{"id":830,"date":"2023-11-14T07:19:02","date_gmt":"2023-11-14T07:19:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?page_id=830"},"modified":"2023-11-14T07:19:02","modified_gmt":"2023-11-14T07:19:02","slug":"kogumiskonverents-2009-teesid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/","title":{"rendered":"Kogumiskonverents 2009 teesid"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>J\u00fcri Metssalu<\/strong> 2009. aasta kohap\u00e4rimuslikud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Juuru kihelkonnas<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5nelen sellel aastal toimunud kohap\u00e4rimuslikest v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest Juuru<br>kihelkonnas. Annan tulemustest esialgse statistika, r\u00e4\u00e4gin<br>metoodilistest probleemidest ja lahendustest, n\u00e4itan meeleolukaid<br>pilte kogumisk\u00e4ikudelt. \u00dchtlasi l\u00f5imin ettekandesse seekordse<br>konverentsi keskmes oleva vaimse r\u00e4nnaku teema<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Renata S\u00f5ukand, Raivo Kalle<\/strong> Botaanilise t\u00f5e otsingud etnobotaanilistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del<\/p>\n\n\n\n<p>20. sajandi algul suurenesid eestikeelse botaanilise hariduse andmise v\u00f5imalused rahvakoolides ja see andis t\u00f5uke \u00fcldrahvaliku huvi t\u00e4rkamisele taimeteaduse vastu. See tekitas omakorda vajaduse maakeelsete botaaniliste terminite ja nimede j\u00e4rele. Tolleaegne botaaniliste terminite \u00fchtlustamine tipnes 1913. aastal, kui Mihkel Pilli t\u00f5lgituna ilmus igati kaasaegne Otto Schmeili Botaanika k\u00e4siraamat, mis pidas silmas nii kooli\u00f5pilasi, mitmesuguseid kursusi, p\u00f5llumehi kui ka loodushuvilisi, kes k\u00f5ik vajasid emakeelseid teadmisi taimedest (Paatsi 1993: 160\u2013161). Taimenimede \u00fchtlustamisega oli algust tehtud k\u00fcll juba varem, esimene \u00fcleskutse sel teemal avaldati ajalehes Postimees 1907. aastal, kuid esimene Eesti alal kasvavate taimenimede loend ilmus alles 1918 (E.K.S. Keeletoimkond 1918). Nimekirja avaldamisel selgus selle \u00fchtlustamise ja t\u00e4iendamise vajadus. T\u00e4ielikult \u00fcmbert\u00f6\u00f6tatud taimenimeloend ilmus tr\u00fckist alles 10 aastat hiljem: 1928. aastal (Nenjukov 1928). T\u00e4nu selle teose p\u00f5him\u00f5tetele on meil rahvap\u00e4rastele taimenimedele toetuv botaaniline s\u00fcstemaatika. Miks ei suudetud taimenimesid \u00fchtlustada esimese, \u00fcle 10 aasta kestnud t\u00f6\u00f6ga? Suurim probleem oli see, et maarahvas nimetas erinevates kogukondades ning ka kogukonna sees samade nimetustega erinevaid botaanilisi liike. Kasutusest eemal olnud liikidel puudus aga nimetus \u00fcldse. Eesti suurim etnobotaanik Gustav Vilbaste (1885\u20131967) p\u00fc\u00fcdis koondada aastak\u00fcmnete pikkuse t\u00f6\u00f6 (umbes 1920 kuni 1940ndad) tulemusena k\u00f5iki erinevaid rahvap\u00e4raseid taimenimetusi. Esialgne k\u00e4sikiri valmis juba 1944. aastal, kuid raamatuna ilmus see alles ligi pool sajandit hiljem (Vilbaste 1993). Veel 1960. aastatel kutsus G. Vilbaste mitmete \u00fcleskutsetega (Kodumurre 1962, Rahvap\u00e4rimuste koguja 1968 jt) taimenimetusi koguma, teades, et vastustena temani j\u00f5udvaid arvukaid taimenimetusi ta raamatusse enam lisada ei j\u00f5ua.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Kirjandusmuuseumi projekti HERBA raames tekkis mitmeid probleeme seostamatute taimenimetustega nii varases kui ka hilises p\u00e4rimuses. Selle t\u00fchimiku t\u00e4itmiseks tehti 2009. aastal algust etnobotaaniliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega. Need toimusid peamiselt Tartu linnas, aga ka kunagise Kambja, L\u00fcganuse ja P\u00f5ltsamaa kihelkonna aladel, hiljem lisandusid Eesti eri piirkondadest p\u00e4rit vabatahtlike korrespondentide elektroonilised vastused. Ettekandes anal\u00fc\u00fcsime etnobotaaniliste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de erip\u00e4rasusi, mille juured asuvad veidi v\u00e4hem kui sajandi kestnud oma ja \u00f5ige nime erinevuses.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kirjandus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>E.K.S. Keeletoimekond 1918. Kodumaa taimed. 1. jagu, \u00f5istaimed \/ E.\u00dc.S. loodusteaduse osakond, E.K.S. keeletoimekond. Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimekonna toimetused; nr. 6a. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.<\/p>\n\n\n\n<p>Nenjukov, Theodor (toim) 1928. Eesti taimede nimestik = index plantarum estonicarum. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.<\/p>\n\n\n\n<p>Paatsi, Vello 2003. Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803\u20131918). Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli sotsiaalteaduste dissertatsioonid 5. Tallinn: TP\u00dc Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n<p>Postimees 1907. 21. aprill nr 91 lk 2. Teateid Tartust. \u00dcleskutse. Eesti \u00dcli\u00f5pilaste Selts.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eva-Liisa Roht, Ele Pajula <\/strong>Asusime teele \u2013 etnoloogilised v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Eesti romadega 2009<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekanne lubab pilguheidet etnoloogilistele v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele Eesti romadega, mille viisid l\u00e4bi T\u00dc etnoloogia magistrant Eva-Liisa Roht ja TL\u00dc EHI filosoofia magistrant Ele Pajula. Kogusime informatsiooni P\u00f5hja-Eesti Romade \u00dchingu ja Kesk-Eesti Romade \u00dchingu tegevuse kohta ning tegime elulooliste intervjuude kaudu algust roma kultuuri ja kohaliku domineeriva \u00fchiskonna interaktsiooni uurimisega. Keskendume Eesti romade enesepresentatsioonile ja enesem\u00e4\u00e4ratlemise eri tahkudele. Ettekandes arutame teeloleku (ja) v\u00f5imalikkuse \u00fcle, k\u00f5rvutades 2007. aastal Camino del Norte\u2019l ja 2009. aastal Eestis suvistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del k\u00e4imist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Jaanika Jaanits, Eva-Liisa Roht<\/strong> Komi nooruse otsinguil \u2013 etnoloogilised v\u00e4lit\u00f6\u00f6d 2009<\/p>\n\n\n\n<p>R\u00e4\u00e4gime oma etnoloogilistest v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest, mis toimusid 5.<br>juulist 1. augustini Komimaal. Tegime algust komi noorte identiteedi<br>uurimisega, intervjueerisime \u00fclikoolis \u00f5ppivaid noori ning v\u00f5rdlesime<br>nende n\u00e4gemust komi keelest ja kultuurist t\u00e4nap\u00e4eval<br>kultuuriorganisatsioonide omaga. Lisaks keelele ja kultuurile olid<br>intervjuudes olulisel kohal ka muusika roll noorte seas ning<br>vabaajaveetmise viisid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eva Sepping, Piret Puppart<\/strong> Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsioonist i\u017emakomide juurde<\/p>\n\n\n\n<p>Oma reisil materjali kogudes tuli endale paratamatult ja targu aru anda, et me pole teadlased, vaid kunstnikud, kelle l\u00e4henemisviis on subjektiivne, emotsionaalne ning otsib eesk\u00e4tt p\u00f5nevaid ja v\u00f5imalikult v\u00e4rvikaid visuaale. Ja v\u00f5ib olla kindel, et paljuski k\u00f5neleb kogutud materjal \u2013 ehk \u2018just need (ja mitte m\u00f5ned teised) kaadrid\u2019 \u2013rohkem meist kui k\u00f5nealusest rahvakillust.<\/p>\n\n\n\n<p>Nii v\u00f5ib aga tekkida kergesti k\u00fcsimus, milline on reaalne kasu meie k\u00e4igust i\u017emakomide kultuuri arengule? \u2013 Enne meiega kohtumist ei pruukinud inimesed, kellega meil tekkis hea kontakt, oma \u201caaretest\u201d teadlikudki olla: kes soovis neid \u00e4ra anda, kes otsis neile esemeile \u201cv\u00e4\u00e4rikat vananemispaika\u201d (loe: muuseumi), jne. N\u00f5nda leidis l\u00e4bi kokkupuute meiega nii m\u00f5nigi ese v\u00f5i n\u00e4htus omanike silmis uue v\u00e4\u00e4ringu v\u00f5i asupaiga, kus seda hinnatakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie infoallikateks olid nii naised kui mehed, kellest esimesed olid silmatorkavalt rohkem eluj\u00f5ulisemad ja v\u00e4ge t\u00e4is. P\u00fc\u00fcame ka seda huvitavat fenomeni nii visuaalselt kui sisuliselt avada.<\/p>\n\n\n\n<p>PS. K\u00f5ik komidest ja Komimaast huvitatud inimesed on teretulnud jaanuari teises pooles Viljandisse Eesti P\u00e4rimusmuusika Keskusesse, kus seatakse \u00fcles ekspeditsiooni kajastav n\u00e4itus. T\u00e4psed kuup\u00e4evad selguvad konverentsi ajaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kristi Salve<\/strong> Palver\u00e4nnakutest, karelianismist ja Vepsas k\u00e4imisest<\/p>\n\n\n\n<p>Palver\u00e4nnakud kuuluvad paljude religioonide praktikasse. Neid v\u00f5etakse ette oma palvele j\u00f5u andmiseks v\u00f5i t\u00e4nuks t\u00e4itunud palvesoovi eest, kuid palver\u00e4nnak v\u00f5ib taotleda ka lihtsalt jumalasuhte tugevnemist. Viimast silmas pidades saab palver\u00e4nnakutena vaadelda ka n\u00f6 ilmalike p\u00fchapaikade k\u00fclastamist. Need v\u00f5ivad olla seotud rahva ajaloo s\u00fcndmuste ja isikutega, aga ka kaugemasse minevikku j\u00e4\u00e4vate esivanemate elupaikade ja -viisidega. Soome karelianism oli tugev m\u00f5jutaja 19. sajandi l\u00f5pus. Ettekandes p\u00fcstitan k\u00fcsimuse, kas ja kuiv\u00f5rd oli karelianismiga \u00fchiseid jooni eestlaste 20. sajandi teise poole soome-ugrilaste juurde korraldatud ekspeditsioonidel ja muidu-matkadel. L\u00e4hemalt vaatlen iseenda kogemustest l\u00e4htudes vepslaste juures k\u00e4imist ja k\u00e4ijaid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Taisto-Kalevi Raudalainen<\/strong> J\u00f5udmine palver\u00e4nnutee algpunkti<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekandes toon v\u00e4lja vepslaste asuala erinevatest ruumikasutuse v\u00f5i -kujutluse aspektidest: 1) kaasaegne \u201cVepsarija\u201d \u00f6koloogilise ja etnograafilise (sise)turismi sihtkohana; 2) viimasel ajal taastatud, uuesti leitud p\u00fchakohad ning p\u00e4ris uued kabelid \u201ctaasavastatud usundilise p\u00e4rimusena\u201d; 3) vepslaste endi poolt varasematel aegadel oluline P\u00f5hjala-m\u00f5\u00f5de (Murmansk rahateenimise ning Solovetsi saared palver\u00e4nnakute sihtkohana).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00dclo Valk <\/strong>Liikumapanevad lood ja sihtpunktid: Assami templilegendidest<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekandes tuleb juttu Kirde-India ajaloolistest templitest kui suulise<br>p\u00e4rimuse paikadest, kus sakraalsuse ja jumalate kohalolu tagavad<br>braahmanite, kohalike elanike ning palver\u00e4ndurite jutustatud lood.<br>Templite p\u00e4ritolu seostatakse jumalate (\u0160iva), jumalannade (Kamakhya ja<br>Parvati) ning p\u00fchakute (\u0160ankaradeva, Madhavadeva) maise eluk\u00e4iguga. See<br>m\u00fc\u00fcdilisele ja ajaloolisele minevikule suunatud vaade kehtestab teeliste<br>sihtpunktid jutumaailmas, mida tundmata pole ka palver\u00e4nnak v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tiina Sepp <\/strong>Minu kogumisretked ja palver\u00e4nnakud Santiago de Compostelasse<\/p>\n\n\n\n<p>Esimest korda k\u00e4isin Santiago de Compostela palver\u00e4nnuteel 2003. aasta juunis. P\u00e4rast seda olen sinna erinevatel p\u00f5hjustel ikka ja j\u00e4lle tagasi l\u00e4inud, viimastel kordadel eesm\u00e4rgiga kuulda palver\u00e4nduritelt lugusid nende kokkupuudetest \u00fcleloomulikuga. Oma ettekandes r\u00e4\u00e4gin nendest r\u00e4nnakutest, samuti v\u00e4lit\u00f6\u00f6de erip\u00e4rast sellel teel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mare K\u00f5iva, Andres Kuperjanov<\/strong> Dru\u017ee Tito, Sveti Rilski<\/p>\n\n\n\n<p>Anal\u00fc\u00fcsime m\u00f5ningaid kaasaegseid p\u00fchapaikasid ja palver\u00e4nnakuid nende juurde l\u00f5unapoolsete slaavi rahvaste n\u00e4itel. Vaadeldavate p\u00fchapaikade (Svjata Gora, Kumrovec, Momtshilovtsh ja Rila) mallisid kasutatakse kui rahvuse v\u00f5i r\u00fchmituse identiteedi kujundajaid, nad on kui missioon \u00fchele inimesele, kuid \u00fchendav riitus r\u00fchmale. Usuliste kogemuste taasloome\/l\u00e4bielamise t\u00f5ttu on nad olulised oma lokaalses kontekstis, neis kohtuvad sekulaarsed ja religioossed vaated ja k\u00e4itumisstrateegiad.<\/p>\n\n\n\n<p>FILMI ESILINASTUS<br><strong>Aado Lintrop, Janika Oras<\/strong> Seto saaja\u2019 2009<\/p>\n\n\n\n<p>5.\u20137. juunil peeti Veln\u00e4s ja Mikid\u00e4m\u00e4el Jane Vabarna ja Kristjan Priksi pulmi. Koos olid pruutpaari h\u00f5imlased ja s\u00f5pruskond, pidu tehti endale, mitte teistele n\u00e4itamiseks. Kombet\u00e4itmistes l\u00e4htuti vanadest seto pulma kirjeldustest ja vanemate naiste teadmistest, ent peeti silmas ka pruutpaari soove. Eesti Rahvaluule Arhiivi filmimeeskonnas olid Aado Lintrop, Andreas Kalkun ja Janika Oras. Aado Lintropi kokku pandud film annab \u00fclevaate kolmest s\u00fcndmusterikkast p\u00e4evast: pulmarituaalidest koos laulude, itkude ja truuskade dialoogidega, pillim\u00e4ngust-tantsust ja naljadest.<\/p>\n\n\n\n<p>Konverentsi korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>J\u00fcri Metssalu 2009. aasta kohap\u00e4rimuslikud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Juuru kihelkonnas K\u00f5nelen sellel aastal toimunud kohap\u00e4rimuslikest v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest Juurukihelkonnas. Annan tulemustest esialgse statistika, r\u00e4\u00e4ginmetoodilistest probleemidest ja lahendustest, n\u00e4itan meeleolukaidpilte kogumisk\u00e4ikudelt. \u00dchtlasi l\u00f5imin ettekandesse seekordsekonverentsi keskmes oleva vaimse r\u00e4nnaku teema Renata S\u00f5ukand, Raivo Kalle Botaanilise t\u00f5e otsingud etnobotaanilistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del 20. sajandi algul suurenesid eestikeelse botaanilise hariduse andmise v\u00f5imalused rahvakoolides ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":826,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-830","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v20.12 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Kogumiskonverents 2009 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kogumiskonverents 2009 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"J\u00fcri Metssalu 2009. aasta kohap\u00e4rimuslikud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Juuru kihelkonnas K\u00f5nelen sellel aastal toimunud kohap\u00e4rimuslikest v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest Juurukihelkonnas. Annan tulemustest esialgse statistika, r\u00e4\u00e4ginmetoodilistest probleemidest ja lahendustest, n\u00e4itan meeleolukaidpilte kogumisk\u00e4ikudelt. \u00dchtlasi l\u00f5imin ettekandesse seekordsekonverentsi keskmes oleva vaimse r\u00e4nnaku teema Renata S\u00f5ukand, Raivo Kalle Botaanilise t\u00f5e otsingud etnobotaanilistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del 20. sajandi algul suurenesid eestikeelse botaanilise hariduse andmise v\u00f5imalused rahvakoolides ja [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"6 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/\",\"name\":\"Kogumiskonverents 2009 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-11-14T07:19:02+00:00\",\"dateModified\":\"2023-11-14T07:19:02+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dcritused\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Arhiiv\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kogumiskonverents 2009 ajakava\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":5,\"name\":\"Kogumiskonverents 2009 teesid\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\",\"name\":\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"description\":\"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kogumiskonverents 2009 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"Kogumiskonverents 2009 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","og_description":"J\u00fcri Metssalu 2009. aasta kohap\u00e4rimuslikud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Juuru kihelkonnas K\u00f5nelen sellel aastal toimunud kohap\u00e4rimuslikest v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest Juurukihelkonnas. Annan tulemustest esialgse statistika, r\u00e4\u00e4ginmetoodilistest probleemidest ja lahendustest, n\u00e4itan meeleolukaidpilte kogumisk\u00e4ikudelt. \u00dchtlasi l\u00f5imin ettekandesse seekordsekonverentsi keskmes oleva vaimse r\u00e4nnaku teema Renata S\u00f5ukand, Raivo Kalle Botaanilise t\u00f5e otsingud etnobotaanilistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del 20. sajandi algul suurenesid eestikeelse botaanilise hariduse andmise v\u00f5imalused rahvakoolides ja [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/","og_site_name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"6 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/","name":"Kogumiskonverents 2009 teesid | Akadeemiline Rahvaluule Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website"},"datePublished":"2023-11-14T07:19:02+00:00","dateModified":"2023-11-14T07:19:02+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/kogumiskonverents-2009-teesid\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dcritused","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Arhiiv","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kogumiskonverents 2009 ajakava","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/kogumiskonverents-2009-ajakava\/"},{"@type":"ListItem","position":5,"name":"Kogumiskonverents 2009 teesid"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/","name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","description":"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/830","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=830"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/830\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":831,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/830\/revisions\/831"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=830"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}