Ettekandes k\u00e4sitlen Ahvenamaa P\u00f5hjamaade Instituudi (Nordens Institut p\u00e5 \u00c5land) eestvedamisel korraldatud lastep\u00e4rimuse projekti, mille eesm\u00e4rgiks oli 2006. aasta kevadel koguda koolip\u00e4rimust Ahvenamaalt, Gotlandilt ja Eesti endistelt rannarootsi aladelt. Kogutu p\u00f5hjal ilmus 2006. aasta septembris rootsikeelne naljakogumik \u201eDet var en ko och det var po\u00e4ngen\u201d (\u201eElas kord lehm ja ongi kogu lugu\u201c), milles eesti aines on kahes keeles. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d Eestis toimusid 2006. aasta aprilli- ja maikuus kahes L\u00e4\u00e4ne-Eesti koolis: Noarootsi Koolis (138 \u00f5pilast) ja Vormsi P\u00f5hikoolis (21 \u00f5pilast). Kolmep\u00e4evase reisi Noarootsi v\u00f5tsin ette \u00fcksi, kahep\u00e4evase reisi Vormsile tegid minuga kaasa kirjandusmuuseumi fotograaf Alar Madisson ja rahvaluulearhiivi teadur Astrid Tuisk. Valisime need v\u00e4ikesed maakoolid folkloorseteks v\u00e4lit\u00f6\u00f6deks rootslaste ettepanekul p\u00f5hjusega, et need j\u00e4\u00e4vad Eesti endistele rannarootsi aladele ning meid huvitas just selle, ligi kaheksasada aastat eestirootslastele koduks olnud piirkonna t\u00e4nane koolip\u00e4rimus. V\u00e4lit\u00f6\u00f6del Noarootsis ja Vormsil kasutasin \u00fchesugust metoodikat. Esmalt vastasid lapsed \u00f5petajate juhendamisel k\u00fcsitluskavadele, mille koostamisel l\u00e4htusin 1992. aastal toimunud \u00fcle-eestilise koolip\u00e4rimuse kogumise aktsiooni kavast. \u00d5pilastelt oodati: 1) anekdoote, 2) m\u00f5istatusi, naljak\u00fcsimusi ja -\u00fclesandeid, 3) vanas\u00f5nu, argiarvamusi ja k\u00f5nek\u00e4\u00e4nde-paroole, 4) hirmu- ja absurdijutte, 5) paroodiaid, laule, salme, 6) mitmesuguseid ennustamisviise, 7) salmiku-, kaustiku- ja s\u00f5braraamatute repertuaari, 8) muid harrastusi, kombeid ja koerusi, 9) m\u00e4nge, 10) teavet interneti kasutamise kohta. Seej\u00e4rel k\u00e4isin \u00f5pilasi kohapeal intervjueerimas \u2013 P\u00fcrksis vestlesin 29 peamiselt 4.\u20136. klassi (10\u201312-aastase) \u00f5pilasega ja Vormsil nelja liitklassiga (8\u201315-aastased, \u00fchtekokku 16 \u00f5pilast). Ekspeditsioonide tulemusena j\u00e4\u00e4b arhiivi 90 lehek\u00fclge k\u00fcsitluskava vastuseid Noarootsi Koolist ja 15 lehek\u00fclge Vormsi P\u00f5hikoolist, \u00fchtekokku \u00fcle 5 tunni helisalvestisi, 1,5 tundi videoj\u00e4\u00e4dvustusi ja 335 fotot. Kogumikus toodud valimik on vaid imepisike osa Noarootsi ja Vormsi laste elur\u00f5\u00f5msast traditsioonist \u2013 j\u00e4\u00e4dvustatud on vaid hetk folklooriprotsessist, mille keskmes olid konkreetsed lapsed. V\u00e4lit\u00f6\u00f6del kogutud aines osutab traditsioonidele ja innovatsioonidele, globaalsetele ja lokaalsetele ilmingutele \u00fche v\u00e4ikese piirkonna lastefolklooris. \u017danriliselt olid esindatud k\u00f5ik klassikalised folklooriliigid, nii k\u00fcsitluskavade vastustes kui ka suulises esituses leidus ootusp\u00e4raselt k\u00f5ige enam anekdoote ja naljak\u00fcsimusi, l\u00fchivorme, m\u00e4nge, \u00fcllatavalt palju oli usundilisi ja kohamuistendeid. Tegemist on suures osas \u00fcle-eestilise traditsiooniga, mis on levinud nii Vormsil ja Noarootsis kui ka mujal Eestis (Juku-anekdoodid, Rate\u2019i p\u00e4rimus, m\u00e4ngualustamissalmid, m\u00e4ngud jne). Teisalt v\u00f5ib t\u00e4heldada p\u00e4rimuse \u00fclemaailmset levikut ja sarnaseid jooni ka teiste rahvaste p\u00e4rimusega (blondiininaljad jm). Valdavalt on vanem eesti lastep\u00e4rimus (Juku-anekdoodid, t\u0161ukt\u0161inaljad, teatud m\u00e4ngud) idapoolse p\u00e4ritoluga, j\u00e4rjest suureneb aga l\u00e4\u00e4nepoolse ning laiemalt \u00fcleilmse traditsiooni osakaal. Eesti on j\u00e4tkuvalt oman\u00e4olise kinnistunud lastep\u00e4rimusega ida ja l\u00e4\u00e4ne vaheline ala. Kohalikku koloriiti lisavad traditsioonilisele p\u00f5hjale toetuvad laste endi loodud v\u00f5i ka vanematelt kuuldud kummitusjutud (Noarootsis nt sigala, kool ja \u00f5pilaskodu, Vormsil endine piirivalvekordon). V\u00f5rreldes varasema koolip\u00e4rimusega on m\u00e4rgatav traditsiooni levikut h\u00f5lbustavate uute kanalite (internet, mobiilisuhtlus) esilet\u00f5us. Aktiivne p\u00e4rimustraditsioon avaldub laste omavahelises suhtlemises, kus vanad tuttavad s\u00fc\u017eeed ja vormid teisenevad ja sulanduvad vastavalt keskkonna uutele n\u00f5udmistele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ettekandes k\u00e4sitlen Ahvenamaa P\u00f5hjamaade Instituudi (Nordens Institut p\u00e5 \u00c5land) eestvedamisel korraldatud lastep\u00e4rimuse projekti, mille eesm\u00e4rgiks oli 2006. aasta kevadel koguda koolip\u00e4rimust Ahvenamaalt, Gotlandilt ja Eesti endistelt rannarootsi aladelt. Kogutu p\u00f5hjal ilmus 2006. aasta septembris rootsikeelne naljakogumik \u201eDet var en ko och det var po\u00e4ngen\u201d (\u201eElas kord lehm ja ongi kogu lugu\u201c), milles eesti aines on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":569,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-607","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n