Eesti maskeerimiskombestik


Lutsid

Tekst: Lutsid olid valges riides, enamasti kasukaga, luud käes. Rohkem jutustaja lutsidest ei mäleta.
Arhiiviviide: RKM II 315, 10 (3)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda k.
Esitaja: Minni Terris (s. 1900)
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: Lutsid olid niisama ”kenad loomad” ku kadrid. Kangesti kenad olid ehitud. Luud oli kaasas lutsi isal, see pühkis toa puhtaks, kõigist alustest ja nurkadest.
Arhiiviviide: RKM II 93, 560 (6)
Koht: Kaarma khk., Irase k., Saueaugu t.
Esitaja: ()
Koguja: Erna Tampere (1960)

Tekst: Ma ole ise ka lutsiks olnd. Sured nolgiga mütsid olid meitel ning uhked riided. Tumedele kuubedele aisime paprid peele. Peresid kaudu keidi ning tansiti. Kott oli ka seltsis. Viimases peres jägati anded ära. Anti pallisid, pannileiba või midad muud.
Arhiiviviide: RKM II 315, 12/3 (2)
Koht: Kihelkonna khk., Karala k.
Esitaja: Viia Paju (73 a.)
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: Mardid, kadrid ning lutsid, nee olid suuremad keimised. Nendel päevadel käidud ringi veel kodanlikul ajal, mardid ja kadrid hiljemgi.
Arhiiviviide: RKM II 315, 14 (7-8)
Koht: Kihelkonna khk., Karala k.
Esitaja: Viia Paju (73 a.)
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: Lutsebä oli vanasti ka keidud, kui mo ema ning isa noored olid olnd.
Arhiiviviide: RKM II 315, 16 (2)
Koht: Kihelkonna khk., Pilguse k. < Lahetaguse k.
Esitaja: Leena Kiil (s. 1903)
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: Ma ole ka ühe korra lutsiks keind. See olnud 1930. a. paiku. Sel ajal hakand need kombed juba harvemaks jääma. Keisime Koovil, Kipil ning Pälli külas. Teised olid nooremad. Ükskeik mis riided olid üll, mool oli ema aluskuub, öövellaastudest tehti tutid peele. Marrel oli näu ees, pisike vitsakimp oli kää. Lapsi pandi lugema. Tantsiti ka.
Arhiiviviide: RKM II 315, 6 (6)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Pälli k.
Esitaja: Emilie Kaar (s. 1900 )
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: 13.12 luutsinapäeva tuntasse Saaremaal, nagu jutustas saareneiu olevat sel päeval midagi maskeraadi taolist.
Arhiiviviide: RKM II 52, 154 (28)
Koht: Hanila khk.
Esitaja: ()
Koguja: Ida Aavekukk (1956)

Tekst: Lutsiia oli ka keind änamasti üksikult. (naine.)
Arhiiviviide: RKM II 5, 527 (52)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k.
Esitaja: Tiina Kald (70 a.)
Koguja: Heino Tarkin (1947)

Tekst: Lutsibe õhtu (neli päeva enne jõulu) käisid lutsid perest perese. Lutsid (tüdrukud) olid valges riides, marlid näo ees, kübarad peas ja vitsakimbud käes. Lutsiema teretas ja soovis õnne, teised lut´sid ütlesid ainult – lut’si, lut’si, lut’s i ja lõid vitsaga. Pillimeest lutsidel kaasas ei olnud. Midagi neile ei antud. Lutsid olid jõulukuulutajad. Kuhu lutsid tulid, sinna kogunes ka teistest peredest inimesi.
Arhiiviviide: RKM II 54, 161 (2)
Koht: Pöide khk., Saikla k., Uustalu t.
Esitaja: Maali Tisler (71 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)

Tekst: Luutsinapäeva käind ”luts”, suur kase-aga old kees ja materdand mööda pärandad. Lapsed joosn pinkide peele siis, sest luts pole ülese saand.
Arhiiviviide: RKM II 60, 258 (21)
Koht: Käina khk., Hanikati saar
Esitaja: Priidu Hanikat (s. 1897)
Koguja: Marju Hanikat (1956)

Tekst: Luutsi tuleb luuaga, pühib köik toast välja, mis ees on. Naised riietatud meesteks olid toa pühkijad. See oli jöulude eel.
Arhiiviviide: RKM II 73, 641 (375)
Koht: Kihelkonna khk., Paju as., Oja t.
Esitaja: Elvine Oja ()
Koguja: Olga Jõgever (1958)

Tekst: Andrus käis, ark oli kaes, Lutsil luuad käes – need olid naised. Toomas, see tuli valge mütsiga, see tähendab, et jöulu ölu oli käärimas. Anti ölut. Pool tundi olid, tantsisid. Kiirest läksid ära – millal ulgud küla läbi.
Arhiiviviide: RKM II 74, 575 (8)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda al.
Esitaja: Marie Treirat (75 a.)
Koguja: Selma Lätt (1958)

Tekst: Lutsi keis, luud oli seljas. Nee jälle tüdrukud. Pühiti tuba ja möllati, anti õuni.
Arhiiviviide: RKM II 74, 647 (3)
Koht: Kihelkonna khk., Kihelkonna al., Tuuliku t.
Esitaja: Truuvert ()
Koguja: Selma Lätt (1958)

Tekst: Lutsid käisid meil. Need olid igavesed uhked kut kadrid. Tantsisid, pühkisid kadakatega toa puhtaks. See komme on umbes 20 aastat kadunud. Mardid ütlesid, millal kadrid tulevad, kadrid ütlesid, millal lutsid tulevad ja lutsid ütlesid, millal jöulud tulevad. Lutsid ei laula.
Arhiiviviide: RKM II 87, 213 (10)
Koht: Kaarma khk., Kuke k., Sopi t.
Esitaja: Melanie Olup (81 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)

Tekst: Vanad inimesed ikka rääkisid – lutsi tuleb, aga mina pöle neid näind.
Arhiiviviide: RKM II 87, 249 (19)
Koht: Karja khk., Pamma k., Matsi t.
Esitaja: Miili Sirel (60 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)

Tekst: Enne joulu oli lutsipäe. Lutsid – küla noored, vana ka võis menna, kes naljamees oli – luuad olid seljas, pühkisid kõik põrandad ära. Kui põrandada ränkas olid näitas see talurahva lohakust. Õhtu käisid, siis katsus igaüks omal ära koristada, nagu joulu puhastus akkas. Lutsid pole miskit tahtand. Kui tegid ringi toas ära ja nägid, et puhas oli, läksid minema.
Arhiiviviide: RKM II 88, 80/1 (2)
Koht: Kärla khk., Anepesa k., Simmu t.
Esitaja: Juhan Tiit (79 a.)
Koguja: Erna Tampere (1959)

Tekst: Lutsinu p. ”Luts tuleb luud seljas”, nii hirmutati lapsi.
Arhiiviviide: E, Stk 24, 31 (14)
Koht: Käina khk., Kassari v., Esiküla k.
Esitaja: ()
Koguja: Villem Vähe (1924)

Tekst: Luutsinapäeval käidud peresi mööda luuad selgas ja pühkin tube. Teist moodi riided olid selgas. Lapsi ikka irmutati, lutsid tulevad luuad selgas.
Arhiiviviide: ERA II 206, 128 (42)
Koht: Karja khk., Leisi v., Linnuse k.
Esitaja: Anne Uus (55 a.)
Koguja: Aadu Toomessalu (1939)

Tekst: Noored inimesed käisid perest perese, vitsad käe
Arhiiviviide: ERA II 206, 128 (42)
Koht: Karja khk., Leisi v., Linnuse k.
Esitaja: Ingel Torn (75a.)
Koguja: Aadu Toomessalu (1939)

Tekst: Inimesed käind ka ühest kohast teise, muud mab tea ühti.
Arhiiviviide: ERA II 206, 128 (42)
Koht: Karja khk., Leisi v., Linnuse k.
Esitaja: Maria Kaljulaid (65 a.)
Koguja: Aadu Toomessalu (1939)

Tekst: Enne jõulut ”lutsu” mardid. ”Lutsu” mardid tõivad luuad.
Arhiiviviide: ERA II 206, 311/2 (2)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: Jaan Ilves (98.a.)
Koguja: Hella Ots (1939)

Tekst: Lutsipäev. Käidi vaatamas, kas tuba puhas, käidi luud selgas
Arhiiviviide: KKI 68, 585
Koht: Mustjala khk., Pahapilli k.
Esitaja: Aadu Nõmm (85 a.)
Koguja: Merle Help ja Anu Lemmergas (1978)

Tekst: Luutsinapäeval käis luutsija luuaga pühkimas.
Arhiiviviide: KKI 70, 69
Koht: Kihelkonna khk.
Esitaja: Õunapuu ()
Koguja: Eda Soll ja Tiina Toomet (1980)

Tekst: Minu ema Juuli tilk (neiuna Erm) s. 1876 Tori Songal, kooliõpetaja – jutu järgi peeti ka Toris luutsinapäeva. Selline päev hõlmas talupidamisi, mistõttu igasse taresse ei ulatunud, ei kujunenud nii tuntuks kui mardi-kadripäev. Luutsinapäevaks pidid kõik talu põllutööd olema lõpetatud: sügiskünnid küntud, juurviljakuhjad kaetud, rehed pekstud, linad kuhjades, lambavill töötlemisootel, põllutööriistad talvekorda seatud; reed ja rakmed töövalmis, reheahjukeris laotud, toad lubjatud jne. Peale luutsinapäeva asuti lihavarude korrastamisele a jõulude ettevalmistamisele. Tapeti nuumsead, nuumhärg ja osa lambakarjast. Liha soolati söögiks ja suitsutamiseks. Subproduktidest aga valmistati suur osa jõulutoitu. Käidi veskil, kust saadi mitmesugust jahu-tangu ja nüüd algas ka noorte tütarlaste ja neidude jõulueelne ”perenaistekool”. Luutsinapäev, eelnimetatud perioodidevaheline verstapost ise, peeti 13. detsembril. Värskelt lubjatud tubades puhtad põrandariided, laudlinad. Seintel kuuseoksad käbide ja küünaldega. Laual maiustuste liuad-taldrikud. Õhtuvidevikul kogunesid noored ja käisid laternate või küünalde (tõrvikute) valgusel ühest talust teise, kus neid samuti tuledega vastu võeti. Lauldi, tehti mõni seltskondlik mäng ning mindi edasi. Andeid ei korjatud., küll pakuti igalpool präänikuid, õunu, pähkleid, õlut. Ka vanemad inimesed käisid paaris naabritalus, kus rüübati õlut ja aeti juttu aastasaakidest, tööde seisukorrast ja talvekavatsustest. Üldiselt oli luutsinapäev küll tagasihoidlikum mardi- ja jõuludest, kuid omamoodi ja ilus, otse haruldaselt meeldejääv oma kodususe ja tulestikuga. Päeva pidamine kadus 20. sajandi algul, lõplikult I Ilmasõja aegu.
Arhiiviviide: RKM II 311, 41/3
Koht: Pärnu khk. < Tori khk.
Esitaja: Juuli Tilk (s. 1867)
Koguja: Mihkel Tilk (1974)

Tekst: Lutsid käisid luudadega. Purtsas ma kuuli seda. Mu aegu ikka ka oli, aga ma elasin üksikus kohas.
Arhiiviviide: RKM II 87, 295 (16)
Koht: Karja khk., Nava k., Allika t.
Esitaja: Anna Uus (s. 1884)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)