Jüripäev


Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil, eesti rahvakalendris märgib see kevadiste tööde algust. Nimi Jüri on tulnud kreeka nimest Georgius ´maaharija´, päeva tähistati kirikukalendris pühak Georgi surmapäevana. Hiljem pühakuks kuulutatud Kapadookia sõdalane Georg sai tuntuks sellega, et taltsutas lohe, kes nõudis oma isu rahuldamiseks inimesi. Kui sõdalane Georg jõudis linna, mida lohe oma nõudmistega valitses, pidi lohe ohvriks astuma kuningatütar. Georg taltsutas lohe, tõi ta printsessi vöö otsas linna, ning lubas pahalooma tappa, kui linnaelanikud ristiusu vastu võtavad. Võtsidki.
Ristiusus saigi Püha Jürist seepärast võrdkuju kristluse võidule paganluse üle. Enamgi ilus on teine võrdlus: valguse võit pimeduse üle.
Vaata :
  • Eesti rahvakalender III. Koost. Mall Hiiemäe. Tallinn 1984. lk. 8-133.
  • Mall Hiiemäe. Some possible origins of St. George's day customs and beliefs – Folklore vol 1.
  • Handwörterbuch des deutschen Aberglaubens III, Berlin und Leipzig 1930/1931, S. 647-657.
  • Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid. Koost. Kristi Tarand. Tallinn 1995, lk. 75-76.

  •  

    Tagasi koduleheküljele