Ain Peets

Rändmuistend "Haldjad saadavad sõnumi" eesti rahvapärimuses

Bakalaureusetöö kokkuvõte.
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu 1997
Juhendaja prof. Ülo Valk.

Bakalaureusetöö käsikiri asub Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.


Toodud materjal näitab, et muistenditüüp "Suure Paani surm" ehk "Haldjad saadavad sõnumi" on levinud väga laialdasel alal. Eelkõige on ta levinud Põhja -Euroopas läänest itta ulatuvas vööndis Iirimaalt Komimaani.

E.R.O’Neill annab selle muistenditüübi minimaalse definitsiooni: peamine iseloomulik ja eripärane joon on traagiline teade vaimude maailmast (teispoolsetelt olenditelt), mis antakse edasi ühelt üleloomulikult olendilt teisele inimese vahendusel.

On veelgi detailsemaid ühisjooni. Kõik need muistendid jagunevad kaheks peaepisoodiks:
    1. Väljas toimuv episood
    2. Majas sees toimuv episood

Rahvusvahelises materjalis on tavaliselt üks inimesest peategelane, kes on pea alati meessoost. Ta kohtab ootamatult mingis üksildases kohas üleloomulikku olendit, kes kõneleb. Selle üleloomuliku olendi liikumisvõimalused on mingil põhjusel takistatud. Tema poolt väljastatav teade ongi ühenduslüliks kahe peaepisoodi vahel.

Siia kuuluvad ka eesti variandid, mis vastavad oma kompositsioonilt täielikult rahvusvaheliselt levinud materjalile. Eesti muistenditel on kokkulangevusi kogu mujal Euroopas levinud variantidega. Siiski on Eestis toimunud ka eriarenguid muu Euroopaga võrreldes. Loomulikult vahelduvad üleloomulike olendite nimed ja nimetused erinevate rahvaste juures. Kuid tegelaste päritolu ja nende tegutsemise motiivid on samasugused. Näiteks looduses ja majas kohatavate üleloomulike tegelaste nimed on kõikjal moodustatud kummalistest ja veidralt kõlavatest sõnapaaridest.

Eesti eriareng on looduses asuva ja seal kohatava üleloomuliku olendi seos huntide kui Püha-Jüri kutsikatega. See on seletatav meil kuradi kui rahvausundi dominandi mõjuga. Teine eriareng ja mujal tuntud motiividest lahknev on see, et majast lahkuv üleloomulik olend võtab kaasa kaks part. Uksepiida lõhkumist ja akna kaudu välja lendamist esineb ka teistel rahvastel. Niisiis võib väita, et eesti muistendite redaktsioon, kus tegevus toimub kodus, on rahvusvahelisele materjalile lähemal kui need, kus tegevus toimub pulmas. Kodus toimuvad variandid tunduvad olevat ka stiili poolest arhailisemad. Eesti muistenditele on kõige lähedasemad soome variandid, kus on tuntud ka heinakuhjaga seotud motiivid ja uksepiida lõhkumine. Iiri "Kasside kuninga" variantidega ühendavad eesti materjali ühised kompositsiooni- ja struktuurielemendid. Rahvusvahelisele materjalile on iseloomulik, et teadet saatva üleloomuliku olendi liikumine on takistatud või on see tema viimane teade enne surma.

Sellele muistendigrupile on ka iseloomulik binaarse opositsiooni kasutamine kujundilise võttena, seda eriti iiri ja eesti variantide puhul. Opositsioonipaarid:
    mees-naine
    inimene-üleloomulik olend
    mets-kodu
    loodus-kultuur
    argisus-üleloomulikkus
leiduvad kõikides selle muistendi tüüpides. Seega on peamised selle muistenditüübi iseloomujooned eesti variantides esindatud.


© Ain Peets ja TÜ rahvaluule õppetool 1997. HTML: RJ 1997

Teised rahvaluule õppetooli juures kaitstud tööd
Tagasi rahvaluule õppetooli koduleheküljele