Nääripoisid
Tekst: Kui olin laps, siis mul jõuluvana ei käinud. Minu lastel oli küll juba jõuluvana.Tekst: Kui ma laps olin, siis jõuluvana ei käind. Kui miskit toodi, siis pandi kuuse külge.
Arhiiviviide: KKI 39, 399 (8)
Koht: Ambla khk.
Esitaja: Vilhelmine Kull (83 a.)
Koguja: Loreida Raudsep (1966)
Tekst: Jõululaupäeva õhtul tehti üks jõuluvana, kes käis siis külas peredes ja laskis lapsi lugeda. Kes mõistis, sellele andis kooke ja kompvekke, kes ei, see sai vitsu. Seda tehakse veel praegugi.
Arhiiviviide: ERA II 210, 467 (1)
Koht: Mihkli khk., Koonga v., Nätsi k.
Esitaja: Vilma Villemson ()
Koguja: Vilma Villemson (1939)
Tekst: Kogu ”kalli” öö pidi kasutama raamatute lugemiseks. (Mikspärast see öö just nii ”kallis” oli ei tea.) Öösel tehti ”jõuluvana”, milleks keegi riietus valgesse rüüsse ja käis taludes.
Arhiiviviide: E 67249/51
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Elbu k.
Esitaja: pr. R. Spiegelberg (66 a.)
Koguja: A. Mermann (1935)
Tekst: Suurem jägu tõi juba siis kuuski jõuludeks, kõigil ei olnud, aga ikka suurem jagu. Jõuluvana sigines iljem, olin nii 15 aastane, siis käis. Jõuluvana tõi maiustusi. Külas ei olnud üks jõuluvana, igas peres oli oma. Mina olen väga palju jõuluvana või näärivana olnud.
Arhiiviviide: KKI 39, 432 (3)
Koht: Türi khk.
Esitaja: Jaan Selge (78 a.)
Koguja: Ülo Tedre (1966)
Tekst: Siis pidid lapsed kuuse juures lugema oma salmikesi ja laulma, et seega möödaminevat jõuluvana sisse meelitada. [Esimisel pühal] oodati ka nääri sikku, kes pidi tulema. Lastele oli ta pikkist sarvist juba enne nääripäeva küllalt jutustatud. Näärisikk oli imelik, karvane kasukas pahupidi seljas, õlgeist keerutatud sarved pääs ja takust habe ees. Tema järele kõndis mees, ka õlgeist keerutatud nuudiga, see ajas siku mõne valusa hoobiga jälle uksest välja, üldse oli ta saatjaks järgmise taluni.
Arhiiviviide: E 70811/4
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Salme Mahtstein (1930)
Tekst: Kui olin nii 2-3 aastane, siis jõulupuud ei olnud. Kui Rakvere linna läksime, siis seal oli küll. Siis olin nelja aastane. Kui Simunas olin, seal toodi õled ja einad tuppa, kuusk oli süllane alati, nii palju kui mäletan. Präänikud olid ka küljes – hobused ja kalamoodi ja… pähklad, pikad kompvekid – need olid jõulueheteks. Jõuluvana oli ka. Käis oma perest, poetas end ära ja siis tuli. Kingid olid – ühel ühte, teisel teist. Polnud seda raha ju tollal loopida nii kui nüüd.
Arhiiviviide: KKI 39, 466/7 (1)
Koht: Türi khk. < Põltsamaa khk. < Simuna khk.
Esitaja: ()
Koguja: Georg Jürgenson (1966)
Tekst: Jõululaupäeval toodi õled toapõrandale. Lastele tuli jõulumees – kinken. See oli kas mees või naine. Tal olid õlgedest keeratud side vööna ümber pealisriiete, habe ees, aisakell käes, ka vits. Kingid olid korviga või kotiga kaasas. Ta koputas väljas, mille peale sisse kutsuti. Ta laskis lapsi peast luuletusi lugeda. Kes oskasid, need said kinke, kes ei osanud, neid lõi vitsaga.
Arhiiviviide: RKM II 300, 124 (3)
Koht: Kihnu khk. < Ruhnu khk.
Esitaja: Peeter Rooslaid (s. 1891)
Koguja: Theodor Saar (1973)
Tekst: Ka lapsed ootasid jõulupühasid. Siis pidi jõuluvana tulema ja neile kingitusi tooma. Kes kingitusi said pidid aga hääd lapsed olema, halvad ei saanud kingitusi vaid peksa. Jõuluvanal oli vitsakimp kaasas. Kui nad magama läksid siis panid oma jalanõud ikka kuhugi korstna lähedale. Sest kui jõuluvana pidi tulema ei saanud ta ju uksest sisse sest uks pandi kinni. Lapsed arvasid et ta tuleb siis korstnast. Jalanõud sukad või saapad ehk muud mis kellelgi oli pandi selle jaoks et jõuluvana sinna oma kingitused sisse paneb.
Arhiiviviide: E 70463/4
Koht: Otepää khk.
Esitaja: ()
Koguja: Magda Joonas (1930)
Tekst: Passiga peksjad peksid ikka enamasti selga. Torist selle vastu kuuldub, et sääl vastu pääd löödud. Kuid Toris ei tehtud niisugusel juhusel õlest passi, vaid heintest, millise passiga löömine vähem häda tegi. Toris kysinud lööja: Kas jõuluvana kodus? Selle peale vastanud löödu: Ei ole! ja andnud omalt poolt kysijale pihta.
Arhiiviviide: E 72675
Koht: Helme khk., Tõrva
Esitaja: ()
Koguja: E. Taul (1930)
Tekst: [Jõululaupäev]. Oli perekonnas lapsi, käis ka jõuluvana.
Arhiiviviide: E 81227
Koht: Karksi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Hans Toom ()
Tekst: Jõuluvanamees (toob lastele kingitusi). Muruneitsi – tuleb jõuluvanaga seltsis. Koolimajades tehakse.
Arhiiviviide: ERA II 24, 132 (39)
Koht: Türi khk., Väätsa v., Vissuvere k., Ülessaare t.
Esitaja: Mai Mäematt (83 a.)
Koguja: Richard Viidalepp (1930)
Tekst: Näärisokku on tehtud. Tehti nääripäeval, s.o. vana aasta õhtul, viimane päev. Ma ole isi ka selle nalja sees oln. Sokk sabaga keerutas. Naabripoiss, see oli see suur sokk, ajas jõulukuuse ümber. Sokul oli sedamoodi pea tehtud. – Need hoiti ikka vanast põlvest niimoodi alles. Teiseks oli pang, kastis vihta pangi sisse. Ise oli vagane. Peris veikse lapsele ei näidatud – ehmatab ära. Jõuluvanad hakkasid käima,- enne kui mina olin laps, ikka ammu juba. /--/
Arhiiviviide: RKM II 175, 420/1 (41)
Koht: Audru khk., Võlla v, Vanaküla, Reku t.
Esitaja: Jelisaveta Vihman (54 a. )
Koguja: Mall Proodel (1964)
Tekst: /---/ Minu aegas, poisikese põlves oli ka juba jõuluvana. Tõi kingitust. Lapsed pidid lugema või laulma.
Arhiiviviide: RKM II 252, 191/2 (10)
Koht: Karuse khk., Nurmsi < Päinurme k.
Esitaja: Aleksander Vahar (68 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)
Tekst: /---/ Nääripäeva tähistamine on juba kõige ees, siis põletati näärikuuske ja näärivana tõi kingitusi lastele ja vanadele. Kingituse saajad pidid näärivanale laulma ehk lugema mõne salmikese, kes seda teha ei tahtnud, sellele näitas näärivana vitsakimpu. Siis loetakse mitmesuguseid salmikuid mis keegi ise ehaks arvab. Üks poiss luges ”Näärivana torevunts, teab kus külas õllepunts.” Koolilapsed näitasid oma mänge ja tantse näärikuuse juures ja said kingitusi pakikesi prääniku ja kompvekkidega. /---/
Arhiiviviide: RKM II 9, 483/4
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: Emilie Poom ()
Koguja: Emilie Poom (1948)
Tekst: Vanemad inimesed hirmutasid lapsi, kui lapsed ei tahtnud jõulusalme pähe õppida, et jõulud ei tule. Ehk kui tulevadki siis ilma jõuluvanata. Jõuluvanata jõulud tähendasid aga kingitustest ilmajäämist. Sest jõuluvana tõi kaasa kinke lastele, kes oskasid lugeda või laulda. Lapsed uskusid seda ja püüdsid vanemate meele järgi olla.
Arhiiviviide: E 65103 (5)
Koht: Tarvastu khk.
Esitaja: ()
Koguja: H. Kartau (1930)
Tekst: Öösel tehti ka ”jõuluvana”, kelleks keegi riietus valgesse rüüsse ja käis taludes.
Arhiiviviide: E 67160 (23)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Elbu k.
Esitaja: R. Spiegelberg (u. 66 a.)
Koguja: A. Hermann (1935)
Tekst: Jõuludeks tuuakse õled (halegan) tuppa, teisteks pühadeks ka peeneks raiutud kuuseoksi. Õlgi tuuakse sel ajal, kui jõuluvana toas viibib. See kahmab õlekimbu ja tahab ära viia, lapsed peavad aga valvel olema ja õled käest ära napsama, muidu saavad jõulud ruttu otsa. Jõuluvana (kineken) eksaminerib tuppa tulles lapsed korda mööda läbi, küsides laulusõnu ja peatükke. Head lapsed saavad pähklaid ja kompvekke; kes ei oska, saab lamba sõnnikut j.m.s. Laste hirmutamiseks tehtud ka jõulu ani (julguasa), ehtides anitiibadega jne.
Arhiiviviide: E RA II 33, 585 (3)
Koht: Ruhnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: Emilie Poom (1924)
Tekst: Jõuluvana tulep suure kotiga, pand kotte, ku värsse es loe.
Arhiiviviide: ERA II 35, 159 (21)
Koht: Võnnu khk., Kastre-Võnnu vaestemaja
Esitaja: Mari Rämmel ()
Koguja: Richard Viidalepp (1931)
Tekst: Meie lastele öeldakse, et jõuluvana elab Ebavere mäel. Kui mägi suitseb, siis öeldakse, et jõuluvana tuleb varsti, näe, juba keedab kohvi.
Arhiiviviide: ERA II 38, 222 (9)
Koht: Väike-Maarja khk., Mõisamaa k.
Esitaja: Jaan Kihlevelt (75 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1931)
Tekst: Jõuluvanamees toob ea lapsele kinki, paha lapsele vitsa.
Arhiiviviide: ERA II 24, 205 (62)
Koht: Türi khk., Väätsa v., Rõa k., Rõa vstm
Esitaja: Miina Kikavare (58 a.)
Koguja: Richard Viidebaum (1930)
Tekst: Lastel on jõulud pühad mida nad juba kaua ootavad enne pühi. Kuid hirm on neil ka neid oodates. Kardetakse jõuluvana ja jõulu pukka. Nende kahe mehe ees tahtsid kõik lapsed head lapsed olla. Jõulu pukk oli mees sellele oli õle vihk ümberseatud ja siis õhtul kui lapsed saunas nutavad toob ta neile jõuluhanesid. Jõulu haned aga on lihtsad vitsad, mis kannavad nime jõulu haned. Vähe on Noarootsis jõulu kombeid kuna uuel aastal on neid rohkem.
Arhiiviviide: E 65351 (1)
Koht: Noarootsi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Meeta Kopamees (1930)