EESTI VÄRSSMÕISTATUSED

Küsimus: Uinund uhkes hällis,
olen maganud
ema rüpes kallis,
neiuks kosunud.
Läksin vaatma ilma,
emast lahkusin,
lõune lugul lindma,
teele ruttasin.
Nägin mõnda maida
rahvaid rohkeste,
rahu siiski leida
võinud jäädvaste.
Heitsin teiste hulka,
ühendasin end,
suurendasin samma
nagu õde, vend.
Jõudsin kõrbest välja,
rändsin mõnda teed,
koju tahtsin tõtta -
käidud keerud, keed.
Minekul ka aitsin,
nagu eksmisel,
hädalisi, astsin
kaug'mal kõndmisel.
Koju jälle jõudnud
olen mina nüüd,
vaest siiski võetud
et saab reisihüüd.
Mõista, mis see on?
Vastus: Vesi.
Arhiiviviide: E NS 35/36 ja 75 (4)
Koguja: L
Koht: 0
Dateering: 1876
Märksona: Vesi