Jõulukurg
Tekst: Jõulu kurg. Samasugune kui hani, aga nokk on palju pikem.Tekst: Sokud ja kured. Üks suuremaid lõbudest vana-aasta öösel oli sokuks käimine ja ühtlasi sokkude valmistamine. Sokkude valmistamine algas alles pärast keskööd. Ühe küla noored mehed ja poisid kogusid ühte tallu kokku, kus algasid ettevalmistused. Otsitakse üles möödunud aastane sokupea ja seatakse korda. Pea oli valmistatud puust midagi soku või lehma pea taoline moodustis. Sageli kaeti pea lamba või jänese nahaga. Silmadeks klaasid mis sageli värvilised. Tihti pandi pea sisse valguse allikas – küünel. Pea külge oli kasevemmal kinnitatud, mille teises otsas luud või viht sokusabaks. Sokuks olev isik võttis endale pahurpidi kasuka ümber, pani pää vibuga endale jalgade vahelt läbi ja sokk oli valmis. Sarnaseid sokke oli mõnikord 3-5 tükki sokuseltskonnas. Arvemini valmistati kurgesi. Kure kaelaks oli kasuka pahurpidi pööratud käis, sellest käis läbi puu mille otsas nokk. Nokk oli kahest osast ja liikuv – paelaga tõmmatav. Kure kehaks lühikene pahurpidi kasukas ja jalgeks harilikult inimese jalad – hästi kitsad püksid. Karu – oli ka kurgede ja sokkude kõrval kuid arvemini. Karu kujutas endast pahurpidi kasukas inimest suurte labakinnastega. Sageli pandi karule õlgi või patju seljapääle, et hoobid mis annab karule karutaltsutaja ei tunduks nii valusatena. Kui kell näitas üle keskööd ja korraldustega oldi valmis, algas reis talust-tallu. Tulles tehti suurt kära – mängiti lõõtsapilli, harvemini viiulid j.t. pille, ja katsuti kujutatavate loomade hääli aimata järele. Talu õue jõudes saadeti loomade näitaja, kellele need loomad kuulusid tuppa või akna taha küsima, kas pererahvas ei soovi näha võeramaa loomasid. Luba saades läksid loomad tuppa – algas tembutamine. Astuti tuppa lõõsharmooniku saatel karjased katsudes sääljuures taltsutada oma loomasid. Keerati tuli väikseks, et säraksid hästi sokkude punased silmad. Siis algas sokkud pääletung talurahvale, seda püüdsid rahustada talurahvale kallaletungimise eest taltsutajad-karjased. Kättevõetud loogaga lõi sokk vastu põrandat tehes sokule sarnanevaid kõpsutisi. Sokud kastsid sageli sabad pajas märjaks ja pildusid sellega vett pererahva pääle. Kurg aga püüab nokaga inimesi lüüa ajades sääljuures nokka lahti ja kinni. Kõige enam vaeva näeb aga karu karjane, kes oma loomale sageli peab isegi hoope jagama. Selle järel hakkas etendust andma titetaltsutaja, kui see oli kaasas loomadega. Nii hüüti meest kes tegi igasugu nalja kaasas olevate nukkudega. Loomad olid ka vahepääl muutunud vagusamaks ja hakkasid nüüd tegema kätteõpitud kunsttükke-pillimängu saatel Kui juba küllalt igasugu nalja tehtud hakkavad peremehed pererahvalt manguma pähklaid, õunu, kaalikaid, teri herneid ja muud. Saagi kätte saanud, läksid nad muusika saatel järgmisse tallu. Nii käidi talust-tallu kuni hommiku valgeni. Tagajärjeks oli enamasti igas talus kättejõudnud aastanumber söega valgele ahjuseinale või kriidiga mustale kirjutatud. Mõnelpool ajas ka karu paigast ära lõuka-kivi. Sellega oli lõppenud vanaasta-öö ja algas uusaasta.
Arhiiviviide: E 67389/90
Koht: Hanila khk., Massu v.
Esitaja: A. Looring ()
Koguja: Mathiesen (1930)
Tekst: Jõulus käisid vanasti peale sikkude, sokkude, karude j.t., veel kured, haned mööda maju. Need haned olid maskeeritud inimesed.
Arhiiviviide: E 84298/9
Koht: Karula khk.
Esitaja: ()
Koguja: (1933)
Tekst: Jõulukurg. Jõululaupäeva õhtune mäng, käib mööda tuba, ajab teisi taga hirmutab lapsi jne. Muid nalju temaga pole teada. Tehakse pahupidi pöördud kasukaga, mis pannakse selga, üks käsi aetakse käisesse ja sikutatakse ette üles – kure kael. Sellesse kätte võetakse sobiv kepp – kure nokk. Kasuka alla peidetakse teine vaba käsi, käiakse ettepoole küürutades, poolkükakil. Umbkaudu niisugune näib kurg nagu kõrvaloleval joonisel. [Joonis.]
Arhiiviviide: ERA II 137, 171/2 (113)
Koht: Kullamaa khk., Vaikna v., Vetesilla t.
Esitaja: Johannes Martin (s.1911)
Koguja: Alfred Samet (1937)
Tekst: On moonutatud inimesi loomadeks ja on tulnud ette ka kurg, tönk, sokk, ja pukk, aga vanemad inimesed ei tea, miks seda tehti.
Arhiiviviide: ERA II 211, 219 (Fd)
Koht: Vändra khk., Vändra al.
Esitaja: Aino Vain ()
Koguja: Aino Vain (1939)
Tekst: Kurg oli samuti nalja tooja kui sokkki. Temale oli ette tehtud suur punane nok. Karvasem asi, mis kusagilt leitud, pandi sulgede asemele. Kurg tõis siis ikka mõne tite või sedasi. Titt oli tehtud paberist või mõnest riidehilbust. Tüdrukud viskasid siis selle nurka. Kurg sai seda teha nii, et ta pani oma käe noka sisse, sealt sai ju hästi edasi anda. Kurg oli jällegi inimene, ära moonutatud. Kust oleks kurg muidu selle käe võtnud.
Arhiiviviide: ERA II 211, 373 (27)
Koht: Vändra khk., Vändra al.
Esitaja: Vally Kibur ()
Koguja: Vally Kibur (1939)
Tekst: Oli võetud punane puukepike nokaks ja punased sukad jalas valge lina ümber. Nende riietega tehti kurg valmis. Kurg tõi herneid ja sapitses hupanud laulnud. Joonis.
Arhiiviviide: E RA II 210, 173 (28)
Koht: Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Ermistu k.
Esitaja: Anna Männik < ema ja isa ()
Koguja: Vilma Viidrik (1939)
Tekst: Kasukakäisest läbi pistetud kepp kõrgelhoitud käes on toonekure nokk, ümbervõetud kasukas – toonekure keha. Kurg ajab lapsi taga ja nuhtleb neid, kes ei oska lugeda.
Arhiiviviide: E RA II 213, 471 (59)
Koht: Halliste khk., Pornuse v.
Esitaja: Kadri Roots ()
Koguja: Asta Kulbok (1939)
Tekst: Jõululaupa õhta tehti ka kurge, see käis saunas ja sõnna toodi tale õlut. Siis tal oli eri teise perese minna (kui ta ennast kureks tegi) sai õlut ja. Neid (kurgi) võis üks olla, võis kaks ka olla või rohkem, üksi oli igav käija.
Arhiiviviide: ERA II 260, 434 (85b)
Koht: Karja khk., Luulupe k.
Esitaja: Aleksei Lants (s. 1857)
Koguja: Kaljo Lepp (1939)
Tekst: Jõulu tehti tonti, kurge ja pukki. Pandi pahempidi kasukad selga. Raamat oli käes, pani lapsi lugema.
Arhiiviviide: ERA II 27, 194/5 (15-16)
Koht: Nissi khk., Riisipere v., Ande k., Toomanni t.
Esitaja: Jüri Seerveldt (84 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1930)
Tekst: Jõulus tehti kurge. Kurel kaks pilbast – see oli suur nokk.
Arhiiviviide: ERA II 39, 282 (3)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: Ann Väärtmann (75 a.)
Koguja: Erna Tampere (1931)
Tekst: Maskeeritud loomakuiusid tehti jõulusokkule, kurele ja hani. Maskeeriti puuvärviga ja tahmaga. Jõulusokk tantsis, kurg tõi süles nuku ja hani võttis nokaga kinni pereema kuuest. Neile anti siis kõigile andeid. Kaaslasi neil ei old.
Arhiiviviide: ERA II 89, 330 (39)
Koht: Järva-Madise khk.
Esitaja: ()
Koguja: Elmar Vahter (1935)
Tekst: Maskeeritud loomakujusid. Jõulukurg. Jõuluajal. Kasukas aeti pahurpidi ja käisest pandi puu läbi, mille otsa seoti nokk. Kasukas panidi siis selja peale. Kurg hirmutas lapsi.
Arhiiviviide: ERA II 96, 545 (39)
Koht: Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k., Rabassaare t.
Esitaja: Ann Moos (s.1872 )
Koguja: G. Tischler (1935)
Tekst: Kurg oli samuti masskeeritud kure moodi. Keha ümbäre tõmmatud palit, või tekk kepi otsa oli pandud kure noka moodi pulk. Kepi ümber mässidud riidega, mis moodustab kure kaela, sedä oidis kurg teise käega püsti. Tonksis nokaga inimesi.
Arhiiviviide: RKM II 21, 94/5
Koht: Vigala khk., Manni k.
Esitaja: Triino Priimets ( s. 1868.)
Koguja: Mihkel Priimets (1948)