{"id":836,"date":"2023-11-14T07:27:26","date_gmt":"2023-11-14T07:27:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?page_id=836"},"modified":"2023-11-14T07:51:55","modified_gmt":"2023-11-14T07:51:55","slug":"kogumiskonverents-2012-teesid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/","title":{"rendered":"Kogumiskonverents 2012 teesid"},"content":{"rendered":"\n

Uitamise meetodist fotoarhiivis<\/strong>
Marika Alver
Eesti Kunstiakadeemia
marika.alver@artun.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Uitamist ja uitajat seostatakse eelk\u00f5ige linnaruumiga, kuid toon oma ettekandes n\u00e4iteid sellest, kuidas uitamise ruumiks v\u00f5ib olla fotokogu ja miks \u00fclepea v\u00f5iks uitamist fotoarhiivis rakendada. Toetudes Walter Benjamini (2002) k\u00e4sitlustele, vaatlen uitamist (pr keeles fl\u00e2nerie) kui tunnetusviisi ja vaatlemise praktikat. N\u00e4iteks on Benjamin ajaloolast kirjeldanud kui linnas uitavat flan\u00f6\u00f6ri, kes p\u00fc\u00fcab tabada talle ootamatult ilmuvate piltide t\u00e4henduslikkust ja omavahelisi seoseid. Sellest tulenevalt ei saa uidata kiirustades – vastupidi, uitamine eeldab intensiivset aeglust.<\/p>\n\n\n\n

Esteetilise pilguga uitaja on kirglik vaatleja, aga ka amat\u00f6\u00f6rist detektiiv, kes ihaleb ebatavalise, ootamatu ja tundmatu j\u00e4rele. Kuigi uitaja justkui ei keskendu millelegi konkreetsele, peitub tema uitamises soov komistada m\u00f6\u00f6dunud aja j\u00e4\u00e4nukite otsa, et taasavastada unustatud-kadunud maailma. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et uitaja otsib m\u00e4rke progressi h\u00e4vitust\u00f6\u00f6st, milles kollektiivne m\u00e4luruum peegeldub mikroajaloolistes kihistustes dialektiliste piltidena, nagu Benjamin neid nimetab. Nii avaneb uitaja ees ruumiline ajaloomudel, kus erinevad ajastud ja ruumid eksisteerivad samaaegselt ja k\u00f5rvuti.<\/p>\n\n\n\n

Uitaja vaatlemispraktikale on iseloomulik, et v\u00f5lutud tema ees avanevast vaatem\u00e4ngust, kogub ta erinevaid inimt\u00fc\u00fcpe ja olukordi oma pilguga eemalt. Ta ei sekku kunagi vaatem\u00e4ngu. N\u00e4iteks ei sisene ta kunagi kauplusesse, vaid uudistab v\u00e4ljapandud kaupa l\u00e4bi vitriinakende, samal ajal klaasi peegeldusest enda seljataga m\u00f6\u00f6duvaid inimesi uurides ja iseennast nende keskel silmitsedes. Taolisi uitajaid v\u00f5ib pidada fotograafide eellasteks.<\/p>\n\n\n\n

Fototehnoloogia leiutamine ja t\u00e4iustumine ongi lisanud uitamisele uued m\u00f5\u00f5tmed: \u00fchelt poolt v\u00f5imaldab fotograafia kui pilgu pikendus uitamisel kogetut j\u00e4\u00e4dvustada, et seda hiljem \u00fcle vaadata v\u00f5i kellelegi n\u00e4idata; teisalt pakuvad fotod kui silmapikendused vaatajale v\u00f5imaluse vaadelda ja k\u00f5rvutada ajaliselt ja geograafiliselt kaugeid maailmu, mille kohtumispaigaks osutub vaataja ise.<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsin oma ettekandes m\u00f6\u00f6da \u00fche fotoarhiivi erinevaid kogusid ja kategooriaid uidates tekkinud dialektilisi pilte. Ettekande fotomaterjal p\u00e4rineb p\u00f5hiliselt Ljubljana \u00fclikooli etnoloogia ja kultuurantropoloogia \u00f5ppetooli fotoarhiivist.<\/p>\n\n\n\n

Benjamin, Walter 2002. The Arcades Project. Ed. Tiedemann, Rolf. Trans. Eiland, Howard & McLaughlin, Kevin. New York: Belknap Press.<\/p>\n\n\n\n

Kaksk\u00fcmmend kaks tuhat kogumata pilti. \u00dche hobi enesekajastusest<\/strong>
Mare Kalda
Eesti Kirjandusmuuseum
mare.kalda@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Eestis harrastatakse alates 2001. aasta veebruarist geopeitust \u2013 globaalset varanduste otsimise m\u00e4ngu, mis l\u00e4ks niisugusena k\u00e4ima aastal 2000 USAs Oregoni osariigis. Navigeerimis- ja infotehnoloogiat mitmek\u00fclgselt rakendades peidetakse ja otsitakse m\u00e4ngu raames aardeid. Kogu tegevust kajastab m\u00e4ngu kodulehek\u00fclg kui harrastuse informatsioonikeskkond, mida geopeitjad \u00fchiselt loovad ja sisuga t\u00e4idavad.<\/p>\n\n\n\n

Kuna tegu on spetsiifilise praktikaga, mille toimimine v\u00e4\u00e4rib j\u00e4lgimist traditsiooni uurimise vaatepunktist, tekivad k\u00fcsimused harrastuse \u201ckogumise\u201d v\u00f5imalustest ja meetoditest, kuid ka otstarbekusest.<\/p>\n\n\n\n

Geopeitus kui m\u00e4ng on tegevus\u017eanr, mille sooritused on voolavad, kogu aeg uuenevad, kehalised ja kogemuslikud ning mille j\u00e4\u00e4dvustamine ongi problemaatiline (Abrahams 1977; Kapchan 2003; Stenros, Waern, Montola 2012). Teiselt poolt aga representeerivad geopeitjad ise jooksvalt kogu protsessi. Seet\u00f5ttu kujutab geopeitus.ee, harrastajaskonna online meedia, endast isekoonduvat andmekogu, otsekui realiseerides v\u00f5rdlev-ajaloolise koolkonna folkloristi unistust n\u00e4htuse k\u00f5ikide variantide k\u00e4ttesaamisest.<\/p>\n\n\n\n

Geopeituse kodulehek\u00fclg moodustab pildilise ja tekstilise kommunikatsiooni \u00fchtse terviku. Seda arusaama silmas pidades arutlen l\u00e4hemalt k\u00f5nealuse m\u00e4ngu visuaalse enesekajastuse ise\u00e4rasuste \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Abrahams, Roger 1977. Toward an Enactment-Centered Theory of Folklore. Ed. William Bascom. Frontiers of Folklore. Boulder: Westview Press, 79\u2013120.<\/p>\n\n\n\n

Kapchan, Deborah 2003. Performance. Ed. Burt Feintuch. Eight Words for the Study of Expressive Culture. Urbana: University of Illinois Press, 121\u2013145 .<\/p>\n\n\n\n

Stenros, Jaakko, Waern Annika, Montola, Markus 2012. Studying the Elusive Experience in Pervasive Games. Simulation & Gaming, vol. 43, no. 3, 339\u2013355.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Vaba\u00f5humuuseumi Kihnu v\u00e4lit\u00f6\u00f6de metodoloogilisi probleeme<\/strong>
Rasmus Kask
Eesti Vaba\u00f5humuuseum
Rasmus@evm.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Sel suvel1<\/strong> toimusid Eesti Vaba\u00f5humuuseumi eestvedamisel2<\/strong> Kihnu saarel v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, mis puudutasid p\u00f5hiliselt taluarhitektuuri. Kuigi osav\u00f5tjaid oli mitmetest erinevatest asutustest ning erinevate huvidega, olid p\u00f5hilisteks eesm\u00e4rkideks Kihnu valla \u00fcldplaneeringu (valmib eeldatavasti 2013 aasta jooksul) milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike alade osa tarbeks algandmete kogumine ning v\u00f5imalusel kohalikke vajadusi arvestavate kaitsemeetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. V\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus inventeeriti ligikaudu 70 talupidamist ning viidi l\u00e4bi pea sama palju intervjuusid kohalike elanikega. S\u00f5ltuvalt uurija isiklikust huvist puudutasid intervjuud \u00f5igeusu, aianduse v\u00f5i taluarhitektuuri ja milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuste teemasid. K\u00e4esolevas ettekandes puudutan neist viimast, tuginedes p\u00f5hiliselt enda poolt l\u00e4bi viidud ligi kahek\u00fcmnele intervjuule.<\/p>\n\n\n\n

Siinses planeerimispraktikas on maapiirkondades suhteliselt l\u00fchikese ajaga kujunenud v\u00e4lja ning juurdunud milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike alade teemaplaneeringu vorm, mille eesm\u00e4rkideks on kaitsta traditsioonilist k\u00fclamaastikku ja taluarhitektuuri uusehitiste, kaasaegsete materjalide, sobimatute planeeringute jmt m\u00f5jude eest ning s\u00e4ilitada v\u00e4\u00e4rtuslikke asustusstruktuure ja terviklikke hoonestusalasid.3 <\/strong>Hoolimata v\u00e4ga erinevatest l\u00e4henemistest milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuste m\u00e4\u00e4ratlemisele ning suurest varieeruvusest detailides, millele \u00fches v\u00f5i teises kohaliku omavalitsuse planeeringus t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse, m\u00f5istetakse teemaplaneeringu raames v\u00e4\u00e4rtust kui teataval moel hinnatavate visuaalsete vormide tuvastamist ja normeerimist. Taoline teoreetiline l\u00e4henemine (mida planeerijad ise sageli ei teadvusta, vaid v\u00f5tavad aprioorse eeldusena) p\u00e4rineb kunstiajaloo ja \u2013esteetika kesksel arusaamal v\u00e4\u00e4rtusest kui mingile kindlale alusele tuginevast objektiivsest skaalast, mille alusel on v\u00f5imalik k\u00f5iki sarnaseid n\u00e4htusi liigitada ja v\u00f5rrelda4<\/strong> \u2013 antud juhul siis objekti vanus, autentsus, ainulaadsus, t\u00fc\u00fcpilisus jne, mis on valdavalt tuvastatavad hoonet vaadeldes ja kirjeldades. V\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus ilmnes aga mitmeid probleeme taolise l\u00e4henemise kaudu inimeste \u00fctluste m\u00f5testamisel ja nende p\u00f5hjal eelkirjeldatud vormis kaitse-eeskirjade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche n\u00e4itena v\u00f5ib tuua katusekattematerjali, mille reguleerimine on \u00fcheks v\u00f5imalikuks milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtust puudutavaks detailiks. Selle suhtes v\u00f5ib esitada \u00fclds\u00f5nalisi n\u00f5udeid nagu \u201etuleb kasutada traditsioonilisi viimistlusmaterjale (nii katus, kui seinad) ja katuse kuju\u201c5<\/strong> v\u00f5i juba detailsemalt: \u201eKatusekattematerjalid valida s\u00f5ltuvalt hoone katusekaldest, ajastust ja stiilist \u2013 puit, kivi, valtsplekk, bituumenplaat. V\u00e4ltida plekist v\u00f5i plastikust kivi v\u00f5i puitu imiteerivaid materjale\u201c.6<\/strong> Vaadeldes Kihnu hoonete hetkeseisu tuleb t\u00f5deda, et kasutusel on v\u00e4ga erinevad materjalid \u2013 plekk, eterniit, laast, kohapeal valatud tsementkivi, laud, roog jne. Millist neist k\u00f5igist v\u00f5imalikest lahendustest tuleks pidada teiste ees v\u00e4\u00e4rtuslikumaks, autentsemaks v\u00f5i arhailisemaks?<\/p>\n\n\n\n

Traditsiooniliseks (kuni Esimese Vabariigi ajani) v\u00f5iks pidada \u00f5lgkatust, kuid seda t\u00e4nap\u00e4eval enam ei valmistata. V\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral on kasutatud ka roogu, kuid selle ehitamine on v\u00e4ga kulukas ning intervjuudest selgus, et kohalikud elanikud peavad seda ka \u00fcpris tuleohtlikuks. Samas on mitmel pool k\u00f5rvalhoonetel ja ka elamutel eterniidi all s\u00e4ilinud 1920\u201330ndatest p\u00e4rit sindelkatused, kuid ka need on kohalike s\u00f5nul liiga kallid ning oluliselt v\u00e4hem vastupidavad kui plekk-katused, mida praegusel ajal soositakse. Mitmed elanikud teadsid r\u00e4\u00e4kida, et 2006. aastal k\u00e4isid omavalitsuses jutud rookatuste kohustuslikuks tegemisest \u2013 m\u00f5te taolisest regulatsioonist leidis intervjuudes tugevat vastasseisu v\u00e4ga erinevatel p\u00f5hjustel, alates materjali ning paigalduse hinnast, kohaliku ehitustraditsiooni puudumisest, kuni p\u00f5him\u00f5ttelise omaniku \u00f5iguseni oma majapidamises enda soovide ja vajaduste j\u00e4rgi tegutseda. Milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike alade planeering, mis peaks kohalike huvisid seadusandluse j\u00f5ul kaitsma v\u00e4ljastpoolt tulevate muutuste eest, tekitaks aga oma normeerival kujul rohkem konflikte kui lahendaks. Kihnlaste jaoks ei ole v\u00e4\u00e4rtuslik mitte ainult arhitektuuri paigutumine kultuurilukku v\u00f5i esteetika raamidesse, vaid selle kasutatavus pidevalt muutuvate vajaduste kontekstis.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5iks ju milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuste seisukohast edasi argumenteerida, et kohalikud elanikud ei oska hinnata traditsioonilisi v\u00e4\u00e4rtusi ning neid tuleks selles osas harida, kuid mulle tundub, et probleem on pigem v\u00e4\u00e4rtusteoorias, mille eesm\u00e4rgiks on j\u00f5uvahenditega oma abstraktsete normatiivide kehtestamine arvestamata kohalikku konteksti. Tuues teise n\u00e4itena vana palkmaterjali \u2013 millest suur enamus Kihnu hoonetest on ehitatud \u2013 s\u00e4ilitamise ja eksponeerimise, siis valdavaks kohalike sooviks on olnud saada endale tuppa sirged, valged seinad. Nende jaoks, kes on eluaeg elanud palkmajades, t\u00e4hendab kipsplaadi ja tapeediga sein edasiminekut, eluj\u00e4rje paranemist. Tahan siinkohal v\u00e4ita, et v\u00e4\u00e4rtus ei ole mitte abstraktne skaala, mis tuleb \u00fcles leida, m\u00e4\u00e4ratleda ja kehtestada, vaid individuaalne hinnang, mis antakse konkreetses (nii ajalises, sotsiaalses kui kultuurilises) kontekstis konkreetsele n\u00e4htusele. Sel juhul ei saa inimeste antud hinnangutest abstraheerida universaalset \u201eilu\u201c, vaid tuleb m\u00f5ista iga \u00fcksiku v\u00e4\u00e4rtusasetuse konteksti eraldiseisvalt.<\/p>\n\n\n\n

Sellega j\u00f5uan oma ettekande p\u00f5hik\u00fcsimuseni \u2013 kas v\u00e4lit\u00f6\u00f6del tehtavad inventeerimised ning intervjuud on sobivad vahendid eelpool defineeritud v\u00e4\u00e4rtuste uurimisel? Kindlasti on v\u00f5imalik intervjuude kaudu paremini m\u00f5ista kohalike elanike eelistuste p\u00f5hjusi ja nende v\u00e4\u00e4rtushinnangute tagamaid. V\u00e4ga selgelt tulevad esile intervjuude eelised tavap\u00e4rasemate inventeerimiste ees, mille puhul eksperdid ainult m\u00e4\u00e4ratlevad oma esteetiliste hinnangute p\u00f5hjal teiste inimeste hoonete juures leiduvaid visuaalseid v\u00e4\u00e4rtusi. Samas ei j\u00f5ta sageli ka \u00fcle tunniajase intervjuuga pealispinnast kaugemale. K\u00fcsides \u00fche v\u00f5i teise konstruktsiooni v\u00f5i materjali kasutuse kohta, saame k\u00fcll targemaks kui neid arhitektuurseid vorme vaadeldes, kuid pikem viibimine \u00fcmberehituste juures annaks omakorda oluliselt p\u00f5hjalikumat teavet. Keskenduksingi oma ettekandes kahele probleemile: kogutava materjali kasutatavuse piiridele ning andmete kontekstuaalsuse m\u00e4\u00e4rale.<\/p>\n\n\n\n

1. <\/strong>V\u00e4lit\u00f6\u00f6d toimusid 2012 aastal kolmes etapis: 14.\u201317.06, 26.06\u201305.07 ja 1.\u20138.08. Kavas on ka t\u00e4iendav materjalide kogumine 1.\u20135.11.<\/p>\n\n\n\n

2. <\/strong>Lisaks EVMi teaduritele v\u00f5tsid v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest osa Tallinna \u00dclikooli, Tartu \u00dclikooli, Eesti Kultuuriakadeemia ja Tartu \u00dclikooli Viljandi Kolled\u00fei \u00f5ppej\u00f5ud ja \u00fcli\u00f5pilased.<\/p>\n\n\n\n

3. <\/strong>Hansar, L. (2004). Milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtused linnas., V\u00e4lja, L. (2009). Milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikud hoonestusalad planeerimisprotsessis; Hellstr\u00f6m, K. ja Kais, M. (2011). Milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtused maapiirkonnas: maapiirkonna milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike alade k\u00e4sitlemise juhend P\u00f5lvamaa n\u00e4itel.<\/p>\n\n\n\n

4.<\/strong> Lehari, L. (2012). V\u00e4\u00e4rtuste diskursus milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike k\u00fclade teemaplaneeringus. Tallinna Tehnika\u00fclikooli Tartu Kolled\u00fe, magistrit\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n

5.<\/strong> Viimsi vallavalitsus, AS P\u00f6yry Entec (2009). Viimsi valla mandriosa \u00fcldplaneeringu teemaplaneering \u201eMilj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslikud alad ja rohev\u00f5rgustik\u201c, lk 87.<\/p>\n\n\n\n

6.<\/strong> Niibo, K. ja Kallas, T. (2011). Kanepi valla milj\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rtuslike alade teemaplaneering, lk 32.<\/p>\n\n\n\n

Inimese j\u00e4ljed maastikus, palun\u00f5ia tee p\u00fchakivil. Looduslike p\u00fchapaikade ja arheoloogiam\u00e4lestiste inventeerimine Hargla kihelkonnas 2012. aasta suvel.<\/strong>
Marju K\u00f5ivupuu
Tallinna \u00dclikool, Eesti Humanitaarinstituut
kpuu@tlu.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Inimesed l\u00e4hevad \u00e4ra, kohad j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rele (Maoori vanas\u00f5na).<\/p>\n\n\n\n

Ettekanne v\u00f5tab kokku 2012. aasta suvel Hargla kihelkonnas l\u00e4biviidud looduslike p\u00fchapaikade ja arheoloogiam\u00e4lestiste inventeerimise tulemused.<\/p>\n\n\n\n

Hargla (v\u00f5ru keeles Hargl\u00f5) on Eesti \u00fcks v\u00e4iksemaid ja l\u00f5unapoolsemaid ning ajaloolise V\u00f5rumaa k\u00f5ige l\u00e4\u00e4nepoolsem kihelkond, mis moodustati Karl XI korraldusel 1694. aastal Koivaliina (l\u00e4ti Gaujiena, saksa Atzele v\u00f5i Adzele), Urvaste ja Karula kihelkonna maadest. Moodustamise ajendiks oli kakskeelne kogudus ning keerulised loodusolud. Koiva (l\u00e4ti Gauja, saksa Aa) ja Mustj\u00f5e kevadine ning sageli ka s\u00fcgisene \u00fcleujutus muutis \u00fchenduse pidamise Koivaliinaga praktiliselt v\u00f5imatuks.<\/p>\n\n\n\n

Kihelkonna suurus on u 350 ruutkilomeetrit, laiust kitsamas kohas u 4 km ja laiemas kuni 15 km. Hargla kihelkonna l\u00f5unapiir (umbes 35 km) on samaaegselt ka Eesti Vabariigi l\u00f5unapiiriks. Siin asuv Naha k\u00fcla (samanimeline k\u00fcla asub ka R\u00e4pina kihelkonnas, mis kultuurikirjutustes on p\u00f5hjustanud m\u00f5nikord teatavat segadust) on Eesti k\u00f5ige l\u00f5unapoolsem punkt. Kihelkonna v\u00e4iksusest tulenevalt oli ka inventeerijate t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4ike, liikmeteks kaks \u201e\u00fche jalga seesolijat\u201c Marju ja Kaarel K\u00f5ivupuu, kes on tubli viis p\u00f5lve kohalikud, TL\u00dc kultuuriteaduste doktorant Kristiina Tiideberg ja TL\u00dc bioloogia eriala \u00fcli\u00f5pilane Anneliis Peterson. Metsandusalase n\u00f5uga abistas t\u00f6\u00f6r\u00fchma V\u00f5ru Instituudi direktor Rainer Kuuba, kes on magister maastiku\u00f6koloogia ja keskkonnakaitse erialal.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval jaguneb kihelkonna territoorium Valga- ja V\u00f5rumaa vahel ligikaudu v\u00f5rdselt. Kihelkonna keskus Hargla asub Valga maakonnas, kihelkonna Taheva valla osa ulatub p\u00f5hjaosas paari k\u00fcla ulatuses ka Karula kihelkonna alale. Lisaks arvukatele ja rahvap\u00e4rimuses soliidselt esindatud j\u00f5gedele \u2013 Koiva, Mustj\u00f5gi, Peetri j\u00f5gi, Vaidva j\u00f5gi \u2013 on kihelkond ka \u00fcks metsarikkamaid. Metsaga on kaetud Taheva valla pindalast 67% ja M\u00f5niste valla pindalast 57%. Siinsed ristimetsatukadki on Kagu-Eesti ristimetsadest \u00fched suurimad. Ainu\u00fcksi Saru (Sarupalu)-Hargla ristimetsas kasvab 1,5 kilomeetrisel l\u00f5igul tubli paarsada 120\u2013150 aasta vanust p\u00fcha ristim\u00e4ndi.<\/p>\n\n\n\n

Looduslike p\u00fchapaikade ja arheoloogiam\u00e4lestiste inventeerimine toimus ajaloolise V\u00f5rumaa Hargla kihelkonnas projekti \u201eArheoloogia, v\u00f5im, \u00fchiskond: koost\u00f6\u00f6 arheoloogiap\u00e4randi kaitseks\u201c raames. V\u00e4lit\u00f6\u00f6dele eelnevalt t\u00f6\u00f6tati l\u00e4bi Hargla kihelkonna kohta varasemal perioodil kirja pandud arheoloogiliste teadete, looduslike p\u00fchapaikade ning kohap\u00e4rimusega seotud andmestik, samuti Hargla kihelkonna aja- ja kultuurilugu puutuvad tr\u00fckised, perioodika ja elektroonilised andmebaasid.<\/p>\n\n\n\n

Vanema kohap\u00e4rimuse sidumisel maastikul reaalselt leiduvate v\u00f5i leidunud p\u00e4rimusm\u00e4lestistega tuli silmas pidada asjaolu, et 20. saj II pooleni talletatud kohalugude ja uskumusteadete kogumise spetsiifika keskendus rahvajutule v\u00f5i uskumusteatele eelk\u00f5ige kui kunstilisele tekstile, p\u00f6\u00f6rates v\u00e4hem t\u00e4helepanu jutustaja isikule ning\/v\u00f5i p\u00e4rimusteate seotusele konkreetse koha v\u00f5i paigaga. K\u00e4esolevas kontekstis osutusid usaldusv\u00e4\u00e4rseteks ainult need varasemalt arhiveeritud kohalood, mis olid kogutud kohalikelt inimestelt v\u00f5i kirja pandud kohalike inimeste endi poolt. T\u00e4nap\u00e4eval on Hargla kihelkonna rahva m\u00e4lus suhteliselt h\u00e4sti s\u00e4ilinud esiajaloolised matmispaigad ning kesk- ja varauusaegsed kiriku- v\u00f5i kabeliasemed. Neid osatakse n\u00e4idata ja neist lugusid k\u00f5nelda. P\u00fchapuud ja p\u00fchakivid on olnud seotud \u00fclekaalukalt T\u00f5nise (Tinn\u00fcse, Antoniuse) austamisega ja temale ohverdamisega.<\/p>\n\n\n\n

Elanike arv kihelkonnas n\u00e4itab aga pidevat langustendentsi, seda nii loomuliku kui mehaanilise iibe t\u00f5ttu. M\u00f5nes k\u00fclas, kus veel 1990ndatel k\u00e4isin koos \u00fcli\u00f5pilastega p\u00e4rimust kogumas, ei ela praegu enam \u00fchtegi inimest v\u00f5i on j\u00e4\u00e4nud vaid m\u00f5ned \u00fcksikud vanad inimesed. Alles on vaid kohad, millega seotud p\u00e4rimust ei vahenda enam kohalikud.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas t\u00f5lkida elamust: intervjuusituatsioon ja akadeemiline kirjutus<\/strong>
Moon Meier
Eesti Kirjandusmuuseum
moon.meier@gmail.com<\/a><\/p>\n\n\n\n

Intervjuusituatsioonis v\u00f5i v\u00e4lit\u00f6\u00f6del saadud materjali ning selle p\u00f5hjal tekkinud \u00e4ratundmiste ja m\u00f5istmiste vormistamine akadeemiliste kirjutistena t\u00e4hendab t\u00f5lkimist \u00fchest meediumist teise. Sarnaselt keelelisele t\u00f5lkele on olemas teatud reeglid ja abivahendid, mis seda t\u00f5lkimist h\u00f5lbustavad, ent suurem osa j\u00e4\u00e4b siiski kirjutaja leiutada.<\/p>\n\n\n\n

Magistrit\u00f6\u00f6d kirjutades avastasin end omaenda jalgratast leiutamas. Kuigi eesti folkloristikas on anal\u00fc\u00fcsitud nii jutuvestmist, mis oli mu uurimisteema, kui ka refleksiivsust, mida pidasin m\u00f5testusviisina oluliseks, ei saanud ma varemtehtut otseselt oma t\u00f6\u00f6sse \u00fcle kanda. Kombinatsioon uurimist\u00f6\u00f6 tingimustest, minu p\u00fc\u00fcdlustest ja r\u00f5huasetustest n\u00f5udis kombineerimist ka l\u00e4henemisviiside puhul. Soovisin, et mu t\u00f6\u00f6 peegeldaks intervjuusid v\u00f5imalikult l\u00e4hedaselt sellele, kuidas ma neid ise kogesin. Seoses sellega kerkis esile mitmeid lahendustvajavaid k\u00fcsimusi.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas kirjeldada killukest teise inimese maailmast nii, et see oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he objektistav? Kuidas kirjutada oma vaimustusest, samas uuritava ainesega kokku sulandumata, et distants, millelt vaadelda, j\u00e4\u00e4ks siiski alles? Kuidas kajastada teatud seisukohti, arvamusi ja muljeid, mis on kahtlemata subjektiivsed, samas mind uurijana tugevalt m\u00f5jutanud? Kuidas ja kas lasta intervjueeritutel \u201cise k\u00f5nelda\u201d? Olen m\u00f5jutusi saanud ja eeltoodud k\u00fcsimustele vastuseid leidnud mitmest jutustav-esseistlikust ja\/v\u00f5i isiklikku seotust r\u00f5hutavast uurimusest (nt Abu-Lughod 1993; Oras 2008; Shostak 1997).<\/p>\n\n\n\n

Minu ettekanne kajastab intervjuusituatsioonist ja vestluspartneritega kohtumisest saadud muljete ja elamuste adekvaatse vahendamise problemaatikat, eelpooltoodud k\u00fcsimusi ja vastuseid, mis ma neile leidnud olen.<\/p>\n\n\n\n

Abu-Lughod, Lila 1993. Writing Women’s Worlds: Bedouin Stories. [Berkeley, California]: University of California Press.<\/p>\n\n\n\n

Oras, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm: arhiivitekstid, kogemused ja m\u00e4lestused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.<\/p>\n\n\n\n

Shostak, Marjorie 1997. Nisa. !kungi naise jutustus oma elust. Kuressaare: Tormikiri.<\/p>\n\n\n\n

Uurijahuvi, konflikt ja dialoog. \u201cTeistmoodi laste\u201d vanemate lood internetifoorumis.<\/strong>
Maili Pilt
Tartu \u00dclikool
maili.pilt@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Alustasin uurimist\u00f6\u00f6d \u201cteistmoodi laste\u201d vanemate lugudega 2011. aasta s\u00fcgisel, mil avastasin \u00fche pere- ja suhtefoorumi registreerumata kasutajate eest varjatud osas vastavateemalise alamfoorumi. See on foorum, kus informatsiooni jagamise k\u00f5rval kirjutavad oma kogemustest ja tunnetest lapsevanemad, kes kasvatavad vaimse- v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilise puudega last, v\u00f5i vanemad, kelle lapseke on taevas ingliks. Foorum toimib kui tugir\u00fchm, kus ollakse \u00fcksteisele toeks. Minu huvi k\u00f5nealuse foorumi vastu on seotud laiema uurimist\u00f6\u00f6ga, kus keskendun pere-ja suhtefoorumeis leiduvatele kogemuslugudele ning nende uurimisega seotud eetikak\u00fcsimustele. Kui internetifoorumeisse kirjutatud kogemuslood sisaldavad enamasti v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral kirjutajate ja\/v\u00f5i nende l\u00e4hedaste isikuid puudutavat informatsiooni, siis \u201cteistmoodi laste\u201c vanemate lugude puhul on tegemist eriti tundliku sisuga tekstidega \u2013 haige lapse s\u00fcnd, v\u00f5itlus elluj\u00e4\u00e4mise ja elus toimetuleku eest on selles foorumis igap\u00e4evased teemad.<\/p>\n\n\n\n

Bente Gullveig Alver ja \u00d8rjar \u00d8yen (2007: 12) m\u00e4rgivad et uurijatena on meil vastutus nende indiviidide, r\u00fchmade ja \u00fchiskondade ees, keda me uurime. \u201eTeistmoodi laste\u201c vanemate lugude delikaatne sisu ning asjaolu, et need ei ole suunatud v\u00f5imalikule uurijale, vaid teistele \u201eteistmoodi laste\u201c vanematele, on pannud mind muuhulgas m\u00f5tisklema k\u00fcsimuse \u00fcle, kuidas saaksin oma uurimist\u00f6\u00f6d l\u00e4bi viia nii, et see ei kahjustaks uuritavate huve. Esile on kerkinud rida uuritavate anon\u00fc\u00fcmsuse tagamise ning uurimismaterjali esitamisega seonduvaid probleeme. Need on probleemid, milles olen n\u00e4inud v\u00f5imalikku konflikti uurija toimingute ning uuritavate tegelike soovide vahel.<\/p>\n\n\n\n

\u2022 Millal peaksin avalikustama oma uurijahuvid ning kellelt ja kuidas k\u00fcsima n\u00f5usolekut?
\u2022 Kuidas peaksin tagama uuritavate anon\u00fc\u00fcmsuse? Kas on v\u00f5imalik, et varjates uuritavate isikuid puudutavat informatsiooni, v\u00f5iksin sattuda vastuollu uuritava sooviga just olla n\u00e4htav?
\u2022 Kas uuritavaile anon\u00fc\u00fcmsust tagades v\u00f5iksin tsiteerimisel muuta ka lugude detaile?
\u2022 Millist m\u00f5ju v\u00f5iks k\u00f5ik eelkirjeldatud toimingud avaldada \u201eteistsuguste laste\u201c vanemate lugusid k\u00e4sitlevale uurimist\u00f6\u00f6le tervikuna?
N\u00f5ustun Judy Ragnes`ga (2007: 225), kes on m\u00e4rkinud, et selleks, et uurija saaks austada oma uuringupatneri soove konfidentsiaalsuse v\u00f5i siis avaliku tunnustuse osas, peaks uuritav saama v\u00f5tta seisukoha neis k\u00fcsimustes. Kuna keskkonnas, kus kohtuvad \u201eteistmoodi laste\u201c vanemad, on k\u00f5igi kasutajakontot omavate foorumiliikmetega v\u00f5imalik individuaalselt \u00fchendust v\u00f5tta privaatteadete saatmise vahendi kaudu, otsustasin seda v\u00f5imalust kasutada. Ajendatuna esile kerkinud eetilistest dilemmadest kirjutasin neile puudega laste vanemaile, kelle poolt kirjapandud tekste n\u00e4eksin hea meelega oma uurimuse n\u00e4itetekstidena. Ettekandes r\u00e4\u00e4gin, milliseid tulemusi on andnud minu uurijahuvide avalikustamine, ning milliseid j\u00e4reldusi olen saanud oma uurimist\u00f6\u00f6ga seoses teha t\u00e4nu vahetule dialoogile uuritavatega.<\/p>\n\n\n\n

Alver, Bente Gullveig & \u00d8yen, \u00d8rjar 2007. Challenges of Research Ethics: An Introduction. \u2013 Eds. Bente Gullveig Alver, Tove Ingebj\u00f8rg Fjell & \u00d8rjar \u00d8yen. Research Ethics in Studies of Culture and Social Life. FF Communications No. 292. Helsinki: Suomalainen Tiedeakademia, Academia Scientarium Fennica, 11\u201355.<\/p>\n\n\n\n

Ragnes, Judy 2007. Value Considerations in Folkloristic Research Ethics. \u2013 Eds. Bente Gullveig Alver, Tove Ingebj\u00f8rg Fjell & \u00d8rjar \u00d8yen. Research Ethics in Studies of Culture and Social Life. FF Communications No. 292. Helsinki: Suomalainen Tiedeakademia, Academia Scientarium Fennica, 209\u2013229.<\/p>\n\n\n\n

Kahe taevaskoja vahel: P\u00f5lva kihelkonna p\u00fchapaikade uurimisest<\/strong>
Lona P\u00e4ll
Hiite Maja sihtasutus
Reeli Reinaus
Tartu \u00dclikool
lona.pall@gmail.com
<\/a>reeli.reinaus@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Neli aastat tagasi (2008\u20132012) v\u00f5eti vastu looduslike p\u00fchapaikade arengukava, mille eesm\u00e4rgiks on kaardistada Eesti looduslike p\u00fchapaikade olukord ning luua sellega eeldused nende kaitse alla v\u00f5tmiseks. Praeguseks on \u00fclevaade Muhu ja Juuru ning Kuusalu kihelkonna idaosa p\u00fchapaikadest. Sel suvel toimusid v\u00e4lit\u00f6\u00f6d lisaks P\u00f5lvale veel ka R\u00e4pina ja Hargla kihelkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Nimetatud kihelkondade kogumise eelt\u00f6\u00f6d toimusid peamiselt mais-juunis ja v\u00e4lit\u00f6\u00f6d juulis-septembris k\u00e4esoleval aastal. Materjali s\u00fcsteemsem korrastamine ja j\u00e4relduste tegemine on praegu veel alles alguses. P\u00fchapaikade uurimise metoodika loodi Maavalla Koja hiite toimkonnas 2003. aastal ning metoodika t\u00e4iustamisega tegelevad alates 2008. a T\u00dc p\u00fchapaikade keskus ja Hiite Maja. P\u00fchapaikade inventeerimine on uurijate jaoks v\u00e4ljakutse nii metoodilisel kui teoreetilisel tasandil, kuiv\u00f5rd vanad p\u00e4rimusteated ei sisalda palju kvantitatiivset infot ja keskkonna f\u00fc\u00fcsiline ilme on muutunud. Eelnev on p\u00f5hjuseks, miks v\u00e4lit\u00f6\u00f6meetod (sh intervjuud) on p\u00fchapaikade uurimisel olnud asendamatu.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5lva kihelkonna v\u00e4lit\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rk oli p\u00fchapaigad l\u00e4htuvalt eelandmetest ja p\u00e4rimuskontekstist maastikul \u00fcles leida, ning seej\u00e4rel kirjeldada nii kvantitatiivselt (m\u00f5\u00f5tmine, skeemid, visuaalne j\u00e4\u00e4dvustamine) kui ka kvalitatiivselt, et v\u00f5imaldada s\u00fcstematiseeritud \u00fclevaadet. Teejuhtide leidmisel l\u00e4htuti lumepallimeetodist, pidepunkte pakkus k\u00fcsitluskava ning varasemas p\u00e4rimuses mainitud p\u00fchapaikade loend.<\/p>\n\n\n\n

Ehkki p\u00fchapaikade inventeerimine on kohakeskne, v\u00f5imaldab uurijal p\u00fchaks peetud paiku maastikul \u00e4ra tunda ja piiritleda peamiselt (koha)p\u00e4rimus. Sestap ei ole p\u00fchapaikadega seotud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d arhiiviainese pingutust n\u00f5udev ja kunstlik \u201e\u00fcles \u00e4ratamine\u201c, vaid inimese ja looduskeskkonna \u201esiin ja praegu\u201c ilmnevate kommunikatiivsete seoste m\u00e4rkamine.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchapaikade p\u00e4rimus on s\u00fcnkreetiline, h\u00f5lmates tegevuslikke seoseid, mist\u00f5ttu on meie jaoks olnud oluline kirjeldada ja salvestada ka laiemalt usundilist maailmapilti ning kombeid. Endiselt eluj\u00f5uliste p\u00f5liste traditsioonide ja paikade (nt ristipuud, allikad) k\u00f5rval on tegevuslike seoste j\u00e4rjepidevus viinud uute (ja sageli individuaalsete) p\u00fchaks peetavate kohtade tekkimiseni. Teisalt on uuema usundilise maailmapildi toel aktualiseerunud m\u00f5ned vahepeal unustatud paigad.<\/p>\n\n\n\n

Vanade tehnikate uus elu<\/strong>
Vaike Reemann
Eesti Rahva Muuseum
Vaike.Reemann@erm.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Huvi vanade tehnikate vastu on ka Eestis aasta-aastalt suurenenud. Enam ei lepita passiivse uudistamisega, vaid soovitakse saada isetegemise kogemust v\u00f5i oskusi. Kui meistrit, kes v\u00f5iks \u00f5petada, ei leita, p\u00f6\u00f6rdutakse muuseumi poole. Lisaks konsultatsioonidele, \u00f5pitubadele ja tr\u00fckiv\u00e4ljaannetele oleme hakanud tegema ka \u00f5ppefilme, mis on tehnika kui protsessi j\u00e4\u00e4dvustamise ja edastamise heaks vahendiks.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Rahva Muuseumi kogud l\u00e4htudes h\u00e4\u00e4bunud tehnikate elustamise aspektist
ERMi kogudes on suur hulk vanu t\u00f6\u00f6riistu, veelgi rohkem on aga taoliste riistadega valmistatud argip\u00e4evaseid tarbeesemeid ja rahvakunsti. Muuseumi arhiivis leidub ka t\u00f6\u00f6protsesside kirjeldusi, mis on m\u00f5nikord p\u00e4ris p\u00f5hjalikud, illustreerivaid fotosid ning parimal juhul isegi m\u00f5ni filmil\u00f5ik. 1960.\u201370. aastatel on p\u00f5hiliselt Aleksei Petersoni eestv\u00f5tmisel filmitud mitmeid erinevaid t\u00f6\u00f6protsesse, mis on head talut\u00f6id illustreerivad materjalid, kus demonstreeritakse autentseid t\u00f6\u00f6vahendeid ja t\u00f6\u00f6 ise n\u00e4ib sujuvat \u00fcsna sisseharjunud moel. Protsessi m\u00f5istmiseks ning tehnikast arusaamiseks oleksid aga \u00fclimalt vajalikud selgitused toimuva kohta. Ligi pool sajandit hiljem filmi kokku monteerides tekitab asjakohaste kommentaaride puudumine palju probleeme.
M\u00f5ni tehnika, mille vastu on huvi tekkinud, on paraku sootuks unustusse vajunud. Tehnika taastamine osutub aga sageli oodatust keerulisemaks, sest muuseumis s\u00e4ilitatavate allikmaterjalide info on j\u00e4\u00e4dvustatud eelk\u00f5ige teoreetilis-uurimuslikest aspektidest l\u00e4htuvalt. Siis tuleb ka \u00fcsna v\u00e4ikesi infokilde kokku sobitades p\u00fc\u00fcda kogu t\u00f6\u00f6k\u00e4ik rekonstrueerida. Kui muuseumi kogutud esemeid ja t\u00f6\u00f6riistu ning abivahendeid, arhiiviinfot ja teoreetilisi k\u00e4sitlusi ning sarnaseid kogemusi teistestki kultuuridest anal\u00fc\u00fcsida koos mitmek\u00fclgsete praktiliste kogemustega meistriga, on v\u00f5imalus saavutada k\u00f5ige t\u00f5etruum tulemus.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppefilmide sari \u201eVanade tehnikate uus elu\u201c
Sedalaadi katsetuste tulemusena valmiski aastal 2010 ERMi ja ERKLi (Eesti Rahvakunsti ja K\u00e4sit\u00f6\u00f6liit) koost\u00f6\u00f6na \u00f5ppematerjali \u201eVanade tehnikate uus elu\u201c esimene DVD \u201eK\u00fc\u00fcbitegu\u201c. ERMi ja Hiiumaa muuseumi kogudes on kokku tublisti \u00fcle saja k\u00fc\u00fcbi – \u00fchest puust \u00f5\u00f5nestatud kere ja l\u00fckandkaanega ning rikkalikult kirjatud karbi, mille valmistamise tehnika aitas uuele elule puut\u00f6\u00f6meister Andres Koidu. \u00d5ppefilmid \u201eVanade tehnikate uus elu\u201c on kavandatud j\u00e4tkusarjana ning mitmetel teemadel filmitud materjalid on ootamas montaa\u017ei.<\/p>\n\n\n\n

ERMi v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Avinurmes 31.07.\u201307.08.2012
Avinurme, Eesti traditsioonilise puut\u00f6\u00f6nduse ilmselt k\u00f5ige silmapaistvam keskus, on Ants Viirese uurimuses leidnud v\u00e4ga p\u00f5hjaliku k\u00e4sitluse. Avinurmes on k\u00e4idud korduvalt ka filmimas: Eesti Filmiarhiivis on neli l\u00f5iku aastatest 1936, 1963, 1971, 1972; ERMis 1992. aastal filmitud materjalid viiest korvipunujast; Avinurme Elulaadikeskuses kaks m\u00f5neminutilist klippi ja Tallinna Linna\u00fclikooli k\u00e4sit\u00f6\u00f6osakonna \u00f5petaja Tiit Kobrusepa poolt on tehtud metoodiline \u00f5ppevideo t\u00fcnni valmistamisest vanade t\u00f6\u00f6riistadega. Eesti Rahva Muuseumi 2012. aasta Avinurme v\u00e4lit\u00f6\u00f6de p\u00f5hieesm\u00e4rgiks oli filmides dokumenteerida p\u00e4randkultuuri s\u00e4ilimist ja toimunud muutusi. Teiseks oluliseks sihiks seadsime s\u00e4ilinud puut\u00f6\u00f6tehnikate detailse filmimise audiovisuaalsete \u00f5ppematerjalide koostamiseks. P\u00f5hilised filmimise objektid olid:
\u2022 Traditsiooniliste tehnikate valdajad: erinevad korvipunujad ja pilpakatusemeister; 90-aastane Ilse Rummel ja tema praktiline \u00f5petus vokiga lina ketramisest. K\u00e4sit\u00f6\u00f6meistrid ja Avinurme p\u00e4randi hoidjad on koondunud Elulaadikeskuse juurde.
\u2022 Erineva suuruse ja ambitsiooniga puiduettev\u00f5tted: E. Strauss AS, Puun\u00f5u O\u00dc, FIE Gunnar Simmul, Rosesrel O\u00dc, IseMeistrid O\u00dc. K\u00f5ik need ettev\u00f5tted on v\u00e4lja kasvanud Avinurme traditsioonilisest puut\u00f6\u00f6ndusest, kuid kontseptsioonid ja ideoloogia on p\u00e4ris erinevad. Valdavalt kasutatakse t\u00e4nap\u00e4evaseid masinaid, sest tegemist on kasumit taotleva tootmisega, kuid ometi peavad E. Strauss AS, Puun\u00f5u O\u00dc, IseMeistrid O\u00dc omanikud seost Avinurme traditsioonilise puut\u00f6\u00f6ga v\u00e4ga oluliseks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4helepanekuid Kihnu \u00f5igeusust 2012. aasta v\u00e4lit\u00f6\u00f6delt
<\/strong>Kristiina Tiideberg
Tallinna \u00dclikool, Eesti Humanitaarinstituut
kristiina.tiideberg@ut.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

2012. aasta suvel toimusid Eesti Vaba\u00f5humuuseumi eestv\u00f5ttel ja Kihnu vallavalitsuse tellimusel Kihnu saarel v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, mille peamiseks eesm\u00e4rgiks oli inventeerida saare taluarhitektuuri ja koguda esmajoones ehitusp\u00e4randiga seotud p\u00e4rimust. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d viidi l\u00e4bi koost\u00f6\u00f6s Kihnu muuseumi ja Kihnu vallavalitsusega ning sellest v\u00f5tsid lisaks vaba\u00f5humuuseumi teaduritele osa Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna ja Tartu \u00fclikooli \u00fcli\u00f5pilased ja \u00f5ppej\u00f5ud. Hoonete inventeerimise ja talumajapidamistega seotud lugude kogumise k\u00f5rval oli igal uurijal v\u00f5imalus keskenduda endale huvipakkuvale teemale. Kuna minu doktorit\u00f6\u00f6 on seotud rahvap\u00e4rase \u00f5igeusu uuringutega, siis otsustasin koguda v\u00f5rdlevat materjali \u00f5igeusu kiriku ajaloo ja \u00f5igeusuga seotud kommete kohta Kihnus. On \u00fcsna k\u00f5nekas, et Kihnu on \u00fcks v\u00e4heseid eestikeelseid piirkondi Setumaa k\u00f5rval, kus \u00f5igeusku v\u00f5ib pidada traditsioonilise eluviisi osaks. Kohapeal sain kinnitust, et teema on huvitav ning v\u00e4\u00e4rib senisest p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5igeusu ajalugu ja rahvap\u00e4rast \u00f5igeusku on Eestis seni v\u00e4ga v\u00e4he uuritud. Leidub k\u00fcll k\u00e4sitlusi \u00f5igeusu leviku poliitilisest ja majanduslikust poolest ja \u00f5igeusu kiriku organisatsiooni k\u00e4ek\u00e4igust erinevatel aegadel, aga n-\u00f6 mikrotasandi uurimusi \u00f5igeusust ja selle kombestikust eestlaste hulgas praktiliselt pole. Sellel on mitmeid p\u00f5hjusi. Eesti Vabariigi (1918\u20131940) aegse uurimistraditsiooni l\u00f5ikas l\u00e4bi Teine maailmas\u00f5da ja j\u00e4rgnenud n\u00f5ukogude ajal oli religiooniteemade uurimine tervikuna problemaatiline. Veelgi olulisem on aga, et \u00f5igeusku ja selle ajalugu on Eestis siiani valdavalt peetud n-\u00f6 kultuurilise teise ehk vene teemaks, mist\u00f5ttu on see nii akadeemilistes kui populaarteaduslikes v\u00e4ljaannetes j\u00e4\u00e4nud tahaplaanile.
Suuresti on nii ka Kihnuga, mille folkloori ja rahvakommete uurimisega on Eestis tegeldud ometi v\u00e4ga pikka aega ja v\u00e4ga p\u00f5hjalikult. Usuvahetuse esimese laine ajal, 1840. aastatel, siirdus \u00f5igeusku pea kogu saare rahvas (umbes 90%) ning massilist luterlusse tagasip\u00f6\u00f6rdumist j\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel ei toimunud. \u00dcldse oli Kihnu k\u00f5ige suurema luterlusest \u00f5igeusku siirdunute protsendiga vald Eestis ning 19. sajandi teisel poolel kuulusid pea k\u00f5ik kihnlased \u00f5igeusu kogudusse. \u00d5igeusu kirik tegutses Kihnus ka l\u00e4bi n\u00f5ukogude aja ja katsed seda sulgeda suudeti \u00e4ra hoida. 2012. aasta suvel \u00f5nnistati kiriku uus tornikiiver ja rist.<\/p>\n\n\n\n

Ettekandes vaatlen l\u00e4hemalt \u00f5igeusuga seotud tavasid ja kombeid Kihnus ning p\u00fc\u00fcan anal\u00fc\u00fcsida, mis on sealset \u00f5igeusu taustaga kombek\u00e4itumist m\u00f5jutanud nii ajaloos kui t\u00e4nap\u00e4eval. Lisaks v\u00e4lit\u00f6\u00f6del kogutud materjalile kasutan ettekandes Kihnu \u00f5igeusu ajaloolise tausta avamisel Eesti Ajalooarhiivi ja teiste arhiivide materjale.<\/p>\n\n\n\n

Isuri ja vadja kultuuri peod 2012. aasta suvel: kaks v\u00f5imalust pildi sisse minekuks<\/strong>
Ergo-Hart V\u00e4strik
Tartu \u00dclikool
ergo@folklore.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ettekandes k\u00e4sitlen v\u00f5rdlevalt kahte t\u00e4navu suvel Leningradi oblastis toimunud piirkonna v\u00e4ikerahvastele p\u00fchendatud pidustust: 8. juulil Viistin\u00e4s korraldatud isuri kultuuri festivali (o\u0431\u043b\u0430\u0441\u0442\u043d\u043e\u0439 \u043f\u0440\u0430\u0437\u0434\u043d\u0438\u043a \u0438\u0436\u043e\u0440\u0441\u043a\u043e\u0439 \u043a\u0443\u043b\u044c\u0442\u0443\u0440\u044b) ja n\u00e4dal hiljem peetud Luutsa k\u00fclap\u00fcha (\u043b\u0443\u0436\u0438\u0446\u043a\u0430\u044f \u0441\u043a\u043b\u0430\u0434\u0447\u0438\u043d\u0430), mis on praegu olulisim vadjalaste etnilist eneseteadvust manifesteeriv avalik ettev\u00f5tmine. Toon oma ettekandes esile kahe pidustuse sarnasused ja erinevused ning arutlen v\u00f5imalike p\u00f5hjuste \u00fcle, miks nende l\u00e4\u00e4nemeresoome v\u00e4ikerahvaste kultuuri esitlemine ja esitamine selliseks on kujunenud. V\u00f5rdlen \u00fcrituste \u00fcldist struktuuri ja osalejaid, pidustuste k\u00e4igus tehtud s\u00f5nalisi ja muusikalisi etteasteid, pidude l\u00e4biviimiseks kujundatud ruumi ning etnilisuse representeerimist riietuses ja mitmesugustes toimingutes. Pildi sisse minekut aitavad illustreerida fotod ja videokatked.<\/p>\n\n\n\n

Koguja p\u00e4evik kui ajastut peegeldav dokument<\/strong>
Piret \u00d5unapuu
Eesti Rahva Muuseum
piret.ounapuu@muuseum.ee<\/a><\/p>\n\n\n\n

Ettekanne k\u00e4sitleb eelk\u00f5ige Eesti Rahva Muuseumi algaastate suurkogumist sada aastat tagasi. Tollastel vanavarakogujatel on oma kindel koht eelmise sajandi alguse eesti kultuuriloos. 1909. aastal loodud muuseum seadis endale sihiks kogu maa k\u00fcla-k\u00fclalt ja talu-talult vanavarast t\u00fchjaks korjata ning hakkaski selle t\u00f6\u00f6ga juba samal suvel peale. Rahvuslikust aatest innustunud noored suundusid kaduvat muinsust p\u00e4\u00e4stma, avastama oma kodumaad ja viima muuseumim\u00f5tet rahva hulka.<\/p>\n\n\n\n

Ettekanne p\u00fc\u00fcab anda \u00fclevaate sellest, millisena n\u00e4gid vanavarakorjajad Eestimaad enne esimest ilmas\u00f5da ja millisena n\u00e4gi Eestimaa l\u00e4bi vanavarakorjajate Eesti Rahva Muuseumi. K\u00e4sitlusest on k\u00f5rvale j\u00e4etud seni peat\u00e4helepanu all olnud kogumist\u00f6\u00f6 tulemuslikkus ja kogutud esemete etnograafiline v\u00e4\u00e4rtus. T\u00e4nu Oskar Kallase n\u00f5udele p\u00e4evaraamatut pidada on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalus aimu saada sellest, milline oli Eestimaa k\u00fcla ja kuidas eestlased suhtusid nii vanavarasse kui selle otsijatesse.<\/p>\n\n\n\n

Esimese seitsme aasta jooksul (1909\u20131915) k\u00e4is muuseumi poolt l\u00e4hetatuna vanavara korjamas ligemale 165 inimest. K\u00f5ik kihelkonnad k\u00e4idi l\u00e4bi ja koguti ligi 20 000 eset. Muuseumi arhiivis on s\u00e4ilinud selle perioodi kohta 171 aruannet ja kogumisp\u00e4evikut. See on v\u00e4ga mitmekesine materjal, kust v\u00f5ib leida nii vahetuid l\u00e4bielamisi kui t\u00e4pseid etnograafilisi kirjeldusi. Millisena paistis kallis kodumaa vanavarakorjajatele aga juba nende keerulise t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus? Esialgne vaimustus p\u00f5rkas tihti vastu m\u00f5istmatuse m\u00fc\u00fcri ja koolis k\u00e4idud aastad olid paratamatu l\u00f5he tekitanud. Tihti vaatas ja anal\u00fc\u00fcsis noor inimene n\u00e4htut k\u00f5rvalseisja positsioonilt. Tegelikkuses ei olnud see enam emotsionaalne mina ja mu maa ja rahvas oleme k\u00f5ik \u00fcks. Omamoodi t\u00f5uke andis sellele ka muuseum ise, kes oli soovitanud korjajatel kirjeldada nii inimesi, nende v\u00e4limust, iseloomu kui eluaset. Eeldatav rahvateaduslik kirjeldus pani koguja eemalseisva vaatleja asendisse.<\/p>\n\n\n\n

Paljudele vanavarakorjajatele oli \u00fcheks v\u00f5\u00f5ristust tekitavaks valdkonnaks puhtus ja h\u00fcgieen taludes, sest valdavalt ise samuti maalt p\u00e4rit noored olid koos haridusega omandanud ka teistsuguse suhtumise neisse harjumustesse. V\u00e4ga paljudes p\u00e4evikutes ja aruannetes tehakse sellest juttu, kui mitte otseselt ja halvakspanuga, siis m\u00f6\u00f6daminnes ikkagi.<\/p>\n\n\n\n

Maainimeste poolt vaadatuna tundus vanavarakorjamine arusaamatu tegevus ja kogujad ise kahtlased. Ei olnud lihtne minna ja r\u00e4\u00e4kida, seletada, kerjata ja paluda, et aga ainult seda ihaldatud vana asja k\u00e4tte saada. M\u00f5nelgi korjajal sai m\u00f5\u00f5t t\u00e4is ja t\u00f6\u00f6 j\u00e4i pooleli. Vastastikku p\u00f5rkusid noored sinisilmsed haritlasehakatised ja vanad k\u00fclanaised. Igal \u00fchel oma tarkus ja \u00f5igus tagataskus.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks sellele k\u00e4egakatsutavale kasule, mis vanavarakogujad kokku t\u00f5id, oli suur see vaimne kasu, mis kohapeale maha j\u00e4i. See oli muuseumi m\u00f5tte inimesteni viimine, see l\u00f5putu seletamine ja kihutusk\u00f5nede pidamine \u2013 k\u00f5ik see j\u00e4ttis oma j\u00e4lje. Kirjaliku j\u00e4lje t\u00e4nap\u00e4eva on j\u00e4tnud need korjamise aruanded ja p\u00e4evikud, mis toovad meieni t\u00f5ese pildi rahva elust ja arusaamadest peaaegu k\u00f5igis Eesti kihelkondades.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4itus
P\u00f5llumajandusreform<\/strong>
Koostanud Ell Vahtram\u00e4e
Kuntsnik Marika Tang<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude Liidu majanduse j\u00e4tkuv allak\u00e4ik 1980. aastate l\u00f5pul viis sotsialistliku s\u00fcsteemi kokkuvarisemiseni, mis avas aga Eestile v\u00f5imaluse majanduse ratsionaalseks \u00fcmberkorraldamiseks. 1989. aastal vastu v\u00f5etud taluseadusega pandi alus esimestele \u00f5iguslikul alusel loodud taludele. 1991. aasta maareformiseadusega tagastati maa \u00f5igusj\u00e4rgsetele omanikele ja v\u00f5imaldati maad erastada piirkondliku ostuees\u00f5igusega v\u00f5i ka \u00fcldistel alustel. J\u00e4rgmisel, 1992. aastal, v\u00f5eti vastu p\u00f5llumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite likvideerimisele, nende vara ja maa baasil uute talude ja p\u00f5llumajandusettev\u00f5tete loomisele.<\/p>\n\n\n\n

Reformide l\u00e4biviimisel l\u00e4htuti k\u00fcll restitutsiooni p\u00f5him\u00f5tetest, kuid sellega kaasnes ka uut \u00fclekohut: majandite vara \u00fcmberjagamine ei toimunud \u00fchtsete reeglite j\u00e4rgi, palju oli korruptsiooni, muutunud turuoludes ei suudetud majandada, mist\u00f5ttu majandid pankrotistusid ning maainimesed olid sunnitud siirduma linnadesse. Reformide tulemusel t\u00f6\u00f6tab praegu p\u00f5llumajanduses umbes 5% t\u00f6\u00f6tajatest, selle sektori tulud on \u00fched v\u00e4iksemad ja maine kehvapoolne.<\/p>\n\n\n\n

Eesti P\u00f5llumajandusmuuseum algatas kogumisaktsiooni, et selgitada v\u00e4lja, mida m\u00e4letavad ja r\u00e4\u00e4givad p\u00f5llumajandusreformist selle ettevalmistajad, majandijuhid, reformikomisjonide liikmed, endiste majandite t\u00f6\u00f6tajad . Lisaks taheti teada, kuidas on l\u00e4inud reformij\u00e4rgsetel ettev\u00f5tetel. Kogumisv\u00f5istlus kuulutati v\u00e4lja m\u00e4rtsis 2011, kaast\u00f6\u00f6d paluti saata sama aasta toomap\u00e4evaks. \u00dcleskutsed ja pidepunktid avaldati \u201eMaalehes\u201c ning maakonna- ja vallalehtedes. Diskussiooni \u00e4rgitamiseks korraldati sama aasta 25. mail foorum \u201e20 aastat p\u00f5llumajandusreformi algusest\u201c. Korraldajad arvasid, et m\u00e4lestuste kirjutajaid ei saa olema v\u00e4ga palju ning nii planeeriti ka ise reformitegelasi intervjueerida. Lisaks kirjapandud\/salvestatud m\u00e4lestustele loodeti saada ka lisamaterjali: dokumente, fotosid, k\u00e4sikirju.<\/p>\n\n\n\n

Kogutud materjali p\u00f5hjal koostatud n\u00e4itus \u201eP\u00f5llumajandusreform\u201c avati Maa\u00fclikoolis 13. m\u00e4rtsil 2012 koos samal p\u00e4eval toimunud konverentsiga \u201e20 aastat p\u00f5llumajandusreformist\u201c. N\u00e4itus oli m\u00f5eldud nii vahekokkuv\u00f5tteks kogumisest ja kaast\u00f6\u00f6liste tunnustamiseks kui nimetatud konverentsi illustratiivseks stendiettekandeks.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4ituse koostamisel on kasutatud ainult kogumisaktsioonis saadud materjali. Avastendil antakse \u00fclevaade p\u00f5llumajandusreformi ideest ja teostusest, k\u00f5igi viie stendi allservas jookseb reformi kronoloogia, milles on eraldi v\u00e4lja toodud valitsusjuhid ja p\u00f5llumajandusministrid. L\u00f5pustendil tehakse kokkuv\u00f5te reformim\u00e4lestuste kogumisest. Kolmel keskmisel p\u00fcstalusel eksponeeritakse kolme lugu:
\u2022 Heino Laiapea oli Viljandimaal P\u00e4rsti kolhoosi peaagronoom aastatel 1989\u20131992. Tema kaast\u00f6\u00f6 r\u00e4\u00e4gib tema \u00e4riplaanist ning luhtunud soovist saada viljakuivati omanikuks. M\u00e4lestustele on lisatud ohtralt v\u00e4ljav\u00f5tteid reformikomisjoni protokolliraamatust, ajalehev\u00e4ljal\u00f5ikeid, reformidokumente Ajalooarhiivist ning fotosid.
\u2022 Mare J\u00e4rveots , kes praegu on Laanematsi talu perenaine ja kelle poeg on \u00fcks osanikke reformij\u00e4rgse ettev\u00f5ttena moodustatud ATK Linav\u00e4strik O\u00dcs, esindas R\u00f5ngu sovhoosi reformikomisjonis taluomanikke. P\u00f5llumajandusmuuseumi kogu t\u00e4ienes Marge J\u00e4rveotsalt saadud R\u00f5ngu sovhoosi p\u00f5llumajandusreformi l\u00e4biviimist kajastavate dokumentidega, artiklitega R\u00f5ngu Talunike \u00dchistu tegevuse ja talumajanduse kohta laiemalt ning fotodega Laanematsi talu \u00fclesehitamisest.
\u2022 Tavi Nirk Harjumaalt oli maade tagastamise ja erastamisega seotud viiel Eesti omavalitsuse territooriumil, esindades ennast ja oma sugulasi keerulises asjaajamise lab\u00fcrindis. M\u00e4lestustele on lisatud dokumentide koopiaid ja fotosid.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi kogujad on teinud t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d ning suur hulk meie l\u00e4hiajaloost on muuseumi kogudesse j\u00f5udnud, j\u00e4tkab Eesti P\u00f5llumajandusmuuseum p\u00f5llumajandusreformi puudutava ainese kogumist ka 2012. aastal. Plaanis on avaldada reformilugude kogumik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uitamise meetodist fotoarhiivisMarika AlverEesti Kunstiakadeemiamarika.alver@artun.ee Uitamist ja uitajat seostatakse eelk\u00f5ige linnaruumiga, kuid toon oma ettekandes n\u00e4iteid sellest, kuidas uitamise ruumiks v\u00f5ib olla fotokogu ja miks \u00fclepea v\u00f5iks uitamist fotoarhiivis rakendada. Toetudes Walter Benjamini (2002) k\u00e4sitlustele, vaatlen uitamist (pr keeles fl\u00e2nerie) kui tunnetusviisi ja vaatlemise praktikat. N\u00e4iteks on Benjamin ajaloolast kirjeldanud kui linnas uitavat flan\u00f6\u00f6ri, kes […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":834,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-836","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\nKogumiskonverents 2012 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kogumiskonverents 2012 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Uitamise meetodist fotoarhiivisMarika AlverEesti Kunstiakadeemiamarika.alver@artun.ee Uitamist ja uitajat seostatakse eelk\u00f5ige linnaruumiga, kuid toon oma ettekandes n\u00e4iteid sellest, kuidas uitamise ruumiks v\u00f5ib olla fotokogu ja miks \u00fclepea v\u00f5iks uitamist fotoarhiivis rakendada. Toetudes Walter Benjamini (2002) k\u00e4sitlustele, vaatlen uitamist (pr keeles fl\u00e2nerie) kui tunnetusviisi ja vaatlemise praktikat. N\u00e4iteks on Benjamin ajaloolast kirjeldanud kui linnas uitavat flan\u00f6\u00f6ri, kes […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-11-14T07:51:55+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"21 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/\",\"name\":\"Kogumiskonverents 2012 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-11-14T07:27:26+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-14T07:51:55+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dcritused\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Arhiiv\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kogumiskonverents 2012 ajakava\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":5,\"name\":\"Kogumiskonverents 2012 teesid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\",\"name\":\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"description\":\"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kogumiskonverents 2012 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kogumiskonverents 2012 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","og_description":"Uitamise meetodist fotoarhiivisMarika AlverEesti Kunstiakadeemiamarika.alver@artun.ee Uitamist ja uitajat seostatakse eelk\u00f5ige linnaruumiga, kuid toon oma ettekandes n\u00e4iteid sellest, kuidas uitamise ruumiks v\u00f5ib olla fotokogu ja miks \u00fclepea v\u00f5iks uitamist fotoarhiivis rakendada. Toetudes Walter Benjamini (2002) k\u00e4sitlustele, vaatlen uitamist (pr keeles fl\u00e2nerie) kui tunnetusviisi ja vaatlemise praktikat. N\u00e4iteks on Benjamin ajaloolast kirjeldanud kui linnas uitavat flan\u00f6\u00f6ri, kes […]","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/","og_site_name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","article_modified_time":"2023-11-14T07:51:55+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"21 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/","name":"Kogumiskonverents 2012 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website"},"datePublished":"2023-11-14T07:27:26+00:00","dateModified":"2023-11-14T07:51:55+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/kogumiskonverents-2012-teesid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dcritused","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Arhiiv","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kogumiskonverents 2012 ajakava","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2012-ajakava\/"},{"@type":"ListItem","position":5,"name":"Kogumiskonverents 2012 teesid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/","name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","description":"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/836","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=836"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/836\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":844,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/836\/revisions\/844"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/834"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}