Saateks

Juhan Kunderi (1852-1888) kõige enam tuntud ja armastatud muinasjutud kannavad nimesid, mis eestlasest lugejale tutvustamist ei vaja ka netiajastul. Veelgi enam – guugeldades leiab netist arvukalt viiteid tema juttudele – „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Ahjualune”, „Vaeslaps ja talutütar” jvm. Ennekõike just neid ning veel mõnesid lugusid on korduvalt taasavaldatud nii eraldi raamatutena kui ka koolikirjanduses. Samas on Kunderi 1885. aastal ilmunud „Eesti muinasjutud” märksa mahukam teos, hea läbilõge Eesti vanemast jutupärimusest. Ühtlasi oli Kunderi teos pärast Kreutzwaldi kogumikku „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1866) üldse teine eestikeelne muinasjuturaamat.

Raamatu pealkiri on küll „Eesti muinasjutud”, ent selle terminiga märgib autor toonasele ajale iseloomulikult nii muinasjutte kui muistendeid – nii võib mõista Kunderi ’muinasjuttu’ kui muinas-aegset rahvajuttu, vanast ajast pärinevat folkloorset lugu. Kunderi muinasjuttudes tegutsevad tüüpilised Eesti muinasjutukangelased, – inimestest targad talupojad (Kunder kasutab sõna „nõukas”), tagakiusatud vaeslapsed, loomadest Eestile tunnuslikud loomad. Muistenditest on Kunder koondanud väljaande algusossa ilmselt lapsepõlves Viljandimaalt oma kodukoha lähistel kuuldud / ümber töötatud lood. Pärast õpinguid Tartus asus Kunder 1876. aastal elama Rakverre, ilmselt sel perioodil rahvasuust kogutud Virumaa muistendid on esitatud raamatu teises pooles. Raamat ilmus 1885. Kogu teos tervikuna on aga ilmunud ainult kahel korral, viimati kolmveerandsada aastat tagasi.

Käesoleva väljaande on ette valmistanud Tartu Ülikooli muinasjutuprojekti töörühm. E-raamatus taasavaldatakse Kunderi jutukogumik tervikuna. Väljaanne toetub 1924. a. ilmunud teisele trükile. Tekstide sõnastus on jäetud valdavalt muutmata, toimetatud on ainult kaasaja ortograafia seisukohalt eksitavad väljendeid, M. J. Eiseni eessõna teisele trükile on lühendatud konkreetse väjaandega seonduvas osas. Väljaandele on lisatud sõnaseletused (ilmuvad kursorit sõna kohal hoides) ja kommentaarid (omaette lehtedel), lood on varustatud järjenumbritega. Autori joonealused märkused on sarnaselt algallikaga esitatud alaviitena samal leheküljel.

Kommentaarides on ära toodud juttude leheküjenumbrid tervikteose varasemates trükkides:

K1885 = J. Kunder, Eesti muinasjutud. (Eesti Kirjameeste Seltsi toimetused, 65). Korjanud ja ülesse kirjutanud J. Kunder. Rakvere: G. Kuhs, 1885.

K1924 = J. Kunder, Eesti muinasjutud. (Noorsoo kirjavara, 99). Korjanud ja üles kirjutanud J. Kunder. Teine trükk. Redigeerinud D[aniel] Palgi. Tartu, Eesti Kirjanduse Seltsi Koolikirjanduse toimkonna kirjastus, 1924.

Kommentaarides esitatud viited rahvajuttude tüüpidele ja motiividele on esitatud järgmiste väljaannete järgi:

Aa / Aa US = A. Aarne, Estnische Märchen- und Sagenvarianten. Verzeichnis zu den Hurt’schen Handschriftsammlungen gehörenden Aufzeichnugen. (FF Communications, 25). Hamina: Suomalainen Tiedeakatemia, 1918.

ATU = A. Aarne/S. Thompson/H.-J. Uther, The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography. (FF Communications, 284-286). Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 2004.

SimJau = L. Simonsuuri / M. Jauhiainen, The Type and Motif Index of Finnish Belief Legends (FF Communications, 267). Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia, 1998.

Väljaande tüübikuuluvust ja arhiivitausta on varem käsitlenud Vaina Mälk teoses „Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus” (Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused, 7. Tallinn, 1963). Neid tüübimääranguid on täpsustatud ning vajadusel kaasajastatud (muinasjutud ATU indeksi järgi, muistendid Simonsuuri-Jauhiaise motiivi-indeksi järgi). Arhiivitaustast ülevaate andmisel on toetutud loomamuinasjuttude osas Pille Kippari kataloogile „Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis.” (Helsinki, 1986), imemuinasjuttude osas Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjade põhjal loodud imemuinasjuttude tekstikorpusele. Üejäänud muinasjutuliikide ja muistendite andmed on esitatud hinnangulisena Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide põhjal.

J. Kunderi muinasjuttude ja muistendite e-väljaanne on mõeldud kõige laiemale ringile – nii lastele, jutuvestjatele kui ka üliõpilastele ja uurijatele.

R. J. .