Kommentaar

Raha-auk

1.

Karitsa vallas, Tamna küla Salu metsas olevat raha-auk maa sees. Metsas on suur kivi ning selle juures, olevat inimesed sagedasti öösiti tuld näinud. Kui nad aga lähemale läinud, siis kadunud tuli kui maa alla.

Ükskord elanud Karitsa vallas kaks venda – kutsutud teisi Lipsu-vennakesteks. Need olnud julged mehed ning pidanud nõu raha-auku minna lahti võtma. Küsinud ka veel ühe Toolse ranna kalapüüdja käest nõu ning hakanud siis tööle. Käinud iga neljapäeva ja laupäeva õhtul metsas kaevamas.

Juba suur ring kivi ümbert lahti. Mehed võtnud juba raudahelaid ja muud kraami välja. Kaevanud ikka sügavamale.

Ühel ööl üteldud neile aga unes: „Nüüd kaevate te küll labidatega ja kangidega, aga pärast kaevate oma ninadega, kui te oma ninatarka tööd järele ei jäta!”

Mehed jätnudki sellestsamast päevast saadik kaevamise järele.

Praegu aga tuntavat veel, et selle kivi ümbert olla kaevatud. Hiljuti näinud õitsilised seal üht halli mehikest hargiga tuld liigutamas; kui nad talle ligemale läinud, olnud tuli ja mees kadunud.

2.

Teises Karitsa metsas on jälle üks naine hiljuti rahaauku näinud põlemas.

Ta jäänud sügisel kartulivõtmise ajal hiljaks metsa ääre tööle. Poeg läinud hobuse järele; meest ei olnud kodus.

Ei ole aga kahekesi kartulikotte vankrile jõudnud ajada.

Ema ütelnud: „Mine väljale vaatama! Ehk leiad mõne abimehe!”

Poeg läinudki vaatama.

Seal näinud naine metsa äärel tulukese põlevat.

„Vist õitsilised juba metsas!” mõtelnud ta ning läinud abi paluma.

Kui ta metsa ääre jõudnud, näinud ta, et heleda tulukese ümber mitu tugevat meest olnud, kes keppidega tuld õhutanud.

„Olge head mehed, tulge aidake kartulikotte peale panna!”

Sumpti! löödud keppidega tulesse, ning mehed ja tuli olnud kadunud.