Piret Voolaid

Keerdküsimused eesti traditsioonis

Bakalaureusetöö kokkuvõte.
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu 1996.
Juhendaja cand. phil. prof. Arvo Krikmann

Bakalaureusetöö käsikiri asub Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.


Käesolev diplomitöö kujutab endast sissejuhatust mõistatuste ühe alaliigi - keerdküsimuste maailma. Vajadus keerdküsimusi käsitleda monograafilise uurimusena on kerkinud väga elavalt esile tänapäeval, mil klassikalisi mõistatusi tuntakse vähem, järjest rohkem on aga levinud mõistatuste järglased - keerdküsimused, sõnamängud, piltmõistatused, arvutusülesanded jne.

Ulatuslikumalt keerdküsimused trükis esinevad eelmise sajandi lõpu mõistatuste väljaannetes kas juhuslikult tavaliste mõistatuste hulgas või vähestel juhtudel eraldi. Hetkel vanim teadaolev traditsiooniline keerdküsimus pärineb Rosenplänteri "Beiträge" III vihikust 1814. aastast. Termini keerdküsimused juured peituvad ilmselt M. J. Eiseni 1914. aasta mõistatuste väljaandes "Mõista, mõista, mis see on ...", kus autor nimetab keerdküsimusi ja sõnamänge keeruliste küsimiste nime all. Läbi aegade on keerdküsimusi väga erinevalt nimetatud: mõistatused, lühikesed küsimised, naljakad küsimised, huvitavad küsimused, Armeenia raadio küsimused, naljaküsimused, nipiküsimused, nüüdismõistatused, pilaküsimused. Käesolev töö lähtub keerdküsimustest kui mõistatuste äärealast, millel on kohati ühiseid jooni ka anekdoodiga.

Anda keerdküsimuse lühikest ja ammendavat definitsiooni on ülejõukäivalt raske. Igal sammul tuleb ette raskusi juba defineerivate tunnuste formuleerimise, termineerimise ja tuvastamisega. Töös esitatud definitsioon, et keerdküsimused on sellised kindla vormiga mõistatused, millede pragmaatilised maksiimid on nihkunud paigast, on vaid üks katse selles suunas. Kindlasti peab selle juurde tulevikus tagasi tulema, sest keerdküsimus on arenev. Ta on mõistatuste raames arenenud keskseks, tal on iseseisev jume, kindel küsimusvorm, vormel ja sisu haakuvad.

Töö eesmärgiks oli anda kirjeldav hetkeülevaade KM ERA kartoteegis esinevatest keerdküsimustest. Allikana kasutatud diplomandi poolt süstematiseeritud keerdküsimuste kartoteegi materjal, 1 270 tüüpi, 18 262 tekstivarianti, jaguneb tinglikult kaheks mahult enam-vähem võrdseks rühmaks:

1) vana materjal ehk materjal, mis on ERA kogusse laekunud enne 1992. aastat (823 tüüpi, 9 286 teksti);
2) uus materjal ehk materjal, mis laekus ERA kogusse 1992. aastal üle-eestilise koolipärimuse kogumise aktsiooni käigus, arhiiviviitega RKM, KP (642 tüüpi, 8 976 teksti);

lisaks veel tuhatkond üksikut teksti, mis antud töös iseseisvat tüüpi ei moodusta ning seetõttu kõrvale jäid.

Keerdküsimuste klassifitseerimisel on töös lähtutud sisust ja vormist. Sisu järgi liigitades võib keerdküsimusi tinglikult jagada kolmest aspektist lähtudes:

1. Tegelaskujude järgi (elevandid, neegrid, hiinlased, tšuktšid, NL riigitegelased, nõukogude miilits/politsei, loomad, mees-naine, ämm, inimese kehaosad, toiduained, abstraktsed nähtused);
2. Teatud liiki ühiskondlike tabuteemade järgi (poliitiline teema, seksuaalne (erootiline) teema, roppused);
3. Lähtuvalt keerdküsimuste loogikavigadel, mõistmishäiretel, absurdsusel, ajuvabadusel põhinemisest.

Kõik need kolm aspekti võivad esineda iseseisvalt, kuid harilikult tulevad ette samaaegselt üksteise kõrval. Nii näiteks on elevandinaljad tavaliselt absurdile üles ehitatud, tegelaskujud mees-naine on harilikult seotud seksuaalse temaatikaga.

Vormi järgi liigitades on aluseks võetud peaasjalikult küsimuste algussõnad või sõnaühendid Miks?, Milline?, Kes?, Kuidas?, Mida mõtleb?, Mis vahe on? jne. Küsimuste algussõnade järgi jaguneb materjal vormi järgi 24 tüüpkonnaks.

Eriti tuleb rõhutada, et sisu ja vormi järgi keerdküsimusi klassifitseerides ilmneb mõningates kindlates sisulistes tüüpkondades kindel vorm. Näiteks on tšuktšiküsimused valdavalt Miks? -tüüpkonda, küsimused neegrite ja hiinlaste kohta põhiliselt Mis on? - tüüpkonda kuuluvad. Tüüpkonnad Mis on ühist? ja Mis vahe on? sisaldavad enamasti erootilise ja poliitilise värvinguga materjali. Küsimused inimese kehaosadest on funktsionaalsed ja leitavad Miks? -tüüpkonna alt. Keerdküsimused abstraktsete nähtuste kohta esinevad Mis on kõige?-tüüpkonnas. Sisu ja vormi ühtsusele on töös vähe tähelepanu pööratud. Sellest aspektist tasub keerdküsimusi kindlasti aga vaadata edaspidi.

Keerdküsimuste vormi aluseks võttes sai hinnatud seosetiheduse elementaarstatistilise meetodi abil erinevate tüüpkondade populaarsust ajalises taustas vana ja uue materjali põhjal. Enne koolipärimuse aktsiooni kogutud materjalis olid kõige populaarsemad järgmised tüüpkonnad:

1) Miks? 88 tüüpi;
2) Milline? Missugune? 87 tüüpi;
3) Millal? 84 tüüpi.

1992. aasta keerdküsimusi vanaga võrreldes on nüüd 1. kohal Kas? seosetiheduskoefitsendiga 1,64, 2. kohal Mis on? seosetiheduskoefitsendiga 1,49 ja 3. kohal Mis on kõige? seosetiheduskoefitsendiga 1,29. Normiks oli võetud arv 1.

Käesolev töö on vaid ülevaade seni eesti folkloristikas vähe vaatlemist leidnud valdkonnast - mõistatuste alaliigist - keerdküsimustest. Diplomitöö ei laskunud keerdküsimuste uurimisse sügavamalt. Nii jäid puudutamata tekstisisesed, keerdküsimuste struktuurist lähtuvad aspektid, samuti sai vähe peatutud keerdküsimuste loogikalistel probleemidel. Et töö autor kavatseb keerdküsimustega edaspidigi tegeleda, siis järgnevateks uurimustöödeks ilmselt vaatenurkadest puudust ei tule.


© Piret Voolaid ja TÜ rahvaluule õppetool 1996. HTML: RJ 1996

Teised rahvaluule õppetooli juures kaitstud tööd
Tagasi rahvaluule õppetooli koduleheküljele