Kommentaar

Kõnelevad linad

Ennemuiste elasid ühes peres kolm noort tütarlast, kaks pereneiut ja kolmas vaeslaps.

Peretütred olid vaeslapse vastu väga sagedasti halvad ja albid ; vaeslaps kannatas aga kõik ilusasti ära ning oli kasuõdede vastu lahke ja viisakas pealegi.

Neiud olid juba selle ea sisse jõudnud, kus kosilaste ratsud tare lävele tulevad. Ning niisuguse tuleva elupõlve vastu valmistab iga neiu veimevakka.

Neiud läksid iga neljapäeva õhtul rehetuppa ning tegid seal kasutööd.

Ükskord tulid hilja õhtul kolm vanameest tütarlaste juure ning ütlesid: „Tulge meie naisteks! Meil on kodus nõukas ja jõukas elu ja olu ja hea põlv peab teil olema!”

Tüdrukud vastu: „Ei, meie teid ei taha! Teie olete puruvanad ja meie noored! Meie ootame ikka noori poisse.”

Vanad mehed nägidki, et ei maksa katsuda. Hallid juuksed on muidu küll ausad, aga noort naist nad naljalt koju ei jaksa tuua.

Läksid ära.

Tüdrukud naersid veel järele: „Katsu, kus meie kosi-lased! Enne jääme vanapiigaks, kui et neid taatisid tahaksime!”

Teisel neljapäeva õhtul olid neiud jälle kolmekesi rehetares ja tegid kasutööd.

Kolm noormeest tulevad tuppa. Aga mis ütelda: noormehed ilusad kui õunad!

Hakkavad tütarlastelt küsima ja pärima: „Tulge meie naisteks! Meie oleme rikka pere pojad, teil peab hea elu olema!”

Peretütred olid kohe valmis noortele meestele minema, aga vaeslaps silmitses enne oma jagu ning sai aru: see ei või õige mees olla!

Andis kasuõdedele küll ka märku, aga need ei pannud sest tähelegi, vaid vestsid omadega magusat ja mahedat saajajuttu.

Vaeslaps tahtis välja minna; ei kosilane lasknud.

Mis nüüd teha?

„Säh, võta vöö otsast kinni,” ütles hirmunud neiu, kui sa mind muidu ei usalda rehe alla lasta!”

„Noh, olgu siis peale! Mine,” ütles kosilane, „aga ära viida kaua aega!”

Vaeslaps läks rehe alla, sidus ruttu vöö otsa laka-redeli peele külge kinni ning puges ise lakka ja peitis enda linakubude alla ära.

Kosilane ootab ja ootab, aga kositav ei tule tagasi. Hüüab, kutsub – kositav ei vasta.

Tõmbab vööd pidi – kositav ei tule.

Läheb ise rehe alla vaatama. Leiab siin vöö redeli peele küljest ja saab pahaseks ning pomiseb: „Või nii sa mind, tühi neiuke, petad! Küll saame mõrsjakese lakastki kätte; ära karda ühtigi!”

Kosilane hakkab redelit mööda laka poole astuma.

Vaeslaps kuulis kõik ära ning värises nagu haava-leht. Korraga jääb kosilane redeli peal seisma ja kuulatab; tütarlaps kuulatab ka.

Mis see on?

Mis ta on! Linad räägivad!

Neiu sai kohe aru, et need linad olid, aga kosilane arvas: kes teab, mis mehed need on!

Ei usaldanudki teine edasi minna. Jäi seisma ja kuulas kõnet.

Linad aga kõnelesid: „Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega tehakse! Esiteks kistakse teid karvupidi ja seotakse kinni.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega tehakse!
Siis lõigatakse teie pead otsast ja uputatakse teid ära.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega tehakse!
Siis rõhutakse kõik teie luud-kondid puruks.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega siis tehakse!;
Siis peksetakse teid lemmele.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega siis tehakse!
Siis kistakse teid piidega ja aetakse voki kõrist alla.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega siis tehakse.
Siis teid kootakse kangaks ja torgitakse nõeltega.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teiega siis tehakse!
Siis teid pannakse selga ja jalga.
Kuulge, kuulge, noormehed, mis teist viimaks saab!
Viimaks ei saa teist muud kui tulenartsu.1)

Linade jutt kestis veel kaua aega ning kuri kosilane ei usaldanud edasi minna.

Korraga laulis kukk.

Kolinal ja mürinal kukkus mees redelilt maha; ning see oli üks mürin ja kärin, kui nad uksest ja väravast välja pühkisid.

Nüüd nägi vaeslaps selgesti, et ta parajal ajal oli pakku jõudnud.

Tuli peljust välja ja läks jälle rehetuppa.

Kasuõdesid ei olnud kuski; kadunud ja kadunud!

--------------------------------

1) Vanast toodi nartsuga teiselt talult tuld, kui see oma koldes oli kustunud.