1. Kar'us taht kodo

Kar'us taht kodo

Kuulõ, kull'a kodoimä,
     hõle, hõle, hõle,
kas või kar'a kodo aia,
kas om valmis vas'kajuuk',
avvutõdu lehmä-aina?
Kui ei olõ valmis vas'kajuuk',
avvutõdu lehmä-aina‘,
ma aja kar'a kavvõmballõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tammistikku,
kos ei kuulõ kikka hellü,
tõistõ tarõ tõlva hellü.

Kuulõq, kull'a kodoimä,
     hõle, hõle, hõle,
kas või kar'a kodo aiaq,
kas om valmis vas'kajuuk',
avvutõduq lehmä-ainaq?
Kui ei olõq valmis vas'kajuuk',
avvutõduq lehmä-aina‘,
ma aja kar'a kavvõmballõ,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tammistikku,
kos ei kuulõq kikka hellü,
tõistõ tarõ tõlva hellü.


komment

1. a. Karjane tahab koju

Karjane tahab koju

ERA III 7, 45 (5) < Urvaste khk., Urvaste v. - H. Tampere < Eliisabet Teos, 63 a. (1932).-ERA, Fon. 356-a.

Kuule, kul‘la kodoimä,
     hõle, hõle, hõle,
kas või karja kodo aia‘,
kas om valmis vaskajuuk,
avvutedu lehmä-aina?
Kui ei ole valmis vaskajuuk,

avvutedu lehmä-aina‘,
ma aja karja kaugemballe,
ligi liina lepistiku,
taga Tartu tammistiku,
kos ei kuule‘ kikka hel‘lü,
tõiste tarõ tõlva hel‘lü.


ERA II 56, 52 (2) < Urvaste khk., Urvaste v. - H. Tampere < Eliisabet Teos, 63 a. (1932). - ERA, Fon. 356-a.

2. Kuri kodo

Kuri kodo

Lääsi' kodu, leeli, ei' tohe', leeli,
umma majja ei' manidsõ', -
kotun omma' kõik' kurja',
vihadsõba' vellenaasõ'.
Köüti no kimpu kipõ' vitsa',
vakja panti vaav'a' roosa' -
kelles muilõ kui meile,
vaesilõ karjussilõ.
Olõs ollu' uma imä,
olõs söönü'-joonu' ollu', -
võõrasimä meil kotun,
võõras armu ahu iin.

Lääsiq kodu, leeli, eiq toheq, leeli,
umma majja eiq manidsõq, -
kotun ommaq kyik' kurjaq,
vihadsõbaq vellenaasõq.
Köüti no kimpu kipõq vitsaq,
vakja panti vaav'aq roosaq -
kelles muilõ kui meile,
vaesilõ karjussilõ.
Olõs olluq uma imä,
olõs söönüq-joonuq olluq, -
võõrasimä meil kotun,
võõras armu ahu iin.


komment

2. a. Kuri kodu

Kuri kodu

ERA III 7, 154 (33) < Urvaste khk., V-Antsla v. - H. Tampere < Leenu Kulbin, 83 a. (1935). - ERA, Fon. 450-b.

Lääsi kodu, leeli, ei' tohe, leeli,
umma majja ei manidse, -
kotun omma kõik kurja,
vihadsõba vellenaasõ.
Kõüti no kimpu kipõ vitsa,
vakja panti vaav‘a roosa -

kelles muile kui meile,
vaesilõ karjussilõ.
Olõs ollu uma imä,
olõs söönu-joonu ollu. -
Võõrasimä meil kotun,
võõras armu ahu een.


ERA II 115, 196 (7) < Urvaste khk., V-Antsla v. - H. Tampere ja S. Kutti < Leenu Kulbin, 83 a. (1935). - ERA, Fon. 450-b.

3. Vihm

Vihm

Vihmakõnõ, vellekene,
vii no vihma Vinnemaalõ!
Vinnemaal villä kuiusõ,
S'aksamaal sanna palasõ -
sinnä vihma oodõtassõ.
Mia vesi vitsa pääl,
seo karjusõ kaala pääl.

Vihmakõnõ, vellekene,
viiq no vihma Vinnemaalõ!
Vinnemaal villäq kuiusõq,
S'aksamaal sannaq palasõq -
sinnäq vihma oodõtassõ.
Mia vesi vitsa pääl,
seo karjusõ kaala pääl.


komment

3. a. Vihm

Vihm

ERA III 3, 215 (230) < Urvaste khk., Vaabina v. - E. Oja ja H. Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930). - ERA, Fon. 293-c.

Vihmakene, vellekene,
vii no vihma Vinnemaale!
Vinnemaal vil‘lä kujuse,
Saksamaal sanna palase -

Sinna vihma oodetasse.
Mia vesi vitsa pääl,
seo karjuse kaala pääl.


ERA III II 26, 197 (7) < Urvaste khk., Vaabina v. - E. Oja ja H. Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930). - ERA, Fon. 293-c.

4. Immemaa

Immemaa

Kiigu, liigu, laivakõnõ,
tõuka takast, tuulõkõnõ!
Läämi sinnä saardõ -
saarõn omma saaja.
Sääl peni puhksõ pilli,
sääl kass' mängse kannõld,
vana lammas laulsõ,
tallõkõnõ tandsõ.

Kiiguq, liiguq, laivakõnõ,
tõukaq takast, tuulõkõnõ!
Läämiq sinnäq saardõ -
saarõn ommaq saajaq.
Sääl peni puhksõ pilli,
sääl kass' mängse kannõld,
vana lammas laulsõ,
tallõkõnõ tandsõ.


komment

4. a. Imemaa

Imemaa

ERA III 7, 46 (6) < Urvaste khk., Urvaste v. - H. Tampere < Eliisabet Teos, 63 a. (1932). - ERA, Fon. 355-b.

Kiigu', liigu', laivakene,
tõuka takast, tuuleke!
Läämi' sinna' saarde
saaren omma' saaja'.

Sääl peni puhkse pilli,
sääl kass mängse kanneld,
vana lammas laulse,
tallekene tandse.


ERA II 56, 53 (3) < Urvaste khk., Urvaste v. - H. Tampere < Eliisabet Teos, 63 a. (1932). - ERA, Fon. 355-b.

5. Imä arm

Imä arm

Imi kuuli, leel‘a,
armu kattõ, leel‘a,
imi panti lautsiõllõ.
Imi viidi lävest vällä -
armu astõ akõnista,
imi viidi üle muru -
armu astõ alust piten,
imi viidi värtest vällä -
armu astõ üle aia,


imi viidi tiid müüdä -
armu astõ viirt piten,
imi viidi kerikumäkke -
armu astõ viirt piten,
imi viidi matusõaida -
armu astõ üle müürü,
imi panti havva sisse -
armu astõ nuka sisse.


komment

5. a. Ema arm

Ema arm

ERA III 3, 209 (222) < Urvaste khk., Vaabina v. - E. Oja ja H. Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930). - ERA, Fon. 290-b.

Imi kooli, leela,
armu katte, leela,
imi panti lautsielle.
Imi viidi lävest vällä,
armu aste akõnista;
imi viidi üle muru, armu aste alust piten;
imi viidi värtest vällä,
armu aste üle aia;
imi viidi teed mööda, armu aste veert piten;

imi viidi kerikumäkke,
armu aste veert piten;
imi viidi matuseaida, armu aste üle müürü;
imi panti havva sisse, armu aste nurga sisse.


ERA II 26, 191 (2) < Urvaste khk., Vaabina v. - H. Tampere < Minna Siirak, 60 a. (1930). ERA, Fon. 290-b.

6. Liulaskmisõ laul

Liulaskmisõ laul

Liuglõmi, lauglõmi,
liuglõmi lina' pikä',
lauglõmi kiu' laja'!
Papi lina' paiupudsus,
köstre lina' küüvitsis,
mii' lina' lõheniidsis,
lõheniidsis, kandlõkeelis!

Liuglõmi, lauglõmi,
liuglõmi linaq pikäq,
lauglõmi kiuq lajaq!
Papi linaq paiupudsus,
köstre linaq küüvitsis,
miiq linaq lõheniidsis,
lõheniidsis, kandlõkeelis!


komment

6. a. Liulaskmise laul

Liulaskmise laul

EÜS VII 875 (13) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - M. Pehka < Krõõt Luik, 60 a. (1910).

Liuglõmi, lauglõmi,
liuglõmi lina pikä,
lauglõmi kiu laja!
Papi lina‘paiupuudsus,

köstre lina‘ küüvidsis,
meie lina‘ lõheniidsis,
lõheniidsis, kandlekeelis!


"Lauldi liuglemise juures 50 aastat tagasi. Lausivad jooksu pääl need, kes ree pääl olid."

EÜS VII 1039 (89) < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - M. Pehka ja R. Tamm < Krõõt Luik, 60 a. (1910).

7. Imä vei nuku nurmõ pääle

Imä vei nuku nurmõ pääle

Imä vei nuku nurmõ pääle,
ninnikese niidü pääle,
pand‘ pardsi ällütemä,
laanõlinnu liigutama.
Pardsil olle pal‘lu sõnnu,
laanõlinnul pal‘lu laulõ.
Sõsar, kost sa sõna‘ saie,
lats‘, kost sa laulu löüse?
Sõna‘ põimi põrmandusta,
laulu löüse lastikusta.

Imä vei nuku nurmõ pääle,
ninnikese niidü pääle,
pand‘ pardsi ällütemä,
laanõlinnu liigutama.
Pardsil olle pal‘lu synnu,
laanõlinnul pal‘lu laulõ.
Sysar, kost sa synaq saie,
lats‘, kost sa laulu löüse?
Synaq põimi põrmandusta,
laulu löüse lastikusta.


komment

7. a. Lauliku lapsepõli

 Lauliku lapsepõli

EÜS VI 293 (2) < Urvaste khk., Antsla alev - A. Kiiss < kaupmees Pukk, u. 40 a. (1909).

Imä vei nuku nurme pääle,
ninnikese niidu pääle,
pan‘d partsi ällütemä,
laanelinnu liigutama.
Partsil olli pal‘lu sõnnu,

laanelinnul pal‘lu laule.
Sõsar, kost sa sõna saie,
lat?, kost sa laulu löüse?
Sõna põimi põrandusta,
laulu löüse lastikusta.


EÜS VI 293 (2) < Urvaste khk., Antsla alev - A. Kiiss < kaupmees Pukk, u. 40 a. (1909).

8. Põrgu mõis

Põrgu mõis

Seo mõisa põrgumõis(a),
kuratide koolimõis(a).
Siin nee' ulli' opatõs(õ'),
siin nee' noorõ' noomitõs(õ'):
lahki lüvväs hamõ' linan(õ),
purus peenü' pallapuul'.
Siin aias iks enne agud(a) -
hukka läts' iks orja un(i),
vaesõlatsõ vaivauni.
Minge' muia mõisaõl(lõ),
astkõ' muia alõvõl(lõ) -
vot kus peenül peetäs(e),
vot kus kallõl kannõtas.

Seo mõisa põrgumõis(a),
kuratide koolimõis(a).
Siin neeq ulliq opatõs(õq),
siin neeq noorõq noomitõs(õq):
lahki lüvväs hamõq linan(õ),
purus peenüq pallapuul'.
Siin aias iks enne agud(a) -
hukka läts' iks orja un(i),
vaesõlatsõ vaivauni.
Mingeq muia mõisaõl(lõ),
astkõq muia alõvõl(lõ) -
vot kus peenül peetäs(e),
vot kus kallõl kannõtas.


komment

8. a. Põrgu mõis

Põrgu mõis

ERA III 7, 58 (32) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsoopru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - H. Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932). - ERA, Fon. 361-a.

Seo mõisa põrgumõis(a),
kuratide koolimõis(a).
Siin nee' ul‘li opatõs(õ),
siin nee noorõ noomitõs(õ):
lahki lüvväs hamõ linan(õ),
purus peenü pallapool.
Siin aias iks enne agud(a) -

hukka läts iks orja un(i),
vaesõlatsõ vaivauni.
Minge muia mõisael(le),
astkõ muia alõvõl(lõ) -
vot kus peenül peetäs(e),
vot kus kallõl kannõtas.


ERA II 56, 79 (1) < Rõuge khk., Tsooru v., Tsoopru as. < Urvaste khk., Vaabina v. - H. Tampere < Mari Taal, 80 a. (1932). - ERA, Fon. 361-a.

9. Kuri perenaine

Kuri perenaine

Aeti (mu) mõtsa ommukult,
varra inne valgõt,
anti (mul) peiu pikk vits,
kandli ala' karjavits.
Olõs mul olnu' uma imä,
elänü' uma esä,
andnu' (mul) peiu piimämuru,
kandli ala' karjamuru.
Võõras and' peiu pikä vitsa,
kandli ala' karjavitsa,
and' luu, ütel' liha,
and' koorigu, kuulut' är',
and' sisu, pist' silmä,
nädsä leevä, är' näägut'.
Imä and' liha, ütel' luu,
and' tükü, ütel' tühä.

Aeti (mu) mõtsa ommukult,
varra inne valgõt,
anti (mul) peiu pikk vits,
kandli alaq karjavits.
Olõs mul olnuq uma imä,
elänüq uma esä,
andnuq (mul) peiu piimämuru,
kandli alaq karjamuru.
Võõras and' peiu pikä vitsa,
kandli alaq karjavitsa,
and' luu, ütel' liha,
and' koorigu, kuulut' ärq,
and' sisu, pist' silmä,
nädsä leevä, ärq näägut'.
Imä and' liha, ütel' luu,
and' tükü, ütel' tühä.


komment

9. a. Kuri perenaine

Kuri perenaine

RKM, Mgn. II 90-b < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - A. Garshnek, H. Tampere jt. < Helmi Vill, 53 a. (1957).

Aeti (mu) mõtsa ommukult,
varra inne valgõt,
anti (mul) peiu pikk vits,
kan‘dli ala karjavits.
Olõs mul olnu uma imä,
elänu ima esä,
andnu (mul) peiu piimämuru,
kan‘dli ala karjamuru.

Võõras an'd peiu pikä vitsa,
kan'dli ala karjavitsa,
an'd luu, ütel liha,
an'd koorigu, kuulut' är',
an'd sisu, pis't silmä,
nädsä levä, är näägut'.
Imä an'd liha, ütel luu,
an'd tükü, ütel tühä.


RKM, Mgn. II 90-b < Urvaste khk., Vana-Antsla v. - A. Garshnek, H. Tampere jt. < Helmi Vill, 53 a. (1957).