{"id":537,"date":"2023-09-27T06:56:21","date_gmt":"2023-09-27T06:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?page_id=537"},"modified":"2023-09-27T06:56:21","modified_gmt":"2023-09-27T06:56:21","slug":"georg-lurichist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/","title":{"rendered":"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist"},"content":{"rendered":"\n

Kalle Voolaid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Faktid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis: 22. aprill 1876 (V\u00e4ike-Maarja)<\/p>\n\n\n\n

Suri: 22. jaanuar 1920 (Armavir)<\/p>\n\n\n\n

Pikkus: 176 cm, v\u00f5istluskaal: 90 kg<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petas 1895. aastal Tallinna Peetri reaalkooli<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5stja ja maadleja, spordi propageerija<\/p>\n\n\n\n

Eluloolist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Georg Lurich s\u00fcndis 22. aprillil 1876. aastal V\u00e4ike-Maarja alevikus kaupmees J\u00fcri Luri (hiljem muutis nime Georg Lurichiks) perekonnas. Miks muudeti perekonnas nime? See on seletatav tulevase j\u00f5umehe \u00fcleminekuga saksa kogudusse. Koguduse vahetamise p\u00f5hjused olid aga lihtsad: saksa koguduste liikmetel olid toona paremad v\u00f5imalused laste linnas koolitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ike-Maarja. <\/strong>Ligi 5000 elanikuga V\u00e4ike-Maarja alevik ja vald asuvad L\u00e4\u00e4ne-Virumaal Pandivere k\u00f5rgustiku lael. Esimesed kirjalikud andmed selle kandi kohta p\u00e4rinevad 13. sajandist, 14. sajandil moodustati aga V\u00e4ike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. Ehkki esimene kool avati seal juba 1723. aastal, algas aleviku kiirem areng 19. sajandi keskel, mil V\u00e4ike-Maarja kujunes oma regiooni arvestatavaks majandus- ja kultuurikeskuseks. Siin on elanud ja t\u00f6\u00f6tanud Jakob Tamm, Jakob Liiv, Mihkel Kampmaa jt.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ks Tallinnasse. <\/strong>10-aastaselt asus Georg Lurich juunior \u00f5ppima Tallinna Peetri Reaalkoolis (t\u00e4nane Tallinna Reaalkool), mille l\u00f5petas 1894. aastal kooli 10. lennuga. Entusiastliku vilistlase Kalju Kukkuri ettev\u00f5ttel on koostatud kogumik \u201cTallinna Reaalkool 1881 \u2013 2001. Vilistlased\u201d, mille andmetele tuginedes v\u00f5ib nimetatud kooli pidada ilmselt \u00fcldse \u00fcheks parimaks v\u00f5imalikuks hariduseandjaks Eestis.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ned nopped sellest kogumikust. Nimetus \u2018reaal\u2019 t\u00e4hendab muidugi, et koolis \u00f5petati senisest rohkem reaalaineid (matemaatika, f\u00fc\u00fcsika, joonestamine jne), kuid endiselt r\u00f5huti ka keeltele. Suurimat \u00f5pikoormust pakkusidki matemaatika, vene ja saksa keeled. See oli ka aeg, mil toimus suur \u00fcleminek venekeelsele \u00f5ppele ja tasapisi v\u00e4henes matemaatikakoormus; t\u00e4ielikult loobuti nt inglise keele \u00f5petamisest, v\u00e4hendati saksa keelt; laulmine ja v\u00f5imlemine j\u00e4id vabatahtlikeks aineteks.<\/p>\n\n\n\n

Veel pisut huvitavat statistikat: \u00f5ppemaks nooremates klassides 60 rbl ja vanemates 70 rbl aastas. \u00d5ppemaksust ei vabastatud kedagi. \u00d5pilastest umbes pooled Tallinnast ja linnadest; \u00fcle poolte neist olid aadlike v\u00f5i kaupmeeste j\u00e4reltulijad, pea k\u00f5ik olid luterlased. Eestlasi \u00f5ppis koolis \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he. \u00d5pilaste koguarv oli kahesaja ringis. Sellal kui Lurich kooli l\u00f5petas, oli selle direktoriks loodusteadlane Wilhelm Petersen.<\/p>\n\n\n\n

Tallinnas elas tulevane j\u00f5umees pagari\u00e4ri pidava onupoja Hans Luuri juures. Sel perioodil saigi alguse ka tema huvi keha arendamise ja f\u00fc\u00fcsilise treeningu vastu. Hans Luuri pagarisellid olid agarad kaalupommidega harjutama ja noor Lurich hakkas nende tegevuse vastu peagi huvi tundma ja ise kaasa tegema. Suureks abiks olid seejuures saksakeelsetest spordilehtedest leitud \u00f5petuss\u00f5nad.<\/p>\n\n\n\n

Jaksu kogunud noormehest kujunes pagarisellide Gustav Vainu ja J\u00fcri Kanepi (hilisemad edukad j\u00f5umehed nemadki) \u00f5hutusel peagi tubli Gustav Boesbergi ja Adolf Andru\u0161kevit\u0161i juures \u201cLinda\u201d aidas harjutamas k\u00e4ija. NB! See Boesbergi seltskond polnud k\u00fcll kunagi ametlikult spordiseltsina registreeritud, kuid siiski \u00fcsna p\u00fcsiva koosseisuga ja Eesti spordiloos \u00e4\u00e4rmiselt oluline \u00fchendus. Lisaks Lurichile kasvas sealt v\u00e4lja teisigi edukaid eesti soost spordimehi.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa ootab!<\/strong> L\u00f5petanud 1895. aastal kooli, siirdus Lurich St Peterburgi, kus treenis tuntud raskej\u00f5ustiku\u00f5petaja dr Wladyslaw Krajewski juhendamisel. Lisaks astuti koos Gustav Boesbergiga \u00fcles Peterburgi suveaedades, v\u00f5isteldi kohalike maadlejatega ning esineti erinevate t\u00f5stmisdemonstratsioonidega. Edu nendes tegevustes kallutas Lurichi l\u00f5plikult elukutselise j\u00f5umehe karj\u00e4\u00e4ri kasuks otsustama.<\/p>\n\n\n\n

Andekas j\u00f5umees sai peagi tuntuks ja \u201earmastatud artistiks\u201d. On kinnitatud, et Lurich v\u00f5itis kiiresti mitmeid tiitleid ja p\u00fcstitas mitmeid t\u00f5stmisrekordeid (nii olevat ta teinud 1896. aastal Venemaa rekordi, t\u00f5ugates kahe k\u00e4ega \u00fcles 112 kg raskuse kangi, asetades selle siis paremale k\u00e4ele ja lisades maast veel 37 kg raskuse sangpommi, mille samuti \u00fcles surus, saades peakohal t\u00f5stetud raskuste kogusummaks 149 kg). Siiski tuleb nendesse saavutustesse suhtuda ettevaatlikult. Nagu \u00f6eldakse, k\u00f5ik pole kuld, mis hiilgabJ<\/p>\n\n\n\n

Pisut sellekohast tausta.<\/strong> 19. sajandi l\u00f5pp t\u00f5i kaasa elukutseliste raskej\u00f5ustiku elavnemise nii Euroopas kui P\u00f5hja-Ameerikas. \u00dcha rohkem korraldati suuri maadlusturniire, j\u00e4rjest suurenes publikuhuvi. Enama populaarsuse saavutamise huvides otsisid turniiride korraldajad oma ettev\u00f5tmistes uusi v\u00e4ljundeid. \u00dche v\u00f5ttena v\u00f5eti kasutusele toimuvatele turniiridele k\u00f5lavate nimetuste otsimine, samuti jagati tiitleid v\u00e4lja tuntud maadlejate omavahelistes kohtumistes. Juba 1880. aastatel hakati v\u00e4lja m\u00e4ngima USA meistritiitleid nii kreeka-rooma, kui vabamaadluses, sajandi l\u00f5puaastatel elavnes erinevate tiitlite jagamine ka Euroopas.<\/p>\n\n\n\n

Muide, perioodi 1900 \u2013 1914 on nimetatud elukutselise maadluse kuldajaks maailmas, sellal oli elukutseliste maadlus ilmselt \u00fcks suurimat publikuhuvi \u00e4ratanud spordiala maailmas \u00fcldse. Lihtne laadaplatsil korraldatud j\u00f5umeeste etendus ei k\u00f6itnud enam niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd hakkas rahvast k\u00f6itma korralik maadlusturniir. Taas, suurema publikuhuvi \u00e4ratamise nimel otsiti oma v\u00f5istlustele erinevaid k\u00f5lavaid nimetusi. Sellal ei \u00fchendanud elukutseliste raskej\u00f5ustikku \u00fckski katusorganisatsioon ja nii j\u00e4i kogu vastutus erinevate tiitlite ja saavutuste eest sportlastele endile, promootoritele ja teistele asjameestele. Muidugi on tagantj\u00e4rele raske otsustada, kes olid tegelikult meistrid ja kes mitte. Valitses t\u00f5eline organisatsiooniline kaos.<\/p>\n\n\n\n

Ainsa Eestist p\u00e4rit maadlejana on rahvusvahelistes annaalides \u00fcldiselt aktsepteeritud Georg Hackenschmidti maailmameistritiitel. Ehkki Eestis levinud andmete kohaselt on (varem v\u00f5i hiljem) maailmameistritiitlini j\u00f5udnud teisedki eesti soost maadlejad (ka Georg Lurich ja alates 1901. aastast temaga koos treeninud ja reisinud Aleksander Aberg), siis rahvusvaheline statistika seda ei kinnita. K\u00f5lavaid tiitleid m\u00e4ngiti kindlasti v\u00e4lja paljudel turniiridel mitmel pool Euroopas \u2013 kuid nagu \u00fclalpool \u00f6eldud \u2013 nende usaldusv\u00e4\u00e4rsus j\u00e4i enamasti korraldajate v\u00f5i tiitliomanikest maadlejate endi s\u00fcdametunnistusele. Raha tahtis teenimist ja reklaam tegemist!<\/p>\n\n\n\n

Lurichi karj\u00e4\u00e4rist. <\/strong>V\u00e4rske professionaalina esines Lurich 1897.-1898. aastail suure menuga Venemaa linnades, v\u00f5ites muuhulgas kuulsat j\u00f5umeest Ivan Poddubn\u00f5id. Osava rahvamehena lisas Lurich oma esinemistele erinevaid atraktiivseid elemente, suurendades nii \u00fcha oma populaarsust. Selline atraktiivsuse taotlemine oli tollal \u00fcpris levinud tava, kuid Lurich j\u00f5udis selles vallas oma konkurentidest ilmselt tunduvalt kaugemale.<\/p>\n\n\n\n

Arvata v\u00f5ib, et tema heaks eeskujuks oli siin Preisimaalt K\u00f6nigsbergist (t\u00e4nane Kaliningrad) p\u00e4rit haritud ja intelligentne Eugene Sandow (\u00f5ige nimega Friedrich Wilhelm M\u00fcller, 1867-1925). Sandow tegi noorp\u00f5lves tsirkuseetendustes kaasa akrobaadina, hiljem kogus ta aga tuntust j\u00f5umehena. Legendaarseks sai trikk, kus ta kandis \u00fchel k\u00e4el \u00fcle lava ponihobuse (toetades, t\u00f5si, looma ka \u00f5lgade ja kaelaga). Just Sandow leidis esimesena, et ennek\u00f5ike v\u00f5lub publikut mehelik kehailu ja musklim\u00e4ng ja keskendus edaspidi keha arendamisele. Hea ilumeelega inimesena l\u00e4htus ta seejuures antiikaja iluproportsioonide printsiipidest, armastades ka antiikskulptuuride tuntud poosides end demonstreerida. Sandow oli \u00fcks esimesi masside seksis\u00fcmboleid \u2013 olles ka \u00fcks esimesi, kes end fotodel pea-aegu alasti n\u00e4itas (selles osas oli Lurich hiljem samuti aktiivne \u2013 ja k\u00fcllap seegi oli \u00fcks tema populaarsuse p\u00f5hjuseid).<\/p>\n\n\n\n

Sandow oli agar kehalise kasvatuse propageerija (nagu ka Lurich!) \u2013 ja seda ajal, mil tavaline meesterahvas erilise f\u00fc\u00fcsilise atraktiivsusega silma ei paistnud. Ta koostas eri soost ja eri vanuses inimestele erinevaid harjutusprogramme, kinnitades, et tee kaunite kehavormideni on avatud paljudele. Samuti propageeris ta vajadust kohustusliku kehalise kasvatuse tundide j\u00e4rele koolides, kirjutades artikleid, pidas k\u00f5nesid jne. Samuti peetakse teda atleetv\u00f5imlemisele alusepanijaks. 1901. aastal korraldas ta Londonis Royal Albert Hall\u2019is esimesed suured muskliilu-v\u00f5istlused.<\/p>\n\n\n\n

1899. aasta s\u00fcgisel s\u00f5itis Lurich oma esimesele turneele L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, v\u00f5isteldes seal nii maadluses kui raskuste t\u00f5stmises. Mitmete tugevate maadlejate alistamine ja atraktiivne esinemismaneer muutsid tema nime peagi Euroopa maadlusmattidel kuumaks kaubaks. Olulised v\u00f5idud tulid talle turniiridel Hamburgis (1901), Riias (1902), Budapestis (1906), Lissabonis (1907) jm, Abergi arvele aga Hamburgis (1909, 1910), Viinis (1911), Moskvas (1911) jm. Alates 1901. aastast treenis ja reisis Lurich enamasti koos andeka noore maadleja Aleksander Abergiga, kellest lootis enesele sirguvat v\u00e4\u00e4rika j\u00e4reltulija. Kokku j\u00e4\u00e4di edaspidi ka k\u00f5ige raskematel hetkedel.<\/p>\n\n\n\n

Kinnitamata andmetel oli reisidel abiks Lurichi suur keelteoskus, kaasaegsete kinnitusel olevat ta vallanud lisaks eesti keelele veel vene, saksa, prantsuse, inglise, soome, poola, taani, rootsi, norra, tatari ja t\u00fcrgi keeli \u2013 seega kokku 12 erinevat keelt!<\/p>\n\n\n\n

1912. aasta l\u00f5pus suundus Lurich (ja 1913. aastal suundus ka Aberg) P\u00f5hja-Ameerikasse, eesm\u00e4rgiga sealgi maadlejatena l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Lurichi t\u00e4helennuks seal j\u00e4i tiitlimat\u0161 ameerika vabamaadluses 1913. aastal Kansas Citys 17 000 pealtvaataja ees valitseva maailmameistri Frank Gotchi vastu, mis paraku l\u00f5ppes Lurichi selge kaotusega. Aberg tiitlimat\u0161ini ei j\u00f5udnudki. Siiski suutis Lurich Ameerikas enda kontole kirjutada terve rea ilusaid v\u00f5ite, tuntuim alistatu oli j\u00e4nkide tippmaadleja \u201cdoktor\u201d Benjamin Roller.<\/p>\n\n\n\n

Lurich Eestis.<\/strong> Sagedased olid Lurichi esinemised kodumaal Eestis. Ta maadles kohalike rammumeestega, korraldas nende vahelisi maadlus- ja t\u00f5stev\u00f5istlusi, t\u00f5stis erinevaid raskusi ja tegi muid j\u00f5unumbreid. Olulised olid nendel esinemistel ka k\u00f5ned, kus j\u00f5umees r\u00f5hutas tervislike eluviiside kasulikkust ja andis juhiseid treeningu alustamiseks. Lurichi demonstratsioonesinemised ja v\u00f5istlemised nii Eestis kui mujalgi tekitasid Eestis suure spordivaimustuse, innustasid paljusid noori raskej\u00f5ustikuga tegelema ja t\u00f5stsid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust.<\/p>\n\n\n\n

Endiselt oli tema elus oluliseks kohaks V\u00e4ike-Maarja, kuhu ta oma pikkade r\u00e4nnakute vahel sageli puhkama ja uuteks v\u00e4ljakutseteks rammu koguma j\u00f5udis. Loomulikult oli silmapaistev j\u00f5umees ka V\u00e4ike-Maarja rahva jaoks tihti jutuaineks. Nii on n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4gitud, et j\u00f5umees aitas oma isa talut\u00f6\u00f6del. Teati r\u00e4\u00e4kida, et m\u00f5nikord, kui hobused k\u00fcnnist v\u00e4sisid, asunud Lurich ise nende asemele. Ja kui v\u00e4gimehe isa uut maja ehitas, toonud poeg palgid metsast seljas koju, nagu ka ehitusel vaja l\u00e4inud kivid.<\/p>\n\n\n\n

19. sajandi l\u00f5pp oli Eesti jaoks aeg, mil iga omameeste edu langes viljakasse pinnasesse ja rahvuslik kangelane oli t\u00f5epoolest kangelane. Oli ju k\u00f5ik rahvuslik \u00e4rkamisaegsetele eestlastele \u00e4\u00e4rmiselt oluline, rahvuskaaslaste edu t\u00f5stis k\u00f5igi eneseusku. Lurichi v\u00f5idud v\u00e4lismaiste v\u00e4gimeeste \u00fcle kinnitasid eestlastele, et ka nemad suudavad midagi saavutada. Lurichi nimi muutus j\u00f5u s\u00fcmboliks. Ta polnud kindlasti esimene eestlasest j\u00f5umees ega ka mitte raskej\u00f5ustiku Eestisse tooja, ometi oli ta oma aja populaarseim atleet.<\/p>\n\n\n\n

Atraktiivne esineja.<\/strong> Oma esinemistel r\u00f5hus Lurich alati ka v\u00e4lisele k\u00fcljele, maadlusmat\u0161id olid l\u00e4bikomponeeritud, v\u00f5tted olid efektsed, riietus glamuurne. Taustaks m\u00e4ngis muusika, laval esitati trikke jne.<\/p>\n\n\n\n

Valdemar Veedam (\u201cLurich Ameerikas. Hackenschmidti j\u00e4lgedes Abergi varjus\u201d, lk 14): \u201cOma v\u00e4liselt efektse ja esteetilist naudingut pakkuva esinemisega, oma leidlikkuse, elaani ja temperamendiga elavdas ja rikastas ta oma erakordseid atleetlikke numbreid ja maadlusmatshe. Ja tema intelligents ja n\u00e4itleja-anne tegid temast esmaklassilise show-mani, kes v\u00f5lus inimesi mitte ainult sportlikul areenil, vaid ka k\u00f5nepuldis ning seltskondlikus elus, olgu see k\u00fclapeol v\u00f5i priviligeeritute salongides ja klubides.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Lurichi kaasaegne, teine kuulus siitmailt p\u00e4rit j\u00f5umees Georg Hackenschmidt (Hackenschmidt, Georg \u201cGeorge Lurich\u201d. V\u00e4ljaandes \u201cThe Iron Game History\u201d nr 6 1991, lk 4-7):<\/p>\n\n\n\n

\u201cLurich oli kindlasti \u00fcks silmapaistvamaid persoone k\u00f5igi raskej\u00f5ustiklaste hulgas. Tal oli hea haridus [\u2026] Ta oli end ise \u00fcles t\u00f6\u00f6tanud \u2013 ma pole kunagi n\u00e4inud \u00fchtegi teist raskej\u00f5ustiklast, kes treeniks p\u00fchendunumalt. Oma treeningmeetodid oli ta v\u00e4lja arendanud peamiselt isiklikele ideedele tuginedes, osalt aga dr Krajevski n\u00f5uannete p\u00f5hjal. [\u2026]<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4letan selgelt \u00fcht \u00f5htut, mil ma taas klubiruumi harjutama kiirustasin [\u2026] Kuid sel \u00f5htul katkes treening kiiresti: uksest sisenes \u00e4\u00e4rmiselt laia\u00f5lgne mees. See oli Georg Lurich, \u201cMaailmameister-atleet ja auhinnaline maadleja\u201d, nagu ta end ise tutvustas l\u00e4henevaid Tallinna esinemisi reklaamivatel plakatitel. [\u2026] Ta n\u00e4is t\u00f5epoolest hiiglaslik n\u00e4idiseksemplar, tohutute \u00f5lgadega, pikka kasvu ja graatsiliste liigutustega, j\u00e4ttes meile noortele v\u00f5imsa mulje, nii, et me temalt vaevu silmad \u00e4ra saime.<\/p>\n\n\n\n

Peale ta lahtiriietumist oli raske oma silmi uskuda \u2013 kas ma olin ikka enne sama meest n\u00e4inud. \u00dclisuure \u00fclekuue seest tuli v\u00e4lja hoopis v\u00e4iksem mees, kui v\u00f5is arvata [\u2026] see tegi meile palju nalja ja v\u00f5ttis \u00e4ra ka osa meie imetlusest mehe enda suhtes. Ometi oli tal ilma kahtluseta suurep\u00e4rane f\u00fc\u00fcsis.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Lurichi surm. <\/strong>1917. aastal naases Lurich koos Abergiga l\u00e4bi Jaapani ja Hiina Venemaale ja j\u00f5udis s\u00fcgiseks Eestisse. Tallinnas osaleti maadlusturniiril, mis paraku Saksa v\u00e4gede l\u00e4henemise t\u00f5ttu pooleli j\u00e4i. J\u00f5umehed lahkusid Petrogradi, edasi siirduti L\u00f5una-Venemaale. Siiski laienes s\u00f5jategevus kiiresti ja kord juba ratastele asunud mehed pidid j\u00e4rjest s\u00fcgavamale Venemaale liikuma. Peatuma saadi alles L\u00f5una-Venemaa kauges nurgas Krasnodari krais, Kaukasuse m\u00e4estiku jalamil kuulsa Kubani j\u00f5e kaldail Armaviris. Eesm\u00e4rgiks sai laevaga \u00fcle Musta mere Venemaalt lahkumine. Stavropoli k\u00f5rgendikul asuv Armavir (armeenia keeles \u2018tuulte org\u2019) asutati 1839. aastal armeenlaste poolt. Heas p\u00f5llumajanduspiirkonnas, mustmullav\u00f6\u00f6ndis paiknev asula muutus kiiresti puhtvene linnaks ja hakkas kiiresti kasvama. Linna\u00f5igused saadi 1914. 20. sajandi algus \u2013 kui seal viibisid ka Lurich ja Aberg \u2013 oli linna \u00f5itseaeg. Linnaelanike hulgas domineerisid kaupmehed, linnas oli mitu suurt vabrikut.<\/p>\n\n\n\n

Kahjuks v\u00f5tsid asjad Armaviris 1920. aasta alul kurva p\u00f6\u00f6rde. Rinne j\u00f5udis j\u00e4rele, linn k\u00e4is lahingutes korduvalt k\u00e4est k\u00e4tte, hukkunuid oli palju ning matused massilised. Soe talv t\u00f5i kaasa t\u00fc\u00fcfuse, arstiabi saamine oli s\u00f5jategevuse t\u00f5ttu aga raskendatud. T\u00fc\u00fcfus ei l\u00e4inud m\u00f6\u00f6da ka meie spordikuulsustest. Lurich haigestus esimesena ja p\u00e4\u00e4sta teda ei \u00f5nnestunud, j\u00f5umees suri 22. jaanuaril 1920. Samuti oli nakatunud s\u00f5pra leinav Aberg, kuid temal \u00f5nnestus t\u00fc\u00fcfusest siiski v\u00f5itu saada. Paraku ruttas paranev Aberg voodist t\u00f5usmisega, nakatus kopsup\u00f5letikku ja suri 15. veebruaril 1920. Maadlejad maeti \u00fchte hauda Armaviri saksa kalmistul.<\/p>\n\n\n\n

Kus on hauad?<\/strong> Uudis Lurichi ja Abergi surmast j\u00f5udis Eesti ajakirjandusse 1920.a. kevadsuvel. Ja juba 1921. aastal kerkis eesti spordiringkondades m\u00f5te meeste p\u00f5rmud kodumaale tuua. Siis takistas m\u00f5tte elluviimist siis halb poliitiline kliima Venemaa ja Eesti vahel, hiljem aga juba teadmatus, kus t\u00e4pselt on meie j\u00f5umeeste haud (hauad). T\u00f5epoolest, lugu meeste haudade on parasjagu segane. T\u00e4na teame, et ehkki Armaviris oli siis mitmeid surnuaedu, maeti luterlasi ikka saksa (luteri) kalmistule. Meie j\u00f5umeeste matustest pajatavad eri allikad ei l\u00fckka ka nende puhul seda infot \u00fcmber, k\u00fcll aga erinevad haudade kirjeldused.<\/p>\n\n\n\n

Entusiastid on l\u00e4bi aegade \u00fcritanud neid haudu \u00fcles leida. 1950.-1960. aastatel k\u00e4idi Armaviris korduvalt. Paraku eriliste tulemusteta. Keerukamaks muutis otsingud asjaolu, et vahepeal oli vana vene \u00f5igeusu kalmistu kohale kerkinud asfaltbetoonitehas ja luteri kalmistu kohale autobaas. 1982. aastal hakkas Lurichi ja Abergi saatuse vastu huvi tundma energiline asjaajaja Edmund Viisileht, 1984. aastal sooritas oma matka Eesti Spordimuuseum.<\/p>\n\n\n\n

1987.-88. aastal puhkes Lurichi ja Abergi haudade \u00fcmber t\u00f5eline k\u00e4ra. M\u00f5ned aastad varem meie j\u00f5ukangelaste vastu huvi tundma hakanud Edmund Viisileht kuulutas, et on Lurichi ja Abergi hauad Armaviris leidnud ja vajab n\u00fc\u00fcd toetust meeste p\u00f5rmude koju toomiseks! Lugu tundus uskumatu, seda enam, et Viisileht leidis hauad just endise \u00f5igeusu kalmistu territooriumil, kus neid olla ei saanud. Kuid Eesti taas\u00e4rkamise ajal l\u00e4ks k\u00f5ik rahvuslik h\u00e4sti peale. Viisileht leidis enesele moraalsed toetajad ning t\u00f5igi Armavirist tavalises plekkmannergus kellegi p\u00f5rmud. K\u00f5igi kahtluste v\u00e4ltimiseks anti need ekspertiisi. 1988. aasta jaanuaris-veebruaris teostatud ekspertiisi alusel tunnistas Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Kohtumeditsiini Peaekspertiisi B\u00fcroo ekspert J. Gubarev need \u201ckaks skeletti\u201d kindlasti Lurichi ja t\u0151en\u00e4oliselt Abergi s\u00e4ilmeteks. Koheselt t\u00f5usid p\u00f5rmud Eesti meediakangelasteks: konte demonstreeriti menusaates \u201cReklaamiklubi\u201d, neist v\u00e4ndati filmi, neile otsiti v\u00e4\u00e4rikaimat muldas\u00e4ngitamise paika. V\u00e4ike-Maarja kolhoosi juhatus ja parteikomitee p\u00f6\u00f6rdusid \u201cV\u00e4ike-Maarja aleviku rahva soovile\u201d tuginedes koguni EKP sekret\u00e4r Indrek Toome poole taotlusega lubada matta Lurichi ja Abergi s\u00e4ilmed just V\u00e4ike-Maarja surnuaeda.<\/p>\n\n\n\n

Tundus, et k\u0151ik on selge, ometi ei saanud pessimistid rahu. Kahtlusi \u00e4ratas mitu asjaolu \u2013 v\u00e4idetava Lurichi luudel ei leidunud j\u00e4lgi tema kuulsatest vigastustest, kolpadel olid v\u00e4ikesed \u00fcmmargused augud, mille p\u00e4ritolust ekspertiis midagi ei \u00fctelnud, k\u00fcsimusi tekitasid ka anal\u00fc\u00fcsi t\u00e4psus ja \u2013 last but not least \u2013 kogu v\u00e4ljakaevamise-reisi sisuline taust. Asja kontrollimiseks toimus veel mitu k\u00e4iku Armaviri. Selgus, et luud olid v\u00e4lja kaevatud asfaldbetoonitehase meeste ekskavaatoriga, kellele t\u00f6\u00f6 tasuks ja luude leidmise preemiaks oli lubatud kast konjakit. Seejuures leiti luid leiti alles viiendast endise vene surnuaia territooriumil kaevatud august, esimesed neli eri paigus tehtut olid osutunud t\u00fchjadeks. Nii selgunud otsingumeetodid kui \u2013paik s\u00fcvendasid kahtlusi meie maadluskuulsuste p\u00f5rmude ehtsuses. Meedias kerkis uus k\u00e4ra. Esitati arvamusi poolt ja vastu, veendi ja l\u00fckati \u00fcmber, tehti ettepanekuid ja otsiti s\u00fc\u00fcdlasi (\u201cMaaleht\u201d, \u00fcks aktiivseid kontide ehtsuse eest v\u00f5itlejaid, retooriliselt: \u201cMis p\u00f5hjusel ja kelle s\u00fc\u00fcl selle osa eesti kultuuriloo uurimine nii pikka aega venis ning miks lasti kaotsi minna palju kallihinnalist aega?\u201d). Eriti suured entusiastid-isamaalased arvasid aga, et katki pole midagi \u2013 isegi kui luud ei kuulu Lurichile ja Abergile, tuleks need ikkagi meie j\u00f5umeeste p\u00e4he mulda s\u00e4ngitada, sest meie rahvas on ju oma kangelaste m\u00e4lestuse j\u00e4\u00e4dvustamist v\u00e4\u00e4rt\u2026<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5pliku vastuse pidi andma Moskvas tegutsev NSVL Tervishoiuministeeriumi Kohtumeditsiiniinstituudi ekspert V. Zvjagin. \u00dcllatus k\u00fcll, kuid saadud j\u00e4reldused erinesid Gubarevi omadest tunduvalt. Tuvastus, et \u201cViisilehe luude\u201d n\u00e4ol oli tegemist kokku kolme eri inimese \u2013 kahe mehe ja \u00fche naise \u2013 skeleti osadega. V\u00e4listus nende kuuluvus Lurichile ja Abergile (muide, justnimelt naisterahvale kuuluvat kolpa oli seni Lurichi oma p\u00e4he demonstreeritud!). Kuiv\u0151rd eri skelettide uurimine tuvastas neis mitmeid \u00fchiseid selle regiooni (P\u00f5hja-Kaukaasia \u2013 K.V.) elanikkonnale iseloomulikke jooni ning nad paiknesid \u00fches hauas, j\u00e4reldas ekspert, et Edmund Viisileht oli Armaviris t\u00f5en\u00e4oliselt lahti kaevanud kohalike elanike sugulasmatmispaiga. Kelle p\u0151rmud need siis olid? See aga pidigi j\u00e4\u00e4ma saladuseks. Seni t\u00e4helepanu keskmesse kuulunud p\u00f5rme polnud Eestis enam kellelegi tarvis. Professor Zvjagin tarvitas need rahumeeles oma tudengite \u00f5ppematerjaliks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kalle Voolaid Faktid S\u00fcndis: 22. aprill 1876 (V\u00e4ike-Maarja) Suri: 22. jaanuar 1920 (Armavir) Pikkus: 176 cm, v\u00f5istluskaal: 90 kg L\u00f5petas 1895. aastal Tallinna Peetri reaalkooli T\u00f5stja ja maadleja, spordi propageerija Eluloolist Georg Lurich s\u00fcndis 22. aprillil 1876. aastal V\u00e4ike-Maarja alevikus kaupmees J\u00fcri Luri (hiljem muutis nime Georg Lurichiks) perekonnas. Miks muudeti perekonnas nime? See on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":267,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-537","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist | Akadeemiline Rahvaluule Selts<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist | Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kalle Voolaid Faktid S\u00fcndis: 22. aprill 1876 (V\u00e4ike-Maarja) Suri: 22. jaanuar 1920 (Armavir) Pikkus: 176 cm, v\u00f5istluskaal: 90 kg L\u00f5petas 1895. aastal Tallinna Peetri reaalkooli T\u00f5stja ja maadleja, spordi propageerija Eluloolist Georg Lurich s\u00fcndis 22. aprillil 1876. aastal V\u00e4ike-Maarja alevikus kaupmees J\u00fcri Luri (hiljem muutis nime Georg Lurichiks) perekonnas. Miks muudeti perekonnas nime? See on […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"11 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/\",\"name\":\"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist | Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-09-27T06:56:21+00:00\",\"dateModified\":\"2023-09-27T06:56:21+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dcritused\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Arhiiv\",\"item\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website\",\"url\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/\",\"name\":\"Akadeemiline Rahvaluule Selts\",\"description\":\"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist | Akadeemiline Rahvaluule Selts","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist | Akadeemiline Rahvaluule Selts","og_description":"Kalle Voolaid Faktid S\u00fcndis: 22. aprill 1876 (V\u00e4ike-Maarja) Suri: 22. jaanuar 1920 (Armavir) Pikkus: 176 cm, v\u00f5istluskaal: 90 kg L\u00f5petas 1895. aastal Tallinna Peetri reaalkooli T\u00f5stja ja maadleja, spordi propageerija Eluloolist Georg Lurich s\u00fcndis 22. aprillil 1876. aastal V\u00e4ike-Maarja alevikus kaupmees J\u00fcri Luri (hiljem muutis nime Georg Lurichiks) perekonnas. Miks muudeti perekonnas nime? See on […]","og_url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/","og_site_name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"11 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/","name":"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist | Akadeemiline Rahvaluule Selts","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website"},"datePublished":"2023-09-27T06:56:21+00:00","dateModified":"2023-09-27T06:56:21+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/georg-lurichist\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dcritused","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Arhiiv","item":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/uritused\/arhiiv\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"\u00dcldhuvitavat ja sissejuhatavat Georg\u00a0Lurichist"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/#website","url":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/","name":"Akadeemiline Rahvaluule Selts","description":"Folkloristide, \u00fcli\u00f5pilaste ja k\u00f5igi rahvaluulest huvitatute \u00fchendus, mis aitab kaasa rahvaluule kogumisele, tutvustamisele, uurimisele ja publitseerimisele.","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=537"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/537\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":538,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/537\/revisions\/538"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/267"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}