{"id":848,"date":"2023-11-14T08:01:36","date_gmt":"2023-11-14T08:01:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?page_id=848"},"modified":"2023-11-14T08:01:37","modified_gmt":"2023-11-14T08:01:37","slug":"kogumiskonverents-2010-teesid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/","title":{"rendered":"Kogumiskonverents 2010 teesid"},"content":{"rendered":"\n

Viljandi folgil tantsup\u00e4rimust otsimas<\/strong>
Sille Kapper
TL\u00dc koreograafia osakonna teadur,
TL\u00dc EHI doktorant, kultuuride uuringud
sille.kapper@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n

2010. aasta Viljandi P\u00e4rimusmuusika Festivali teemaks oli kuulutatud tants, eesm\u00e4rgiga \u201eluua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon v\u00f5iks areneda ning t\u00e4nap\u00e4evastuda l\u00e4bi improvisatsiooni. Aga seda m\u00f5istagi traditsiooni piires\u201d ning \u201cl\u00e4bi p\u00e4rimustantsu hoogu anda inimeste individuaalsele enesev\u00e4ljendusele ja improvisatsioonile\u201d, nagu kirjutati festivali veebik\u00fcljel. Tegu oli niisiis uutmoodi, harrastustantsur\u00fchmade tegevusest p\u00f5him\u00f5tteliselt erineva katsega p\u00e4rimuslikku tantsu taaselustada. Festivalilt k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4mine oleks tantsu-uurijale t\u00e4hendanud sajandi v\u00f5imaluse m\u00f6\u00f6dalaskmist.<\/p>\n\n\n\n

Ettekandes r\u00e4\u00e4gin oma sellesuvisest kogemusest Viljandi Folgil \u2013 mida ma n\u00e4gin, tegin, tundsin ja m\u00f5tlesin, ise tantsides ning vaadeldes inimesi tantsimas p\u00e4rimusmuusika kontsertidel, \u00f5pitubades ning erinevates spontaansetes olukordades. Selgitan, miks ma ei tahtnud vaadata festivali l\u00e4bi kaamerasilma ja millest mulle n\u00fc\u00fcd s\u00fcgisel on hakanud jutustama juulikuus t\u00e4iskirjutatud m\u00e4rkmikulehed. Etteruttavalt m\u00e4rgin, et t\u00e4nase Eesti tantsumaastikul ei leidu kindlasti \u00fchtset p\u00e4rimusr\u00fchma, mille nimeks oleks eesti rahvas, vaid siin toimetab mitmeid p\u00e4rimusr\u00fchmi, erinevaid nii traditsiooni sisu kui selle edasiandmise viiside poolest. Kas neid omavahel miski seob v\u00f5i siduma peaks, on aga omaette uurimisk\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n

Ingeri tantsu koguja, uurija ja vahendaja rollis: tookord ma sain ja n\u00fc\u00fcd tahan edasi anda<\/strong>
Juha-Matti Aronen
T\u00dc soome keele ja kultuuri lektor
juha-matti.aronen@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ingeri folkloor on juba v\u00e4ga kaua pakkunud huvi nii soome kui eesti teadlastele. Ka ingeri rahvap\u00e4rane tants (kansanomainen tanssi) \u2013 nagu kipub olema folkloori uurimisega \u00fcldse \u2013 on p\u00e4lvinud teiste \u017eanride k\u00f5rval v\u00e4he t\u00e4helepanu: ulatuslikumat k\u00e4sitlust v\u00f5i \u00fcldkokkuv\u00f5tet sellest pole. Siiski on just tants hea v\u00f5imalus identiteedi loomiseks ka v\u00e4ikse v\u00e4hemusrahvuse puhul, sest see ei eelda nt vanavanemate murde valdamist.<\/p>\n\n\n\n

Selles ettekandes teen l\u00e4bil\u00f5ike oma t\u00f6\u00f6st ingeri tantsu vahendajana. Vaatlen l\u00fchidalt tantsu kui kogumisobjekti, arhiivimaterjali ja rekonstruktsiooni. Tartu ingerisoomlaste seltsi r\u00fchm \u201eR\u00f6ntysk\u00e4\u201c tegutseb juba 8 aastat. L\u00f5puks arutlen, kuidas rahvap\u00e4rase tantsu taaselustamine r\u00fchmas on \u00f5nnestunud ja missuguseid raskusi selle juures on ette tulnud.<\/p>\n\n\n\n

Inkeril\u00e4isen tanssin ker\u00e4\u00e4j\u00e4n, tutkijan ja v\u00e4litt\u00e4j\u00e4n roolissa \u201esilloin min\u00e4 sain ja nyt annan\u201c<\/p>\n\n\n\n

Inkeril\u00e4inen kansanperinne on ollut jo hyvin kauan suomalaisten ja virolaisten tutkijoiden kiinnostuksen kohteena. Muiden perinteenlajien rinnalla kansanomainen tanssi on j\u00e4\u00e4nyt siell\u00e4kin yll\u00e4tt\u00e4v\u00e4n v\u00e4h\u00e4lle. Mink\u00e4\u00e4nlaista yleisesityst\u00e4 inkeril\u00e4isest\u00e4 tanssista ei ole ollut k\u00e4ytett\u00e4viss\u00e4. Kuitenkin juuri tanssi voisi olla k\u00e4ytt\u00f6kelpoinen identiteetin rakentamiseen my\u00f6s pienelle v\u00e4hemmist\u00f6kansallisuudelle, sill\u00e4 se ei vaadi esim. esivanhempien murteen hallitsemista.<\/p>\n\n\n\n

Teen t\u00e4ss\u00e4 esitelm\u00e4ss\u00e4 l\u00e4pileikkauksen toiminnastani inkeril\u00e4isen tanssin v\u00e4litt\u00e4j\u00e4n\u00e4. Tarkastelen lyhyesti tanssia tallennuskohteena, arkistoituna aineistona ja rekonstruktioina. Tarton inkerinsuomalaisten R\u00f6ntysk\u00e4-ryhm\u00e4 on toiminut kahdeksan vuotta ja lopuksi pohdinkin, milt\u00e4 osin kansanomaisen tanssin elvytt\u00e4minen ryhm\u00e4ss\u00e4 on onnistunut ja mit\u00e4 vaikeuksia siihen on liittynyt.<\/p>\n\n\n\n

Eesti m\u00e4ngutuba Budapesti \u00dclikoolis (ELTE-s) kui p\u00e4rimuspedagoogiline eksperiment<\/strong>
Eda Pomozi
Budapesti Lor\u00e1nd E\u00f6tv\u00f6si nimelise \u00dclikooli (ELTE) doktorant, ungari ja v\u00f5rdlev rahvaluule,
T\u00dc magistrant, eesti ja v\u00f5rdlev rahvaluule
edapomozi@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n

Oma ettekandes k\u00f5nelen Eesti m\u00e4ngutoa nime kandnud vabaaineseminarist Budapesti \u00fclikoolis (ELTE-s). See \u00f5ppeaine (semestris kaks ainepunkti andev \u00fcle\u00fclikooliliselt valitav vabaaineseminar) s\u00fcndis 2006. aasta kevadtalvel l\u00e4htuvalt tudengite soovist. Olen pidanud Eesti m\u00e4ngutuba l\u00e4bi seitsme semestri kokku \u00fcheksale r\u00fchmale, osalejaid on olnud palju ja v\u00e4ga erinevatelt erialadelt. M\u00e4ngutuba oma ajaloolises t\u00e4henduses on olnud omane ka ungari talurahvakultuurile. Seda tausta kasutades ja t\u00e4nap\u00e4eva tuues olen \u00f5petanud \u00fcli\u00f5pilastele \u00f5igupoolest Eesti maatundmist l\u00e4bi p\u00e4rimuskultuuri, m\u00e4ngides, meisterdades, koos muinasjuttude, laulude ja muusikaga.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5igupoolest v\u00f5iks mu ettekanne kanda ka pealkirja Tudengilt tudengile \u2013 p\u00e4rimuskultuuri \u00f5petamisel-\u00f5ppimisel selle loomulikus keskkonnas on ju tavaline, et see kandub edasi p\u00f5lvest p\u00f5lve v\u00f5i v\u00e4hemasti inimeselt inimesele. Olin ju mina \u00f5petama hakates ise veel \u00fcli\u00f5pilane, vaid veidi vanem ja vahest pisut ka elukogenum kui mu \u00f5pilased. Eriliseks tegi ettev\u00f5tmise asjaolu, et eesti p\u00e4rimuskultuuri ungari (ja sageli ka udmurdi) tudengitele \u00f5petades \u00f5petasin justkui seda, kes ma ise olen, kes ma ise olen olnud. Maal\u00e4hedase eestlase eluviisi Budapestis \u2013 \u00fches Kesk-Euroopa suurlinnadest, ja pealegi veel \u00fclikoolis.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4ngutuba kui interaktiivne ja \u00fchtlasi rahvustevaheline seminar pani mind folkloristliku ja etnoloogilise ainese kogumisele, informandi ja informeeritava (st koguja) suhtele hoopis teisiti vaatama. Kuidas koguda iseennast? Kuidas jagada iseenda teadmisi maailmast? Kogumismatkadel on tavaliselt asi selge: kui olen folklorist-koguja, esindab informant n\u00f6 eksootilist Teist, keda p\u00fc\u00fcan m\u00f5ista, kelle maailman\u00e4gemise ja teadmiste mingit tahku ma uurin (t\u00f5en\u00e4oliselt) eesm\u00e4rgiga saadud teadmisi edaspidi teiste folkloristidega jagada. T\u00f5si, on juhtunud, et kogumise k\u00e4igus tekib tahtmine informantide leeri \u00fcle joosta\u2026 \u00d5petades teistest rahvustest, teistest kultuuridest p\u00e4rit inimesi oled ise informandi, eksootilise Teise rollis. Tahaksingi tutvustada oma meetodeid ja t\u00e4helepanekuid, kogetud pedagoogilisi elamusi ja saadud tulemusi.<\/p>\n\n\n\n

\u201cK\u00f5ike tuleb teha m\u00f5nuga ja rahulikult!\u201d ehk \u00f5pipoisina Ungari viimase traditsioonilise torupillim\u00e4ngija juures<\/strong>
Helen K\u00f5mmus
EKM, etnomusikoloogia osakonna teadur, Tampere \u00fclikooli doktorant, muusika antropoloogia
helen@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Jagan oma ettekandes t\u00e4navu augustis mulle kui etnomusikoloogile ja rahvapilliharrastajale osaks saanud haruldast ja elamuslikku kogemust olla 92-aastase ungari viimase traditsioonilise torupillim\u00e4ngija \u00f5pilaseks.<\/p>\n\n\n\n

Elup\u00f5line karjus Istvan P\u00e1l ehk onu Pista (Pista b\u00e1csi) s\u00fcndis 1918. aastal P\u00f5hja-Ungari k\u00fclas Tereskes, kus elab siiani. Tema isa oli \u00fcle Ungari tuntud torupillimees, kes p\u00e4randas oma m\u00e4nguoskused ka pojale. P\u00e4rast isa surma paraku pill ununes ja pillim\u00e4ng soikus ligi 50-neks aastaks. T\u00f6\u00f6mehe argip\u00e4ev ja pereelu n\u00f5udsid oma. Kui 1988. aastal hakkas noor ungari pillimeister ja etnomusikoloog Joszef Biriny uurima, mis on saanud kunagise kuulsa torupillimehe, Istvan P\u00e1li isa pillist ja m\u00e4ngup\u00e4rimusest, siis selgus rahvamuusikaringkondade suureks elevuseks, et poeg Istvan m\u00f5istab lisaks m\u00e4lestuste pajatamisele ka m\u00e4ngida kogu oma isa pillirepertuaari.<\/p>\n\n\n\n

Tollal 70-aastane torupillisuguv\u00f5sa viimane esindaja kahtles siiski esialgu, kas pillim\u00e4ng on nii v\u00e4\u00e4rikas vanuses mehele enam sobilik. Ent kui ungari muusikute noorem p\u00f5lvkond hakkas tema juurde \u201epalver\u00e4nnakuid\u201d tegema ja l\u00f5puks aidati korjanduse abil Pistale pill osta, hakkas ta aktiivsemalt m\u00e4ngima ja \u00f5petama. Nii on ungari viimasel traditsioonilisel torupillimehel praeguseks v\u00e4hemalt 200 elukutseliselt torupilli m\u00e4ngivat ja edasi \u00f5petavat \u00f5pilast \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n

Etnomusikoloog Mantle Hood toonitab bi-musikaalse l\u00e4henemise olulisust rahvamuusika-alastel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del. Kvaliteetse uurimust\u00f6\u00f6 tegemiseks on t\u00e4htis kogeda ja \u00f5ppida uurija jaoks uut muusikakultuuri praktiliselt ja kogukonna siseselt. Muusikalise p\u00e4rimuse uurimisel on oluline omada ka head v\u00f5rdlusalust st uurija peab eelnevalt olema p\u00e4dev juba \u00fches, soovitavalt tema omas helitraditsioonis. Bi-musikaalsuse teooriast l\u00e4htuvalt oleks ideaalne kui etnomusikoloog v\u00f5rdleks kahte tema jaoks kogemuslikult ja olemuslikult l\u00e4hedast muusikap\u00e4rimust. (Hood 1960: 55-59) Antud osalusvaatluse k\u00e4igus tajusin \u00f5pilase rolli traditsioonilise pillimehe m\u00e4ngu- ja \u00f5petamisstiili uurimisel loomuliku, tulemusrikka ja nii \u00f5pilasele kui ka \u00f5petajale huvipakkuva kogemusena. Samuti andis mulle m\u00f5ningase eelise ungari torupillimaailmasse sisseelamiseks eesti torupilli m\u00e4ngimise harrastus.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks konkreetse v\u00e4lit\u00f6\u00f6protsessi kirjeldamisele v\u00f5rdlen oma ettekandes eesti ja ungari torupillide ehitust ja toonitekitamist puudutavaid erinevusi, k\u00f5rvutan pillirepertuaari ja m\u00e4ngutraditsioone (Okos 2004; Tampere 1975; T\u00f5nurist 1996). R\u00e4\u00e4gin erinevatest torupilli\u00f5petamise metoodikatest, eesk\u00e4tt Istvan P\u00e1li traditsioonilistest \u00f5petusv\u00f5tetest, mille abil umb(pilli)keelne eestlane kolme p\u00e4evaga ungari torupilli m\u00e4ngima hakkas.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/p>\n\n\n\n

Hood, Mantle 1960. The Challenge of Bi-Musicality. Ethnomusicology 4.
Okos, Tibor 2004. A hangszeres Magyar n\u00e9pzen\u00e9r\u00f3l. [Ungari rahvapillimuusikast] Flaccus
Kiad\u00f3. Budapest
Tampere, Herbert 1975. Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Tallinn: Eesti Raamat.
T\u00f5nurist, Igor 1996. Pillid ja pillim\u00e4ng eesti k\u00fclaelus. Ajaloo Instituut. Tallinn: Teaduste
Akadeemia Kirjastus<\/p>\n\n\n\n

Esoteerikam\u00f5is Kirnas: avastatud uus ja vana t\u00f5de
<\/strong>Kristel Kivari
T\u00dc doktorant, eesti ja v\u00f5rdlev rahvaluule
kristelkivari@hotmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n

Olen teinud oma doktorit\u00f6\u00f6 heaks v\u00e4lit\u00f6id Kirna m\u00f5isas kaasaegse rahvausundi teemadel ja sellest tahan ka r\u00e4\u00e4kida.
K\u00f5nelen New Age ideoloogiast, tervenemistest, sealsete patsientide kogemustest, sensitiiv Helle Annikost, samuti uurimist\u00f6\u00f6ks usundilise materjali kogumisega kaasnenud m\u00f5tetest ning probleemidest.<\/p>\n\n\n\n

Kihnu v\u00e4lit\u00f6\u00f6retk 2010 \u2013 muljed ja kogemused<\/strong>
Jaanika Hunt
EKM ERA assistent, TL\u00dc EHI doktorant, kultuuride uuringud
jaanikah@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

\u00b7 Kogumissituatsiooni \u00fclekorraldatus versus improvisatsioon. Kas intervjuule eelnev tihe kommunikatsioon kogumissituatsiooni teemadel aitab kaasa kvaliteetsele intervjuule? Pluss \u2013 intervjuueritaval on aega meenutada ja oma vastuseid v\u00e4lja m\u00f5elda, miinus \u2013 intervjueerija satub olukorda, kus intervjueeritav v\u00f5ib teada paremini intervjuu k\u00e4iku.<\/p>\n\n\n\n

\u00b7 Intervjueerija seotus kogumispiirkonnaga \u2013 kas intervjuud soodustav v\u00f5i komplikatsioone kaasa toov tegur? Pluss \u2013 positiivsem suhtumine uurijasse, miinus \u2013 liiga v\u00e4hene seletatus, eeldades, et uurija teab isegi kohti ja nimesid.<\/p>\n\n\n\n

\u00b7 Eetikak\u00fcsimus \u2013 Eestis juurduv nn \u201el\u00e4\u00e4nelik\u201c intervjuumudel, mis n\u00e4eb ette intervjueeritava salvestatud n\u00f5usoleku materjali kogumiseks ja arhiveerimiseks. Praktiline l\u00e4biviimine ja selle raskused. Pluss \u2013 salvestamise \u201eseaduslikkus\u201c, uurija puhas s\u00fcdametunnistus, miinus \u2013 lisa\u00fclesanne uurijale, intervjueeritava hirm \u201eametliku\u201c p\u00f6\u00f6rdumise t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n

\u00b7 Kihnu t\u00e4nap\u00e4ev ja inimesed \u2013 elatusalad, argip\u00e4ev, riietus, usund.<\/p>\n\n\n\n

Jutukuulamiskogemus Kihnus: uskumuslugude ja naiste kangelaslugude maailm<\/strong>
Moon Meier
EKM ERA assistent, T\u00dc magistrant, eesti ja v\u00f5rdlev rahvaluule
moon.meier@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n

Septembris Tartu \u00fclikooli folkloristika osakonna poolt korraldatud Kihnu v\u00e4lit\u00f6\u00f6retke juurde kuulusid lisaks k\u00fcsitlemistele ka saart tutvustavad \u00fcritused. Nii esinesid \u00fchel \u00f5htul meile Virve K\u00f6ster ja Raina Kiviselg oma laulude ja lugudega. Lauludest enamgi k\u00f6itsid mind jutuvestmisuurijana naiste kogemuslood. Need lood, esitatud t\u00f5elise jutuvestjameisterlikkuse ja \u2013 kuna tegemist on kogenud artistidega \u2013 esinejateadlikkusega, l\u00f5id Kihnu (naiste) elulaadist t\u00f5eliselt p\u00f5neva pildi.<\/p>\n\n\n\n

Ettekandes k\u00e4sitlen p\u00f5gusalt professionaalse jutuvestja kriteeriumit \u2013 seda, kas Virve K\u00f6strist ja Raina Kiviseljast v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida kui (professionaalsetest) jutuvestjatest. R\u00e4\u00e4gin nende lugude iseloomust ja jutustamislaadist \u2013 kuuldud lugude kaudu esitatakse kuulajale vaprate naiste maailma, t\u00e4helepanu keskmes on ohtude ja probleemide \u00fcletamine. Naised jutustasid ka uskumuslugusid.<\/p>\n\n\n\n

Kihnut v\u00f5iks minu mulje p\u00f5hjal vaadelda piirimaana \u2013 nii vaimses kui ka f\u00fc\u00fcsilises t\u00e4henduses. F\u00fc\u00fcsiliselt eraldab saart mandrist meri, millel on sealsele elulaadile tugev m\u00f5ju. Saar tundub mandriinimesele vaat et eksootilisena \u2013 seal elatakse pisut isemoodi, n\u00e4ib, et ka m\u00f5eldakse ja usutakse veidi omamoodi. Seal segunevad erinevad mentaalsed maailmad, ajastud ja normid saare k\u00fclalise pilgule eriti ilmselt.<\/p>\n\n\n\n

Teatrip\u00e4rimust kogumas<\/strong>
Ave Tupits
EKM ERA teadur
avetupits@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Tutvustan ERA vastalanud teatrip\u00e4rimuse kogumise projekti, millest kogumispraktika raames v\u00f5tavad osa ka rahvaluule ja etnoloogia magistrandid ning vabatahtlikud tudengid. Ettekandes tutvustan p\u00f5gusalt esialgseid kogumistulemusi ja muljeid, pisut saab puudutada ka kogujaeetikat ning tuua m\u00f5ningaid n\u00e4iteid kogutud materjalist, sh mitte ainult teatrifolkloori. Aasta l\u00f5puni kestvat kogumist toetab Eesti Kultuurkapital.<\/p>\n\n\n\n

Talvemaskid Balkanimaadel. Perniku n\u00e4ide<\/strong>
Mare K\u00f5iva & Andres Kuperjanov
Eesti Kirjandusmuuuseum, folkloristika osakonna juhataja & teadur
mare.koiva@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Bulgaaria traditsiooniline maskeerimisperiood langeb vahemikku j\u00f5uludest lihav\u00f5teteni. Traditsiooniliselt on talvine maskeerimine olnud noorte meeste tavand ja seda peetakse arhailiseks kalendrikombestiku osaks. Maskeerimist arvatakse olevat kujutatud juba Magura koopa seinamaalingutel (10000 a eKr kuni pronksiaeg), kust vaatavad vastu looma- ja linnumaskides figuurid. T\u00e4naseni kestab katkematu k\u00fclatraditsioon, kus lamba- ja kitsenahksetes kasukates, rikkalikes maskides ja suurte vaskkellade helide saatel r\u00e4ndavad ringi vallaliste noormeeste r\u00fchmad. L\u00e4\u00e4ne-Bulgaaria uusaastasantidel (survakari) ning j\u00f5ulude ja lihav\u00f5tte vahele j\u00e4\u00e4va perioodi maskeeritutel (kukeri) on vasted k\u00f5igis naaberkultuurides. Arhailistele loomamaskidele lisaks annavad tavandile draamav\u00f5imalusi ametimeesteks ja erinevateks rahvusteks maskeeritud (preester, doktor, politseinik\/s\u00f5jav\u00e4e\u00fclem; neegrid jt) uuemad tegelased, mis on \u00fchendusl\u00fcliks iiri jt Euroopa maskeeritute pisietendustega. Tegelaskujud v\u00f5imaldavad poliitiliste s\u00f5numite ja paroodiaelementide liitmise kombestikku.<\/p>\n\n\n\n

Vaatleme oma ettekandes talvemaske ja nendega seotud probleeme Perniku n\u00e4itel. 1960. aastatel tekkis Pernikus k\u00fclatraditsioonide p\u00f5hjal maskeerimisfestival, Bulgaaria keskne rahvuslik linnapidustus. Urbaniseerunud keskkonda adapteerimise k\u00e4igus lisandus uuendusi, sh liitis kalendritavandi liberaliseerimine eri vanusest, soost ja rahvusest isikuid ning uusi folklorismile omaseid n\u00e4htusi.<\/p>\n\n\n\n

Ettekanne p\u00f5hineb 2010. aasta Perniku Rahvusvahelisel Surva maskeerimisfestivalil, kust p\u00e4rinevad ka fotod ja videol\u00f5igud. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d on seotud Eesti-Bulgaaria koost\u00f6\u00f6projektiga, mida (nagu ka foton\u00e4itust) toetas Eesti Kultuurkapital.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viljandi folgil tantsup\u00e4rimust otsimasSille KapperTL\u00dc koreograafia osakonna teadur,TL\u00dc EHI doktorant, kultuuride uuringudsille.kapper@gmail.com 2010. aasta Viljandi P\u00e4rimusmuusika Festivali teemaks oli kuulutatud tants, eesm\u00e4rgiga \u201eluua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon v\u00f5iks areneda ning t\u00e4nap\u00e4evastuda l\u00e4bi improvisatsiooni. Aga seda m\u00f5istagi traditsiooni piires\u201d ning \u201cl\u00e4bi p\u00e4rimustantsu hoogu anda inimeste individuaalsele enesev\u00e4ljendusele ja improvisatsioonile\u201d, nagu kirjutati festivali veebik\u00fcljel. Tegu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":845,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-848","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\nKogumiskonverents 2010 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kogumiskonverents 2010 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Viljandi folgil tantsup\u00e4rimust otsimasSille KapperTL\u00dc koreograafia osakonna teadur,TL\u00dc EHI doktorant, kultuuride uuringudsille.kapper@gmail.com 2010. aasta Viljandi P\u00e4rimusmuusika Festivali teemaks oli kuulutatud tants, eesm\u00e4rgiga \u201eluua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon v\u00f5iks areneda ning t\u00e4nap\u00e4evastuda l\u00e4bi improvisatsiooni. Aga seda m\u00f5istagi traditsiooni piires\u201d ning \u201cl\u00e4bi p\u00e4rimustantsu hoogu anda inimeste individuaalsele enesev\u00e4ljendusele ja improvisatsioonile\u201d, nagu kirjutati festivali veebik\u00fcljel. Tegu […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-11-14T08:01:37+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"8 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/\",\"name\":\"Kogumiskonverents 2010 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-11-14T08:01:36+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-14T08:01:37+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dcritused\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Arhiiv\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kogumiskonverents 2010 ajakava\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":5,\"name\":\"Kogumiskonverents 2010 teesid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\",\"name\":\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"description\":\"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kogumiskonverents 2010 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kogumiskonverents 2010 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","og_description":"Viljandi folgil tantsup\u00e4rimust otsimasSille KapperTL\u00dc koreograafia osakonna teadur,TL\u00dc EHI doktorant, kultuuride uuringudsille.kapper@gmail.com 2010. aasta Viljandi P\u00e4rimusmuusika Festivali teemaks oli kuulutatud tants, eesm\u00e4rgiga \u201eluua olukordi, kus Eesti eri paikade tantsutraditsioon v\u00f5iks areneda ning t\u00e4nap\u00e4evastuda l\u00e4bi improvisatsiooni. Aga seda m\u00f5istagi traditsiooni piires\u201d ning \u201cl\u00e4bi p\u00e4rimustantsu hoogu anda inimeste individuaalsele enesev\u00e4ljendusele ja improvisatsioonile\u201d, nagu kirjutati festivali veebik\u00fcljel. Tegu […]","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/","og_site_name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","article_modified_time":"2023-11-14T08:01:37+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"8 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/","name":"Kogumiskonverents 2010 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website"},"datePublished":"2023-11-14T08:01:36+00:00","dateModified":"2023-11-14T08:01:37+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/kogumiskonverents-2010-teesid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dcritused","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Arhiiv","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kogumiskonverents 2010 ajakava","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2010-ajakava\/"},{"@type":"ListItem","position":5,"name":"Kogumiskonverents 2010 teesid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/","name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","description":"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=848"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/848\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":851,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/848\/revisions\/851"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/845"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}