Töötajad 
  
     
 


   

Ülo Valk (25. 08. 1962),

 

professor;

 

fil. dr. (1994, "Eesti rahvausu kuradi-kujutelm kristliku demonoloogia ja rahvusvahelise folkloori kontekstis: ilmumiskujud")

 

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Kust tuli ilmalind? – Läänemeresoome loomisloo päritolust I-II. – Vikerkaar, 1993/2-3 (lk. 21-29; 60-66). 
  • On the Connections between Estonian Folk Religion and Christian Demonology. – Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, Band 8. Münster: Ugarit-Verlag, 1994 (pp. 191-209). 
  • On the Descent of Demonic Beings: Fallen Angels, Degraded Deities and Demonized Men. – Mitteilungen für Anthropologie und Religionsgeschichte, Band 9. In Memoriam Alfred Rupp (1930-1993). Münster: Ugarit-Verlag, 1994 (pp. 311-332). 
  • Inimene ja teispoolsus eesti rahvausundis. – Eesti rahvakultuur. Toim. Ants Viires ja Elle Vunder. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1998. Lk. 485-511. 
  • Kurat Euroopa usundiloos. Sissejuhatus demonoloogiasse. Kirjastus "Vikerkaar". Tallinn, 1994. 
  • Allilma isand. Kuradi ilmumiskujud eesti rahvausus. Eesti Rahva Muuseumi sari 1.Tartu, 1998. 
  • Regilaul kui kommunikatsioon teispoolsusega: dialoogist nägemusteni – Kust tulid lood minule... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim. Tiiu Jaago. TÜ eesti ja võrdleva  rahvaluule õppetool. Tartu, 2000. Lk. 245-276.

 

UURIMISSUUNAD: 

 sünkretism eesti rahvausundis
Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel. - Sator I. Artikleid usundi- ja kombeloost. Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühm. Tartu, 1998. lk. 137-156;
Estonian Serfdom Songs as a Manifestation of Popular Christianity. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.-15. 8. 1995. Pars VI. Ethnologia & Folkloristica. Redegerunt Heikki Leskinen, Risto Raittila, Tõnu Seilenthal. Moderatores, Jyväskylä 1996. (pp. 477-480.);
Angels in Estonian Folk Religion. Töid folkloori ja rahvausundi alalt 2. köide. Tartu, 1999. Lk. 219-238  

 usundiline muistend
Traditional Legends in Contemporary Estonian Folklore.- Traditional Storytelling Today. An International Sourcebook. Ed. by Margaret Read MacDonald. Fitzroy Dearborn Publishers. Chicago, London. 1999. Pp. 207-211;

Estonian Devil Legends in the International Context: Problems of Classification. – Die heutige Bedeutung oraler Traditionen. Ihre Archivierung, Publikation und Index-Erschliessung. Herausgegeben von Walther Heissig, Rüdiger Schott. Abhandlungen der Nordrhein-Westfälischen Akademie der Wissenschaften Band 102. Westdeutscher Verlag. Opladen/Wiesbaden, 1998. Pp. 301-306;
The Evil One as a Pedagogue. – The Family as the Tradition Carrier. Conference Proceedings Volume 2. Ed. by Ingrid Rüütel, Kristin Kuutma. NIF Publications No. 31. Tallinn, 1997, pp. 176-181.

 võrdlev mütoloogia 
Eesti mardilaulude usundilisest taustast (teekonna-motiiv). - Rahvausund tänapäeval. Toim. Mall Hiiemäe ja Mare Kõiva. Tartu, 1995. (lk. 471- 478);  
Thunder Chasing the Devil - An Estonian Folk Belief in the Indo-European Context – Profesor August Robert Niemi and Comparartive Folklore Investigations of the Balts and Baltic Finns". Papers of the International Conference held on 1-2 December, 1994 Vilnius, Lithuania. Vilnius, 1996. pp. 16-21)  

 

 india usund ja mütoloogia
Some Remarks on the Cult of the Dead in Contemporary India: Afterlife in "Scriptural" and Popular Hinduism. – Acta Ethnographica Hungarica, 43 (1-2), pp. 163-174 (1998), Budapest;

Atharvaveeda. Valik loitse. (Tõlge veedade keelest ja kommentaarid). Akadeemia 1997/ 9. (lk. 1866-1884.);
Rigveeda. Seitsme hümni tõlked veedade keelest, kommentaarid, saatesõna "Esoteeriline "Rigveeda"". – Vikerkaar, 1993/9, lk. 12-40; 
Mara kuju kui rahvapärase demonoloogia ja budistliku dharma ühendus. – Akadeemia, 1993/10, lk. 2144-2163. 
 
LOETAVAD KURSUSED:

 Rahvausundi demonoloogia (FLKN.01.019)

 Folkloori žanrisüsteem (FLKN.01.059)

 Rahvaluule magistriseminar (FLKN.01.036)

 Rahvaluule doktoriseminar (FLKN.01.037)

 

VASTUVÕTT: N 14-15.00 Ülikooli 16-209, tel. 375 304, E-post: ylo@haldjas.folklore.ee

   

 

 

A. Krikmann

Arvo Krikmann (21. 07. 1939),

 

külalisprofessor (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur);

 

fil. dr. (1998, "Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, žanrisuhteid, üldprobleeme")

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • On Denotative Indefiniteness of Proverbs. Remarks on proverb semantics 1. Preprint KKI-1. Tallinn, 1974. 
    Kordustrükk: Proverbium. Yearbook of International Proverb Scholarship 1 (1984), pp. 47-91 
  • Some Additional Aspects of Semantic Indefiniteness of Proverbs. Remarks on proverb semantics 2. Preprint KKI-2. Tallinn, 1974  
    Kordustrükk: Proverbium. Yearbook of International Proverb Scholarship 2 (1985), pp. 58-85 
  • Towards the typology of Estonian folklore regions. Preprint KKI-16. Tallinn, 1980 
  • Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes. Tallinn, 1986 
  • Sissevaateid folkloori lühivormidesse I. Põhimõisteid, zhanrisuhteid, üldprobleeme. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997 
  • Ainepublikatsioonid:   

Eesti vanasõnad. (Monumenta Estoniae Antiquae III: Proverbia Estonica). I-V: 2. Toim. A. Krikmann ja I. Sarv. Tallinn, 1980-1988 
Vanasõnaraamat. Koost. A. Hussar, A. Krikmann ja I. Sarv 1984 
Proverbia septentrionalia. 900 Balto-Finnic Proverb Types with Russian, Baltic, German and Scandinavian Parallels. By Matti Kuusi in cooperation with Marje Joalaid, Arvo Krikmann, Pentti Leino, Elsa Kokare, Kari Laukkanen, Vaina Mälk, Ingrid Sarv. (FF Communications 236.) Helsinki, 1985 

 

UURIMISSUUNAD: 

 Vanasõnade süntaktilis-modaalne tüpoloogia 
Retoorilise, modaalse, loogilise ja süntaktilise plaani seostest eesti vanasõnades. - Keel ja Kirjandus 1997, nr. 4, lk. 232-244; nr. 5, lk. 327-343; nr. 6, lk. 384-393  

 Ütluste troobisemantika 
Suure Ahela Metafoor – võti või muukraud vanasõnade semantikasse? - Keel ja Kirjandus 1994, nr. 2, lk. 93-98. Ingliskeelne variant: The Great Chain Metaphor: An Open Sesame for Proverb Semantics? – Proverbium. Yearbook of International Proverb Scholarship 11 (1994), lk. 117-124. Viimase elektrooniline variant: Folklore. Electronic Journal of Folklore, Vol. 1. (http://haldjas.folklore.ee/folklore/nr1/gcm.htm). Ed. by M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu, 1996, lk. 74-83.  

 Läänemeresoome vanasõnade geograafiline levik:
Millised piirid nähtuvad läänemeresoome vanasõnades? –Õdagumeresoomõ lõunapii`r. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro, 1997, lk. 62-80.  
     

LOETAVAD KURSUSED:

 Sissejuhatus folkloori lühivormidesse (FLKN.01.026)
 Eesti lühivormide allikalugu  (FLKN.01.029)
 Ütluste semantika (FLKN.01.028)
 Rahvahuumor (FLKN.01.027)

 

VASTUVÕTT: reeglina E-R 10-17, Vanemuise 42- 314; tel. 430 077, E-post: kriku@haldjas.folklore.ee
  
  

 

 

Paul Hagu (02. 10. 1946), 

 

dotsent;

 

ajal. kand. (1983, "Setude agraarkombestik ja uskumused")

  
OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena. – Eesti rahvaluule zhanriprobleemid. (TRÜ Toim. 528). Tartu 1980. Lk. 49-68.  
  • Fuhfhyfz jdhzlyjcnm b dthjdfybz ctne. Fdnjhtathfn lbccthnfwbq yf cjbrfybt extyjq cntgtyb rfylblfnf bcnjhbxtcrb[ yfer. Ktybyuhfl 1983.  
  • "Uba ja hernes" setu laulutraditsioonis. – Keel ja Kirjandus. 1987, nr. 9 (lk. 544-557).  
  • Jämmerbröllop hos setofolket. – Nord Nytt, 56 (1994), lk. 29-37  
  • Lamenter's strategy in the Performance of Wedding Laments. – ARV. Nordic Yearbook of Folklore, 1995. Vol. 51 (p. 115-124)  
  • Saateks. - Paul Hagu ja Seppo Suhonen (toim.), Setu rahvuseepos Peko. (Snellman-instituutin A-sarja 18.) Kuopio 1995. (lk.15-39).  
  • Setukaisten identiteetin ongelmat. – Tuija Saarinen ja Seppo Suhonen (toim.), Koltat, karjalaiset ja setukaiset. Pienet kansat maailmojen rajoilla. (Snellman-instituutin A-sarja 19.) Kuopio 1995. (lk. 169-181.)  
  • Poeesia eksam: Setu mõrsjaitkudest kõrvutuses läänemeresoomlaste põhjapoolsema itkutraditsiooniga. - Akadeemia nr. 11 (1995), lk. 2262-2287.  

UURIMISSUUNAD: 

 Setu rahvatraditsioon (mõrsjaitkud ja setu laulud) 
    

LOETAVAD KURSUSED:

 Eesti rahvalaul (FLKN.01.008)
 Vene folkloor (FLKN.01.053) 
 Rahvajutu žanrid Eestis (FLKN.01.032)
 Läänemeresoome rahvaste folkloor  (FLKN.01.009)
 Rahvaluule postseminar (FLKN.01.017)
 Erikursus eepostest (FLKN.01.070)

VASTUVÕTT: N 14-15.00 Ülikooli 16-209, tel. 375 304, E-post: phagu@ut.ee

 

 

 

 

 

T. Jaago

Tiiu Jaago (16. 03. 1960),

 

dotsent, eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juhataja kt (sügissemester 2000-kevadsemester 2001);

 

fil. kand. (1991, "Epiteet eesti regivärsilises rahvalaulus")

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Kuldnaine /Laulutüübi stiilikeskne uurimus/, Tartu 1993. 
  • On Which Side of the Frontier Are Trespassers? About the Identity of Ethnic Croups in Kohtla-Järve. – Studies in Folklore and Popular Religion 1, Tartu 1996, lk.181-195. 
  • See olevat olnud… Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu 1996. Kaasautor Kalev Jaago. /Zusammenfassung. Eine Untersuchung über die Familienüberlieferung vom folkloristischen Gesichtspunkt aus betrachten./ 
  • Mis sealt tõuseb, soost sinine, /soost sinine, maast punane. Sinise ja punase võimalikust tähendusest regilaulus. – Mäetagused, 5. Tartu, 1997; http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr5/tiiu.htm. /Summary. The possible meaning of the parallel words blue and red in runo songs./ Paberväljaanne: Tartu 1998, lk. 54 -72. 
  • Perepärimus. Rahvaluule ülemastme kursus. Õppevahend. Tartu 1997. Elektrooniline väljaanne http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/pere/pere.htm 
  • Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, 9. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm, Tartu 1998 

UURIMISSUUNAD: 

 Regilaulu kujundimaailm
Regilaulu poeetika, Tartu 1998, e-väljaanne http://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/loengud/poeetika;

“Mis sealt tõuseb, soost sinine, soost sinine, maast punane?” “Sinise” ja “punase” võimalikust tähendusest regilaulus. – Mäetagused nr 5, Tartu 1997, lk 54-72, e-väljaanne: http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr5;

Kolm lugu, kolm tõlgendust. – Tiiu Jaago & Ülo Valk (toim.). Kust tulid lood minule ... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990.aastatel, Tartu 2000, lk.205-227.

 Pärimuslik ajalugu
a) perepärimus kui pärimuslik ajalugu
See olevat olnud … Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest, Tartu 1996, kaasautor Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago;
Conflict, Experience and Nostalgia in Family Narratives. On the Example of Estonia and Finland. — Folklore nr 12, Tartu 1999, lk.71-87, e-väljaanne: http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol12/famnarr.htm;
“Esiisa tuli …” Kodukoha mõiste päritolujutustuses. Summary: “A Forefather Came …” The Concept of Native Place in Tales of Origin. — Aivar Jürgenson (toim.) Eestlane ja tema maa. Konverentsi “Kodumaa ja kodupaik: eestlase

territoriaalne identiteet” (16.-17.november 1999) materjale, Tallinn

2000, lk. 168-185).

b)  identiteedi avaldumine pärimuslikus ajaloos
On Which Side of the Frontier Are Trespassers? About the Identity of Ethnic Groups in Kohtla-Järve. — Ülo Valk (Ed.). Studies in Folklore and Popular Religion. Vol. 1, Tartu 1996, lk. 181-195;
Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – integreerumine. — Mare Kõiva (toim). Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tänapäeva folkloorist. III, Tartu 2000, lk. 376-388.

 Rahvaluuleteooria
Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. Summary. The Development of the Definition of Folklore in Estonia. — Mäetagused nr 9, Tartu 1999, lk. 70-91, 189-190; e-väljaanne: http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm;
Palju-uuritud tundamtu regilaul. Summary: Runo Song: Much Studied, Yet Unknown —  iiu Jaago & Ülo Valk (toim.). Kust tulid lood minule ... Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990.aastatel, Tartu 2000, lk.7-26, 331-333.

  

LOETAVAD KURSUSED:


 Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu (FLKN.01.001)

 Rahvalaul (FLKN.01.010)

 Regilaulu uurimise meetodeid (FLKN.01.004)

 Perepärimus (FLKN.01.005)

 Rahvaluule proseminar (FLKN.01.003)

 Sissejuhatus eesti rahvaluulesse ja folkloristikasse (FLKN.01.051)

 

VASTUVÕTT: N 16-17 Ülikooli 16-206, tel. 375 214, E-post: tjaago@ut.ee. Õppematerjalid: http://madli.ut.ee/~tjaago/

 

 

 

 

R. Jarv

Risto Järv (15. 01. 1971),

 

teadur;

 

fil. mag. (1997, "Eesti usundi uurimise lähtel. Kr. J. Petersoni kommenteeritud tõlge Kr. Gananderi <Mythologia Fennicast>")

 
OLULISEMAD TÖÖD: 

  • “Vanasõna ei ole varnast võtta”? Vanasõnadele viitamine ajalehetekstis. – Mäetagused, 10. Hüperajakiri. Toim. M. Kõiva & A. Kuperjanov. Tartu 1999, lk 130-155.  http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm
  • An Outline of Everyday Credos: from the Aspect of Gender and Profession. – Contemporary Folklore: Changing World View and Tradition. Edited by M. Kõiva. Tartu, 1996 (pp. 213-233).  
  • Kristian Jaak Peterson Eesti mütoloogiat kokku kandmas. – Kirjandusteadus. Mõte ja Ulm, Rakendus ja Uurimus. (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli toimetised, 1). Tartu, 1996 (lk. 118-135).  
  • Kristfrid Ganander ja Kristjan Jaak Peterson – teemeistrid või sillategijad? Antiikmütoloogia heiastusi "Soome Mütoloogias" – Vaga vares. (Pro Folkloristica IV). Toimetanud Janika Oras. Tartu, 1996 (lk. 26-37).  

UURIMISSUUNAD: 

 muinasjututeooria
Vale-Jüri kiusatus Valekangelasest "Lohetapja" (AT 300) põhjal – Lohetapja (Pro folkloristica VI). Tartu 1999, lk 52-69. E-trükis http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Jarv.htm

 jutustamistraditsioon kaasajal
Vana-aolidsõq jutuq kaasajal – kogumiskogemus Orava külas Siberis – Mäetagused, Nr 15, http://haldjas.folklore.ee/tagused/vol15/jarv.htm
  

 kaasaja folkloor – maailmavaate peegeldumine folklooris
The Only Good Stranger Is a Dead Stranger? Stereotypes – Identity of Peripheries: Minorities, Borderlands and Outskirts. (Vanavaravedaja, 5). Tartu 1997, pp. 27-40; Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja? – Maa ja ilm. (Pro Folkloristica V). Toimetanud Mall Hiiemäe, Janika Oras. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, lk 26-42; Millised on kõik punapead? Argiarvamuste näide: tüükate peal proovitud 113 väidet. – Vanavaravedaja, 3. Tartu, 1996, lk 50-57. 

 

LOETAVAD KURSUSED:

 Rahvajutu žanrid Eestis (FLKN.01.032)

 Välitööd (FLKN.01.025)

 

VASTUVÕTT: K 12-13.00 Ülikooli 16-205, tel. 376 214, E-post: risto@haldjas.folklore.ee

 

 

 

 

M. Metsvahi

Merili Metsvahi (24. 07. 1973), 

 

teadur (0,5 k), TÜ I aasta doktorant;

 

fil. mag. (2000, "Thiesi võitlused: 1692. a. Liivimaa libahundiprotsessil kõlanud tunnistuste usundiline taust")

 

UURIMISSUUNAD: 

 libahundipärimus
Muundumised libahundimuistendeis – Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1999, lk 5 - 19. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Metsvahi.htm;

Libahunt Thiesi võitlused – Stendiettekanne Noorte folkloristide konverentsil 2000: http://haldjas.folklore.ee/~janika/noored/teesid/Metsvahi_stend.htm

 

 muistenditeooria

Muistend kui tegelikkus - Maa-alused. (Pro Folkloristica VII). Tartu 2000, lk 44-59

 

  LOETAVAD KURSUSED:

 

  Erikursus muistenditeooriast (FLKN.01.067)

  Välitööd (FLKN.01.025)

 

 E-post: merili@ut.ee

 

 


Madis Arukask (20. 03. 1969),

 

õppeülesande täitja (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur); 

 

fil. mag. (1998, ""Venna sõjalugu" vormeliteooria valguses ning setu lüroeepika ruumisüsteemis")


 OLULISEMAD TÖÖD: 

UURIMISSUUNAD: 

 Setu lüroeepilise regilaulu maailmapilt
Müüdikatked regilaulus. Katse regilaulu süvastruktuuri avamiseks Vladimir Propi muinasjutumorfoloogia järgi. Vaga Vares. Pro Folkloristika IV. Tartu, 1996, 5 - 14. 

Nimekasutusest setu müüdilistes regilauludes. Maa ja Ilm. Pro Folkloristica V. Tartu, 1997, 5 - 11. 

Setu lüroeepiliste regilaulude eepilisest kihist. Mäetagused, nr. 8. Tartu, 1998, 96 - 103. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr8/mreg.htm

Religious Syncretism in Setu Runo-Songs –  Studies in Folklore and Popular Religion, vol. 2

Setu lüroeepilise regilaulu stseenid. Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu, 1999, 5 - 19. http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/Arukask.htm

 Vadja rahvausund
Death and Afterwards. Folklore, vol. 8. Tartu, 1998, 7 - 20. http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol8/mds.htm

Surm ja pärast seda (vadja ainese põhjal). Õdagumeresoomõ Väikuq Keeleq. Läänemeresoome Väikesed Keeled. Võro Instituudi Toimetised 4. Võro, 1998, 151 - 159. 

Artikleid vadja rahvausundi komponentidest: http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/mytol/mytindex.htm
 

LOETAVAD KURSUSED:

 Setu lüroeepilise regilaulu maailmapilt (FLKN.01.063)

 

VASTUVÕTT: E-R 9-17, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42-234, tel. 420-370. E-post: madis@haldjas.folklore.ee

 

 

 

 

Mall Hiiemäe (09. 01. 1937),

 

õppeülesande täitja (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur); 

 

fil. dr. (1998, "Der estnische Volkskalender") 

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Kodavere pajatused. Kujunemine ja koht rahvajututraditsioonis. Tallinn, 1978 
  • Eesti rahvakalender II - VIII. Tallinn, 1981-1999 
  • Der estnische Volkskalender. FFC 268. Helsinki, 1998 

UURIMISSUUNAD: 

 Inimese ja looduse suhte ökoloogiline aspekt rahvausundis 
Nelikümmend lindu eesti rahvausundis" – Mäetagused 1996-1997, nr 1- 5, http://haldjas.folklore.ee/tagused; "Vähid, lülijalgsed, putukad eesti rahvausundis" (artiklisari) http://www.zbi.ee/satikad; "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis" – Mäetagused 1999-2000, nr 11-13, http://haldjas.folklore.ee/tagused

 rahvajuttude kujunemine ja jutustamine; folkloristika ajalugu; usund ja kombestik (eriti rahvakalender); tänapäeva folkloor
  
  

LOETAVAD KURSUSED:

     Rahvakalender (iseseisev töö kirjandusega) (FLKN.01.071)

 

VASTUVÕTT: E-R 9-17, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, tuba 228, tel. 430-053, 430-035, 420-370 

 

 

 

 

E. Kalmre

Eda Kalmre (12. 09. 1958),

 

õppeülesande täitja (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur); 

 

fil. mag. (2000, "Tänapäevaste eesti muistendite tunnusjooni")

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Katastroofifolkloorist. “Estonia” ja “Titanic” – Meedia. Mütoloogia. Folkloor. Tänapäeva folkloorist III. Toim. M. Kõiva. Tartu 2000, lk. 263-284.
  • Lilla Daam. Kogukonna usundiline muistend kui homogeenne tervik. – Mäetagused 13, Tartu 2000, lk. 63-98.  http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr13/lilladaa.htm
  • See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. Tüdrukute kirjalikust pärimusest aastatel 1970-1990. – Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist. Toim. M. Kõiva. Tartu: Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 (lk. 161-173.) 
  • Vorstivabrikutest kassitoiduni ehk mõnda linnalugudest. – Mängult-päriselt. Tänapäeva folkloorist II. Toim. M. Kõiva. Tartu: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Keele Instituut, 1996, lk. 136-155. 
  • Legends of the Afganistan War: the Boy Saved by the Snake. – Contemporary Folklore: Changing Tradition and World View of the Youth. Edited by M.Kõiva. Tartu: Institute of Estonian Language, Estonian Museum of Literature, 1996, 243-253. 

UURIMISSUUNAD: 

 Tänapäeva folkloor: kaasaegne rahvajutt ja tüdrukute kirjalik pärimus.
Legends of Afganistan War. - Folklore. An Electronic Journal of Folklore, vol. 1 http://haldjas.folklore.ee/folklore/nr1/afga.htm
  

LOETAVAD KURSUSED:

 Praktikum (FLKN.01.020)

 

VASTUVÕTT: E-R 9-17 Eesti Kirjandusmuuseumis; Vanemuise 42, tuba 212, tel.420-406, E-post: eda@haldjas.folklore.ee

 

 

 

 

Mare Kõiva (26. 02. 1954),

 

õppeülesande täitja, (Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja); 

 

fil. kand. (1990, "Eesti loitsud. Klassifikatsioon ja žanrilised tunnusjooned") 

 

 

 

 

LOETAVAD KURSUSED:

 Eesti rahvausund (FLKN.01.066)

 

VASTUVÕTT: Vanemuise 42, E-post: mare@haldjas.folklore.ee

 

 

 

 

 

 

 

T. K

Tiia Ristolainen (20. 06. 1966),

 

õppeülesande täitja (Tartu Ülikooli Kaugkoolituskeskuse juhataja);

 

fil. mag. (1998, "Surmakultuurist eesti rahvausundi põhjal")

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Marras – dödens framträdande i Virumaa (Virland), Norra Estland. – Nord Nytt, 56. Viborg 1994, 42-47  
  • Kiriku ja usuga seotud surmaended. –Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988 - 1993. Tartu, 1995 (lk. 177-179)  
  • Virolaiset kuolemanenteet. –Aamun Koitto, 22. Kuopio, 1993 (ss. 15 - 17)  
  • Kalevala ja Kalevipoika. –Savon Sanomat, 57. Kuopio 1995 (s. 2)  
  • "Vanavaravedaja" 1-3 toimetamine (1994-1996)  
  • "Eesti Rahva Kalendri" toimetamine (1997)  
  • T. Jaago monograafia "Kuldnaine" toimetamine (1993)  

UURIMISSUUNAD: 

 Surmakultuur

 Tänapäeva folkloori teooria: terminid, liigitus, metoodika (loengukursus TÜ-s) 
 

LOETAVAD KURSUSED:

 

 Tänapäeva folkloor (FLKN.01.103)

 Surmakultuurist (FLKN.01.024)

 

VASTUVÕTT: E 15-16, Lossi 24, tel. 375 804, E-post: tiiak@ut.ee

 

 

T. Srg

Taive Särg (17. 01. 1962),

 

õppeülesande täitja, (Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna teadur); 

 

fil. mag. (1998, "Püsiv ja muutuv Karksi regilaulus") 

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Lauliku lapsepõlv. – Vanavaravedaja 2. Tartu 1995, lk 47-56.
  • Traditional melody variations in Karksi parish (South-Estonia) – Folklore. Journal of Folklore. Vol.1. http://haldjas.folklore.ee/folklore/nr1/taivem.htm
  • Of singers blood? About kins of singers from the Karksi parish. – The family as the tradition carrrier. Conference proceedings, Volume I. Tallinn 1996, lk 161 -  170.
  • Contra: meedia, kirjanduse ja folkloori vahel. – Vikerkaar 5-6, 1999, lk 153-162.
  • Tänapäeva folkloor ja Tartu noorte kirjanike laulud http://www.suri.ee/etnofutu/3/doc/taive.html

 

UURIMISSUUNAD: 

 Lõuna-Eesti regilaulud

 Tänapäeva folkoori ja kirjanduse suhted
 

LOETAVAD KURSUSED:

 Rahvamuusika (FLKN.01.035)

 

VASTUVÕTT: Vanemuise 42, E 15-16, E-post: taive@haldjas.folklore.ee

 

 

 

 

Ergo-Hart Västrik (25.06.1972), 

 

õppeülesande täitja, (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja);

 

fil. mag. (1999, "Vaateid vadja rahvausundile: uurimislugu, kohapärimus ja selle seosed kristliku traditsiooniga") 

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • The Legends of the Ilyosha Village Chapel in Votian Folk Tradition. Studies in Folklore and Popular Religion, Vol. 2. Tartu 1999, pp. 173-207.
  • Clothed Straw Puppets in Estonian Folk Calendar Tradition: A Shift from Cult to Joke? Folklore. An Electronic Journal of Folklore, Vol. 7. Tartu 1998, pp. 38-78.
    http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol7/metsikx.htm
  • Palve, vanapatt ja pihlakas. Setomaa 1994. a. kogumiskäigu tulemusi. Vanavaravedaja 4. Toimetanud Heiki Valk ja Ergo-Hart Västrik. Tartu 1996.

 

UURIMISSUUNAD: 

 Vadja rahvausund ja kohapärimus
Vadja kohapärimus (I): inimasustusega seotud paigad ja kinnismuistised. – Läänemeresoome väikesed keeled. Võru Instituudi toimetised, nr 4. Võru 1998, lk 132-150;

Changes in the Ethnic Identity and Folklore of the Votians. – Multicultural Europe: Illusion or Reality. (Eds.) Laszlo Felföldi and Ildiko Sandor. Budapest 1999, pp. 50-58;

The Legends of the Ilyosha Village Chapel in Votian Folk Tradition. Studies in Folklore and Popular Religion, Vol. 2. Tartu 1999, pp. 173-207;

Veekogud ja veehaldjad vadja rahvausundis. Lohetapja. Pro Folkloristica VI. Tartu 1999, lk. 161-176 http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/NT/profo6/Vaestrik.htm;

Waters and Water Spirits in Votian Folk Belief. – Folklore. An Electronical Journal of Folklore, Vol. 12. Tartu 1999, lk 16-36. http://haldjas.folklore.ee/folklore/vol12/spirits.htm

 

  Eesti rahvausundi eri aspektid (kalendritavad-rituaalid, lastehirmutised
Kombest valmistada kalendritähtpäevadel inimesena riietatud õlgkuju (metsik, kada, Tahma-Toomas, nääripoiss, tuhkapoiss jms.). Sator I. Tartu 1997, lk 157-189 http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/;

Karusepäävast läheb kol´l põesasse (Rapla). Eksitaja. Pro Folkloristica III. Tartu 1995, lk 74-78;

C. W. von Sydowi fiktsioonikäsitlus ja selle kriitika. Maa ja ilm. Pro Folkloristica V. Tartu 1997, lk 151-158.

 

 Vaimulik rahvalaul

Mu süda, ärka üles. Rahvasuine koraaliviis Hiiumaalt. – Mäetagused, nr 12. Tartu 1999, lk 124-129, 174-176. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr12/laul.htm 

 Uuspaganlus

The Heathens in Tartu in 1987-1994. Heritage Protection Club Tõlet. – Contemporary Folklore: Changing World View and Tradition. Tartu 1996, pp. 86-101;

A Brief Outline of Contemporary Neo-Paganism in the West. Identity of Peripheries: Minorities, Borderlands and Outskirts. Vanavaravedaja 5. Tartu 1997, pp. 118-126;

Lääne uuspaganluse piirjooni. Mäetagused, nr 3. Tartu 1997, lk 41-52.
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr2/ergopag.htm

 

  LOETAVAD KURSUSED:

 

 Seminar folkloristika meetoditest (FLKN.01.012)

 

VASTUVÕTT: E-R 9-17, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42-210, tel. 420 406, 15-16, E-post: ergo@haldjas.folklore.ee

 

 

 

 

L. Sillaots

Liina Sillaots (20. 10. 1975),

 

vanemmetoodik (0,5 k); TÜ II aasta magistrand

 

Liina Sillaots õpib 2002/2003 õppeaastal vahetusüliõpilasena Belgias

 

OLULISEMAD TÖÖD: 

  • Felix Oinas ja Ungari. – Keel ja Kirjandus, 6/2000, lk 419-424
  • Felix Oinase hungaroloogia-alane tegevus. – Maa-alused (Pro Folkloristica VII). Tartu 2000, lk 96-104.
  • A Folkloristic Insight into Changing Society. Radost Ivanova: Folklore of the Change. Folk Culture in Post-Socialist Bulgaria. FFC 270, Helsinki 1999. – FF Network, 2000

 

UURIMISSUUNAD: 

 Rahvuslikud stereotüübid

 

E-post: liinas@ut.ee

 

 

 

 

 

Maili Vabrit (09. 08. 1979),

 

vanemmetoodik (0,5 k); TÜ I aasta magistrand

 

UURIMISSUUNAD: 

 Perepärimus kaasajal

 Folkloristlike välitööde meetodid

 

 

E-post: mailii@ut.ee

 

 

 

 

 

,

Maarja Pedaja (08. 12. 1979),

 

metoodik (0,5 k)

 

UURIMISSUUNAD: 

 Meedia ja folkloori suhted

 

E-post: mezi@ut.ee

 

 

 
   
 

inimesed

VVV: 02. 06 .rahvaluule ppetool 2003 (RJ)