Eesti maskeerimiskombestik


Kolmekuningasokk

Tekst: Juhtusin kokku Järvamaal ka ühe sinna rännanud vana saarlasega, pärit Valjala kihelkonnast. Se jutustas, et Saaremaa jõulud olevat palju lõbusamad kui mannermaa omad. Seal tuuakse jõuluks, uueks aastaks ja kolmekuninga päevaks alati põhud tuppa ja magatakse siis nende sees ja süüakse jõuluks hoitud pähklaid ja õuni. Jõulu laupäeva õhtul saunas hirmutatakse väikseid lapsi jõulu anega, kes õige kuri olevat ja nutvaid lapsi peksvat. Kolmekuninga(päeva) laupäeva õhtul käivad sokud vahest suurte karjadena perest perre ja teevad oma vigureid. Kui juhtub et uks kinni on, siis panevad nad saba vastu akent ja määvad.
Arhiiviviide: E 65495 (3)
Koht: Valjala khk.
Esitaja: vana saarlane ()
Koguja: August Põldeman (1930)

Tekst: Kui olnud alles maapõrandad, toodud ka igaks pühaks õlesasi sisse, muidugi ka kolmekuningaks. Siis müllatud õlgil ja tehtud mõnesugusi mänge, nagu vägikaika- ja peniköötsa vedamine. Soku ja kure mängud olnud olemas, kus mängija astunud kambrist tarre, sikuks või kureks moonutatult, esimesel käpuli olles ja valge palajaga (linaga) üle tõmmatud, teisel niisama rõõvaga üle tõmmatud, aga nokaga ehitult, mida ta siis inimeste poole liigutanud ja mõnele pupe sülle visanud, mis tähendanud lapse saamist. Aga üksikasjad noist mängudest puuduvad.
Arhiiviviide: ERA II 303, 512/4 (16)
Koht: Helme khk., Riidaja v.
Esitaja: Mats Martin (1866-1942)
Koguja: Hans Martin (1942)

Tekst: Kolmekuninga öösel käivad kolmekuninga sokud. Soku pea tehakse puust, kaika otsa pannes. Võetakse midagi ümber, nii et pea ainult paistab sokk ongi valmis. Soku tegemine on juba enamasti kadunud. Sellepärast ei tea hästi kirjeldada.
Arhiiviviide: ERA II 94, 356/7 (28)
Koht: Valjala khk., Kogula v., Türgi k.
Esitaja: Juulia Arupõld (s. 1918)
Koguja: Juulia Arupõld ()

Tekst: Kolmekuninga laupäeval toodi tuppa kõlkaid. Õhtul mindi naabertaludesse kurge ja sokku tegema.
Arhiiviviide: E 67069
Koht: Audru khk., Võlla v.
Esitaja: Mart Meibaum (s. 1861)
Koguja: A. Reisko (1930)

Tekst: Kolmekuningat pühitseti nagu harilikku püha päeva. Siis käisid veel perest peresse kolmekuninga sokud. Poisid panid selga tagurpidi pööratud kasuka, pähe puust maske, pika linadest habemega. Igast perest anti neile midagi näiteks: sepikut, pähklaid, mune j.n.e.
Arhiiviviide: E 67855
Koht: Saaremaa
Esitaja: ()
Koguja: Selma Läll (1930)

Tekst: Kolmekuninga sikku on ka vanasti tehtud. Sikul olnud õlgedest sarved ja viht sabaks. Vihaga on ta loopinud vett. Ja tegi muidu koerust”, lisab jutustaja.
Arhiiviviide: E, Stk 40, 261/2 (37)
Koht: Peetri khk., Esna v.
Esitaja: Anna Greilich ()
Koguja: Richard Viidebaum (1927)

Tekst: Kolmekuningapäe käisid ka sokud. Sokud tulid puksisid. Siis tuli mitu sokku ja mitmed sokkudega käibijad.
Arhiiviviide: RKM II 54, 395 (10)
Koht: Pöide khk., Asva k., Alangu t.
Esitaja: Anna Kivi (71 a.)
Koguja: Erna Tampere (1956)