Filmi algmaterjal on \u00fcles v\u00f5etud kunagises kloostrik\u00fclas D\u00b4azarvis (Ja\u0161ozero) 2005. aasta juulis. Dokumentaalset k\u00e4sitlust raamib P\u00f5hja-Venemaal laialt tuntud muistend \u201eendamatjate t\u0161uudide\u201c kohta. Seda on vepslased k\u00f5nelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes v\u00f5iks legendi algup\u00e4ra pidada ka \u00f5igeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse \u00f5igustuseks \u201evaimupimedate paganate\u201c h\u00e4vitamisele.<\/p>\n\n\n\n
D\u00b4azarvi viimane p\u00e4riselanik Maria Anisimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920ndatel ja 1930ndatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele j\u00e4rgnenud etnotsiidi (rahvah\u00e4vingut). Oma j\u00f5uliselt eetiliste hoiakute ning p\u00e4rimussidusa maailmavaatega osutub Maria paikkondliku m\u00e4lu suurep\u00e4raseks hoidjaks. Maria ema oli vepslane Vehrut\u0161eist ja isa pooleldi venelane Ku\u0161legast (veps. Kus\u2019selga). Maria pagi\u017eeb vepsa keelt t\u00f6nkamisi, sest paar-kolm aastak\u00fcmmet selle vaegkasutust on muutnud k\u00f5nelemise vaevaliseks.<\/p>\n\n\n\n
Siin laante r\u00fcpes elunevad aga ka j\u00e4rve-, sauna-, maja- ja metshaldjad ja k\u00e4ivad kalmulised. Kui saunas, laudas v\u00f5i j\u00e4rve \u00e4\u00e4res p\u00f5hjendamatult k\u00e4ratseda v\u00f5i t\u00fclitseda, siis v\u00f5ib see kaasa tuua haldjarahva k\u00e4ttemaksu \u2013 keegi kas upub, eksib, l\u00f5peb m\u00f5ni loom v\u00f5i m\u00f5ni maja h\u00e4vib kahjutules. \u00dcle k\u00f5ige pelgab Maria aga \u00e4ikseilma. Siis katab ta kinni aknad ja peeglid ning peidab \u00e4ra terariistad.<\/p>\n\n\n\n
Maria argiellu kuuluvad ka p\u00fchakud \u2013 Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija ning kohalik kaitsep\u00fchak Iona Ja\u0161ozerskii. Kahjuks oli need esiemade poolt p\u00e4randatud hinnalised puule maalitud ikoonid temalt \u00e4sja r\u00f6\u00f6vinud j\u00f5uk munkadena esinenud vargaid. Maria on intensiivne uneden\u00e4gija ja -t\u00f5lgendaja. P\u00e4rast oma mehe lahkumist n\u00e4gi ta abikaasat unes pea k\u00f5igil neljak\u00fcmnel \u00f6\u00f6l. Kadunuke liigub kuue n\u00e4dala v\u00e4ltel veel oma endistel radadel \u2013 kalavetel, \u00f5uel ja isegi kodutares. Maria on n\u00e4inud ka mitmeid endeunesid \u2013 muuseas sellest, kuidas k\u00fcla j\u00e4\u00e4b kunagi t\u00e4iesti inimt\u00fchjaks…<\/p>\n\n\n\n
Filmi l\u00f5petab rituaalne itkemine ning lahkunu m\u00e4lestamine D\u00b4azarvi uuemal k\u00fclakalmistul, kuhu filmi peategelane mattis hiljuti mehe. Tegelikkuses kestis esitus \u00fcle poole tunni, ent filmi j\u00f5udis pingestatud ja sugestiivsetest itkulauludest vaid kolme minuti jagu valitud l\u00f5ike.<\/p>\n\n\n\n
Filmi autorid: Madis Arukask<\/strong> ja Taisto Kalevi Raudalainen<\/strong><\/p>\n\n\n\n Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Maarika Lauri<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Filmi algmaterjal on \u00fcles v\u00f5etud kunagises kloostrik\u00fclas D\u00b4azarvis (Ja\u0161ozero) 2005. aasta juulis. Dokumentaalset k\u00e4sitlust raamib P\u00f5hja-Venemaal laialt tuntud muistend \u201eendamatjate t\u0161uudide\u201c kohta. Seda on vepslased k\u00f5nelnud paiguti ka iseendi kohta. Feliks Oinasele toetudes v\u00f5iks legendi algup\u00e4ra pidada ka \u00f5igeuskliku impeeriumi koloniaaltegevuse \u00f5igustuseks \u201evaimupimedate paganate\u201c h\u00e4vitamisele. D\u00b4azarvi viimane p\u00e4riselanik Maria Anisimova meenutab kompromissitu ausameelsusega 1920ndatel ja 1930ndatel toimunud ulatuslikku topoklasmi (kohaliku kultuuriruumi kahjustamist) ja sellele […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":470,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-509","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n