuleteadlane Aukusti Robert Niemi (1869-1931), aga ka Nikolai Kann (1873-1948) ja Rudolf Kallas (1851-1913) ning paljud kohalikest inimestest kogujad, kes rahvusliku \u00e4rkamise ajal Jakob Hurdale ja Matthias Johann Eisenile ning alates 1927. aastast Eesti Rahvaluule Arhiivile oma kaast\u00f6id saatsid.<br>Eesti Rahvaluule Arhiivi \u00fched esimesed S\u00f5rvemaa paikadest ja inimestest tehtud fotod on pildistatud Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e poolt 1936. aastal kui nad koos Herbert Tamperega Saaremaal rahvatantse kogumas k\u00e4isid. Teised varasemad rahvaluule kogumist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tehtud fotod on pildistatud rahvaluule arhiivi stipendiaatide Aino Ahuranna ja Amanda Raadla 1937. aasta suvisel kogumismatkal J\u00e4maja ja Ansek\u00fcla kihelkonda. Tollaste p\u00f5hiliselt Amanda Raadla tehtud fotode hulgas on j\u00e4\u00e4dvustused Ansek\u00fcla poiste m\u00e4ngudest ja mitmetest p\u00e4rimusega seotud paikadest S\u00f5rves.<br>Fotode tegemine v\u00e4lit\u00f6\u00f6del ei olnud tol ajal tavaline ja laulikuid ning jutustajaid ei olnud veel eriti kombeks pildistada. Siiski, 1937. aasta suvel p\u00e4lvis kogujate erilise t\u00e4helepanu laulik Ann Niit Ansek\u00fclast. Tema oli k\u00fclalaulikuna 1922. aastal Tallinnas rahvusmuuseumide rajamise toetuskontserdil koos paljude teiste rahvalaulikute ja \u2013pillimeestega esinemas k\u00e4inud. K\u00fcllap sellep\u00e4rast talletati kogujatele seitseteist uuemat rahvalaulu esitanud Ann Niidu elulugu ja temast tehti ka foto. Sellel n\u00e4itusel on k\u00f5rvuti rahvaluule arhiivile deponeeritud fotograaf Peeter Parikase fotod s\u00f5rulaste 1922. aasta Tallinnas k\u00e4igust ja Amanda Raadla 1937. aastal tehtud foto Ann Niidust.<br>Kui v\u00e4lja arvata Tallinna Pedagoogilise Instituudi \u00fcli\u00f5pilaste 1976\u20131977 toimunud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, siis v\u00f5ib k\u00fcll v\u00e4ita, et N\u00f5ukogude ajal ei olegi s\u00fcsteemsemaid mitmeid k\u00fclasid v\u00f5i koguni kihelkondi h\u00f5lmavaid rahvaluule kogumise v\u00e4lit\u00f6id S\u00f5rvemaale eraldi toimunud. Folkloristid on siia p\u00f5iganud p\u00e4evaks-paariks 1959., 1960., 1961. ja 1975. aastal \u00fcldiste Saaremaa ja Muhumaa v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus. Nendel kordadel on valdavalt keskendutud rahvalaulude talletamisele, on otsitud lauluoskajaid inimesi, \u00fcles kirjutatud m\u00f5nev\u00f5rra ka viise, lastelaule, pulmakombeid, keeleainest, tunduvalt v\u00e4hem jutte ja uskumusi. Nendelt v\u00e4lit\u00f6\u00f6delt on arhiivis fotomeenutusi p\u00f5hiliselt kogumist\u00f6\u00f6 ja laulikute-jutustajate kohta. Tollastel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del pildistati juba enam-v\u00e4hem k\u00f5iki lauljaid, ka neid, kellelt vahest ainult 1-2 laulu salvestati.<br>Rahvaluule arhiivis leiduvad vanad fotod memoreerivad p\u00e4rimuse kandjad, tavalised inimesed, kellest saavad n\u00fc\u00fcd alatiseks esitajad \u2013 laulikud ja jutustajad. Need fotod aitavad p\u00e4rimusteksti (muistendit, laulu, juttu, kommet jms) illustreerida: nad n\u00e4itavad muistenditega seotud kohti, mingi tegevuse (m\u00e4ngu) kulgemist, elamisviisile ja traditsioonidele viitavat (maastikud, kiiged, merem\u00e4rgid, kalap\u00fc\u00fcgiriistad jms). \u00dcldjuhul toetab foto rahvaluule teksti, kuid mitmete fotode tegemise motiivist ja s\u00f5numist saab aimu alles selle tegija reisip\u00e4evikut lugedes. N\u00e4ituse koostamise juures on peale fotode kasutatud nii p\u00e4rimustekste kui folkloristide matkap\u00e4evikuid.<\/p>\n\n\n\n<p>*N\u00e4itus on koostatud S\u00f5rvemaa esimeseks p\u00e4rimusp\u00e4evaks, mis toimus 6. augustil 2011. Salmel. N\u00e4ituse alaline asukoht on Salme kultuurimajas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Frontaalse kogumist\u00f6\u00f6 valikud \u2013 Eesti Rahvaluule Arhiiv Kullamaa-v\u00e4lit\u00f6\u00f6d 2011Mari SarvAstrid TuiskEesti Kirjandusmuuseummari.sarv@folklore.eeastrid.tuisk@folklore.ee Rahvaluule arhiivi missiooni ning p\u00f5hi\u00fclesannete hulka kuulub muuhulgas kaasajal leviva rahvaluule j\u00e4\u00e4dvustamine (ja kogumist\u00f6\u00f6 organiseerimine) v\u00f5imalikult representatiivselt \u2013 et k\u00e4ibel olev p\u00e4rimus oleks arhiivis esindatud. Seep\u00e4rast iseloomustatakse ka arhiivi v\u00e4lit\u00f6id s\u00f5naga \u201efrontaalsed\u201c \u2013 s.t et kogumist\u00f6\u00f6s ei piirduta vaid \u00fche kitsa teemavaldkonnaga, vaid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":853,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-857","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v20.12 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Kogumiskonverents 2011 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kogumiskonverents 2011 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Frontaalse kogumist\u00f6\u00f6 valikud \u2013 Eesti Rahvaluule Arhiiv Kullamaa-v\u00e4lit\u00f6\u00f6d 2011Mari SarvAstrid TuiskEesti Kirjandusmuuseummari.sarv@folklore.eeastrid.tuisk@folklore.ee Rahvaluule arhiivi missiooni ning p\u00f5hi\u00fclesannete hulka kuulub muuhulgas kaasajal leviva rahvaluule j\u00e4\u00e4dvustamine (ja kogumist\u00f6\u00f6 organiseerimine) v\u00f5imalikult representatiivselt \u2013 et k\u00e4ibel olev p\u00e4rimus oleks arhiivis esindatud. Seep\u00e4rast iseloomustatakse ka arhiivi v\u00e4lit\u00f6id s\u00f5naga \u201efrontaalsed\u201c \u2013 s.t et kogumist\u00f6\u00f6s ei piirduta vaid \u00fche kitsa teemavaldkonnaga, vaid [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-11-14T08:51:57+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"15 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/\",\"name\":\"Kogumiskonverents 2011 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-11-14T08:45:24+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-14T08:51:57+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dcritused\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Arhiiv\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kogumiskonverents 2011 ajakava\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":5,\"name\":\"Kogumiskonverents 2011 teesid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\",\"name\":\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"description\":\"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kogumiskonverents 2011 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kogumiskonverents 2011 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","og_description":"Frontaalse kogumist\u00f6\u00f6 valikud \u2013 Eesti Rahvaluule Arhiiv Kullamaa-v\u00e4lit\u00f6\u00f6d 2011Mari SarvAstrid TuiskEesti Kirjandusmuuseummari.sarv@folklore.eeastrid.tuisk@folklore.ee Rahvaluule arhiivi missiooni ning p\u00f5hi\u00fclesannete hulka kuulub muuhulgas kaasajal leviva rahvaluule j\u00e4\u00e4dvustamine (ja kogumist\u00f6\u00f6 organiseerimine) v\u00f5imalikult representatiivselt \u2013 et k\u00e4ibel olev p\u00e4rimus oleks arhiivis esindatud. Seep\u00e4rast iseloomustatakse ka arhiivi v\u00e4lit\u00f6id s\u00f5naga \u201efrontaalsed\u201c \u2013 s.t et kogumist\u00f6\u00f6s ei piirduta vaid \u00fche kitsa teemavaldkonnaga, vaid [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/","og_site_name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","article_modified_time":"2023-11-14T08:51:57+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"15 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/","name":"Kogumiskonverents 2011 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website"},"datePublished":"2023-11-14T08:45:24+00:00","dateModified":"2023-11-14T08:51:57+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/kogumiskonverents-2011-teesid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dcritused","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Arhiiv","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kogumiskonverents 2011 ajakava","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2011-ajakava\/"},{"@type":"ListItem","position":5,"name":"Kogumiskonverents 2011 teesid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/","name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","description":"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=857"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/857\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":863,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/857\/revisions\/863"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/853"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}