Asutamisel seati ARS-i tegevuse eesm\u00e4rgiks \u201drahvaluule korjamine, huvi \u00e4ratamine rahvaluule vastu ja rahvaluule uurimine\u201d eelk\u00f5ige \u00fcli\u00f5pilaste hulgas. ARS-i avakoosolekul seadis Eisen seltsi esmaseks \u00fclesandeks \u201drahvaluule korjamisega praeguseid kogusid t\u00e4iendada\u201d. ARS-i esialgsed ambitsioonid kogumist\u00f6\u00f6<\/strong> osas olidki suured: 1927. aasta suvel plaaniti saata stipendiaadid 16-sse Eestimaa kihelkonda, lisaks Koiva-eestlaste juurde. Juhatuse otsusega moodustati oma iseseisev rahvaluulekogu. Tegelikkuses kujunes k\u00f5ik hoopis tagasihoidlikuks, sest stipendiaatide tasustamiseks ei \u00f5nnestunud raha hankida. Praegune ARS-i kogu Eesti Rahvaluule Arhiivis koosneb kahest mapist, kus 1656 lehek\u00fcljel\/sedelil on kokku 1508 punkti rahvaluulet: Paul Bergi (Ariste), Paulopriit Voolaine, Klaudia Ivanovskaja ja Ivvo Vabarna setu korjandused ning Tartu Tehnikag\u00fcmnaasiumi \u00f5pilaste kirjapanekud.<\/p>\n\n\n\n Seatud eesm\u00e4rkidest m\u00e4rksa tulemuslikumalt ja aktiivsemalt tegutses selts teaduslike ettekandekoosolekute<\/strong> korraldamisel, neid oli aastas 5\u20136. Eiseni eluajal peetud koosolekutel oli \u00fcks ettekanne alati temalt. Ettekannete temaatika kujunes \u00fcpris laiaks: folklooritutvustused, \u00fclevaated, uurimused. K\u00f5ige rohkem r\u00e4\u00e4giti rahvausundist ja rahvalaulust. K\u00e4sitleti regilaulu ja uuema riimilise rahvalaulu \u00fcldisemaid aspekte, konkreetseid laulut\u00fc\u00fcpe, omap\u00e4rasemaid laulupiirkondi (Setumaa), suurlaulikuid ja nende repertuaari. T\u00e4htis koht oli ka folkloristika ajalool, eriti eesti folkloori suurmeeste (Jakob Hurt, Alexander Heinrich Neus, Oskar Kallas jt) ja nimekate rahvalaulikute (Miku Ode) t\u00e4htp\u00e4evadel. Suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati soome-ugri folkloorile. Seltsi liikmed jagasid muljeid rahvusvahelistest teadus\u00fcritustest.<\/p>\n\n\n\n Oma maa rahvap\u00e4rimust tutvustasid nimekad v\u00e4lismaa teadlased: Kaarle Krohn, Eemil Nestor Set\u00e4l\u00e4, Viljo Johannes Mansikka, Ilmari Manninen, Helmi Helminen ja Sulo Haltsonen Soomest, Jen\u00f6 Fazekas Ungarist, Walther Ziesemer Saksmaalt. ARS-i koosolekutel t\u00f5statati palju huvitavaid teaduslikke probleeme ning enamik ettekandeid ilmus kiiresti tr\u00fckis\u00f5nas.<\/p>\n\n\n\n S\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastak\u00fcmnetel kerkis vajadus oma erialaseltsi j\u00e4rele folkloristide hulgas aeg-ajalt ikka p\u00e4evakorrale, kuid n\u00f5ukogude korra tingimustes oli endise ARS-i taastamine nagu ka uue (praeguses m\u00f5istes mittetulundus\u00fchingu) loomine \u00fcsna m\u00f5eldamatu. P\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaks osutus Emakeele Selts, mille juurde 9. oktoobril 1966. aastal moodustati viie folkloristi (Eduard Laugaste, Udo Kolk, \u00dclo Tedre, Erna Normann, Ottilie K\u00f5iva<\/strong>) ettepanekul iseseisev kolmeliikmelise juhatusega rahvaluulesektsioon. Esimesse juhatusse kuulusid Eduard Laugaste, Ingrid R\u00fc\u00fctel ja Veera Pino. Esialgu kujunes p\u00f5hiliseks t\u00f6\u00f6vormiks ettekandekoosolek, mida peeti regulaarselt iga kuu (v.a suvekuud ja detsember) viimasel neljap\u00e4eval. Esimese koosoleku kavas oli kaks ettekannet: Ellen Liivi \u201eUsundiliste muistendite s\u00fcstematiseerimisest\u201d ning Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e \u201eKoidula ja rahvalaul\u201d. Rahvaluulesektsioonis peetud ettekannete temaatika oli avar, h\u00f5lmates mitmesuguste rahvaluulek\u00fcsimuste k\u00f5rval ka naaberalasid, nagu etnograafia.<\/p>\n\n\n\n Tegevus hakkas kiiresti laienema eriti p\u00e4rast seda, kui 1975. aastal asus sektsiooni juhtima Ingrid Sarv<\/strong>, kes j\u00e4i sellele kohale kuni 1988. aastani. Kasutusele v\u00f5eti mitmed uued t\u00f6\u00f6vormid: ettekannete illustreerimiseks kutsuti esinema rahvakunstiansambleid (\u201eHellero\u201d, \u201eLeegajus\u201d, \u201eLeigarid\u201d, \u201eS\u00f5sar\u00f5\u201d), \u201eVanemuise\u201d stuudio abiga katsetati muinasjutuetendustega, vahendati soome-ugri folklooriansamblite kontserte, lisaks Tartule hakati (kordus)koosolekuid korraldama ka Tallinnas. 1973. aastal said Elva keskkooli ettepanekul alguse koolide rahvaluulep\u00e4evad, mida korraldati folkloristide ja koolide tihedas koost\u00f6\u00f6s. Sageli said rahvaluulep\u00e4evadest alguse ka folkloorikogumise aktsioonid koolides. Tegevuse avardumine t\u00f5i \u00fcritustele alati palju rahvast \u2013 kutseliste folkloristide k\u00f5rval ka \u00fcli\u00f5pilasi ja rahvaluulehuvilisi linnakodanike, n\u00e4iteks 1981. aastal oli keskmiselt 56 osav\u00f5tjat, mis \u00fcletas niimoodi tunduvalt Emakeele Seltsi keelekoosolekutel osalejate arvu. 1980. aastatel suudeti rahvaluulesektsiooni eestv\u00f5ttel v\u00e4lja anda Emakeele Seltsi toimetiste sarjas koguni kaks artiklikogumikku: \u201eRahvasuust kirjapanekuni\u201d (Tallinn, 1985) ja \u201eRahvaluulest\u201d (Tallinn, 1987).<\/p>\n\n\n\n K\u00f5iki sektsiooni \u00fcritusi protokolliti ja neist avaldati \u00fclevaated ajakirja \u201eKeel ja Kirjandus\u201d rubriigis \u201eES-i rahvaluulesektsioonis\u201d. ES rahvaluulesektsiooni viimane esimees oli Anu Vissel, kes viimasel koosolekul 7. detsembril 1995 pidas ettekande \u201e70 aastat Akadeemilise Rahvaluule Seltsi asutamisest\u201d. ES-i rahvaluulesektsioon j\u00f5udis 30 aasta jooksul pidada 245 koosolekut, millel peeti 629 ettekannet, ja koolides korraldati 40 rahvaluulep\u00e4eva, lisaks \u00fcks Riias L\u00e4ti Eesti Seltsis.<\/p>\n\n\n\n 1994. aastal kerkis folkloristide seas \u00fcles iseseisva erialaseltsi asutamise idee, mille eestvedajaks-ellurakendajaks sai Anu Vissel. Rahvaluulesektsiooni juhatuse korraldatud k\u00fcsitluse j\u00e4rgi pooldas valdav enamik folkloriste Akadeemilise Rahvaluule Seltsi taastamist 1940. aastal suletud seltsi \u00f5igusj\u00e4rglasena. P\u00f5hikirja koostamiseks moodustati redaktsioonitoimkond. ARS-i taasasutamiskoosolek toimus 25. jaanuaril 1996. aastal, kui v\u00f5eti vastu p\u00f5hikiri, mis s\u00e4testab seltsi eesm\u00e4rgina eesti ja teiste rahvaste rahvaluule uurimise, kogumise ja rahvaluulealaste v\u00e4ljaannete publitseerimise. Esimesse juhatusse valiti \u00dclo Valk (esimees), Anu Vissel ja Kadri Tamm. Avakoosolekul pidas Ingrid R\u00fc\u00fctel akadeemilise ettekande \u201eEesti rahvaviiside t\u00fcpologiseerimine\u201d. Asutamisj\u00e4rgsetel aastatel kujunes p\u00f5hiliseks t\u00f6\u00f6vormiks, nagu see oli olnud varemgi, teaduslik ettekandekoosolek. Varasemat traditsiooni j\u00e4rgides valiti nende korraldamise ajaks kuu viimase neljap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5una.<\/p>\n\n\n\n 21. sajandi algusest on seltsi tegevus mitmekesistunud, lisaks \u00fche-kahe ettekandega k\u00f5nekoosolekutele, on korraldatud – sageli koost\u00f6\u00f6s m\u00f5ne teise folkloristliku institutsiooniga – ka sisult mahukamaid konverentse<\/strong> ja<\/strong> ettekandep\u00e4evi<\/strong>, mis on leidnud positiivset vastukaja. ARSi juhtimisel v\u00f5i kaaskorraldamisel on t\u00e4histatud ettekandep\u00e4evade v\u00f5i -koosolekutega teenekate folkloristide juubeleid.<\/p>\n\n\n\n 2003. aastal alustati s\u00fcgiseste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de praktikatele keskenduvate konverentsidega<\/strong> (nn kogumiskonverentsid). Esimestel aastatel oli fookuses suviste v\u00e4lit\u00f6\u00f6de \u00fclevaated, alates 2005. aastast on konverentside keskmes konkreetne teema. Kogumiskonverentsid kasvasid v\u00e4lja mitu aastak\u00fcmmet traditsioonis p\u00fcsinud septembrikuistest ekspeditsioonide \u00fclevaatekoosolekuist ning Hans Schultzi poolt 1903. aastal v\u00e4ljak\u00e4idud ideest, et igal aastal \u201evana vara s\u00f5brad, korjajad ja korjanduste vastuv\u00f5tjad\u201d \u00fcle Eesti Tartus kogumisteemalisel konverentsil kohtuksid. ARS on sagedasti kaaskorraldajaks alates 2005. aastast toimuvatel Eesti folkloristide talvekonverentsidel<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n 2006. aastast on aeg-ajalt toimunud \u00fchep\u00e4evased kultuuriloolis-folkloristlikud seminar-retked <\/strong>erinevatesse Eesti paikadesse (Helme, V\u00e4ike-Maarja, Simuna, Koeru, Mehikoorma), juhendajaks kohalik giid v\u00f5i keegi folklorist.<\/p>\n\n\n\n Alates 2011. aastast annab ARS koost\u00f6\u00f6s Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga v\u00e4lja Eesti folkloristika aastapreemiat<\/strong>. Preemia eesm\u00e4rk on t\u00f5sta esile preemia saamisele eelnenud kolme aasta jooksul silma paistnud folkloristi tegevust.<\/p>\n\n\n\n 2024. aasta l\u00f5pus assotsieerus ARS Eesti teaduste akadeemiaga<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n *) ARSi esimesest tegevusperioodist v\u00f5ib p\u00f5hjalikumalt lugeda Elmar P\u00e4ssi <\/strong>artiklist “Akadeemilise Rahvaluule Seltsi tegevusest 1925-1940” (Keel ja Kirjandus 1969, 10, 36-39).<\/p>\n\n\n\n *) Emakeele Seltsi rahvaluule sektsiooni tegevusest v\u00f5ib p\u00f5hjalikumalt lugeda Merili Metsvahi <\/strong>artiklist. “Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni tegevus 1966-1994” (Emakeele Selts 1920-2020, toimetanud J\u00fcri Valge, 548\u2212567). V\u00e4ljaanne on loetav siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\nEmakeele Seltsi rahvaluulesektsioon 1966\u20131995<\/h2>\n\n\n\n
Akadeemiline Rahvaluule Selts 1996\u2013<\/h2>\n\n\n\n
Rohkem infot ARSi ajaloost<\/strong>:<\/h2>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/seltsi-logo.gif\"){kind=logo}
<\/figure>\n<\/div>\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/uuslogo-1-1024x683.png\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.folklore.ee\/ars\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/AKADEEMILINE_RAHVALUULE_SELTS_LOGO_a.jpg\"){kind=logo}
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n