Leitud: 1747 kirjet
Küsimus:
Olen kõige kuulsam isa
Küsimus:
Olen kõige kuulsam isa
Küsimus:
Olen kõige ilma isa,
Küsimus:
Eest sind oma kukil kannan,
Küsimus:
Eest sind oma kukil kannan.
Küsimus:
Eest sind oma kukil kannan,
Küsimus:
Kust sa mind otsi püiad,
Küsimus:
Kust veel mind sa otsi püiad,
Küsimus:
Puune ja vitsune, sees kihvtiolukene
Küsimus:
Ma emaks olen kõigile,
Küsimus:
Sul olen tuttav seltsimees
Küsimus:
Sul olen tuttav seltsimees
Küsimus:
P-ga olen kiviriigis,
Küsimus:
P-ga olen külm ja kõva,
Küsimus:
Kevadel, kui puud ju lehtes,
Küsimus:
Loe mind eest või tagaltotsast,
Küsimus:
Üks veike, siiski kuulus linnake
Küsimus:
Üks väike kuulus linnake
Küsimus:
Leida sõna, mis on
Küsimus:
R-ga seisan metsa sees,
Küsimus:
Ma olin kuulus linn maailmas.
Küsimus:
Kui tahad last vast ristida,
Küsimus:
Kui ristiti kord ilmas sind,
Küsimus:
Märjaks saad, kui s mul ees,
Küsimus:
Peiuta õitsesin ilu ja hiljem ma
Küsimus:
P-ga püüan siduda,
Küsimus:
K-ga köidan pead ja keha
Küsimus:
T-ga üksnes piibumehel,
Küsimus:
T-ga olen piibumehel,
Küsimus:
T-ga üksnes piibumehel,
Küsimus:
A-ga olen sõudijaks,
Küsimus:
L-ga sõidan mina veel,
Küsimus:
Kui mul on l ees,
Küsimus:
L-ga lendan üle mere,
Küsimus:
L-ga lendan üle mere
Küsimus:
K-ga joodan külapere, l-ga sõidan üle mere.
Küsimus:
Kui on l, võid merel sõita,
Küsimus:
L-ga võid sa merel sõita,
Küsimus:
R-ga olen tugev pide,
Küsimus:
R-ga rõõmustan su meele,
Küsimus:
V-ga seisan mesipuus,
Küsimus:
Kui hakatusest loed mind,
Küsimus:
Kui hakatuses loed mind,
Küsimus:
Kui hakatusest loed mind,
Küsimus:
Küll ma kukun körgest maha,
Küsimus:
Kui lähäd heina riisuma,
Küsimus:
Kui heina lähed riisuma,
Küsimus:
Kui heina lähäd riisuma,
Küsimus:
Kui heina lähed riisuma,
Küsimus:
Kui lähed heina tegema,
Küsimus:
Kui heina lähed riisuma,
Küsimus:
Kui lähed heina tegema,
Küsimus:
Kui eest mind loed,
Küsimus:
Kui lähed loogu riisuma,
Küsimus:
Kui heina lähad riisuma,
Küsimus:
Kui piim ei lõpe udarast,
Küsimus:
Eest tarvitad mind suisel aal,
Küsimus:
Sa tarvitad mind heinalool
Küsimus:
Ilus lehtpuu olen ma,
Küsimus:
Umbes kümne jalaga
Küsimus:
Umbes kümne jalaga
Küsimus:
Igas elumajas olen ma,
Küsimus:
Olen hinnas maal ja linnas
Küsimus:
Ma seisan igas elutoas,
Küsimus:
Kui hakkatusest loed mind,
Küsimus:
Kui kõveral teel kõnnid sa
Küsimus:
S-ga harin põllumaad,
Küsimus:
Paned t sa ette mull',
Küsimus:
Mis ma olen?
Küsimus:
K-ga tulen mina sügise,
Küsimus:
R-ga ma õnnestan
Küsimus:
J-ga ilmas olen toiduks,
Küsimus:
K-ga olen söögilaual,
Küsimus:
T-ga koolis tarviline,
Küsimus:
H su tual soojust annab,
Küsimus:
H-ga tähtis igas majas?
Küsimus:
Kasvan mina mullapinnas,
Küsimus:
K-ga olen sarnane
Küsimus:
K-ga sõpra tähendan,
Küsimus:
Mis ma olen?
Küsimus:
K-ga sõpra tähendan
Küsimus:
K-ga kannan sinu nime,
Küsimus:
M-ga külma eest sind varjan,
Küsimus:
K-ga metsast vastu kostan,
Küsimus:
H-ga on ta meil üks lind,
Küsimus:
S-ga olen võõras mees,
Küsimus:
S-ga olen võõras mees,
Küsimus:
M-ga elan keha sees
Küsimus:
K-ga elan arvudes,
Küsimus:
M-ga iga hingelise sees ma asun.
Küsimus:
Kaval sõna.
Küsimus:
T-ga pruugivad meid majad,
Küsimus:
Kui talvel saanid sõidavad,
Küsimus:
Ma olen eesti kirjanduses kuldne koit
Küsimus:
Ma olen eesti kirjanduses kuldne koit
Küsimus:
Ma olen eesti kirjanduse kuldne toit ja esivanemate vaimuelu loit. Kui võtad eest mul tähe, lühenda, siis hulgus linnas palja jalana. Kui siis eest veel tähe lühendad, siis juuda rahvast kõrge suguseltsiga ma templiteenistuses pidin orjama.
Küsimus:
Kord olin Eesti elu sees
Küsimus:
Kord olin Eesti elu sees
Küsimus:
Kui v-ga tulen ilmale,
Küsimus:
K-ga olen joogiks tehtud,
Küsimus:
K-ga võid mind ära juua,
Küsimus:
K-ga ma olen me "Sakala" Pärdile toeks,
Küsimus:
Januga
Küsimus:
K-ga talurahval joogiks,
Küsimus:
T-ga toon ma tuisku, külma, maru,
Küsimus:
K-ga olen kuivand kurkudele rohuks,
Küsimus:
K-ga hapnen astja sees,
Küsimus:
T-ga mina tuisku toon,
Küsimus:
T on suve ilu surmaja,
Küsimus:
K - kes ja nutab, mind joob,
Küsimus:
N-ga mõnus nuturohi,
Küsimus:
Kui k sa mulle ette lood,
Küsimus:
K-ga kustutab kauniste joomise janu,
Küsimus:
K on kaunis joomaajaks
Küsimus:
K-ga joodan Eesti meest
Küsimus:
N-ga kosutan ma sind,
Küsimus:
K-ga olen talurahval joogiks
Küsimus:
K - karastav jook
Küsimus:
N-ga naerma ikka ajad mind,
Küsimus:
N-ga olen kõigil lõbuks,
Küsimus:
T-ga püüan külma tuua,
Küsimus:
K-ga olen kõikumata kindel,
Küsimus:
M... on paharäti p...,
Küsimus:
H-ga näed mind sügise
Küsimus:
Leida sõna, mis t-ga on loomade asupaik,
Küsimus:
V-ga mina kaitsen sind,
Küsimus:
M-ga olen tüdrukule nimeks,
Küsimus:
T-ga alates oled looma asupaik,
Küsimus:
M-ga tarve õpilasel,
Küsimus:
Mind kenaks neiuks hüüad sa
Küsimus:
Ei ial jäta see mind silmast,
Küsimus:
Eest mind loe, siis minu a'al
Küsimus:
Olen kena, kuulus maa,
Küsimus:
Olen kena, kuulus maa,
Küsimus:
Olen kena, kuulus meri mu sees tundmatu,
Küsimus:
Kui kätte tahad saada mind,
Küsimus:
Mind luust ja puust on valmistud, ja mitmeks lõhki saetud. Ma arin suid kui katsud mind, et sa ei enam kratsi, kui k. eest mul võttad sa siis jäeb must kasvataja. Ma inime kui sinagi sind noores põlves toitsin.
Küsimus:
K-ga olen kasulik ja hea,
Küsimus:
K-ga on ta nagu reha,
Küsimus:
Kui mul ees on
Küsimus:
K-ga olen kasulik ja hea, tihti tarvitab mind sinu pea,
Küsimus:
S-ga seisan tulbana,
Küsimus:
Mind lubjast olla loodud, ja kõva kehaga
Küsimus:
Üks kindel tugi olen ma
Küsimus:
Kui sa merel käima pead,
Küsimus:
Olen k, siis maha ma
Küsimus:
R on kindlaks vetemüüriks,
Küsimus:
R lahutab maa mereveest,
Küsimus:
R-ga elan vete ees,
Küsimus:
K-ga samblas mullapõues
Küsimus:
R-ga iga laevamees
Küsimus:
R-ga seisan mere ääres,
Küsimus:
Pöörad silmad selja taha:
Küsimus:
Sinu sulaseks ma pantud:
Küsimus:
Kui võtaksid nõuks sa nüüd istuda laevakese pääle,
Küsimus:
R-ga piiran ilmamaad,
Küsimus:
K-ga kõnnin, kannan sind,
Küsimus:
Kui sa k mull' ette säed,
Küsimus:
Ma olen k-ga metsa all
Küsimus:
K-ga seal mind näed sa,
Küsimus:
K ga lõhun maad ja jõed,
Küsimus:
H-ga mitmeharaline,
Küsimus:
A-ga küll olen tarvilik põllumehel,
Küsimus:
H-ga tõstetakse loomatoitu.
Küsimus:
P-ga olen majariistaks,
Küsimus:
Mõista, mõista, mis see on?
Küsimus:
Tina pool
Küsimus:
Tina pool
Küsimus:
S-ga on mul keppi kanda,
Küsimus:
P-ga minu koht on pandimajas
Küsimus:
M mul ees ja A mul taga,
Küsimus:
M mul ees ja A mul taga
Küsimus:
M mul ees ja a mul taga, pisut pikergune aga, kui mind tagurbidi loed sa vet võid sisse valada.
Küsimus:
M mul ees ja a mul taga pisut pikergune aga kui mind tagant loed saa vett võid sisse valada
Küsimus:
M mul ees ja a mul taga, pisut pikerkune aga, kui mind tagant loed sa, vett võid sisse valada.
Küsimus:
Eest mind praegu pühitsesid,
Küsimus:
Ma olen pisikene maja,
Küsimus:
Loe mind eest, siis linnuga
Küsimus:
Sa paned asju minusse,
Küsimus:
k-ga olen joogiriistaks,
Küsimus:
P-ga pikad riided kannan,
Küsimus:
Kui seisab s mul kõige ees
Küsimus:
Kui k mull tähte karjus,
Küsimus:
K-ga olen panipaik,
Küsimus:
W-ga kus sa iial laed oma kaasas minnd sa naad s-ga sinul vilja ma võtan pahnast puhasta k-ga rõõmsal suveaal näha võid mind söödi maal.
Küsimus:
"V"-ga asun igas paigas
Küsimus:
Ma olen ilma hingeta,
Küsimus:
h-ga pühkija,
Küsimus:
S'ga ootan mina tuult,
Küsimus:
M-ga armas peiu meelest,
Küsimus:
M-ga olen inimene,
Küsimus:
H-ga inimeste murdjaid
Küsimus:
M-ga kasvan metsa sees,
Küsimus:
M-ga olen sõbranna,
Küsimus:
v-ga kus sa ial läed.
Küsimus:
Mis ma olen?
Küsimus:
M-ga kasvan metsa sees,
Küsimus:
M-ga kasvan maas ja puus,
Küsimus:
Kui päike paistab ja ilm on ilus,
Küsimus:
Ainult neli tähte reas:
Küsimus:
k-ga hulka loomi näed,
Küsimus:
k-ga kõnnin karjamaal.
Küsimus:
Ainult neli tähte reas,
Küsimus:
Ei mul ole saabast, sukka,
Küsimus:
Ei mul ole saabast, sukka,
Küsimus:
Ei mul ole saabast, sukka,
Küsimus:
Mul ei ole saabast sukka
Küsimus:
Ei mul ole saabast - sukka,
Küsimus:
Ei mul ole saabast sukka, siiski kõnnin ma, kõnnin kas või Paidest Pukka, ikka ühes sinuga. Kuu ja päike minu toed, pilvi kardan ma. Kui mind aga k-ga loed, suvel metsast leiad sa, siis sa minu kannul huikad rõõmsal suve aal, laulad, lõõritad ja luikad, hõiskad õrnal õiemaal.
Küsimus:
t-ga ma pole rumal,
Küsimus:
A-ga kannad põues mind -
Küsimus:
Ah mis see olema
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Ees ilus heinamaa,
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
Küsimus:
P-ga olen järvelind,
Küsimus:
Ma kannan kena rohtu
Küsimus:
Ma maal ja merel vägev mees,
Küsimus:
Ta asub peas, ei lärma mitte,
Küsimus:
Kas k- ehk m- mul seisab ees,
Küsimus:
Suvel haljast rohtu kannan,
Küsimus:
M-ga olen merel-maal,
Küsimus:
Imelik olek mul ilma sees järgest!
Küsimus:
Eest olen iga nime kandja,
Küsimus:
Ma olen sulle kõige kallim,
Küsimus:
Mind tänuga sa mäletad
Küsimus:
Kaks kahe silbiga sõna.
Küsimus:
Armsamad nime ei ole,
Küsimus:
K-ga olen metsas ma
Küsimus:
V-ga rauast kallim ta.
Küsimus:
V-ga kellana ma tornis kõlisen,
Küsimus:
V-ga metalliks mind nimetad,
Küsimus:
Ma olen nelja jalaga ja söön teisi loome, kui k eest mull võttad sa, p-ga ümber vaheta, siis luban kõiki reisi ma kas Eesti maal ehk mujal.
Küsimus:
Sian nelja paari meest -
Küsimus:
Seon nelja paari-meest -
Küsimus:
Äks väike asi olen ma
Küsimus:
See on nelja paari mees, kahte tagant kahte eest. Olen seitsme tähega, nüüd mind hakka arvama. Paned sa mul ette "T" oota vesi veel ei kee. Võtta "T" ja pane "K" siis saan koera naabriks ma.
Küsimus:
Missuguse Europa mäe nime 5 viimist tähte tähendavad ühe Europa kuningriigi pealinna nime?
Küsimus:
L-ga pikk ja peenike,
Küsimus:
K-ga varjan sinu maja,
Küsimus:
Neljajärguline sõna.
Küsimus:
Ma puust olen valmistud, ja sinu ees seisan, sa minu pealt leiad kõik, mis sinu toiduseks kui L, eest mull võttad siis jäeb must järel see kus sina pärast puhkad kui elu lõppetad.
Küsimus:
R-ga on mu liikmed väga kanged,
Küsimus:
Ma olen madal, masakas, kuid siiski kena, kasakas. Mu käest sa kõhutäidet saad, peaaegu igas majas näed. Kui ühe tähe muudad mul', siis puhke paika pakun sul'. Kui oled väsind eluteel ja seisma jäänud reisiraal'.
Küsimus:
R-ga olen külm ja valus,
Küsimus:
L-ga seisan igas talus,
Küsimus:
L-ga seisan igas talus
Küsimus:
L-ga olen kuulus mees suure laia ilma sees, söödan kõiki, joodan kõiki, rikas saab mult mitu käiku.
Küsimus:
Ma l-ga elumaja sees, sul söögi ajal seisan ees, mind toas tallad jalgega veel võtad vennaks, valmista.
Küsimus:
Ma r-ga kõva kõigiti, mees peksab risti põigiti, mind enne kui kord asjaks saab hobu kallid kingad saab.
Küsimus:
P-ga mürinal õhku ma täidan,
Küsimus:
Sügise seisan ma väljal
Küsimus:
Sügise seisan ma väljal
Küsimus:
Sügise seisan ma väljal
Küsimus:
K-ga ripun varre kaelas,
Küsimus:
K-ga ripun varre kaelas,
Küsimus:
K-ga ripun varre küljes,
Küsimus:
K-ga rippun varre külles,
Küsimus:
K ripun varre külles
Küsimus:
Suvivilja küljes kõlgun ma,
Küsimus:
Lähed sa kord reisile,
Küsimus:
On k mul pääks: siis ivad sees,
Küsimus:
On k mul pääks: siis ivad sees,
Küsimus:
Kus s ees, seal elab kehva miis,
Küsimus:
Kül üks veike sõna,
Küsimus:
I-ga istun rukihaki sees,
Küsimus:
Ma olen üks Venemaa jõgi.
Küsimus:
Ma olen üks Venemaa jõgi, kui paned mu otsa mis mõni mees kangeste tahab, siis olen suur Saksamaa jõgi.
Küsimus:
Ma olen lohvakas ja käin loogeldes
Küsimus:
Ma olen lohvakas ja käin loogeldes
Küsimus:
Iga õhtu, kui on päike
Küsimus:
Iga õhtu, kui läeb päike, kaon kuldse kumaga. Võib mind näha suur ja väike läänetaeva serve peal. Aga kui üht tähte minu nimel võtad ette säädi sa, siis piad niidul niitja taga tarvitama sina mind.
Küsimus:
Mu nimes neli tähte seisab,
Küsimus:
Mu nimes neli tähte seisab,
Küsimus:
Mo nimmeks neli tähte seisab, mind tunneb iga põllumees. Ma suvel agarasti tõotan ja kisun nii, et silmad vees. Kui tähe eest mul ära võtad, siis pimedus mind varsti matab, saab päike läinud une sülle, siis toon ma pisut valgust sulle.
Küsimus:
Mu nimel neli tähte ees,
Küsimus:
H-ga olen eluta,
Küsimus:
S-ga on meid igal majal,
Küsimus:
Kui seisab otse ees mul n,
Küsimus:
Kui seisab otsa ees mull "N"
Küsimus:
Kui seisab otsa ees mul "N", siis olen noorte meeste õnn, kui "P" siis iga neiu rind, mus't ihkades näeb õnnist und.
Küsimus:
H-ga ma peitun su silmades
Küsimus:
K-ga seisan seina peal,
Küsimus:
S-ga olen meistrist alam ma,
Küsimus:
Kaks esimest sull armu näitsid,
Küsimus:
Kaks esimest sull armu näitsid,
Küsimus:
Mul esimeseks sind oli vaja,
Küsimus:
Ääga oled nuar obune, uuga oled katteks linnule ja et ka sa mu ligi oled, ega ma sind siiski ei nää?
Küsimus:
Kes eest mu nime soovib hüüda,
Küsimus:
Üks mu pool on imemahe
Küsimus:
Loed mind nii või loed mind teisiti,
Küsimus:
V-ga lõnga valmistab,
Küsimus:
Ainult neli tähte reas.
Küsimus:
A-ga nõuan kasukat,
Küsimus:
Mina kukun kõrgest maha,
Küsimus:
Valgus mulle andis nime,
Küsimus:
E mind ajab heinamaale,
Küsimus:
Sa ä-ga leiad minu seest,
Küsimus:
On mul alustuseks K:
Küsimus:
K-ga pead kalliks mind,
Küsimus:
K-ga annan vaimu valgust,
Küsimus:
Aa-ga asja raskust näitan,
Küsimus:
Kui mu lõpus seisab B,
Küsimus:
A-ga hulgun suveajal
Küsimus:
Ii-ga liigun Jaani-õhtu,
Küsimus:
Kaks esimest hellaste käte peal kandsid, sind nõdrakest, abi ja armu sulle andsid. Heal meelel kõik soojemad soovid täitsid ja esimest valgust sulle eluteel läitsid. Mo viimane on mõtete avaldus, mis nähtav on kirjas ja kuuldav suus. Ei ole sul kaugelt teda otsida vaja, eelseisvatest ridadest kostab ta kaja.
Küsimus:
Kes see on:
Küsimus:
Olen Eeva omane,
Küsimus:
K-ga on mind mitmet moodi,
Küsimus:
L-ga olen metsasalus,
Küsimus:
Ma olen selge vedelik,
Küsimus:
Magus ma olen,
Küsimus:
Ma m-ga magusam olen kui sai,
Küsimus:
K-ga algab, k-ga lõpeb, seisab keset kihelkonda.
Küsimus:
Ikka midagi ma olen,
Küsimus:
Kui eestpoolt sa mind lugend saad
Küsimus:
Ma mitme miljonile
Küsimus:
Metsamees ja puusepp ka
Küsimus:
Metsamees ja puusepp ka
Küsimus:
Eest lugedes purustan puud,
Küsimus:
Eest lugedes, purustan puid soos,
Küsimus:
Ma mitmele miljonile siin ilmas valgust annan ja mõndagi siis sageste ma kõrgemale kannan. Käin vabalt ilma sees, kui uue aja kunstimees. Kui mind loed tagurpidi, siis olen enamasti puusepa meistri ligi. Kui tööd tahad teha heast, siis pigista mind kinni peast.
Küsimus:
Kui tähe ära võttad sa ja uue ette paned ka,
Küsimus:
Ma olen mäe kõrgem koht,
Küsimus:
Esmalt olen õhuke,
Küsimus:
Esmalt olen õhuke
Küsimus:
Mu kiige esimene silp
Küsimus:
Kes ma olen?
Küsimus:
Mind igal loomal leiad sa,
Küsimus:
Mind igal loomal leiad sa,
terve ilmatäie kisa
teevad pojad, tütred mul.
Võta süda seest mul välja,
siis mul kõhus kanget kalja,
millest kõik maailm on hull.
Vastus:
Adam - aam.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 12 (1888) 190 ja nr. 16 (1888) 254 J. Järv
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Aadam
terve ilmatäie kisa
teevad pojad, tütred mul!
Võta süda seest mul välja,
siis mul kõhus kanged kalja,
millest kõik maailm on hull.
Vastus:
Aadam - aam.
Arhiiviviide:
Vlg. Kal. (1906) 96
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1906
Märksona:
Aadam
terve ilmatäie kisa
teevad pojad, tütred mul.
Võta süda seest mul välja,
siis mul kõhus kanget kalja,
millest kõik maailm on hull.
Vastus:
Aadam, aam.
Arhiiviviide:
E 70356/7 (51)
Koguja:
M. Jürgensen
Koht:
0-Pal
Dateering:
1930
Märksona:
Aadam
tagant märga välja annan
saad sa mo seest, mis on paha,
maksad müijal kallist raha.
Vastus:
Maa.
Arhiiviviide:
Mötleja 39/40 ja 55 (11) A. Reinvaldt
Koguja:
A. Reinvaldt
Koht:
Tt
Dateering:
1878
Märksona:
Aam, maa
tagant märga välja annan.
Saad sa mu seest, mis on paha,
maksad müüjal kasuraha?
Vastus:
Aam -maa.
Arhiiviviide:
ERA II 202, 480 (55)
Koguja:
J. Raidla
Koht:
Pst
Dateering:
1938
Märksona:
Aam, maa
tagant märga välja annan
saad sa mo seest, mis on paha,
maksad müijal kallist raha. A. Reinvald
Vastus:
Maa, aam.
Arhiiviviide:
KM EKLA, E.101, M.7:6, l. 4 ja 16 (10)
Koguja:
Anon
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Aam, maa
oma alt mind ikka leiad.
Kahtlemata kõiki kannan,
asupaika ilmal' annan.
Loed sa tagantpoolt mu nime,
näha saad siis enne ime:
olen nõu, mis palju täidab,
endas vett ja viina peidab.
Vastus:
Maa, aam.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 33 (1887) 263 ja nr. 34 (1887) 272 J. Jänes
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1887
Märksona:
Aam, maa
oma alt mind ikka leiad.
Kahklemada kõiki kannan,
asupaika ilmal annan.
Loed sa tagantpoolt mu nime,
näha saad siis uue ime:
olen nõu, mis palju täidab,
endas vett ja viina peidab.
Vastus:
Maa - aam.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 8 ja 16 (36) J. Jänes
Koguja:
Anon
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Aam, maa
pöörad ümber mind, siis ma kannan sind?
Vastus:
Aam - maa.
Arhiiviviide:
EKnS 48 IV, 107 (91)
Koguja:
H. Karro
Koht:
Pal
Dateering:
1908
Märksona:
Aam, maa
kes toidust teile annab,
kui tagurpidi pöörad mind,
siis teises asjas tarvitad,
ja mooga kannad mõnda,
ei teine nõu ei kõlba.
Vastus:
Maa, aam.
Arhiiviviide:
H, Lank 69 (276)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1902
Märksona:
Aam, maa
ja reisil abiks elu sees.
Sa tarvitad mind talve a'al,
ja ikka rohkem pöhjamaal.
Kui tähe vötad sa mul eest,
siis auk käib läbi minu seest,
mis annab märga sellele,
kes pann'd ta öige paigale.
Vastus:
Saan - aan.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 24 (1888) 383 ja nr. 27 (1888) 432 H. Lilleberg
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Aan, saan
ja reisul abiks elu sees.
Sa tarvitad mind talve aal -
ja ikka rohkem Pöhjamaal.
Kui tähe vötad sa mul eest,
siis auk käib läbi minu seest -
kust läbi jookseb vesi, viin -
ja ölut - hapnemata piim.
Vastus:
Saan, aan.
Arhiiviviide:
Linda nr. 23 ja 24 (1897) 375 Joh. Tasane
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1897
Märksona:
Aan, saan
l-ga leheliste liigis,
r-ga olen väikene,
k-ga kinnikatjake,
ilma nende tähteta
õitsen õnnel õitega.
Vastus:
Paas, laas, raas, kaas, aas.
Arhiiviviide:
E Post, nr. 22 (1881) 86 (Jututuba) ja nr. 23 (1881) 90
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Aas, laas, raas, kaas, paas, vaas, taas
k-ga kõik võin katta ma,
v-ga toas lilledega,
l-ga olen metsas ma.
Kui ei pane ühtki tähte mulle ette sa,
siis võid minult lilli korjata.
Vastus:
Paas, kaas, vaas, aas.
Arhiiviviide:
LR nr. 9 (1935) 216
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1935
Märksona:
Aas, laas, raas, kaas, paas, vaas, taas
minagi kui noorik ehtes.
l-ga tohutu maa-ala,
r-ga imeväike pala
k-ga näed mind potil, pajal,
P-ga seinas mõnel majal
v-ga kannan lilli süles,
t-ga jälle -- Arva üles!
Vastus:
Aas, laas, raas, kaas, paas, vaas, taas.
Arhiiviviide:
LR nr. 3 (1938) 71
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938
Märksona:
Aas, laas, raas, kaas, paas, vaas, taas
a-ga algan igast otsast.
Vastus:
Aasta.
Arhiiviviide:
RKM II 139, 37 (61)
Koguja:
A. Seep
Koht:
KJn
Dateering:
1961
Märksona:
Aasta
on nime andnud surma võitjale,
kui paned esimeseks uue tähe,
siis ükski sinna himuga ei lähe.
Vastus:
Naatsaret - Laatsaret.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 16 (1889) 256 ja nr. 18 (1889) 288
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1889
Märksona:
_aatsaret (Naatsaret, laatsaret)
on nime andnud surmavõitjale.
Kui vahetad sa esimese tähe,
siis lusti pärast keegi sinna ei lähe.
Vastus:
Naatsaret - laatsaret.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 352 ja 369 (187)
Koguja:
N. Repän
Koht:
KJn
Dateering:
1967
Märksona:
_aatsaret (Naatsaret, laatsaret)
v-ga nimetus Eesti ja riigi vahel.
r-ga maapind.
s-ga keha osa.
t-ga varga takistus.
n-ga külm koht maakeral.
k-ga osa lusikast.
l-ga osa käest.
Vastus:
Vaba, raba, saba, taba, naba, kaba, laba.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 49 (1924) 1184 ja nr. 50 (1924) 1208
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Vaba, raba, saba, taba, naba, kaba, laba
t-ga talu ukse ees,
s-ga kannab loom mind taga,
l-ga sinu jalas aga
viibin
jään su omaduseks ka.
Vastus:
Raba, taba, saba, laba, naba.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 (3) Willi Andi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Raba, taba, saba, laba, naba
Mu kõrgus säras kõigi silmas.
Kuid kadund nüüd mu uhkus tääl -
mul' pole kivi kivi pääl.
Kui eest mul jätad tähe maha,
siis ilmub ette tegu paha:
sest seda nime kandnud mees,
kes suri süüta ilma sees.
Ja kui veel ühe tähe võtad,
mu nime teda saama tõttad!
Siis näed, et olen ebajumal,
mis palus endne rahvas, rumal.
Vastus:
Pabel, "abel, ""bel.
Arhiiviviide:
Linda nr. 40 (1896) 631 ja nr. 45 (1896) 704 Joh. Tasane
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1896
Märksona:
Pabel, ..abel, ...bel
siis v-ga nimetad mind sa,
ja põlluriist siis olen ma,
kui v-d ei ette tarvita.
Vastus:
Vader, ader.
Arhiiviviide:
Meelej. Nr. 24 (1886) 191 J. Leppik
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1886
Märksona:
Ader, vader
siis v-ga nimetati mind.
Kui v-d ei ette nimeta,
siis olen osav haavaja.
Vastus:
Vader - ader.
Arhiiviviide:
Virmal. Lisa nr. 29 (1891) 464 ja nr. 32 (1891) 511(II) J.A. Veltmann
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1891
Märksona:
Ader, vader
l-ga palju kaupa sees,
m-ga salvan valusasti,
k-ga hävid igavesti.
Vastus:
Sadu, madu, kadu.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 1 (1937) 8 ja nr. 2 (1937) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1937
Märksona:
Sadu, madu, kadu
varjasin vilu,
pleekisin pärast ja siis saatus
mu sajale viis.
Peiul ei püsimust ilmas,
ei seisatust iganes silmas,
sünnitab kõik ning sööb,
tervestab ise, mis lööb.
Peiuga teele ma tõttan
ja haridust kaasa ma võtan,
seletan, selitan ööd, ehitan,
edendan tööd.
Vastus:
Ajaleht
Arhiiviviide:
E Post, nr. 9 (1881) 33 (Jututuba) ja nr. 11 (1881) 42
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Ajaleht, aeg, peig, leht, neid
k-ga tõstan pead ma,
n-ga ammetmehel vaja,
t on tule sünnitaja.
Vastus:
-ael
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1882) 117
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Pael, kael, nael, tael
n-ga kaalul võid mind näha,
p-ga olen sidumiseks,
t-ga tule süütamiseks.
Vastus:
Kael, nael, pael, tael.
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1881) 75 ja (1882) 120 (7)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881-1882
Märksona:
Kael, nael, pael, tael
k-ga olen igaühel?
Vastus:
Tael - kael.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 16 (1888) 254 ja nr. 19 (1888) 304 H.T.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Tael, kael
k-ga olen igalühel?
Vastus:
Tael, kael.
Arhiiviviide:
H I 7, 221 (2)
Koguja:
J. Kuldkepp
Koht:
0-Pil
Dateering:
1896
Märksona:
Tael, kael
k-ga olen igalühel?
Vastus:
Tael - kael.
Arhiiviviide:
H I 10, 104 (1)
Koguja:
J. Kuldkepp
Koht:
0-Pil
Dateering:
1896
Märksona:
Tael, kael
k-ga põllul kasvamas,
n-iga mured ära ajad?
Vastus:
Aer, kaer, naer.
Arhiiviviide:
Leoke 4, 93 (19)
Koguja:
H. Leoke
Koht:
Vil
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Aer, kaer, naer
v-ga olen häda teel,
k-ga tuled vaatma mind,
kuna janu vaevab sind.
Vastus:
Laev, vaev, kaev.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 27 (1882) [lk-ta] ja nr. 28 (1882) H.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Laev, vaev, kaev
siis ujun ma selle peal,
mis on selle sees, millel k on ees.
Vastus:
Laev, kaev.
Arhiiviviide:
LR nr. 1 (1937) 23
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1937
Märksona:
Laev, kaev
k-ga joodan talupere.
Vastus:
Laev, kaev.
Arhiiviviide:
E Post nr. 32 (1881) 127 (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Laev, kaev
k-ga joodan talupere.
Vastus:
-aev
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1885) 110
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1885
Märksona:
Laev, kaev
Vastus:
Kaev, laev
Arhiiviviide:
E 82628 (10)
Koguja:
H. Martinson
Koht:
Vän
Dateering:
1933
Märksona:
Laev, kaev
mõndki vaenlast ära võita.
Kui on k, siis maa sees olen,
tarvis sulle - ikka tulen
On aga v, siis põlgad mind -
auga siiski toidan sind.
Vastus:
Laev, kaev, vaev.
Arhiiviviide:
Uus Aeg nr. 107 (1902) 470 ja nr. 113 (1902) 494
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Laev, kaev, vaev
sõja ajal vaenlast võita
k-ga ikka maa sees olen,
sulle väga tarvis tulen.
v-ga vist sa põlgad mind,
ehk küll auga toidan sind.
Vastus:
Laev, kaev, vaev.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 6 (1910) 96 ja nr. 7 (1910) 112 Hugo Blaubrik
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Laev, kaev, vaev
igapäine sitke side.
Vastus:
Raha.
Arhiiviviide:
H II 57, 282 (53)
Koguja:
T. Wiedemann
Koht:
Kos
Dateering:
1897
Märksona:
Raha
eksitan ka paha teele
p-ga sina mind ei taha,
lubad järgest' jätta maha
k-ga aitan päeval, öödel
sagedast' sind vetetöödel.
Vastus:
Raha, paha, kaha.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 21 (1882) [lk-ta] ja nr. 22 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Raha, paha, kaha
r-ga ahnitseja suus.
Vastus:
Vaha, raha.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 32 (1882) [lk-ta] ja nr. 33 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Vaha, raha
siis soendan ma majas sind.
Kui tahad tagant lugeda:
siis pärast pääva paistan ma.
Vastus:
Ahe.
Arhiiviviide:
Mötleja 43 ja 55 (22) 1878 A. Reinvaldt
Koguja:
L - Ado Reinvald
Koht:
0
Dateering:
1878
Märksona:
Ahe
siis soojendan ma majas sind.
kui tahad tagand lugeda,
siis pärast päeva paistan ma.
Vastus:
Iha.
Arhiiviviide:
H I 7, 476 (1)
Koguja:
J. Reevits
Koht:
Pst
Dateering:
1894
Märksona:
Iha
siis soojendan ma majas sind,
kui tahad tagat lugeda,
siis pärast päeva paistan maa.
Vastus:
Ahe.
Arhiiviviide:
ERA II 149, 572 (59)
Koguja:
J. Leinsoo
Koht:
0-SJn
Dateering:
1937
Märksona:
Ahe
ja teen taimedele paha.
Esimene viimseks tee:
siis ei mina sigine.
Vastus:
Rahe, aher.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 3 (1882) [lk-ta] ja nr. 4 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Rahe, aher
siis tulen ma sind aitama.
Nüüd loe mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü:
kui piim ei lõpe udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
Reha - aher.
Arhiiviviide:
Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31
Koguja:
L - F. R. Kreutzwald
Koht:
0
Dateering:
1854-1855
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Nüüd loe mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü:
Kui piim ei lõpe udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Kreutzw. VLL 113 (13)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1865
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Kui loed mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süi:
kui piim on lõpnud udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
Reha.
Arhiiviviide:
Mötleja 46/7 ja 55 (29)
Koguja:
A. Reinvaldt
Koht:
0
Dateering:
1878
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Nüüd loe mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü:
kui piim ei lõpe udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Kreutzw. Laulud 314 (13)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1953
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Kui loed tagant edasi,
siis tunnistad, mis lehma süü,
et piim ei lõpe udarast
ja ilma jäed sa vasikast.
Vastus:
Reha - aher.
Arhiiviviide:
H II 27, 428 (57)
Koguja:
M. Uus
Koht:
Pal
Dateering:
1889
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Kui loed mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü:
Kui piim on lõpnud udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
Reha.
Arhiiviviide:
ERA II 149, 571 (57)
Koguja:
J. Leinsoo
Koht:
0-SJn
Dateering:
1937
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Kui tagant loed mind edasi,
siis tunnistan, mis lehma süüd,
et piim ei lõpe udarast
ja ilma jäed sa vasikast?
Vastus:
Reha - aher.
Arhiiviviide:
RKM II 151, 475 (129)
Koguja:
A. Vigla
Koht:
Trt
Dateering:
1962
Märksona:
Reha, aher
siis olen sul truu abiline heina-aal.
Kui tagant loed, siis tunnistad,
mis lehmal süüd, et udarast
ei lõpe piim nii nobedast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
Reha, aher.
Arhiiviviide:
Vilbaste 1, 80
Koguja:
M. Remmik
Koht:
Kuu, Muuksi
Dateering:
1964
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Kui võtad tagant lugeda,
siis tunnistan, mis lehma süü,
kui piim on lõpnud udarast
ja ilma jääd ka vasikast.
Vastus:
Reha, aher.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 352 ja 369 (188)
Koguja:
E. Asu
Koht:
KJn
Dateering:
1967
Märksona:
Reha, aher
siis tulen ma sind aitama.
Kui loed mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü,
kui piim on lõpnud udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
Reha, aher.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F. 101, M. 7:6, 11 ja 16 (48)
Koguja:
Anon
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Reha, aher
siis ilma jääd sa vasikast.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
E Pm nr 2 (1889) lk 3, v 4 (11)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1889
Märksona:
Reha, aher
kui loogu võtad heinamaal,
ja tagant leiad udarat,
ei mitte piima nõrguvat.
Kui esitähe kustutud,
mind pärast päeva näha saad
ja tagant seisan palavas
sul varanduseks kuivamas?
Vastus:
Reha, aher, eha, ahe.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr 8 ja 10 (1883) lk-ta
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Reha, aher
ja pääle selle mitmel pool,
kui tagurpidi loed sa siis oln kise anniga.
Vastus:
Reha, aher
Arhiiviviide:
ERA II 22, 639/40 (91)
Koguja:
M. Kaasik
Koht:
Mus
Dateering:
1920ndad
Märksona:
Reha, aher
kasvan palju aastaid ka.
Esimese täheta
minult piima küll ei saa!
Kui mind tagurpidi sa
jõuad ära arvata,
siis mu kümne pulgaga
võid sa heina riisuda?
Vastus:
Vaher, aher, reha.
Arhiiviviide:
Lastel. nr 8 (1910) ja nr 9 (1910) 128 ja 144
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Reha, aher
üle aasa astun ma,
nurmel, nõmmel roidan,
lüpsilehma toidan.
Kui mind ümber pöörad ka,
piima minust sa ei saa. Willi Andi
Vastus:
Reha, aher.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr 5 (1902) 80 ja nr 6 (1902) 96 (4)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Reha, aher
üle aasa astun ma,
nurmel, nõmmel roidan,
lüpsilehma toidan.
Kui mind ümber pöörad ka,
piima minust sa ei saa. Willi Andi
Vastus:
Reha, aher.
Arhiiviviide:
Kuhlbars 13 ja 25 (61)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Reha, aher
annan soojust toale
kui mind aga ümber pöörad sa,
siis ma asun rinnasse.
Vastus:
Ahi, iha.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 16 (1888) 256 ja nr. 17 (1888) 272
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Ahi, iha
ühteviisi tähtsana.
Saabub tali külm ja vali,
võid mu mõnu nautida.
Pöörad ringi: inimhingi võimsa jõuga vallutan,
vahvustujul mitmel kujul
noori rindu paisutan.
Paned tähe mulle pähe,
jälle minust mõnu näed:
viid mind kööki - maitsvat sööki
perenaiselt ootma jääd.
Tunned soovi, tee veel proovi,
teine eestäht mulle sea:
muudan kuju: halva tuju
sünnitan ma sulle pea.
Kes olen?
Vastus:
Ahi, iha, liha, viha.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 28 (1924) 680 ja nr. 29 (1924) 704
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Ahi, iha, liha, viha
kus soend ust must leiad,
kui tagurbidi pöörad mind,
siis kaugelt valgustan ma sind küll hommiku ja õhtu.
Vastus:
Ahi-iha.
Arhiiviviide:
H, Lank 72 (288)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1902
Märksona:
Ahi, iha
siis soendan ma majas sind.
Kui tahad tagant lugeda:
siis perast päeva paistan ma.
Vastus:
Ahi-iha.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 11 ja 16 (51) A. Reinwald
Koguja:
Anon
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Ahi, iha
ja juhtud sääl end' näitama,
siis sinuga end' ühendan
nii, et so priiust paelutan.
Ja pääle see veel mõistlik mees
tunneb mo tulu mitmes töös,
kus vedama pean vägevast
ja siduma ka sagedast'.
Kui tagaspidi tahad sa
mind lugeda, siis olen ma
üks kõrblik toidus kõigile,
ehk kallis ta küll mõnele.
Vastus:
Ahil.
Arhiiviviide:
E Post. Lisal. nr. 44 (1875) 264 (2) ja 52 (1875) 312
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1875
Märksona:
Ahil
n-st paari saapaid saad,
p-st sa oled piipu näind,
r - on kaljust lahku läind,
t-d soovib iga ammetmees,
kel terariistal tera ees.
Vastus:
Sahk, Nahk, Pahk, Rahk, Tahk.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 8 (1880) 255 ja nr. 9 (1880) 288
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1880
Märksona:
Sahk, nahk, pahk, rahk, tahk
olen sulle, puusepp, tarvilik küll,
on aga s meele ees,
siis minuta põllumehe silm küll vees.
Viimaks olen n-ga veel
mitmelt loomalt saada.
Vastus:
Tahk, sahk, nahk.
Arhiiviviide:
Veg. Lisal. nr. 13 (1889) 104
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1889
Märksona:
Tahk, sahk, nahk
N-ga lippan metsas nirgi seljas,
s-ga aitan põllumehi kündmas,
l-ga näitan punkti, kus kõik hargnemas,
t-ga teritab mul kääre, nuge meistrimees.
Vastus:
Nahk, sahk, lahk, tahk.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 7 (1937) 152 ja nr. 8 (1937)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1937
Märksona:
Nahk, sahk, lahk, tahk
j-ga olen toiduks kehale,
r-ga võid sa minus puhata -
Küllalt! enam ma ei juhata!
Vastus:
-ahu
Arhiiviviide:
K Gr. KmKr 62 (1879)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1879
Märksona:
Ahu
rahvast, maad
avan igaühele
õnne väravad.
Leiad l minu ees -
sõber, seda usu!
Minu õnneõilmetest
järele jääb rusu!
Vastus:
Rahu-lahu.
Arhiiviviide:
Linda nr. 15 (1900) 248 ja nr. 20 (1900) 328 R. Kamsen
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1900
Märksona:
Rahu, lahu
r-ga mässu järel võiduks.
Vastus:
J-ga jahu, r-ga rahu
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 2 (1906) 32 ja nr. 3 (1906) 48
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1906
Märksona:
Jahu, rahu
t-ga koolipoisi laual.
Laudu, neid ju tunned sa!
Mõista, mis siis olen ma?
Vastus:
Kahvel, tahvel.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 1 (1901) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1901
Märksona:
Kahvel, tahvel
k-ga mitmesarviline.
Vastus:
Tahvel, kahvel.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 10 (1906) 160 ja nr. 11 (1906) 176
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1906
Märksona:
Kahvel, tahvel
b sind hädast välja kannab,
f on tihti tarviline,
n on maja sulgeline,
kui r viimaks olen ma,
aitan s-i puhasta.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 19 (1889) 304 (Kivisaar)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Ahi, abi
N-ga maitsev pannil, pajas?
L-ga idamaast väidan?
S-ga elu tarbeid näitan?
Vastus:
Ahi, ani, ali, asi
Arhiiviviide:
ERA II 110, 155 (4-7)
Koguja:
A. Piibemann
Koht:
Kuu
Dateering:
1935
Märksona:
Ahi, ani, ali, asi
siis mu alustus on t
elan aga sinu rinnas,
siis ei ole t, vaid v.
Vastus:
-aim
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Aim, taim, vaim
sinule ja mitmele
t-ga näed mind suve a'al
üsna rohkest igal ra'al
v-ga võid mind mõtelda,
aga näha küll ei saa.
Vastus:
Kaim, taim, vaim.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 29 (1886) 232
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1886
Märksona:
Kaim, taim, vaim
l-ga au vähendan,
t-ga tõusen tegemata,
v-ga elan nägemata.
Vastus:
Kaim, laim, taim, vaim.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 9 (1906) 144 ja nr. 10 (1906) 160 Elly Põllulill
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1906
Märksona:
Kaim, laim, taim, vaim
K-ga sõpra tähendan,
l-ga au vähendan,
t-ga tõusen tegemata,
v-ga elan nägemata.
Vastus:
Kaim, laim, taim, vaim.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 27 (1924) 656 ja nr. 28 (1924) 680 Willi Andi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Kaim, laim, taim, vaim
l-ga au vähendan
t-ga tõusen tagametsa
v-ga elan nägamata.
Vastus:
Kaim, Laim, Taim, Vaim.
Arhiiviviide:
ERA II 22, 643 (155)
Koguja:
M. Kaasik
Koht:
Mus
Dateering:
1920ndad
Märksona:
Kaim, laim, taim, vaim
t-ga olen õrnakene
v-ga näha ei saa mind,
l-ga teotan ma sind.
Vastus:
Kaim, taim, vaim, laim.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 29 (1926) 713 ja nr. 30 (1926) 737
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1926
Märksona:
Kaim, taim, vaim, laim
k-ga metsast vastu huikan.
Vastus:
Maja - kaja.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 17 (1890) 136 ja nr. 18 (1890) 144 A.R.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1890
Märksona:
Maja, kaja
m-ga võid mind ära osta.
Vastus:
Kaja, maja.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 8 (1936) 128 ja nr. 9 (1936) 144
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1936
Märksona:
Maja, kaja
k-ga toita võib ta sind,
l-ga ehib hobuseid,
t-ga teed tast keeruseid.
Vastus:
Hakk, kakk, lakk, takk.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 8 (1910) 128 ja nr. 9 (1910) 144 A. Traum
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Hakk, kakk, lakk, takk
m-ga elan keha sees,
k-ga olen pool ma neljast,
v-ga võtan kuue seljast.
Vastus:
-aks
Arhiiviviide:
Gr. KmKr 61 (1879)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1879
Märksona:
Saks, maks, kaks, vaks
m-ga elan keha sees,
k-ga olen pool ma neljast,
v-ga võtan kuue seljast.
Vastus:
Saks, maks, kaks, vaks.
Arhiiviviide:
E Post nr. 38 (1881) 151 (Jututuba) (Koolmeistri käsiraamatust) ja nr. 39 (1881) 154
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Saks, maks, kaks, vaks
s-ga olen võõrasmees
k-ga olen pool ma neljast
v-ga võtan kuue seljast.
Vastus:
Maks, saks, kaks, vaks.
Arhiiviviide:
E 82740 (9)
Koguja:
L. Mägi
Koht:
Vän
Dateering:
1933
Märksona:
Saks, maks, kaks, vaks
m-ga iga looma sees
p-ga ma ei õhuke,
s-ga põle Eestlane,
v-ga mõõduks tarvitad.
Ütle, mis need olivad?
Vastus:
-aks
Arhiiviviide:
Em Kal (1882) 63
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Saks, maks, kaks, paks, vaks
V-ga vist ma mõeduks kõlban.
P-ga raskuseks ma mõnel olen.
S-ga enne mütsi maha võtma sundsin.
Vastus:
Maks, vaks, paks, saks.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 3 (1890) 24
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1890
Märksona:
Maks, vaks, paks, saks
K-ga tähendan ma arvu,
t-ga koera nimeks ma,
m-ga igal elusal ma olen
sisekonnas peidul ka,
s-ga tähendan ma meest,
kes ei künna iialgi,
p-ga omaduseks olen elusal ja elutul,
v-ga aga väikseks mõõduks.
Vastus:
K-aks, T-aks, M-aks, S-aks, P-aks, V-aks.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 12 (1925) 288 ja nr. 13 (1925) 310 Must mees
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1925
Märksona:
Kaks, taks, maks, saks, paks, vaks
j-ga jälle reisurajad,
p-ga pisku peale vaata,
v-des märga sa võid saata.
Vastus:
-ala
Arhiiviviide:
Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Tala, jala, pala, vala
siis jooksen paaris mööda maad.
Kui võtad ühe tähe eest,
mind leiad sepikoja seest.
Vastus:
Jalas, alas.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 4 (1883) [lk-ta] ja nr. 5 (1883) Talu poiss
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Jalas, alas
ja vanemate tähtsam vaimuelu loit,
jui otsast võtad ühe tähe sa:
Siis sagedaste kehva lapsena
ma asun linnarahva keskela -
ja lühendad veel a mu küllesta:
siis Juuda rahvast terve suguseltsiga
ma templi teenistuses pidin orjama.
Vastus:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levipoeg.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 27 (1888) 432 ja nr. 30 (1888) 478
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levi poeg
ja vanemate tähtsam vaimuelu loit,
kui otsast võtad ühe tähe sa:
siis sagedaste kehva lapsena
ma asun linna rahva keskela -
ja lühendad veel a mu küllesta:
siis Juudarahvast terve suguseltsiga
ma templi teenistuses pidin orjama.
Vastus:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levipoeg.
Arhiiviviide:
Laste Maailm 122 (1900)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1900
Märksona:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levi poeg
Vastus:
Kalevi-, Alevi-, Olevipoeg
Arhiiviviide:
RKM I 9, 345 ja 368 (103)
Koguja:
N. Repän
Koht:
KJn
Dateering:
1967
Märksona:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levi poeg
ma kõige vahvam vägimees.
Mu elu, töö ja kannatus
on leida luuleraamatus.
Kui esimese tähe sa
mult tahad maha raiuda,
siis tihti kehva lapsena
käin linnarahva hulgas ma.
Kui ühe tähe võtad sa
veel otsast maha armuta,
siis Juuda rahvast pidin ma
all templi õues teenima.
Vastus:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Leevi poeg.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 6 (1903) 96 Elly Põllulill
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1903
Märksona:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levi poeg
ma kõige vahvam vägimees.
Mu elu, töö ja kannatus
on leida luuleraamatus.
Kui esimese tähe sa
mult tahad maha raiuda,
siis tihti kehva lapsena
käin linnarahva hulgas ma.
Kui ühe tähe võtad sa
veel eest mul maha armuta
sa tahad teist veel korrata,
siis Juuda rahvast pidin ma
all templi õues teenima.
Vastus:
Kalevipoeg, alevipoeg, leevipoeg.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 10 (1926) 257 ja nr. 11 (1926) 281 Bertha P.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1926
Märksona:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levi poeg
end näitan iga silmale,
ja kel ma pole nähtavaks,
see hüüetakse pimedaks.
Kuid t-ga mõni talumees
end aitab tööde paljuses.
Vastus:
Valgus, talgus.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 5 (1888) 80 ja nr. 7 (1888) 112 G.E.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Valgus, talgus
n-ga pulmal, pidul nähtud (segane riim),
t-ga valge, kare mees,
v-ga tõistest ikka ees. (mitte ikka!)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (1) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.J.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n-ga võin sull' naeru tuua,
t-ga palju lund võib tulla,
v-ga saan ka vali olla. (segane riim)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (3) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 L.W. (?)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n-ga mind leiad kui "Valgust",
mis vatsemip, loeks,
t-ga teen sõbrust, kui puistan
kõik õied su õuest,
v-ga, kui veeren kord välguna
pilvede põuest
muudad mind Pärtide peegliks
ja Märtide mõtteks,
tuisuks ja tormiks, siis teed minu
ütelust tõtteks.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (4) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 dl.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
ei või mina elada,
sest mull kallis k-kene
tuleb appi varemine. (segane riim)
Murega
võtan vaimu sureta
aga n, sa parem vara,
aga kurbdus, mure ära. (segane riim)
Suvela
mängivad lapsed rõõmuga
aga t, su külmad tuuled
kiskvad vingu naeru huuled.
Vaenuga:
sõbrad! ärge elage
sest täht w on väga hää,
õnn, kell omadus on ta.
(Viimne salm oleks vahest nii siledam:
Valjuste,
sõbrad, ärge sõidelge!
V teil andku ainult jõudu,
seadku kohe teie jõudu.)
Vastus:
Kali, nali, tali vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (5) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.P.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n-ga noortel lustilöögiks, (l. riim)
t-ga tunned minust külma,
v-ga kanget tuult ja ilma (?s.r.)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (6) (Jututuba) J.V.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
v-ga panen kõrvad kiunuma,
n-ga jookseb jutt vast ülearu,
k-ga võib mind kannust rüübata.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (14) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 hl.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
v-ga vastastele hirmutavaks ohuks,
t-ga olen aeg, mis väga vali, kibe,
n-ga ajaraiskaja, mis usin, libe. (?)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (12) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 G.J.T.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n-ga kaunist juttu tees
t-ga lund ja mulda liidan,
v-ga mitut (vähe) asja kiidan.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (8) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 r.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n-ga sulle naeru loon, (hää!)
Janu sa kustutad k-ga,
omadust avaldad v-ga. (kehv)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (9) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 C.F.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n sind käsib ikka naerata,
tua nurgas tõrres seisab k,
mis on v, võid ise arvata.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (10) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 G.E.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
t - siis külma, tuisku toob,
n on lusti, rõõmu sees,
v üks tubli võidumees.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (15) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 Talupoiss
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
uskuda sa mind ei tohi!
T-ga küsin kätte kinnast,
ajan lõbu loodus' rinnast.
K-ga kannu sees mind tuuaks'
ja, kui jänu juhtub, juuaks'.
V-ga minus palju paha:
võimalikult jäta maha.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (13) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 K.P.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
siis Eesti kannudest mind jood
kui n-ga jutu sisu ma,
siis saad mu üle naerda sa
kui t mul seisab sõna ees,
siis olen väga käre mees
kui v paned ette mull',
siis teen ma vahest hirmu sull'.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (11) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.B.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
n-ga rõõmustab tihti nii noori kui vanu,
t tuleb, toob oma v võidu illma,
et sulle suve ei paista või silma.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (2) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.K.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
üle ilma, üle maa,
sinu jänu jahutajaks
kenast kannust rüübata.
N on kuldseks elusädeks (sädemeks).
Igas riigis, igal maal,
igaveseks ilu tõdeks (s.r.)
Sääl, kus rahvas rõõmu teel. (s.r.)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (17) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.K. (Krimmi saarel)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
kena kirju kannu seest,
n-ga hõiskan õnne häält
varrude ja pulme päält,
t-ga olen abiks veel (häda riim)
rabas, metsas, mäda teel:
Kui mul omaduseks w,
üle vee teen tubli tee?
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (7) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.R.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
k-ga aga jood sa mind -
Tartu keeli olen taar,
t-ga mu sees jaanuar.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali.
Arhiiviviide:
E Post nr. 33 (1881) 132 (16) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 M.J.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kali, nali, tali, vali
v-ga kurjale vennaks
t-ga olen väga külm
n-ga lõbustan ma kõiki
p-ga pesu juures tarvis mind.
Vastus:
Kali, vali, tali, nali, pali.
Arhiiviviide:
Uus Aeg nr. 71 (1902) 324 ja nr. 77 (1902) 348 LU.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Kali, vali, tali, nali, pali
v - kurjale vennas
t - külm kui jää
n - ajab tahtmatult naerule
p - pesu juures vaja.
Mis see on?
Vastus:
Kali, vali, tali, nali, pali.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 40 (1925) 960 ja nr. 41 (1925) 984
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1925
Märksona:
Kali, vali, tali, nali, pali
k-ga himuga ju juuakse sind,
p-ga sinu sees saab puhtaks särk,
t-ga külm on sinu tundemärk.
Vastus:
Nali, kali, pali, tali.
Arhiiviviide:
LR nr. 8 (1934) 190
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1934
Märksona:
Nali, kali, pali, tali
p-ga perenaisel abiks,
v-ga olen väga karm,
k-ga januneja arm.
Vastus:
Nali, pali, vali, kali.
Arhiiviviide:
EMl nr. 2 (1935) 3 ja nr. 4 (1935) 15
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1935
Märksona:
Nali, pali, vali, kali
k-ga olen mõnus juua,
n-ga naeru näole toon,
v-ga palju tuska loon.
Vastus:
Tali, kali, nali, vali.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 7 (1936) 112 ja nr. 8 (1936) 128
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1936
Märksona:
Tali, kali, nali, vali
annan asupaika röövis-lindel.
P-ga mind ei ole kuskil näha,
kus mind saad ka iganes sa näha.
V-ga pole mitte kuri ma,
ehk mind küll seks piad sa?
Vastus:
-alju
Arhiiviviide:
Meelej. Nr. 22 (1887) 175 M.J-k
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1887
Märksona:
Kalju, palju, valju
ütle varsi, mis on see?
Vastus:
-alk
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Malk, palk
vara väljas rohkeste
p-ga olen kannike,
suur ehk veike kuulike
s-ga olen riie ma,
katad kaela minuga
t-ga olen loomale
elukohaks alate
v-ga linna ümber ma
vanast olin kaitseja.
Vastus:
Hall, pall, sall, tall, vall.
Arhiiviviide:
Meelej. Nr. 31 (1886) 248 J.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1886
Märksona:
Hall, pall, sall, tall, vall
h-ga - värv,
p-ga - lõbus mänguasi,
v-ga - kindel kaitsekoht,
s-ga - ihukate ja
m-ga - geomeetriline abinõu.
Vastus:
Tall, hall, pall, vall, sall, mall.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 10 (1924) ja nr. 11 (1924) 264 Ko.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Tall, hall, pall, vall, sall, mall
s-ga kaelas kannad mind.
P-ga mängida võid sa,
m-ga koolis vaja lähen,
t-ga - pisilambakene.
Vastus:
Vall, sall, pall, mall, tall.
Arhiiviviide:
LR nr. 11 (1938) 263
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938
Märksona:
Vall, sall, pall, mall, tall
s-ga talvel kaelas kantaks',
t-ga hobustele elamuks -
v-ga sõjas kindlustuste kaitseks.
Vastus:
Mall, sall, tall, vall.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 2 (1938) 32 ja nr. 3 (1938) 48
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938
Märksona:
Mall, sall, tall, vall
h-ga oled värv,
p-ga lõbus mängukann,
v-ga kindel kaitseriist.
Vastus:
Tall, hall, pall, vall.
Arhiiviviide:
Vikerk. nr. 3 (1922) 96 ja nr. 5-6, lk. 191
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1922
Märksona:
Tall, hall, pall, vall
s-ga ese riietuses
v-ga olen piir või vahe,
t-ga loomalaut ma lahe
h-ga päev, mil puudub päike,
p-ga mängib suur kui väike.
Vastus:
Mall, sall, vall, tall, hall, pall.
Arhiiviviide:
LR nr. 5 (1939) 118
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1939
Märksona:
Mall, sall, vall, tall, hall, pall
ja tahad pruudiks kosida.
Kuid vara, vaiksel eluteel
ei tea ma vastust anda veel.
Kui aga ühe tähe sa
mu nimest võtad vaheta,
siis langed risti alla sa -,
kus kõigil ase hingata.
Vastus:
Salme - kalme.
Arhiiviviide:
Uus Aeg nr. 89 (1902) 396 ja nr. 95 (1902) 420
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Salme, kalme
kes endal rajab kindla maja,
sest muidu langeb kurjast ilmast
ta hoone, ning teeb suure kaja.
Loe tagant: veidralt käib mu käsi.
Kord olin paks ja kõva külmal,
nüüd aga pehme, vedel, vesi,
kui päike paistab soojal ilmal.
Vastus:
Alus - sula
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 13 (1882) [lk-ta] nr. 14 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Alus, sula
lumimemme sepitsed.
Tagant loe, siis minu peal
iga asi asetseb.
Vastus:
Sula, alus.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 10 (14) (1938) 96 ja nr. 2 (1939) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938, 1939
Märksona:
Sula, alus
meri mo sees tundmata
aga siiski südames:
on mul meri selgest sees.
Vastus:
Amerika.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 16 (72) J. Järv
Koguja:
Anon.
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Ameerika
meri mu sees tundmata.
Aga siiski südames
on mul meri selgelt sees.
Vastus:
A(meri)ka.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 14 (1888) 223 ja nr. 17 (1888) 269 J. Järv
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Ameerika
aga siiski südames mul meri selgelt keeb?
Vastus:
Ameerika.
Arhiiviviide:
ERA II 118, 298 (142)
Koguja:
V. Võhman
Koht:
Jõh
Dateering:
1935
Märksona:
Ameerika
siis noores polves ammu end,
pead minu ligi toppima
ja kättega mind tegema,
kui tagurpidi loed mind sa,
siis asesõnas seesan ma nii kui "saa".
Vastus:
Ammet - tema
Arhiiviviide:
H, Lank 70 (279)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1988-1902
Märksona:
Amet, tema
Vastus:
Kamm. Amm.
Arhiiviviide:
H, Lank 74 (294)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1988-1902
Märksona:
Kamm, amm
tihti tarvitab mind Sinu pea.
T-ga puu, mis kasvab metsa sees,
vastu piab ka tuule, tormi käes.
K-ga tugevate meeste sees,
s-ga igaühe käima sees.
H-ga olen muistse aja mees, kes isast vannutud sai ilma sees.
Vastus:
Kamm - Tamm - Ramm - Samm - Hamm.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 22 (1891) 176 ja nr. 23 (1891) 184 T.M.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1891
Märksona:
Kamm, tamm, ramm, samm, hamm
t-ga võid tast asju teha,
s-ga astudes neid saad,
w-ga tahvlit puhastad.
Vastus:
Kamm, tamm, samm, vamm.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 8 (1910) 128 ja nr. 9 (1910) 144 A. Traum
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Kamm, tamm, samm, vamm
s - ma mõõdan sinu käidud rada,
r - sul aitan asju liigutada,
t - siis olen suur ja võimas puu,
k - vaid paljad hambad, puudub suu.
Vastus:
-amm
Arhiiviviide:
Täheke nr. 5 (1970) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1970
Märksona:
Samm, ramm, tamm, kamm
t-ga puu, mis kasvab mulla sees, vastu peab tuule tormi käes,
r-ga tugevaste meeste sees,
s-ga igaühe käima sees,
h-ga olen muistse aja mees, kes igast vannutud sai ilma sees.
Vastus:
Kamm - tamm - ramm - samm.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 357 ja 370 (213)
Koguja:
N. Repän
Koht:
Kja
Dateering:
1967
Märksona:
Kamm, tamm, ramm, samm
l-ga näed mind laudas sa,
h-ga sinu suus teen tööd.
Kuid kui palju maiust sööd,
siis sind vahest panen ma
valu pärast karjuma.
Vastus:
Sammas, lammas, hammas.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 12 (26) (1939) 96 ja nr. 2 (28) (1940) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1939
Märksona:
Sammas, lammas, hammas
kui hoolega mind hoiad, sul seisan surmani,
kui l mulle ette sead, siis hing mul sees ja elan.
Vastus:
Ammas, lammas.
Arhiiviviide:
H, Lank 73 (293)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1988-1902
Märksona:
Hammas, lammas
au mälestusemärk.
Mind eest ehk tagant lue ja
jään seegipärast muutmata.
Täht ees sa l-ga vaheta,
siis olen koduloom.
Kui tagurpidi lued siis mind,
siis olen väike taim. Mis ma olen?
Vastus:
Sammas.
Arhiiviviide:
Ulak nr. 4 (1908) 32 ja nr. 5 (1908) 40
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1908
Märksona:
Sammas
ja siis r mull ette sead,
pead väga kartma kalju,
muidu saad sa kahju palju
aga seisab k mull' ees:
Olen liiga sinu sees,
mis su keha kaunist kannab
ja su sammul' jõudu annab.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (1) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
pidin jääma juurtega
olen r, siis mu päält vaatvad -
sõbrad sõpru sõitma saatvad.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (2) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 B-r
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
k su jalgadele tüüriks.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (3) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
k leiad suka ja saapa seest.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (4) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
k-ga raiestiku sees.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (5) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 G.E.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
mädanen ma metsaõues
r-ga olen piiriks veele,
jaamaks maa- ja mereteele.
Vastus:
-and
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (6) (Jututuba) C.E.S.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
igatseb mind elu sees
k, mind tehti taimesta
saega või kirvega.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (9) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
k-ga aga - saapa sääres.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (8) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 Talu poiss
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
k-d võid kahekordselt näha
tõttad aga välja veest:
r-d sa leiad ikka eest.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (7) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
pean sind käies kandma ma
jala taha koht mull' antud -
algustäheks kena k.
Mängib tormil mässav meri
ja sa sõuad lainella:
kärmest keeb su soontes veri,
r-d siis otsid rahuta.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (10) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 -hl
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
ja laened sind kiikudes kannaksid
võerale maale,
siis naerataks r sulle eemalt ju
lahkeste vasta,
kui tahaks ta laeva päält enese
sülle sind tõsta.
Ja kuuled sa kutsumist, ruttad
sa laeva päält maha,
siis k sinust lahkuda kuidagi-
viisi ei taha.
Ja puuduks sul k, siis sa isegi
õnnetu oleks,
su jalgade sammul nii nägu kui
tegu ei poleks.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (11) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 L.W.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
kinnitan ta veteraad
k-ga minust näha saad,
kuida kanged langevad.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (12) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 M.K.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
leiad mujalt ka veel mind
r-ga laened juttu vestvad,
kuni maa ja meri kestvad.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (13) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.K.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
siis mind raiestikus näed
paned aga r mull' ette,
siis saad üle minu vette.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (15) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.H.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
ja mõnikord ka lagedal
on minul r, siis laeneke
mu vasta laksub lahkeste.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
E Post nr. 25 (1881) 99 (14) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 C.H.R.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kand, rand
kust on langend metsa puu
r-ga mere ääres ma
olen lage liiv ja muu.
Vastus:
Kand, rand.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 33 (1886) 264 J.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1886
Märksona:
Kand, rand
r-ga hobu kaela säed.
W on vaene puuri sees,
l-ga mini, väimees.
T-d on riistaks sepa käes,
pudrus perenaise väes.
P-le paned s-i pääle,
h-ga jõuad lumemäele
ehk ka suvel heinamaale.
Vastus:
Kang, rang, vang, lang, tang, pang, sang, hang.
Arhiiviviide:
E Post nr. 16 (1881) 62 (Jututuba) ja nr. 17 (1881) 66
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kang, rang, vang, lang, tang, pang, sang, hang
v-ga türmivaraline,
p-ga kannan märga süles,
s-ga tõstad p sa üles.
Vastus:
Hang, vang, pang, sang.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 10 (1883) [lk-ta] ja nr. 11 (1883) mul'k
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Hang, vang, pang, sang
k-ga olen igal tõstjal, lõhkujal,
on p mul ees,
siis iga karjalauda talli sees.
V - aga olen vahi all,
ümber mul külm ja niiske vall
ja paned s sa mulle ette,
siis minuta ämber küll jäeb vette.
Vastus:
Ang. Kang. Pang. Vang. Sang.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 14 (1889) 112
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1889
Märksona:
Ang, kang, pang, vang, sang
V-ga hommikul ei näe ma koitu.
S-ga olen pange hoidja.
P-ga tarvitab mind majahoidja.
Vastus:
Hang, vang, sang, pang.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 1 (1924) 23 ja nr. 2 (1924) 47
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Hang, vang, sang, pang
s-ga tema osaks ma,
h-ga heinakuhja loojaks,
k-ga töömees töötab ka,
v-ga istun kindlas paigas,
olles lahus teistest ma.
Vastus:
Pang, sang, hang, kang, vang.
Arhiiviviide:
Vikerk. nr. 1 (1925) 16 ja nr. 4 lk. 50
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1925
Märksona:
Pang, sang, hang, kang, vang
Elan vees, kuid pole konn,
kuigi nahk mul libe on.
Aga veel ma ütlen sul:
võta -jas ja pane -vaks,
siis ma olen taime-saks.
Vastus:
Angerjas, angervaks.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 1 (5) (1938) 8 ja nr. 3 (7) (1938) 24
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938
Märksona:
Angerjas, angervaks
vete põhja käib kui nool,
neelda teda ei või vool,
paned tina hoolega
tagurpidi ujuma.
Vastus:
Tina, anid.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 Willi Andi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Tina, anid
vete põhja käib kui nool,
neelda teda ei saa vool,
paned tina hoolega
tagurpidi ujuma.
Vastus:
Tina, anid.
Arhiiviviide:
Kuhlbars 14 ja 25 (65)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Tina, anid
p-ga laen sulle anda.
J-ga võin vast naeru teha,
m-ga toidan maia keha.
Vastus:
-ant
Arhiiviviide:
Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Sant, pant, jant, mant
l-ga mind suvel katlamees vajas
kui aga s mull' ette asetad,
siis minust vigase, kerjuse saad.
Vastus:
Pant, lant, sant.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 11 (25) (1939) 87 ja nr. 1 (27) 1940?
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1939 ja 1940?
Märksona:
Pant, lant, sant
pisut pikergune aga.
Kui mind tagant loed sa,
vett võid sisse valada.
Vastus:
Muna, anum.
Arhiiviviide:
LR nr. 4 (1933) 95
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1933
Märksona:
Muna, anum
pisut pikergune, aga
kui mind tagant loed sa,
vett võid sisse valada.
Vastus:
Muna.
Arhiiviviide:
Post nr. 153 (1992) 9
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1992
Märksona:
Muna, anum
Vastus:
Muna ja anum.
Arhiiviviide:
ERA II 110, 551 (2)
Koguja:
H. Kain
Koht:
Kuu
Dateering:
1935
Märksona:
Muna, anum
Vastus:
Kanamuna.
Arhiiviviide:
ERA II 110, 648 (13)
Koguja:
H. Haksalu
Koht:
Kuu
Dateering:
1935
Märksona:
Muna, anum
Vastus:
Kanamuna.
Arhiiviviide:
ERA II 111, 87 (11)
Koguja:
A. Mägi
Koht:
Kuu
Dateering:
1935
Märksona:
Muna, anum
Linnu elu nühitsesid
Tagast olen nõuude seas
Köögis esimeses reas.
Vastus:
Muna, anum.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 14 (1883) [lk-ta] ja nr. 16 (1883)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Muna, anum
Kus uinumas on tillu lind,
Ja maitsevamaks toiduks
Sa soovid tihti mind.
Kui tagant loed, siis varju annan
Ma seale, lambale ja muule,
Kuid ainult elutuina neid ma
endas kanna,
Kuid siis ka puudub minus luule.
Vastus:
Muna, anum.
Arhiiviviide:
LR nr. 6 (1934) 144
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1934
Märksona:
Muna, anum
ikka seoses olen ma.
Tagant loe, siis olen ma
sulle tarberiistana,
sinu majapidamises
olen suures lugupidamises.
Vastus:
Muna, anum.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele, nr. 8 (12) (1938) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938
Märksona:
Muna, anum
et seisaks seal nad õrnaste,
kui aga tagant loed sa
seal seisan sees ma kõigega.
Vastus:
Anum - muna.
Arhiiviviide:
ERA II 212, 337 (2)
Koguja:
A.-E. Koger
Koht:
Hää
Dateering:
1939
Märksona:
Anum, muna
l-ga sulle riide paigaks,
n-ga nõuu kus vesi on sees,
P-ga muistne püha mees,
r-ga kannab loom mind kaelas
s-ga loomal sisikonnas,
t-ga juhiks võlli veerul,
v-ga krooniks olen riigil.
Vastus:
Kapp, lapp, napp, papp, rapp, sapp, tapp, vapp.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 46 (1887) 367 ja nr. 47 (1887) 375
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1887
Märksona:
Kapp, lapp, napp, papp, rapp, sapp, tapp, vapp
k-ga saunas leili annan,
W-ga kuulus asjamees,
l-ga varjuks augu ees.
s-ga ma olen viha,
k-ga võid mind kapiks teha.
Vastus viimse ria sees,
Kosta, kui sa nupumees!
Vastus:
-app
Arhiiviviide:
Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1897
Märksona:
Papp, kapp, vapp, lapp, sapp, kapp
siis elan iga looma sees,
kui k, siis varjan hoolega,
mis sisse pandud maksuta.
Ja l-ga sinna passin just,
kus on so kuuel katkendust,
veel v-ga olen ma üks värk,
mis suurematte meeste märk.
Vastus:
-app
Arhiiviviide:
Em Kal. (1882) 63
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Sapp, kapp, lapp, vapp
siis varandust on varjus,
on aga l, siis maad
või riide tüki saad
pead n paremaks,
muudan enda anumaks,
kuna jälle p-ga
katuseks võid tarvita
on mull s kui esimees,
leiad minu looma sees,
aga t-ga talvana
seina palgis salaja.
Vastus:
Kapp, lapp, napp, papp, sapp, tapp.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 45 (1883) [lk-ta] ja nr. 52 (1883)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Kapp, lapp, napp, papp, sapp, tapp
l-ga ebameeldiv laik,
M-ga kaenla-alune,
P-ga paberi sugulane.
Vastus:
Kapp, lapp, mapp, papp.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 2 (16) (1939) 16 ja nr. 4 (18) (1939) 32
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1939
Märksona:
Kapp, lapp, mapp, papp
Vastus:
Vari, sari, kari.
Arhiiviviide:
ERA II 22, 642 (154)
Koguja:
M. Kaasik
Koht:
Mus
Dateering:
1920ndad
Märksona:
Vari, sari, kari
"M"-ga olen kõigil armas
"K"-ga õitsval suve a'al,
Leiad sa mind karjamaal
"S"-ga talumehel ma,
Aitan vilja puhasta.
Vastus:
Vari, mari, kari, sari.
Arhiiviviide:
ERA II 83, 329 (2)
Koguja:
L. Raudsepp
Koht:
Rõu
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Vari, mari, kari, sari
ja sinu kõrvas seisan
kui v. eest sa võttad
mull ja s. asemele sead,
siis tarbe riistaks olen
nii mõisas kui ka külas.
Vastus:
Vari, sari.
Arhiiviviide:
H, Lank 73 (292)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1988-1902
Märksona:
Vari, sari
Hiukste nühkija,
Riide närija,
Puhtuse pärija
Tugev pullike,
Oinas, kits ja tall
Jütsi juhi all,
m-ga täna murul,
Salgukese sõrvas,
Homme juba turul
Toobinaeste kõrvas.
M-ga mitte Maie
Ega Kadri Kaie, -
Minu taeva väike
Eluõnne päike,
Õnnetuse vari,
Minu magus --!
Vastus:
-ari
Arhiiviviide:
E Post. Kal. (1880) 50
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1880
Märksona:
Hari, kari, mari, Mari
M'ga nopid mind maast ja puult,
K'ga hoida on mind poistel,
V'ga näed mind päikse paistel.
Vastus:
Sari, mari, kari, vari.
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1880) 83 ja (1881) 85
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1880 ja 1881
Märksona:
Sari, mari, kari, vari
m-ga tuntaks' magus keelest
Eks mind k-ga Jüts ei juhi?
s-ga seisab mu all kuhi
h-ga nühin, pühin sind,
w-ga valgel näed mind.
Vastus:
Mari, mari, kari, sari, hari, vari.
Arhiiviviide:
E Post. nr. 34 (1881) 134 (Jututuba) ja nr. 35 (1881) 138
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Mari, mari, kari, sari, hari, vari
m-ga veike kuulikene,
s-ga puhastan ma teri,
v-ga moonutab mu kere,
k-ga on mind mitu, palju,
Vana Mats on mulle valju.
Vastus:
Mari, mari, sari, vari, kari.
Arhiiviviide:
Kündja, nr. 44 (1883) 527 J. Leppik
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Mari, mari, sari, vari, kari
metsast välja vian hirmsaid,
toon neile kaela surma-kohtu,
lõpetan nii mõnda ohtu.
s-ga halbu heade hulgast
lahutan ma välja rahvast,
olen nõnda kohtumõistjaks
segaduste seletajaks.
Vastus:
Hari - sari.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 16 (1888) 254 ja nr. 19 (1888) 304 J. Järv
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Hari, sari
v-ga mul on nähtvus ees.
k-ga aasalt rohtu korjan
Mitmel viisil sind ka orjan.
h-ga juhatan ma sind,
Ka mind kannab mõni lind.
Vastus:
Mari, vari, kari, hari.
Arhiiviviide:
Rahva Lõbul. nr. 11 (1900) 704 ja nr. 2 (1901) 128 M. Juurik
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1900 ja 1901
Märksona:
Mari, vari, kari, hari
H-ga kuulsa kuke kroonija,
k-ga uidan üle heinamaa,
v-ga lahkun pimeduses sinust.
s-ga saad sa puhast vilja minust.
Vastus:
Mari, hari, kari, vari, sari.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 11 (1902) 176 ja nr. 12 (1902) 192 Willi Andi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Mari, hari, kari, vari, sari
Oma kaasas mind sa näed
s-ga sinul vilja ma
Võtan põhust puhasta,
k-ga rõõmsal suveaal
Näha võid mind söödimaal.
Vastus:
Vari, sari, kari.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 9 (1906) 144 ja nr. 10 (1906) 160 Elly Põllulill
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1906
Märksona:
Vari, sari, kari
v-ga elan nägemata.
Oma kaasas mind sa näed
s-ga sinul vilja ma,
Võtan põhust puhasta.
k-ga rõõmsal suveajal,
Näha võid mind söödimaal.
Vastus:
Vari, sari, kari.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 27 (1924) 656 ja nr. 28 (1924) 680 Willi Andi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Vari, sari, kari
v-ga kaitsen vihma eest
k-ga aastalt rohtu korjan,
s-ga alati sind orjan
H-ga puhastan ma sind
Mind ka kannab mõni lind.
Vastus:
Mari, vari, kari, sari, hari.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 37 (1924) 895 ja nr. 38 (1924)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Mari, vari, kari, sari, hari
n-ga asun kasarmus
s-ga vilja puhastan,
v-ga sinult kuju saan.
Vastus:
Mari, nari, sari, vari.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 26 (1926) 641 ja nr. 27 (1926) 665
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1926
Märksona:
Mari, nari, sari, vari
siis jälgin ma sind, kuid mitte vilus.
Kui aga muudad mu nina sa,
võid talus mind tagajärjekalt otsida.
Vastus:
Vari - kari.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 9 (1931) 144 ja nr. 10 (1931) 160
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1931
Märksona:
Vari, kari
h-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
m-ga küll maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükstaiskõik, kus viibid sa.
Vastus:
Hari, kari, mari, vari.
Arhiiviviide:
LR nr. 1 (1933) 287
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1933
Märksona:
Hari, kari, mari, vari
v-ga vihma ette säed,
n-ga võid mul puhata,
p-ga teed ei juhata.
Vastus:
Kari, vari, nari, pari.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 7 (1936) 112 ja nr. 8 (1936) 128
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1936
Märksona:
Kari, vari, nari, pari
H-ga riideid puhastan.
s-ga kasutab mind põllumees.
v-ga kaitset leiad vihma ees.
n-ga sõdurite puhkepaik.
M-ga meeldiv sulle on mu maik.
H-ga ema pühib ka veel tuba
Kas sa taipasid nüüd juba?
Vastus:
Kari, hari, sari, vari, nari, nari, hari.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 11 (1937) 251 ja nr. 12 (1937) 288 Jaan Kõks
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1937
Märksona:
Kari, nari, sari, vari, nari, mari, hari
H-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
M-ga hästi maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükskõik, kus iial viibid sa.
Vastus:
Hari, kari, mari, vari.
Arhiiviviide:
LR nr. 8 (1937) 190
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1937
Märksona:
Hari, kari, mari, vari
siiski kõnnin ma,
kõnnin kas või Paidest Pukka,
ikka ühes sinuga.
Kuu ja päike minu teed
(Pildi kardan ma!)
Kui mind aga k-ga loed,
suvel metsast leiad sa.
Siis sa minu kannul huikad
rõõmsal suveaal,
laulad lõõritad ja luikad,
hõiskad õrnal õiemaal.
Vastus:
Vari, kari.
Arhiiviviide:
LM nr. 9 (1937) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1937
Märksona:
Vari, kari
siiski kõnnin ma.
Kõnnin kasvõi Paidest Pukka,
ikka ühes sinuga.
Kuu ja Päike minu toed
(pilvi kardan ma!)
Kui mind aga k-ga loed,
suvel metsast leiad sa.
Siis sa minu kannul huikad
rõõmsal suveaal.
Laulad, lõõritad ja luikad,
hõiskad õrnal õiemaal.
Vastus:
-ari
Arhiiviviide:
Kamsen 29
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1992
Märksona:
Vari, kari
siiski kõnnin ma.
Kõnnin kas või Paidest
Pukka, ühes sinuga?
Vastus:
Vari.
Arhiiviviide:
ERA II 172, 496 (288)
Koguja:
J. Eplik
Koht:
Kuu
Dateering:
1938
Märksona:
Vari
siiski kõnnin ma.
Kõnnin kasvõi Paidest Pukka
ikka ühes sinuga.
Kuu ja päike minu toed
pilvi kardan ma.
Kui mind aga "K"-ga loed
suvel metsast leiad sa.
Siis sa minu kannul hõikad
rõõmsal suveaal.
Laulad, lõõritad ja luikad
õitsed õrnal õiemaal.
Vastus:
Vari, kari.
Arhiiviviide:
RKM II 49, 225 (6)
Koguja:
Õ. Orro
Koht:
Rõu
Dateering:
1955
Märksona:
Vari, kari
siiski kõnnin ma.
Kõnnin kas või Paidest Pukka
ikka ühes sinuga.
Kuu ja päike minu toed
pilvi kardan ma.
Kui mind aga "K"-ga loed,
suvel metsast leiad sa.
Vastus:
Vari.
Arhiiviviide:
RKM II 84, 51 (21)
Koguja:
H. Sokk
Koht:
Ote
Dateering:
1956
Märksona:
Vari.
Vastus:
Vari - kari - karjalaps.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 354 ja 370 (196)
Koguja:
N. Repän
Koht:
KJn
Dateering:
1967
Märksona:
Vari, kari, karjalaps
M-ga sa kleebid mind kirjale.
Kui sead K-tähe ette minule,
siis lä'eb mind tarvis jalutumal.
Arva nüüd sina,
kes olen mina!
Vastus:
Tark, mark, kark.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 4 (30) (1940) 32 ja nr. 6 (32) (1940) 48
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1940
Märksona:
Tark, mark, kark
maa pääl minu läbi taevas.
Saadan mina elus sind,
troosti leiad igas vaevas.
Paigutad sa p mu ette -
tunned siis mu mõju rikkust,
kui on suvi jõudnud kätte -
päevadel on sooja, pikkust.
Siis su vastu pean ma viha -
Siit ja säält sind salvan.
Karja keskel tõuseb kiha -
Saaki otsin, valvan!
Vastus:
Arm - parm.
Arhiiviviide:
Linda nr. 15 (1900) 248 ja nr. 20 (1900) 328 R. Kamsen
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1900
Märksona:
Arm, parm
rinda sala rõhuma,
millest mina aru ei saa?
Aga haigus pole see -
sala igatsus mu sees,
tume õis mul südames,
uni põgenebki eest,
salasidemete väel.
Mõista ära mis see on?
Vastus:
Lahenduse saame iga rea algustähtede kokkulugemisel "armastus".
Arhiiviviide:
RKM II 71, 105 (622)
Koguja:
A. Piir
Koht:
Trt
Dateering:
1956
Märksona:
Armastus
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
Aro - ora.
Arhiiviviide:
Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31
Koguja:
L - Fr. R. Kreutzwald
Koht:
Tt
Dateering:
1854
Märksona:
Aro - ora
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Kreutzw. VLL 115 (19)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1865
Märksona:
Aro - ora
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Mötleja 37 ja 55 (2)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1878
Märksona:
Aro - ora
ja tagant tuletorkaja?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Kreutzw. Laulud 316 (19)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1953
Märksona:
Aro - ora
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
Aro maa
Arhiiviviide:
Leoke 2, 3
Koguja:
H. Leoke
Koht:
Vil
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Aro - ora
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
Haav
Arhiiviviide:
H, Lank 57 (151)
Koguja:
I. Lank
Koht:
0-Hlj
Dateering:
1888-1902
Märksona:
Aro - ora
taga tulitorkija?
Vastus:
Vigel
Arhiiviviide:
H III 13, 729 (6)
Koguja:
J. Stamm
Koht:
Hls
Dateering:
1893
Märksona:
Aro - ora
ja tagalt tulitorkaja?
Vastus:
Karuohakas.
Arhiiviviide:
H II 66, 729 (91)
Koguja:
C. Sööt
Koht:
KJn, Võisiku
Dateering:
1898
Märksona:
Aro - ora
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
Aas, saa.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 4 ja 16 (7)
Koguja:
Anon.
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Aro - ora
ikka vees sa leiad mind
ära lendan, kui näen sind.
M-ga mardipäeval ma
külastan sind lauluga.
Kes ma olen, mõistata!
Vastus:
Mart, part.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 1 (27) (1940) 8 ja nr. 3 (29) (1940) 24
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1940
Märksona:
Mart, part
ja täidan veiste kõhtu.
Kell mind ei ole peas,
ei kõnni tark'e seas.
Vastus:
Aru.
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1880) 84 ja (1881) 85
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1880 ja 1881
Märksona:
Aru
kõik puruks teen, mis on mul ees,
kui tähe ära võtad eest, siis
tunnen mind kui tarka meest,
ehk mõnda kohta nimeta,
kus õitsvad lilled iluga.
Vastus:
Karu, aru.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 10 (1924) 240 ja nr. 11 (1924) 264
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Karu, aru
ent kui sa kirjutad ta ette
t - siis tasa sumiseb,
k - juba mõmiseb,
m - valjult vuhiseb.
Vastus:
-aru
Arhiiviviide:
Täheke nr. 3 (1970) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1970
Märksona:
Taru, karu, maru
mind kardab siiski igamees,
sest ikka tüli teen ju ma
Ükskõik, kas k- ehk m-aga.
Ma k-ga elan metsa sees,
kus luuran saaki valvates
kuid m-ga aga merel, maal -
ma möllan kõigil ilma ra'al.
Vastus:
Karu, maru.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 3 (1891) 24 ja nr. 4 (1891) 32 A.H. Trilljärv
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1891
Märksona:
Karu, maru
lojustele toidust annan.
Peas ma au teen inimesel',
H-ga sünnin lahkumisel.
On mul ees, kas m ehk k, -
olen murdja, löhkuja.
Vastus:
Aru, haru, maru, karu.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 26 (1888) 415 A. Pallasma
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Aru, haru, maru, karu
kodumaal ja võõral raal.
k-ga olen metsaloom,
mitmele ma kahju toon.
Vastus:
Maru, karu.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 35 (1924) 848 ja nr. 36 (1924) 872
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Maru, karu
Aruta hulgale, nimeks mind annad,
olgu see elut' ehk elustud looduses,
sinul üks puhas - m'uks kutsud sa tend.
Tagast ka lugeda armastud olen
rohkeste lastest, kes õieti saanud
kasvatust elule parandus' järguks,
rõõmuga koguvad endid mu ümber,
täidavad tahtmist ja kuulevad sõna -
sellest ka võtan neid pidada kalliks
jagades armu ja edenus' järku.
Mõista, mis see on?
Vastus:
Asi, isa.
Arhiiviviide:
E NS 33/34 ja 75 (2)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1876
Märksona:
Asi, isa
Ja tagant elu, nime andja.
Vastus:
Asi - isa.
Arhiiviviide:
ERA II 212, 337 (1)
Koguja:
A.-E. Koger
Koht:
Hää
Dateering:
1939
Märksona:
Asi, isa
Sest kes on sulle elu annd?
Kui mull ka pea kõige hallim,
Su eest ma ikka muret kanna.
Ma sulle näitan õiget rada,
Su kohus on mind auustada.
Kui tagant loed ette tähti,
Siis olen imeline mees:
Mind igas paigas maa pääl nähti,
Ma seisan iga kõrd su ees.
Sest kõik, mis iial näed, oh ime,
Võib kanda minu väikest nime.
Vastus:
Isa : asi.
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1882) 117
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Isa, asi
Ka siis, kui juba vanaks saad,
Kui tagant loed, siis lapsena
Mind ajaviiteks pruugid sa.
Vastus:
Isa - asi.
Arhiiviviide:
Lasteleht [nr. 9] (1909) 144
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1909
Märksona:
Isa, asi
Armsamat nime ei ole nii häästi taevas kui maa peal
Lastel on igakord rõõm, kui nemad hüüavad mind.
Takka poolt loetud olen, kas paha või hea, kuis juhtub,
Vana või uus, aga küll olen ma midagi vist.
Vastus:
Isa - asi.
Arhiiviviide:
K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 95 (59)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Isa, asi
niiäste taevas, kui maapeal,
lastel on igakord rõõm,
kui nemad hüüavad mind.
Takkapoolt loetud olen, kas
paha või hea, kuis juhtub,
vana või uus, aga küll olen ma
midagi vist?
Vastus:
Isa.
Arhiiviviide:
H III 18, 584 (i)
Koguja:
T. Pulst
Koht:
Vig
Dateering:
1894
Märksona:
Isa
t-ga rätseppa laual ka
On aga "v" mull ees
Siis olen suurte mägede sees.
Vastus:
Kask, task, vask.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 13 (1889) 104
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1889
Märksona:
Kask, task, vask
K-ga puu - mis tunned sa.
T-ga kannab igamees -
ja - ka rõemus jahimees.
Vastus:
Vask, kask, task.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 30 (1890) 240 ja nr. 31 (1890) 248
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1890
Märksona:
Vask, kask, task
k-ga aia taga mina kahisen.
Vastus:
Vask, kask.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 9 (1911) 144
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1911
Märksona:
Vask, kask
M-ga mind mardiööl tarvitad,
k-ga kuid lehtpuu olen ma.
Kes ma küll olen, nüüd arva sa.
Vastus:
Vask, mask, kask.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 6 (20) (1939) 48 ja nr. 8 (22) (1939) 64
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1939
Märksona:
Vask, mask, kask
Vastus:
Kass, pass.
Arhiiviviide:
H, Lank 73 (291)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1888-1902
Märksona:
Kass, pass
Kahte tagant, kahte eest
Olen kolme tähega...
Nüüd mind hakka arvama:
Paned ette mulle t. -
Oota, vesi veel ei kee
Võta t ja pane k
Siis saan koera naabriks ma
Vahetad sa k ja p -
Reisi üle maa ja vee
l-ga olen väike vaat,
Millest rüüpab Muhu taat.
Vastus:
-ass
Arhiiviviide:
Ulak nr. 3 (1908) 24
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1908
Märksona:
Ass, tass, kass, pass, lass
Kahte tagant, kahte eest
Olen kolme tähega...
Nüüd mind hakka arvama:
Paned sa mul ette t, -
Oota, vesi veel ei kee
Võta t ja pane k,
Siis saan koera naabriks ma,
Vahetad sa k ja p, -
Reisid üle maa ja vee.
Vastus:
Tass, kass, pass.
Arhiiviviide:
Ulak nr. 3 (1909) 24 ja nr. 4 (1909) 32
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1909
Märksona:
Tass, kass, pass
mu nimi kolme tähega.
Paned sa mul ette t
oota, vesi veel ei kee.
Võtad t ja paned k,
siis saan koera naabriks ma.
Vahetad sa k ja p,
reisin üle maa ja vee.
l-ga olen väike vaat,
millest rüüpab Muhu taat.
Vastus:
Ass, tass, kass, pass, lass.
Arhiiviviide:
RKM II 41, 567 (3)
Koguja:
P. Mundi
Koht:
Pöi
Dateering:
1953
Märksona:
Ass, tass, kass, pass
Vahetad sa "K" ja "P" reisi üle maa ja vee. "L" ja "K" olen väike vaat, millest rüüpab Muhu taat.
Vastus:
Kassiga, tassiga, lassiga ja passiga. Kohvi jooge tassiga, hiiri püüdke kassiga, reisul käige passiga ja kalja kandke lassiga.
Arhiiviviide:
RKM II 264, 166/7 (5)
Koguja:
M. Kaasik ja G. Kallasto
Koht:
Lüg
Dateering:
1969
Märksona:
Kass, tass, lass, pass
Vastus:
Karpathen - Athen.
Arhiiviviide:
Lindf. (1880) 59
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1880
Märksona:
Karpathen, Athen
v-ga valge, pehmeke,
m-ga vajab iga maja,
olen jalapuhastaja.
Vastus:
Latt, vatt, matt.
Arhiiviviide:
LR nr. 1 (1934) 24
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1934
Märksona:
Latt, vatt, matt
m-ga läheb siis mind vaja,
kui sa lähed puhkama.
Vastus:
Katus, matus.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 7 (11) (1938) 56 ja nr. 8 (12) (1938) 72
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1938
Märksona:
Katus, matus
Kaht eesmast elus soovivad
Küll kehvad vürstid, kuningad.
Kui kõik sa kokku ühendad
Ja tähtsal mehel pühendad.
Siis tema mälestused veel,
On alles tuleviku teel.
Vastus:
Auu - auusammas.
Arhiiviviide:
Rootsl. Elut. Kal. (1901) 75 ja (1902) 94
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1901 ja 1902
Märksona:
Au, ausammas
Vastus:
Laud, aud.
Arhiiviviide:
H, Lank 74 (245)
Koguja:
I. Lank
Koht:
Hlj
Dateering:
1888-1902
Märksona:
Laud, haud
h-ga ükskord minu kaisu langed,
l mind paneb tuppa seisama:
Siin sa võid mind välja arvata!
Vastus:
-aud
Arhiiviviide:
Gr. KmKr 62 (1879)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1879
Märksona:
Raud, haud, laud
Vastus:
Laud, haud.
Arhiiviviide:
ERA II 87, 367/8 (3)
Koguja:
H. Teetlaus
Koht:
Lüg
Dateering:
1935
Märksona:
Laud, haud
l-ga söömaaja alus,
t-ga hirmutaja elus,
H-ga voodi mulla vilus.
Vastus:
Raud, laud, taud, haud.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 10 (1885) 42 ja nr. 12 (1885) 50
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1885
Märksona:
Raud, laud, taud, haud
r-ga olen kindel alus,
t-ga tegelikult valus,
H-ga tipus olen ma
Sinu viimne varjaja.
Vastus:
Laud, raud, taud, haud.Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1902
Märksona:
Laud, raud, taud, haud
r-ga olen kindel alus,
t-ga tegelikult valus
H-ga tipus olen ma
Sinu viimne varjaja.
Vastus:
Laud, raud, taud, haud.Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi
Arhiiviviide:
Kuhlbars 9 ja 24 (38)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Laud, raud, taud, haud
H-ga olen põlatud, noor ja rikas ihkab muud.
R-ga olen kangelane, tarviline kõigile.
Vastus:
Laud, haud, raud.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 52 (1924) 1263 ja nr. 2 (1925) 47
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924 ja 1925
Märksona:
Laud, haud, raud
Vastus:
Laud.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 349 ja 369 (149)
Koguja:
N. Repän
Koht:
Kja
Dateering:
1967
Märksona:
Laud
Vastus:
Raud.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 349 ja 369 (150)
Koguja:
N. Repän
Koht:
Kja
Dateering:
1967
Märksona:
Raud
värinad kõikide peale ka heidan
P-ta madalam maast olen ma,
Minusse alati komistad sa.
Vastus:
Pauk, auk.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 34 (1887) 271 ja nr. 35 (1887) 280
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1887
Märksona:
Pauk, auk
kui k mo ette sa panned,
Siis käid mind noppimas väljal:
kui p mul essimesses annad
Siis reisides selgas mind kannad:
Kui s mo ees on nähha,
Siis aitan puhtaks sind tehha.
Vastus:
Aun, kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
P Post. nr. 42 (1864) 336 ja P Post. nr. 45 (1864) 359
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1864
Märksona:
Aun, kaun, paun, saun
kui k mu ette sa paned,
siis käid mind väljal noppimas
Kui p mull' esimeseks annad,
siis reisides seljas mind kannad,
kui s mu ees on näha,
siis aitan puhtaks sind teha.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
E Post. nr. 44 (1881) 173 (Jututuba) ja nr. 45 (1881) 178 O.W.Masing
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kaun, paun, saun
kui k mo ette sa panned,
siis käid mind noppimas väljal:
kui p mull' esimeseks annad,
siis reisides seljas mind kannad:
kui s mo ees on nähha,
siis aitan puhtaks sind tehha.
Vastus:
Aun, kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
Maarah. Nädalal. nr. 26 (1882) 208 ja nr. 28 (1882) 224
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Aun, kaun, paun, saun
p-ga ka ma kõlgun paelas,
kui mull' s-se paned ette, -
"Riided maha! sooja kätte!"
Ehk ma vaese ulu-alu,
kellel puudub veike talu.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
Vlg. Kal. (1897) 116 ja (1897) 118 Lennula
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1897
Märksona:
Kaun, paun, saun
P-ga ka ma kõlgun paelas,
Kui mul s-si paned ette, -
"Riided maha! sooja kätte!"
Ehk ma vaese ulu-alu,
Kellel puudub väike talu.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 18 (1926) 449 ja nr. 19 (1926) 473 Mereröövel
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1926
Märksona:
Kaun, paun, saun
p-ga ma kõlgun kaelas,
kui mul esse paned ette,
riided maha, suoja kätte.
Sääl on vaeste ulualu,
kellel puudub väike talu.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
RKM II 52, 427 (136)
Koguja:
I. Lind
Koht:
Kuu
Dateering:
1956
Märksona:
Kaun, paun, saun
p-ga ma külgun kaelas.
Kui mul s paned ette
riided maha suoja kätte,
sääl ma vaeste ulu-alu,
kellel puudub väike talu.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
RKM II 68, 580 (91)
Koguja:
H. Kokamägi
Koht:
Kuu
Dateering:
1957
Märksona:
Kaun, paun, saun
P ma kõlgun kaelas
Kui mull S paned ette
riided maha sooja kätte
Seal ma vaeste ulualu
Kellel puudub väike talu.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
RKM II 276, 251 (6)
Koguja:
R. Kravtsov
Koht:
Kuu
Dateering:
1970
Märksona:
Kaun, paun, saun
Kui k mull' ette paned sa,
Ja p-ga hoiab reisimees
Teel oma vara minu sees,
Ja s-ga olen majake,
üks puhastuse kohake.
Vastus:
Kaun, paun, saun.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 6 (1887) 47 ja nr. 7 (1887) 56 J.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1887
Märksona:
Kaun, paun, saun
Võtad minu kukile.
Tunned teel ehk nälga sa,
k-ga seda kustuta.
Koju jõudes S sind ootab -
Puhtust, värskust sulle tõotab.
Vastus:
Paun - kaun - saun.
Arhiiviviide:
L M nr. 9 (1936) 71
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1936
Märksona:
Kaun, paun, saun
Kus s: seal elab kehva mees,
mind p peab kandma reisides?
Vastus:
Kaun, saun, paun.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr 23 ja 24 (1882) lk-ta
Koguja:
L - Fr. R. Kreutzwald
Koht:
Tt
Dateering:
1882
Märksona:
Kaun, paun, saun
Kus s: seal elab kehva mees,
mind p peab kandma reisides?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Kreutzw. VLL2, 132 (4)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1926
Märksona:
Kaun, paun, saun
kus p ees, sial elab reisija miis,
kus k ees, sial ivad siis?
Vastus:
Saun, paun, kaun.
Arhiiviviide:
RKM II 17, 190 (17)
Koguja:
T. Soonets
Koht:
Tõs
Dateering:
1948
Märksona:
Kaun, paun, saun
Ometi suur kära
Tuleb sest maailma peäl'.
Mitmed seda püüdvad,
Seda taga nõudvad
Suure vaevaga.
Lisa temal' tähe,
Siis saad varsti näha
Mis ta tõest' on:
Muud kui paljas udu,
Kaub ära ruttu,
Nii kui tõusnud on.
Vastus:
Au - aur.
Arhiiviviide:
ER Kal. (1884) 95 ja (1884) 97
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1884
Märksona:
Au, aur
a-ga ujun vastuoksa vees.
Vastus:
Iva, avi.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 31 (1882) [lk-ta] ja nr. 32 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Iva, avi
Kui paned mu otsa, mis mõni mees
Just hirmsaste püüab maailmas,
Siis olen suur Saksamaa jõgi.
Vastus:
Don - Donau.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 2 (1885) 10 ja nr. 3 (1885) 14
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1885
Märksona:
Don, Donau
Vastus:
Donn - Donnau.
Arhiiviviide:
H IV 8, 333 (1)
Koguja:
H. Karro
Koht:
Pal
Dateering:
1897
Märksona:
Don, Donau
Ja veeretan vee voogusid süle sees
Läbi toreda püha linna.
Kui teed sa mulle e-st uue pea,
Siis olen ma eksinud ema,
Keda tuntakse üle maailma.
Vastus:
Neva - Eeva.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 11 (1888) 174 ja nr. 14 (1888) 223
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Neva, Eeva
Ja veeretan vee voogusid süle sees
Läbi toreda püha linna
Kui teed sa mulle e-eest uue pea,
Siis olen ma eksinud ema,
Keda tuntakse üle maailma.
Vastus:
Neeva, Eeva.
Arhiiviviide:
Vlg. Kal. (1906) 96
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1906
Märksona:
Neeva, Eeva
Kadund kuldse kumaga,
Võib mind näha suur ja väike
Lääne taevaservalla.
Kui mu ette võtad aga
Veel üht tähte seadida,
Siis mind niidul niitja taga
Pead tarvitama sa.
Vastus:
Eha, reha.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 8 (1888) 128 ja nr. 9 (1888) 144 P. Haljaspõld
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Eha, reha
Vastus:
Vot kui läänetaeva serva pial - see on ehatäht. Ja kui ehale paneme r-tähe ette, mis sis tulep? - Reha. Seda sa tarvitad niidul niitja taga.
Arhiiviviide:
EKRK I 76, 414 (10)
Koguja:
K. Kask
Koht:
MMg
Dateering:
1976
Märksona:
Eha, reha
Mind tunneb iga põllumees.
Ma suvel agarasti töötan
Ja kisun nii, et silmad vees.
Kui tähe eest mul ära võtad,
Siis pimedus mind varsti katab.
Saab päike läinud une sülle,
Siis toon veel pisut valgust sulle.
Vastus:
Reha - eha.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 19 (1891) 152 ja nr. 20 (1891) 160 M.T.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1891
Märksona:
Reha, eha
Mind tunneb iga põllumees.
Ma suvel agarasti töötan,
Ja kisun nii et silmad vees.
Kui tähe eest mul ära võtad,
Siis pimedus mind varsti katab.
Saab päike läinud uue sülle,
Siis toon veel pisut valgust sulle.
Vastus:
Reha, eha.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 26 (1924) 632 ja nr. 27 (1924)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1924
Märksona:
Reha, eha
Vastus:
Reha - eha.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 353 ja 370 (194)
Koguja:
N. Repän
Koht:
KJn
Dateering:
1967
Märksona:
Reha, eha
Mind tunneb iga põllumees,
Ma hagarasti olen tööl
Ja kraabin niidul, põllu pääl.
Kui tähe eest mul võtad sa,
Siis õhtul valgust näitan ma.
Vastus:
Reha, eha.
Arhiiviviide:
ERA II 79, 561 (10)
Koguja:
A. Kuusk
Koht:
Pha
Dateering:
1934
Märksona:
Reha, eha
Võin ma looma elata
r-ga olen jõgi ma,
Jooksen läbi Saksamaa
s-ga maja jagu ma,
Vast mull osa kaljust ka
v-ga valmin võeral maal,
Hulluks teen sind igal aal.
Vastus:
Hein, Rein, sein, vein.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 35 (1886) 280 J.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1886
Märksona:
Hein, Rein, sein, vein
H-ga asun luha rajal
l-ga õnnetaevas pime -
R - toob inimese nime.
Vastus:
-ein
Arhiiviviide:
Kaja nr. 12 (1910) 44 G. Kajak
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1910
Märksona:
Sein, hein, lein, Rein
Siis olen noorte meeste õnn
Kui p, siis iga neiu rind
Mind ihkades näeb õnnist und.
Vastus:
Neiu, peiu.
Arhiiviviide:
Virul. Lisa nr. 17 (1888) 269 ja nr. 20 (1888) 319 Jaak Järv
Koguja:
L - Jaak Järv
Koht:
0
Dateering:
1888
Märksona:
Neiu, peiu
Siis olen noorte meeste õnn,
Kui "P" siis iga neiu rind
Muust ihkades näeb õnnist und?
Vastus:
Neiu, peiu.
Arhiiviviide:
H I 7, 221 (1)
Koguja:
L
Koht:
Pil
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Neiu, peiu
Vastus:
Neiu, peiu.
Arhiiviviide:
H I 10, 104 (11)
Koguja:
L
Koht:
Pil
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Neiu, peiu
ning jõuluküünalde tuledes.
k-ga sind vastlapäeval rõõmustan,
kui ma sind mäest alla sõidutan.
n-ga mind suvel aiast leiad sa,
siis kasvan peenrail ma lillena.
Vastus:
Helk, kelk, nelk.
Arhiiviviide:
Lugemist Lastele nr. 2 (28) (1940) 16 ja nr. 4 (30) (1940) 32
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1940
Märksona:
Helk, kelk, nelk
näitan sulle õigust seal
t sull' annab mehe nime,
kes nii osav olnd, et ime
l-ga ühte sugulast
nimetan sull osavast.
Vastus:
Kell. Tell. Lell.
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 9 (1889) 72 ja nr. 12 (1889) 96
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1889
Märksona:
Kell, tell, lell
k-ga tunninäitaja.
Vastus:
Sell, kell.
Arhiiviviide:
Lasteleht nr. 9 (1911) 144
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1911
Märksona:
Sell, kell
kui olid alles väetike,
kui lapse mõtted meelt sull täitsid,
kui kasvasid sa ülesse.
Kaks viimast pärinud on vee,
on merde lahke laeva tee.
Kõik kokku näed sa Eesti pinnal,
kui pühast kohast algab ta.
Ta kannab võeraid Taara linnal,
on kauba koorma vedaja.
Tall jõudu andvad loomus-käed,
mis sina Eesti pinnal näed.
Vastus:
Emajõgi.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 16 (1882) [lk-ta] ja nr. 17 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
Emajõgi
Kui olid alles väetike,
Kui lapse mõtted meelt sull täitsid,
Kui kasvasid sa ülesse.
Kaks viimast pärinud on vee,
On merde lahke laeva tee.
Kõik kokku näed Eesti pinnal,
Kui pühast kohast algab ta.
Ta kannab võõraid Taara linnal,
On kauba koorma vedaja.
Tall jõuudu andvad loomus' käed
Mis sina Eesti pinnal näed.
Vastus:
Ema+jõgi.
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1885) 110
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1885
Märksona:
Emajõgi
kui jähu veskilt kodu toin.
Ja teine puhastas su maja,
kui rottid rohkest roaga söid.
Nad ühte kokku molemad,
üht kuulsat lindu näitavad?
Vastus:
Kott, kass, kotkas.
Arhiiviviide:
Vilbaste 4, 202 (10)
Koguja:
E. Art
Koht:
Kuu
Dateering:
1965
Märksona:
Kott, kass, kotkas
Vastus:
Sälg (noorhobune) sulg, ega on selg.
Arhiiviviide:
Vilbaste 4, 202 (9)
Koguja:
E. Art
Koht:
Kuu
Dateering:
1965
Märksona:
Sälg, sulg, selg
see tahab omale mind püüda,
kas olgu kala-, jahimees.
Ning mida suurem minu jägu,
on seda rõemsam mehe nägu,
ehk seisku sõjaväed ta ees.
Kui loed tagant ette poole,
siis antakse kõik minu hoole,
et oleksin ma varjuks sääl.
Kus paha teeksid sandid ilmad,
kus eemal hoitaks kurjad silmad,
sääl seisan mind katteks pääl.
Vastus:
Kaas - saak.
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 132 ja 195 ja Isamaa kalender, 1882
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986 ja 1882
Märksona:
Kaas, saak
õrna soovi avaldus,
rajab sillad üle lahe,
näitab kussa armastus
sagedaste terav oda,
haarab ausust hauaga,
lõhub maha tõe koda,
köidab käed rauaga.
Teine on üks vennakene,
kes ei tegev üksinda
ta viib paigalt paigale,
et sa tööd võid toimetada
paraku ka mitusada
kannab ohvriks kurjale,
tallab kiirul musta rada
kunni langend kalmule.
Kui pooled ühte liidad,
leiad ühe taimekse,
mis, kui metsas aega viidad,
näitab ennast lahkeste,
ennemuiste sortsi käed
võtsid teda venita,
sest ta abil sala väed
Kalevit said võrguta.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 52 (1986) K.E.Sööt
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
puuduvad
ikka tähendan midagi.
Kui loed eest mind, kepslen karjamaal,
tagant loed, kasvan kuuse all?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 177
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
puuduvad
k-ga toitu teeb,
l-ga kutsub lõunale,
s-ga jalas kantakse?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 177
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Vokk, kokk, lokk, sokk
H-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
M-ga hästi maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükskõik kus iial viibid sa?
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 177
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Hari, kari, mari, vari
ü-ga kohtumõistijat,
u-ga olen valgustaja -
hoia muu eest oma maja.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 1765 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Tali, tüli, tuli
teen su põldudele paha
kui ma hääled /=häälikud/ vahetan,
minust heinal abi saad.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 165 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Rahe, reha
ehk küll ise olen pime
kaob valgus, kaon ma,
ehk küll katan ilmamaa
s-ga olen võrgu moodi,
m-ga taimedelt mind toodi,
k-ga nõuan karjamaad,
h-ga ennast puhastad.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Sari, mari, kari, hari
a mind saadab sa'ale ra'ale.
Kes mind e-ga peos peab:
tagavara kokku veab
kes mind a-ga taga a'ab:
patuseks ja pahaks saab.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
puuduvad
mis pea magusam on meest
ma u-ga lendan ülevel
ja kõnnin soodel, rabadel.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
puuduvad
elan üle pilve-ra'a
on sääl L, siis elan ma
nõrga liha toena
P-ga ehitan ma maad,
s-ga ütelda mind saad.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
puuduvad
m-ga ükskord katan sind.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
puuduvad
panen uue elu algust
n-ga lendan nagu tuul,
nagu mõni püssikuul
P-ga kargan kangru käes
siia, sinna suures väes
s-ga kinnitan su keha,
et sa rasket tööd võid teha,
t-ga lasen puhata,
küll, ei enam juhata.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Kool, nool, pool, sool, tool
uu-ga sõjariistu täidan,
ee-ga ehin sinu suud,
ii-ga lõhub töömees puud,
oo-ga kannan vaimu-hoolt.
Loe meid nüüd tagant poolt:
uu-ga olen akna ees,
aa-ga lausa tule sees,
ii-ga olen seltskond uus,
oo-ga rangirooma suus.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 ja Isamaa kalender 1882
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986 ja 1882
Märksona:
Kaal, kuul, keel, kiil, kool, luuk, leek, liik, look
olen varjuks kehale,
L, siis rändan väga ruttu,
saadan surma, saadan nuttu
M, siis leiab soojust sees,
kes mul seisab iial ees.
R, siis hoomeks ennast muudan,
varju anda kõigil suudan
S, siis ütlen arvu sull,
ümber pöördud, teist näed mull.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 163 ja Isamaa kalender 1882
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986 ja 1882
Märksona:
-
rõõmsalt karjamaade rajal
i-ga täidan postipauna,
lähen lossi, lähen sauna,
kõigil keskel märgike
u-ga olen ikka kuri
nagu vana karjamuri
õ-ga käivad minu teel
lõuna, hommiku ja õhtu
(tihti sagedamgi veel)
söögid, joogid sulle kõhtu.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 163 H. Jansen
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986
Märksona:
Kari, kiri, kuri, kõri
oo-ga täidan sinu kõhtu,
öö-s ma valmistan sul oo-d,
aa-le surmatava tood.
Vastus:
-
Arhiiviviide:
Laagus-Õunapuu 164 ja Isamaa kalender 1882
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1986 ja 1882
Märksona:
-
Vastus:
Ema - keel - emakeel.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 355 ja 370 (205)
Koguja:
N. Repän
Koht:
KJn
Dateering:
1967
Märksona:
Ema, keel, emakeel
Esimene täht on K,
aga konn ei ole ta,
ujub ja lööb lupsu vees
hõbedases kuues mees?
Vastus:
Kala.
Arhiiviviide:
Muhel HK II 52 ja 64
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1987
Märksona:
Kala
õrnast sugust õieke,
astub minu ette k:
lähed m'uga kõndima
astub s, siis rauaga
mängin nagu sauaga.
l mind paneb kasvama
lepikusse leht'ega.
Vastus:
-epp
Arhiiviviide:
Is. Kal. (1881) L.76
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Kepp, sepp, lepp
kord kõver, sirge olen ma.
s-ga mind ju kohe loodi,
ja pandi maa peal töötama.
Kui l mul ette pannakse,
siis olen taim, mis roohkest põlgtakse.
Vastus:
-epp
Arhiiviviide:
Vlg. Lisal. nr. 2 (1890) 16
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1890
Märksona:
Kepp, sepp, lepp
s-ga tarviline talus,
k-ga toeks nõrgale?
Vastus:
-epp
Arhiiviviide:
RKM II 49, 347 (50)
Koguja:
J. Vares
Koht:
San
Dateering:
1955
Märksona:
Lepp, sepp, kepp
mind pruugib kuning, vabadik.
Mind leida maal ja mere sees,
niisama kõrges tuule ees.
Kui võtad nr-i seadida
mull' esimeseks täheks sa,
siis leiad, et mind lille seest
saab kokku kantud lindudest.
Vastus:
Vesi, mesi.
Arhiiviviide:
Ol. Lisa nr. 17 (1882) [lk-ta], nr. 18 (1882)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1882
Märksona:
_esi
õitest ma tulen,
suur prohvet mind sõi,
ja tugev mind jõi.
Nüüd võtta mu pea,
ja teine mull' sea!
Ma elu siis annan,
ja laevu ka kannan
ja jahvatan vilja.
Vara ja hilja
ma teenin sind,
kas tunned mind?
Vastus:
Mesi-vesi.
Arhiiviviide:
ER Kal. (1881) 90
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
_esi
ja v-ga alati sügav ja lai.
Vastus:
Mesi, vesi.
Arhiiviviide:
Meelejahutaja nr. 17 (1886) 136
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1886
Märksona:
_esi
Vastus:
Kirik.
Arhiiviviide:
E 81993 (16)
Koguja:
E. Rossner
Koht:
Sa
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Kirik
kui sa arvad et ma põlen,
siis sa eksid rängaste,
kui sa m-ist säed mul esi,
jookseb suust sul kohe osi.
Mida isi olen ma.
Vastus:
Vesi.
Arhiiviviide:
H II 36, 403 (105)
Koguja:
H. Masing
Koht:
Vai
Dateering:
1893
Märksona:
_esi
ja tisleri töötuppa läed,
siis leiad sa mind meistri käest
puud jautamas kõigest väest.
Loed tagast mind, siis olen õhk
ja põlen nii kui kuivand põhk.
Vastus:
Gaas, saag.
Arhiiviviide:
Kündja nr. 38 (1883) 455 M.J.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1883
Märksona:
Gaas, saag
siin ilmas valgust annan
Ja mõndagi nii sageste
ka kõrgemale kannan,
käin, liigun vabalt ilma sees,
kui uueaja kunstimees.
Ja kui sa tahad lugeda
mu nime tagurpidi,
siis olen enamiste ma
küll puuseppmeistri ligi.
Kui tööd ta tahab teha hääst,
siis pigistab mind kinni pääst.
Vastus:
Gaas - saag.
Arhiiviviide:
Sak. Lisa nr. 28 (1896) 120 ja nr. 31 (1896) 144 J. Linnu
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1896
Märksona:
Gaas, saag
töötavad kõik minuga.
Kui mind tagant loed sa:
valgustan ja surman ka.
Vastus:
Saag, gaas.
Arhiiviviide:
LR nr. 12 (1933) 287
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1933
Märksona:
Saag, gaas
töötavad kõik minuga.
Kui mind tagant loed sa,
valgustan ja surman ka.
Vastus:
Saag, gaas.
Arhiiviviide:
Laste Sõber nr. 3 (1936) 8 ja nr. 1 (1937) 8 (2)
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1936 ja 1937
Märksona:
Saag, gaas
tagant valgustan, teen monda muud.
Vastus:
Saag, gaas.
Arhiiviviide:
ERA II 22, 640 (95)
Koguja:
M. Kaasik
Koht:
Mus
Dateering:
1920ndad
Märksona:
Saag, gaas
tagant valgustan midagi muud.
Vastus:
Saag.
Arhiiviviide:
RKM II 264, 166 (3)
Koguja:
M. Kaasik ja G. Kallasto
Koht:
Lüg
Dateering:
1969
Märksona:
Saag
Vastus:
Kaas - saag.
Arhiiviviide:
RKM I 9, 352/3 ja 369 (190)
Koguja:
N. Repän
Koht:
KJa
Dateering:
1967
Märksona:
Kaas, saag
siis toitu, sul peeneks jahvatan,
siis näed mind kui naerma plahvatan,
kui algus sõna võtad sa
ja tagurpidi loed mind ka,
siis ütlen kohe ära sull',
et kasvan metsas puude all.
Vastus:
Hammas, sammal.
Arhiiviviide:
ERA II 118, 284 (53)
Koguja:
V. Võhman
Koht:
Jõh
Dateering:
1935
Märksona:
Hammas, sammal
Kus tihti jää, ei kasva roht
Kui silbiseisu muudad sa,
Siis põlluriistaks saanud ma.
Vastus:
Hari, riha.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 4 (1887) 32 ja nr. 5 (1887) 40 J.L.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1887
Märksona:
Hari, riha
sile, kui ka karvane.
Sagedast' mind torgiti,
pärast surma pargiti
teiselt väike loomuke,
mulla seest käib minu tee.
Lähen toitu otsima,
leian pea otsa ma.
Kokku olen veider lind,
päeval ei või näha mind.
Õhtul urkast välja lään,
lendes saaki püüdma jään.
Vastus:
Nahkhiir.
Arhiiviviide:
Meelej. nr. 2 (1881) 64 ja nr. 3 (1881) 96 F.W.E.
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1881
Märksona:
Nahk, hiir, nahkhiir
sile kui ka karvane
sagedast mind torgiti
pärast surma pargiti
teisel väike loomake
mulla seest käib minu tee
lähen toitu otsima
leian pea otsa ma
koku olen veider lind
võid see eest küll näha mind
Öösel mina välja läen
lendes saaki püüdma jään.
Vastus:
Nahkhiir.
Arhiiviviide:
KKI 35, 454/5 (100)
Koguja:
A.-M. Salström
Koht:
Kuu
Dateering:
1965
Märksona:
Nahk, hiir, nahkhiir
sul jalakatteks varjav kilp.
Mind looma seljast võttad sa,
et oma tuluks tarvita.
Mu teist sa kiusad kiigest väest,
ei ehis pääse ma su käest
kas kassi ehk kas lõksuga
mind ära püiad häävita.
Kui kokku mõlemad mul loed,
siis suve õhtul õuues näed
kui une hõlmas uinud sa,
siis saaki tõttan tabama.
Vastus:
Nahkhiir.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F.101, M.7:6, l.12 ja 16 (54) J.J.
Koguja:
L
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Nahk, hiir, nahkhiir
Mu esimene igal loomal
ja inimesel noorel, vanal.
Mu teine kassi armsam toit,
kel' sahvris maiustuse paik.
Ja ühtekokku mõlemad
nad öist lindu näitavad.
Vastus:
Nahk, hiir, nahkhiir.
Arhiiviviide:
Ronk nr. 14 (1925) 335 ja nr. 15 (1925) 360
Koguja:
L
Koht:
0
Dateering:
1925
Märksona:
Nahk, hiir, nahkhiir
ja iseeneselgi ka.
Kui loomast sa mind lahutad,
siis ihukatteks mahutad.
Mo teine on üks elajas,
kes elab eluhoonetes
ka asub ahjualustel,
ja sigib viljaväljadel.
Kui võttad sõnaks sõlmida,
mind kahes järgus korraga
siis lendan varemete pääl,
ma hilja eha ajal sääl.
Vastus:
Nahkhiir.
Arhiiviviide:
KM EKLA, F.101, M.7:6, l.13 ja 16 (56) H.H.
Koguja:
L
Koht:
Tt
Dateering:
dat-ta
Märksona:
Nahk, hiir, nahkhiir
Ja iseeneselgi ka
Kui loomast sa mind lahutad,
Siis ihu katteks mahutad.
Mo teine on üks elajas,
Kes elab elu hoonetes