Bakalaureusetöö käsikiri asub Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.
Käesoleval bakalaureusetööl oli kaks eesmärki: anda süsteemne ülevaade perekonnanimede saamislugudest ja uurida hoiakuid perekonnanimede suhtes. Esimene on seotud jututraditsiooni, teine nimetraditsiooniga.
Jagasin nimesaamislood kahte rühma:
1) teabekeskseteks ja
2) süzheekeskseteks.
Teabekesksed lood põhinevad teadmisel, kellest räägitakse, oluline on konkreetsus. Selliste juttude funktsioon on teada oma nime lugu, päritolu ja selle kaudu oma esivanemaid. Vastavat materjali võib leida eelkõige perepärimusest ja biograafiatest. Laiemale ringile ei pruugi sellised jutud huvi pakkuda, kui neis ei sisaldu mõni üldisemalt huvipakkuv seik, huumor või puänt.
Süzheekesksed lood keskenduvad eelkõige süzheele, teadmine konkreetsest pole siin oluline. Sellist materjali võib leida näiteks ERA pajatuste, naljandite ja ajalooliste muistendite kartoteegist.
Arhiividest (ERA, EKlA, ERMi arhiiv), trükistest, ajakirjandusest ja enda kogutud materjal on süstematiseeritud vastavalt nimesaamislugu läbivale motiivile.
Jälgitud on perekonnanime teateid/jutte ja traditsiooni kolmes ajapunktis: 19. sajandi 20. ja 30. aastad, mil talurahvale pandi perekonnanimed, nimede eestistamine selle sajandi 30. aastail ja tänapäev.
Varasema perioodi juttudele on iseloomulik, et nimi pannakse mõisas (mõisnik), talupoeg on nime suhtes passiivne, nime valiku aluseks on paljudel juhtudel dialoog.
Eestistamisperioodile on iseloomulik kahetine suhtumine nimetraditsiooni. Ühelt poolt taheti võtta uus nimi vanast perenimest, teiselt poolt säilitada seos saja-aastase traditsiooniga nimega, jättes samaks uue nime algustähe või silbi.
Kolmandat perioodi iseloomustab juttude puudumine, on teated. Jutulikkus taandub, esile tõuseb nime traditsioonilisus.
Perekonnanime valikul on kaks võimalust:
a) varasem nimetraditsioon,
b) uus kunstlik nimi.
Teated ja nimetraditsioon on seotud a-tasandi, jututraditsioon (süzheekesksus) b-tasandiga, st. nimede kunstlikkusega. Teisel tasandil tekivad nn esindusjutud (Eitea saamislugu) ja esindusskeem (dialoog nimepanija, kelleks on mõisnik ja hiljem perekonnaseisuametnik, ning nimesaaja vahel).
Aja jooksul nimetraditsioon tugevneb, nõrgeneb aga jututraditsioon, mis tekkis just omaaegse nimetraditsiooni lõhkumisest (väga palju on jutte, kus nime panek sõltub juhusest).
Uurimuses esitasin küsimuse: miks on nimede eestistamisega seonduv pärimus (vähemalt kogutud materjali ulatuses) väga konkreetne ja vähefolkloorne, jäädes lühiteadete ja -kirjelduste tasandile. Pakkusin välja, et nähtavasti polnud nimede eestistamine inimese seisukohalt nii murranguline kui sadakond aastat enne seda perekonnanimede panek, mis tekitas palju jutte. Teise põhjusena võis eestistamisega seonduva perepärimuse kujunemist pidurdada ka aastakümneid valitsenud ideoloogia, mis ei lubanud suguvõsa ajalooga tegelemist.
Selleks, et teada saada, kuivõrd aktuaalne on nimelugu tänapäeval, korraldasin küsitluse Kambja põhikoolis ja Risti raamatukogus, kasutasin ka EFAs leiduvat materjali. Saadud materjali põhjal võib öelda, mis soosib ja mis ei soosi pärimusjutte.
Pärimust ei soosi püsiv nimetraditsioon (vastused küsimusele "Miks selline nimi?": ei tea, mõisas pandi, kogu aeg on selline olnud jne) ja tavaline nimi (sh lihtsalt "ilus" nimi - Kivisalu jne). Küsimus tekib siis, kui nimi on eriline (nt Rump), kui nime päritolu on uuritud või sellele tähelepanu juhitud (küsitlus raamatukogus, ajakirjandus, suguvõsakokkutulekud, kooliõpikud).
Käesolev uurimus kuulub mitme teadusharu ühismaile, kasutatud on ajaloo, antroponüümika ja pereuurimise vallas tehtut. Edaspidi oleks võimalik uurida perekonnanimedega seonduvaid lugusid seoses muu jututraditsiooniga, võrrelda perekonnanimesid teiste nimedega (eesnimed, hüüd- ja muud lisanimed), analüüsida perekonnanime kui stereotüüpi, tuua välja üldised nimemallid. Mõne aja pärast tasuks kindlasti uurida, kuivõrd on mõjutanud teadmisi perekonnanimedest praegu toimuv probleemi aktualiseerumine.
Teised
rahvaluule õppetooli juures kaitstud tööd
Tagasi rahvaluule
õppetooli koduleheküljele