Kristian Jaak Petersoni «Finnische Mythologie», tõlge Kristfrid Gananderi sõnaraamatulisandusest «Mythologia Fennicast» ilmus 1822. aastal J. H. v. Rosenplänteri ajakirjas «Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache». Tõlkele lisas Peterson kommentaarid, mis käisid valdavalt eesti mütoloogia-ainese kohta.

Peterson tõlkis Gananderi teose teksti saksa keelde rootsi keelest, rahvalaulunäited aga soome keelest, seega võib tema poolt osatavate keelte ritta lisada ka soome keele. Gananderi «Mythologia Fennicas» leksikograafilisel moel korraldatud ainese kujundas Peterson ümber, klassifitseeris märksõnastiku enamjaolt loogilisse kastisüsteemi, samuti koondas Gananderi mütoloogiasõnastikus hajutatult paigutatud samasisulised märksõnad. Tõlkija ei võtnud «Finnische Mythologie’sse» üle kogu «Mythologia Fennica» teavet - lisaks Soome paikkondlikule infole on esimesest jäetud ära artiklid vähemtähtsatest mütoloogilistest kujutelmadest, pühadest, pühakutest - viimaste puudumist võib pidada osalt küll ka tsensorikärbeteks. «Mythologia Fennica» tõlke põhiosasse on võetud üle umbes üks neljandik algteose andmehulgast, ligikaudu sama suur osa on tõlgitud «Finnische Mythologie» põhiossa Gananderi märksõnade koguarvust. «Finnische Mythologie» registriosas, mille autoriks on ilmselt Peterson, ning mille eesmärgiks tundub võimalikult suure hulga «Soome mütoloogia» objektide esitamine, on tõlkesse võetud umbes neli viiendikku Gananderi esitatud märksõnadest.

Erinevalt tõlke ümberstruktureeritud põhiosast on selle registriosa esitatud täpselt «Mythologia Fennica» registri hajusalfabeetilises järjestuses; seega on register koostatud mõnevõrra läbitöötamatult kui põhiosa. Vähemasti algusosas on registri koostanud Peterson.

Suhteliselt segastel ja üsnagi ebaveenvalt põhjendatud asjaoludel (ristiusu pühakute mainimine kõrvuti paganlike pühakujudega) kestis «Finnische Mythologie» käsikirja läbiminek tsensuurikomiteest tsensor L. W. Moritzi käe all tavatult kaua. Tsensuuri käigus ristiusu pühakutega seotud kohad kustutati; sel põhjusel väljajäänud osa pole ilmselt eriti suur, küll aga aimatavate piirjoontega. Oletatavasti on mõnes kohas tsensoriks olnud - osa materjalist jätnud tõlkimata või tõlkinud esteetilistel kaalutlustel eufemistlikult - ka Peterson ise.

Käesoleva diplomitöö põhiosaks on kommentaarid Petersoni poolt «Mythologia Fennica» tõlkesse lisatud märkustele. Petersoni märkused soome mütoloogia juurde kujutavad endast peamiselt teateid mõnedest varasemas kirjanduses leiduvatest eestlaste analoogilistest kujutelmadest. Töös on välja selgitatud sellest materjalist enamiku täpne hankimiskoht. Valdavalt on tegu «Beiträgede» sõnavarakogude materjaliga ning samas ajakirjas ilmunud rahvalauludega. Peterson kasutas enamikku «Beiträgedest» (igal juhul ajakirjanumbreid 1, 4-7, 9, 11; võimalik et ka numbreid 3, 8, 10). Lisaks on tarvitatud veel paari teost, eelkõige Boecleri (Forseliuse) raamatu «Der einfältigen Ehsten Abergläubische Gebräuche» mingit käsikirjalist varianti. Eesti mütoloogiaainelise materjali on Peterson üle võtnud üldiselt muutmata kujul. Vaid väga vähese osa materjalist on Peterson kas hankinud muudest trükiallikatest, kirja pannud traditsioonist või saanud mingil muul teel (näiteks võiks oletada seoseid A. F. v. Knüpfferi või W. v. Ditmariga).

Peterson arendas edasi Gananderi teost läbivat kõrvutust antiikkultuuriga, mis pidi kinnitama soome rahva (ja mütoloogia) suurustki. Erinevalt Gananderist väitis meie maarahva laulik aga sedagi, et soomlaste ja eestlaste rahvalooming on klassikalisele alla jäämata viimasest mõneti erinev, kuna sootuks teistsugune on siinne kliima.

Sarnaseks jooneks mõlema autori kujutatud mütoloogimaailmas on selle mõningane pseudolikkus; Ganander kasutas põhjendamatult eelkõige antiikaja eeskujusid, Petersoni lisanduste liialduste peapõhjuseks on aga ülemütologiseerimine - Peterson tuletas mütoloogiat liialt hõlpsalt näiteks muinasjuttude ja laulude sisust. Samuti tegi ta liiga kergelt oletusi keeleainese põhjal, sh. sarnaste sõnade alusel järeldusi objektide suguluse kohta. Siiski lähtutakse Petersoni enda tehtud kommentaarides teaduse omaaegsest arengutasemest, mis ta tänapäeva teadusparadigmade seisukohalt tehtud «vigu» tublisti kahandab.

Küll võib Petersonile ette heita, et ta ei kontrollinud üle algallikais sõnastatu paikapidavust, ning ei kasutanud eesti materjali lisamiseks kõiki tema ajaks ilmunud allikaid. Juurdeotsitud eestiainelise materjali vähesus võib küll kinnitada sedagi, et eestlaste usu kujutamine pole «Finnische Mythologie’s» omaette eesmärgiks ning see esitatakse tõepoolest pelkade võrdlusnäidetena. Siiski pole päris välistatud, et «Mythologia Fennica» tõlkimine oli juba algusest peale Rosenplänteri/Petersoni/kellegi kolmanda väljapakutud programm eesti mütoloogia rekonstrueerimiseks; terve «Beiträge» vihu(osa) soomlastele pühendamise eesmärgiks ei tarvitsenud olla sugugi ainult sugulasrahva (mütoloogia) tutvustamine. Usutavasti võis ~ «Ehstnische Mythologie» kirjutamine Petersonil plaaniski olla; paraku katkestas autori varane surm võimaliku alustatud käsitluse eesti ja soome rahvalaulude sarnasusest.

«Finnische Mythologie» põhiväärtuseks on õigesüsteemsema pildi esitamine «Mythologia Fennicast» (ning Gananderi lisatud pseudomütoloogiast), samuti mitmetele õigetele paralleelidele osutamine soome ning eesti mütoloogiliste kujutlemade ühtsuses.

Mitmed autorid on teinud Petersoni tööd puudutavates pisiasjades kergekäelisi järeldusi, fakte - sealhulgas näiteks lisanduste laenulisust - üle kontrollimata, (nagu Peterson ise jättis tegemata Merkeli «tõlke» puhul). Seepärast tuleb tõsiselt suhtuda tõsiasja, et hulk «Finnische Mythologie’ga» seotud probleemidest on veel lahendamata. Edasist uurimist vajakski näiteks Merkeli tõlkeks peetud lätlaste piksepalve, keiser Aleksandri ohtrasõnaline kiitmine tõlkes Petersoni poolt, segasused tsensori trükiloaga «Finnische Mythologie» separaattrüki osas, Ditmari-Knüpfferi jvmt. võimalikud sidemed Petersoniga.

Diplomitööle on lisatud «Finnische Mythologie» Petersoni märkuste tõlge eesti keelde.

© Risto Järv ja TÜ rahvaluule õppetool 1995. HTML: RJ 1996

Teised rahvaluule õppetooli juures kaitstud tööd
Tagasi rahvaluule õppetooli koduleheküljele