1971. a juunis loodi Eesti NSVs esimese omataolisena kogu N\u00f5ukogude Liidus Lahemaa rahvuspark (LRP), mille kultuurpoliitilist t\u00e4htsust toonases ajas on raske ala- v\u00f5i \u00fclehinnata. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on seegi, et suur osa territooriumist paiknes NSV Liidu piiritsoonis, mis seadis rahvuspargile ja selle elanikele oma n\u00f5uded.<\/p>\n\n\n\n
Rahvuspargi loomisel ning selle ideede populariseerimisel r\u00f5hutati, et see pole pelgalt looduskaitseala, kuigi pargiks valitud ala oli piiratud siiski eesk\u00e4tt looduslikul ja maastikulisel p\u00f5him\u00f5ttel. LRP territooriumil said osaliselt kokku ka kolm kirikukihelkonda \u2013 Haljala, Kadrina ja Kuusalu, neist iga\u00fcks on alates 13. sajandist kujunenud j\u00e4rgnevate aastasadade jooksul eriilmeliseks oma rahvaluulelise repertuaari ja etnograafilise p\u00e4randi poolest.<\/p>\n\n\n\n
Just rahvakultuurile toetuvat omap\u00e4ra peeti viimased 30 aastat silmas rahvuspargi ajaloolis-etnograafilise k\u00fclje \u00fclesehitamisel. Rahvasuust kogutud narratiive \u2013 muistendeid ja kohalugusid taaskasutati turisminduses ja kohamarketingis, LRP tutvustavates v\u00e4ljaannetes ja buklettides. 1986. aastal toimus rahvuspargi s\u00fcdames Palmse m\u00f5isas esimene autentsusele pretendeeriv kohalik folkloorifestival Viru S\u00e4ru.<\/p>\n\n\n\n
EV taasiseseisvudes lahkusid Lahemaa territooriumilt N\u00f5ukogude Liidu piirivalvev\u00e4ed. ENSV konteksti sobituv idee rahvuspargist kui sellisest lakkas t\u00f6\u00f6tamast. Iseseisva Eesti rahvuspargi idee vajas \u00fcmberm\u00f5testamist nii rahvuslikus\/ideoloogilises kui ka puht praktilises plaanis (nt kaitsev\u00f6\u00f6ndi tsoneerimine v\u00f5imalikuks ehitustegevuseks).<\/p>\n\n\n\n
2007.\u20132008. aastal toimusid Lahemaa rahvuspargi praeguse administratsiooni tellimusena frontaalsed etnoloogilised v\u00e4lit\u00f6\u00f6d siinkirjutaja juhendamisel. Selle k\u00e4igus inventeeriti k\u00f5ik 33 rahvuspargi territooriumile j\u00e4\u00e4vat rannak\u00fcla ning intervjueeriti p\u00f5lis-, p\u00fcsi- ning uusasukaid\/ hilismigrante uurimaks, kuidas kajastub LRP dualistlik olemus aja- ja isikuloolistes narratiivides ja kohap\u00e4rimuses, samuti sealsete elanike argielupraktikas. Ettekandes annan \u00fclevaate v\u00e4lit\u00f6\u00f6de esmastest tulemustest, toetudes teoreetiliselt ideaal-, taotlusliku- ja m\u00e4lukultuuri kontseptsioonile kogutu m\u00f5testamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
1971. a juunis loodi Eesti NSVs esimese omataolisena kogu N\u00f5ukogude Liidus Lahemaa rahvuspark (LRP), mille kultuurpoliitilist t\u00e4htsust toonases ajas on raske ala- v\u00f5i \u00fclehinnata. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on seegi, et suur osa territooriumist paiknes NSV Liidu piiritsoonis, mis seadis rahvuspargile ja selle elanikele oma n\u00f5uded. Rahvuspargi loomisel ning selle ideede populariseerimisel r\u00f5hutati, et see pole pelgalt looduskaitseala, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":385,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-710","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n