Eesti maskeerimiskombestik


Kolmekuningakurg

Tekst: Kolmekuninga päev tehti kurge ja mindi siis kesköösel külasse magajaid nokkima ja nalja tegema.
Arhiiviviide: E 53584 (21428)
Koht: Haapsalu l.
Esitaja: ()
Koguja: Voldemar Lao (1923)

Tekst: /--/ kolmekuninga järel oli kolmekuninga-kaie päev. Kolmekuningal tegid kolmekuninga hani ja käisid peresid mööda. Tehtud linnumoodi riidest. Üks talutas, mängiti pilli ja tulid tuppa.
Arhiiviviide: RKM II 253, 14/5 (8)
Koht: Karuse khk., Tuhu k., Mardi t.
Esitaja: Anna Somb (79 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1968)

Tekst: Kolmekuninga päeval tehti kurge nagu uueaasta ööl sikku ja mindi siis külasse magajaid nokkima ning õnne soovima.
Arhiiviviide: E 64219 (2)
Koht: Haapsalu l.
Esitaja: ()
Koguja: Voldemar Lao (1929)

Tekst: Jõulu aegas oli suurem püha. Õlut oli tehtud, mehed käisid kampas kauda küla. Jõid õlut ja tegid nal’la. Jõulu aegas oli ani, uuel aastal sokk ja kolmekuningapäe oli kurg. Üks oli aneks tehtud, kõik nokk ja pea otsas. Ise ilusti teki all, nokk ja pea väljas. Läks sisse, tegi oma nal’la. Kui välla tuli, võttis pea ära, läks tagasi, sai õlut. Nendele midagi ei antud kaasa. Säälsamas jõid. Jõululauba kell 12 akkas pääle see nali. Öösel käisid ka sokud ja kured. Kui poisid sisse tulid, sis küsisid: “Kas võeramaa loomi ka näha tahate?” Sokud olid mitu tükki ukse taga. Kui peremees lubas, tulid sisse, puksisid ja tegid oma nal’la. Pill oli ka ühes. Peaaegu korrast käisid kõik talud läbi. Igas kohas, kus suits tõusis. Kui vahele jäeti, siis üteldi, et nii kui põimivad või peavad alvas. See läks öö läbi, omiku valgeni. Sis oli pea juba purjus.
Arhiiviviide: RKM II 252, 188/9 (3)
Koht: Karuse khk., Nurmsi k. < Päinurme k.
Esitaja: Aleksander Vahar (68 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Kolmekunigas käis kurg. Need tõid tüdrukutele tittesi.
Arhiiviviide: RKM II 252, 279 (6)
Koht: Varbla khk., Ranna k., Saarna t.
Esitaja: Liisa Randmaa (69 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Käis ringi kurg. Kureks oli pahupidi pöördud kasuka käis, mis heinu täis oli topitud ja mille pikem kepp kaelaks külge seotud.
Arhiiviviide: E 67017 (128)
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: naisobjekt ()
Koguja: (1930)

Tekst: Kolmekuninga päeval käis ringi kurg. Kureks oli pahupidi pöördud kasuka käis, mis heinu täis oli topitud ja millele pikem kepp naelaks külge oli seotud.
Arhiiviviide: E 67043
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: naisobjekt (73 a.)
Koguja: E. Kark (1930)

Tekst: Kolmekuninga laupäeval toodi tuppa kõlkaid. Õhtul mindi naabertaludesse kurge ja sokku tegema.
Arhiiviviide: E 67069
Koht: Audru khk., Võlla v.
Esitaja: Mart Meibaum (s. 1861)
Koguja: A. Reisko (1930)

Tekst: Kolmekuningapäeval ehitati mõni inemisist ”kureks”. Kui ”kurg” kotti aeti, hakati ketrama. ”Kurge” valati veega.
Arhiiviviide: E, Stk 28, 132 (43)
Koht: Lutsi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Paul Voolaine (1925)

Tekst: Kolmekuninga pääva tehti kurge. Tahvad siis kurele seokesi majakraami.
Arhiiviviide: ERA II 16, 231 (13)
Koht: Karuse khk., Vägivere k., Pihu t.
Esitaja: Miina Raadiku (69 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)

Tekst: Vanast oli kolme kuninga naljaks kurg. Kurg tehti sedamoodi: Kolme jala pikuse kepile tehti otsast tolli kolme pikune auk sisse kuhu kure nok kinnitati ja alumise noka osa käis paari tolli pikuselt kepi august läbi mille otsas peenike puu varras oli ja sellega võis tõmmata alumist noka osa vastu ülemist laksutades tõmmata, mis läbi löödud naela pää liikus. Keerati kasukas pahu pidi, käisest torgati kure kaela kepid läbi, mees asus alla kure häält, kurluuks-kurluuks, häälitsedes ja lagistas peenest kepist tõmmatult alumise nokaga. Kui rennil juhtus lahtine õlle kann või kapp olema ka sõnna torkas kurg oma noka sisse. Ta on ju pool vee lindu ja tahab ka juua.
Arhiiviviide: ERA II 255, 348/9 (54)
Koht: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Männik (1939)

Tekst: Teine kure tüüp oli pea selle sarnane. Keres aeti pahempidi pöörtud kasuka käisest läbi, kerve silm ja tera peidetakse seutult kasuka käise suhu, kuhu ka kaks noka moodi pulka kinnitatakse. Mees langeb põlvili parandale ja teeb kervega linnu nokkimise taolist parandalt, luiskab nokka vastu maad ja kohendab selja sulgi, sest kerve varre abil on kerge ta pead pöörda.
Arhiiviviide: ERA II 255, 349 (55)
Koht: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Männik (1939)

Tekst: Kolmekuningapää tehti kurge. Nokkis vilja laua päält oma pika nokaga. Pahupidi kasukas üll ja pikk nokk peas, sõuke kaigas.
Arhiiviviide: ERA II 260, 434 (85a)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Luulupe k.
Esitaja: ()
Koguja: Kaljo Lepp (1939)

Tekst: Kui olnud alles maapõrandad, toodud ka igaks pühaks õlesasi sisse, muidugi ka kolmekuningaks. Siis müllatud õlgil ja tehtud mõnesugusi mänge, nagu vägikaika- ja peniköötsa vedamine. Soku ja kure mängud olnud olemas, kus mängija astunud kambrist tarre, sikuks või kureks moonutatult, esimesel käpuli olles ja valge palajaga (linaga) üle tõmmatud, teisel niisama rõõvaga üle tõmmatud, aga nokaga ehitult, mida ta siis inimeste poole liigutanud ja mõnele pupe sülle visanud, mis tähendanud lapse saamist. Aga üksikasjad noist mängudest puuduvad.
Arhiiviviide: ERA II 303, 512/4 (16)
Koht: Helme khk., Riidaja
Esitaja: Mats Martin (1866-1942)
Koguja: Hans Martin (1942)