Tuvvas kiri kirstu pääle,
lag'a raamat laua pääle.
Kellel kõrd om sõtta minnä'?
Noorõmbal kõrd sõtta minnä'.
Vanõmb enämb vaiva nännü',
enämb tennü' teopäevi,
enämb oll' andnu' abipäivi,
enämb oll' katsnu' kar'akõrdu.

Imä ummõl' udsuhammiid,
esi' ummõl', esi' iki.
Mitu nõglatsüskmist,
setu silmäpisariid.
Sõsar' kudi sõrmikindiid,
esi' kudi, esi iki.
Mitu nõglatsüskmist,
setu silmäpisariid.
Esä valmist' vangõriid,
esi' valmist', esi' iki.
Veli tegi vehmeriid,
esi' tegi, esi' iki.

Vellekene, noorõkõnõ,
ärä' sa mingu' iin sõtta,
õga' mingu' perän sõtta -
iin om laia laskõmisõn,
perän peenü kaitsõmisõn.

Tuvvas kiri kirstu pääle,
lag'a raamat laua pääle.
Kellel kõrd om sõtta minnäq?
Noorõmbal kõrd sõtta minnäq.
Vanõmb enämb vaiva nännüq,
enämb tennüq teopäevi,
enämb oll' andnuq abipäivi,
enämb oll' katsnuq kar'akõrdu.

Imä ummõl' udsuhammiid,
esiq ummõl', esiq iki.
Mitu nõglatsüskmist,
setu silmäpisariid.
Sysar' kudi sõrmikindiid,
esiq kudi, esi iki.
Mitu nõglatsüskmist,
setu silmäpisariid.
Esä valmist' vangõriid,
esiq valmist', esiq iki.
Veli tegi vehmeriid,
esiq tegi, esiq iki.

Vellekene, noorõkõnõ,
äräq sa minguq iin sõtta,
õgaq minguq perän sõtta -
iin om laia laskõmisõn,
perän peenü kaitsõmisõn.

Tuvvas kiri kirstu pääle,
lag'a raamat laua pääle.
Kellel kõrd om sõtta minna?
Noorembal kõrd sõtta minna.
Vanemb enämb vaeva nännü,
enämb tennu teopäevi,
enämb oli annu abipäevi,
enämb oli katsnu karjakõrdu.

Imä ummel uduammid,
esi ummel, esi iki.
Mitu silma /nõgla/ süskmist,
setu silmapisarit.

Sõsar kudi sõrmikindid,
esi kudi, esi iki.
Mitu silmasüskimist,
setu silmapisarid.
Esä valmist vankerit,
esi valmist, esi iki.
Veli tegi vehmerid,
esi tegi, esi iki.

Vellekene, noorekene,
ärä sa mingu een sõtta,
õga mingu peran sõtta -
een om laia laskemisen,
perän peni kaitsemisen.

Olli mina vaenõ väiku lats',
tinarõnda till'ukõnõ.
Imä rühk' mul inne koolda',
inne muida mulda minnä'.
Jätt' tä maalõ mar'akõsõ,
liiva pääle linnukõsõ,
aidaläve arvulidsõ,
kualäve korgulidsõ.

Ei ma tiiä', ei ma mõista',
kas ma sündü söödü pääl,
vai mina kasvi kannu pääl.
Söödü' minnu sünnüdi',
kannu' minnu kasvadi'.
Süüt mullõ süvvä' and',
kannukõnõ ravi kand'.

Ko‘e ma istõ, sääl ma iki,
ko‘e saisi, sinnä' sattõ,
sinnä' jäie järvekene,
tegüsi ka tiigikene.
Külä läts' hobõst juutõma,
valla varsu ojotama.
Mõtõl' ollõv ojavii,
mõtõl' ollõv kaivuvii.
Tuu oll' näio silmävesi,
vaestõlastõ vaivavesi.

Olli mina vaenõ väiku lats',
tinarynda till'ukõnõ.
Imä rühk' mul inne kooldaq,
inne muida mulda minnäq.
Jätt' tä maalõ mar'akõsõ,
liiva pääle linnukõsõ,
aidaläve arvulidsõ,
kualäve korgulidsõ.

Ei ma tiiäq, ei ma mõistaq,
kas ma sündü söödü pääl,
vai mina kasvi kannu pääl.
Söödüq minnu sünnüdiq,
kannuq minnu kasvadiq.
Süüt mullõ süvväq and',
kannukõnõ ravi kand'.

Ko‘e ma istõ, sääl ma iki,
ko‘e saisi, sinnäq sattõ,
sinnäq jäie järvekene,
tegüsi ka tiigikene.
Külä läts' hobõst juutõma,
valla varsu ojotama.
Mõtõl' ollõv ojavii,
mõtõl' ollõv kaivuvii.
Tuu oll' näio silmävesi,
vaestõlastõ vaivavesi.

Oli mina vaene väiku lat's,
tinarõnda tillukene.
Imä rühk mul inne koolda,
inne muida mulda minna.
Jätt ta maale mar'akese,
liiva pääle linnukese,
aida läve arvulidse,
koa läve korgulidse.

Ei ma tiiä, ei ma mõista,
kas ma sündü söödü pääl,
vai mina kasve kannu pääl.
Söödü minnu sünnüti,
kannu minnu kasvati.

Sööt mulle süvvä and',
kannukene ravi kand.'

Ko'e ma istsi, sääl ma iki,
ko'e seisi, sinna satte,
sinna jäie järvekene,
tegusi ka tiigikene.

Küla lät's hobest jootema,
valla varsu oiotama.
Mõtel ollev ojavii,
mõttel ollev kaivuvii.
Tuu oli näio silmavesi,
vaiste laste vaevavesi.

Iki, iki ma vaenõ,
iki alan mar'aaian.
Kis nu minnu kaema tulli?
Sinisiiva tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõnõ.
Küsütelli, nõvvõtõlli:
„Mis sa ikõt, neiu noori?
Kas sa ikõt ehtemiid,
tahat tõisi rõiviid?”
„Ei ma ikõ' ehtemiid,
taha' tõisi rõivõid.
Ikõ ennist elukõist,
kaunist kasupõlvõkõist,
mia ma elli esäkotun,
veeretelli velle veeren.
Olli ma kui osi murun -
kui ma astõ üle haina,
hain jäi taadõ haetama.
Hius jäi mul esäkodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu ilusat hiusakõista,
vahalatva vanigukõista,
kiä oll' sõrrõ sugimata',
lahvõ ilma laabimata'.
Mõtsa suga taad sugisi,
mõtsalatv lahutõlli.”

Iki, iki ma vaenõ,
iki alan mar'aaian.
Kis nu minnu kaema tulli?
Sinisiiva tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõnõ.
Küsütelli, nõvvõtõlli:
„Mis sa ikõt, neiu noori?
Kas sa ikõt ehtemiid,
tahat tõisi rõiviid?”
„Ei ma ikõq ehtemiid,
tahaq tõisi rõiviid.
Ikõ ennist elukõist,
kaunist kasupõlvõkõist,
mia ma elli esäkotun,
veeretelli velle veeren.
Olli ma kui osi murun -
kui ma astõ üle haina,
hain jäi taadõ haetama.
Hius jäi mul esäkodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu ilusat hiusakõista,
vahalatva vanigukõista,
kiä oll' sõrrõ sugimataq,
lahvõ ilma laabimataq.
Mõtsa suga taad sugisi,
mõtsalatv lahutõlli.”

Iki, iki ma vaenõ,
iki alan marja aian.
Kis nu minnu kaema tulli?
Sinisiiva tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõnõ.
Küsitelli, nõvvõtelli:
„Mis sa ikõt, neiu noori?
Kas sa ikõt ehtemid,
tahat teisi rõivõid?”
„Ei ma ikõ ehtemid,
taha teisi rõivõid.
Ikõ ennist elukõist,
kaunist kasupõlvõkõist,

mia ma elli ese kotun,
veeretelli velle veeren.
Olli ma kui osi murun -
kui ma astõ üle aia,
aid jäi taadõ haetama.
Hius jäi mul esä kodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu ilusat hiusakõista,
vahalatva vanikukõista,
kiä oll sõrrõ sugimatta,
lahve ilma laabimata.
Mõtsa suga tad sugisi,
mõtsa latv lahutõlli.”

Läämi‘ks kohalt korgõlõ,
     hädee, hää kaika,
tahi taivastõ järele.
Korgõst ma näie kolmi mõtsa,
taivastõ tammõmõtsa.
Üts oll' kuiva kuusõmõtsa,
tõnõ peenü pedäjämõtsa,
kolmas kõrki kõomõtsa.

Miä oll' kuiva kuusõmõtsa,
tuu oll' vannu meeste mõtsa,
miä oll' peenü pedäjämõtsa,
tuu oll' noordõ poissa mõtsa,
miä oll' kõrki kõomõtsa,
tuu oll' noordõ neiu mõtsa.

Ette ma panõ uvvõ põllõ,
nigu uvvõ aidaussõ,
rinda ma panõ suurõ sõlõ,
nigu kuu taivanha,
kaala panõ hõpõhelme',
nigu tähe' taivanha.

Läämi‘ks kohalt korgõlõ,
     hädee, hää kaika,
tahi taivastõ järele.
Korgõst ma näie kolmi mõtsa,
taivastõ tammõmõtsa.
Üts oll' kuiva kuusõmõtsa,
tõnõ peenü pedäjämõtsa,
kolmas kõrki kõomõtsa.

Miä oll' kuiva kuusõmõtsa,
tuu oll' vannu meeste mõtsa,
miä oll' peenü pedäjämõtsa,
tuu oll' noordõ poissa mõtsa,
miä oll' kõrki kõomõtsa,
tuu oll' noordõ neiu mõtsa,

Ette ma panõ uvvõ põllõ,
nigu uvvõ aidaussõ,
rinda ma panõ suurõ sõlõ,
nigu kuu taivanha,
Kaala panõ hõpõhelmeq,
nigu täheq taivanha,

Läämi'ks kohalt korgõlõ,
     hädee, hää kaika,
tahi taivaste järele.
Korgõst ma näie kolmi mõtsa,
taivastõ tammõmõtsa,

Miä ol‘l kuiva kuusõmõtsa,
too ol‘l vannu meeste mõtsa,
miä ol‘l peenü pedäjämõtsa,
too ol‘l noorde poissa mõtsa,

miä ol‘l kõrki kõomõtsa,
too ol‘l noorde neiu mõtsa,

Ette ma panõ uvvõ põllõ,
nigu uvve aidaussõ,
rinda ma panõ suurõ sõlõ,
nigu kuu taivanhe,
kaala panõ hõpõ helme,
nigu tähe'taivanhe.

Näiokõnõ, noorõkõnõ,
mõsõ' luits luigakõnõ,
mõsõ' annum as'akõnõ,
mõsõ' käsik käokõnõ.

Mingu ei nuias nurmõ pääle,
vääsas võõra vällä pääle!
Kavvõst kaes kavval' poiss,
üle nurmõ nuur'miis'.
Kullõs perrä, kuis lugu,
kuis tuu näio tüüd tegi,
kuis kabu kangast kudi -
viis' üüd, vass vüüd,
kümme üüd, künnär kangast.

Mii' põlõ pikäle poisilõ,
mii' laida laisalõ mehele,
kel oll' viisu' viitä süldä,
kel kabla' kattõssa süldä,
kel oll' rätti kümme künnärd.
Päävä mõsti, tõõsõ arudi,
kolmanda kuioma laodi.

Näiokõnõ, noorõkõnõ,
mõsõq luits luigakõnõ,
mõsõq annum as'akõnõ,
mõsõq käsik käokõnõ.

Mingu ei nuias nurmõ pääle,
vääsas vyyra vällä pääle!
Kavvõst kaes kavval' poiss,
üle nurmõ nuur'miis'.
Kullõs perrä, kuis lugu,
kuis tuu näio tüüd tegi,
kuis kabu kangast kudi -
viis' üüd, vass vüüd,
kümme üüd, künnär kangast.

Miiq põlõ pikäle poisilõ,
miiq laida laisalõ mehele,
kel oll' viisuq viitä süldä,
kel kablaq kattõssa süldä,
kel oll' rätti kümme künnärd.
Päävä mõsti, tõõsõ arudi,
kolmanda kuioma laodi.

Näiokene, noorukene,
mõse lusik luigakene,
mõse anum asjakene,
mõse käsik käokene.

Mingu ei nujas nurme pääle,
vääsas võõra välla pääle!
Kavvest kaes kaval pois,
üle nurme noormees.
Kuulab järgi, kudas lugu,
kuis too näio tööd tegi,

kuis kaabu kangast kudi -
viis üüd, vass' vüüd,
kümme üüd, küünar kangast.

Mee põle pitkale poisile,
mee laida laisale mehele,
kell'oli viisu viita sülda,
kell kabla kattessa sülda,
kell oli rätti kümme küünard.
Päeva pesti, tõise aruti,
kolmanda kuioma laoti.

Käekese', jalakõsõ',
mina teile teedä' anna -
kas võtati' võõrast or'ada',
kas ti jovvat joostõn minnä',
joostõn minnä', joostõn tulla'?
Ku ei jovva' joostõn minnä',
joostõn minnä', joostõn tulla',
sõs om kurik kundõn käüjä,
sõs om järik jären juuskja.
Kurik kundõst om korgõmba,
järik jalast om jämedämb.
Kui tii jovvat joostõn minnä',
joostõn minnä', joostõn tulla',
sis teid kullas kutsutassõ,
hõbõdas teid hõigatassõ.

Käekese, jalakese,
mina teile teedä anna -
kas võtate võõrast or'ada,
kas tii jovvat joosten minna,
joosten minna, joosten tulla?
Kui tii jovvat joosten minna,
joosten minna, joosten tulla,
sis teid kullas kutsutasse,

hõbedas teid hõigatasse.
Ku ei jovva joosten minna,
joosten minna, joosten tulla,
sõs om kurik konten kääjä,
siis om järik jären juuskja.
Kurik kontest om korgemba,
järik jalast om jämedämb.

Istõ maha' ikkõmaie,
siiä' silmi pühkimäie,
kahitsõma, kabokõnõ,
nõrõtama nõrgakõnõ.

Nägünessä, kuulunõssa,
kiä mu ligi liikunõssa,
kiä mult küünüs küsümäie,
nõrgakõsõlt nõudõmaie?

Ligi linnas' suvilindu,
vahajalga varbõlanõ,
kuldapääga' kukulindu,
siivulinõ sinitsirku.
Nakas' mult iks perrä nõudma:
"Miä sa ikõt, ilokõnõ,
puhut, punalatsõkõnõ,
murõhtõllõt, munakõnõ?
Kas sa ikõt ummi ehtiid,
puhut rõõmurõiviida?"

"Oh, mu kulla tsirgukõnõ,
virka viisivilistäjä!
Ei ma ikõ' ummi ehtiid,
kahidsa ei kaalatsida!
Ma iks ikõ umma immä,
kallist umma kandijat."

Ma jäi varra vaesõslatsõs,
inneaigu armõtus.
Es viil mõista' jalul kävvü',
es viil mõista' putru puhku'.
Jalul käve, maha' sattõ,
putru puhe, puuhu läts'.

Tahtsõ mina minnä' tarrõ,
lävele ma lähesi -
olõ-õs tarõhn vastavõtjat,
aho pääle avitajat.
Lätsi aida lävele ma -
olõ-õs aidast andijat.
Kõnnõ kua lävele ma -
olõ-õs kuast küsüjat.

Imä mul uiuni niiste lätsi,
mama mak'as maranahe.
Oodi eelä', oodi täämbä,
oodi kolmi kolmapäivä,
oodi nelli neläpäivä,
viisi rikkast riide'eta,
kuus' puhast puul'päivä,
säidse s'aksa pühäpäivä.
Tulõ-õi immä Toonõlasta,
mamakõista maranasta.
Imä hoit äio hobõsiid,
kaits iks Maarja kar'akõist.

Kohn ma istu, sääl ma ikõ,
kohn ma saisa, saina hämmä -
sinnä' iks tekküs tiigikene,
kasus kala järvekene.
Kõgõ külakar'a juvva',
valla varsu vallatõlla'.

Istõ mahaq ikkõmaie,
siiäq silmi pühkimäie,
kahitsõma, kabokõnõ,
nõrõtama nõrgakõnõ.

Nägünessä, kuulunõssa,
kiä mu ligi liikunõssa,
kiä mult küünüs küsümäie,
nõrgakõsõlt nõudõmaie?

Ligi linnas' suvilindu,
vahajalga varbõlanõ,
kuldapäägaq kukulindu,
siivulinõ sinitsirku.
Nakas' mult iks perrä nõudma:
"Miä sa ikõt, ilokõnõ,
puhut, punalatsõkõnõ,
murõhtõllõt, munakõnõ?
Kas sa ikõt ummi ehtiid,
puhut rõõmurõiviida?"

"Oh, mu kulla tsirgukõnõ,
virka viisivilistäjä!
Ei ma ikõq ummi ehtiid,
kahidsa ei kaalatsida!
Ma iks ikõ umma immä,
kallist umma kandijat."

Ma jäi varra vaesõslatsõs,
inneaigu armõtus.
Es viil mõistaq jalul kävvüq,
es viil mõistaq putru puhkuq.
Jalul käve, mahaq sattõ,
putru puhe, puuhu läts'.

Tahtsõ mina minnäq tarrõ,
lävele ma lähesi -
olõ-õs tarõhn vastavõtjat,
aho pääle avitajat.
Lätsi aida lävele ma -
olõ-õs aidast andijat.
Kynnõ kua lävele ma -
olõ-õs kuast küsüjat.

Imä mul uiuni niiste lätsi,
mama mak'as maranahe.
Oodi eeläq, oodi täämbä,
oodi kolmi kolmapäivä,
oodi nelli neläpäivä,
viisi rikkast riide'eta,
kuus' puhast puul'päivä,
säidse s'aksa pühäpäivä.
Tulõ-õi immä Toonõlasta,
mamakõista maranasta.
Imä hoit äio hobõsiid,
kaits iks Maarja kar'akõist.

Kohn ma istu, sääl ma ikõ,
kohn ma saisa, saina hämmä -
sinnäq iks tekküs tiigikene,
kasus kala järvekene.
Kõgõ küla kar'a juvvaq,
valla varsu vallatõllaq.

Istõ maha ikkõmaie,
siia silmi pühkimaie,
kahitsõma, kabokõnõ,
nõrõtama nõrgakõnõ.
Nägünessa, kuulunessa,
kiä mu ligi liikunõssa,
kia mult küünüs küsümaie,
nõrgakõsõlt nõudõmaie?
Ligi linnas suvi lindu,
vahajalgul varbõlanõ,
kuldapääga kukkulindu,
siivuline sinitsirku.
Nakkas mult iks perra nõudma:
"Miä sa ikkõt, ilokõ,
puhut, puna latsõkõnõ,
murõhtõllõt, munakõ?
Kas sa ikkõt ummi ehtid,
puhut rõõmu rõiviida?"
"Oh, mu kulla tsirgukõnõ,
virka viisi vilistäja!
Ei ma ikkõ ummi ehtid,
kahitsa ei kaalatsida!
Ma iks ikkõ umma immä,
kallist umma kandijat."
Ma jäi varra vaeses latsõs,
inne aigu armõtus.
Es viil mõista jalul kävvü,
es viil mõista putru puhku.

Jalul käve, maha sattõ,
putru puhe, puuhu läts.
Tahtsõ mina minnä tarrõ,
lävele ma lähesi -
olõõs tarõhn vasta võtjat,
ahopääle avitajat.
Lätsi aida lävele ma -
olõõs aidaast andijat.
Kõnnõ kua lävele ma -
olõõs kuast küsüjat.
Imä mul uiuni niiste lätsi,
mama makkas maramahe.
Oodi eela, oodi täänma,
oodi kolmi kolmapäivä,
oodi nelli neläpäivä,
viisi rikkast riideeta,
kuus puhast puulpäiva,
säitse saksa pühapäiva.
Tulõ õi immä Toonõlasta,
mamakõista maranasta.
Imä hoit äijo hobosid,
kaits iks Maarja kariakõist.
Kohn ma istõ, sääl ma ikkõ,
kohn ma saisa, saina hämsi -
sinna iks tekküs tiigikene,
kasus kala järvekene.
Kõgõ küla karia juvva,
valla varsu vallutõlla.

Laskõ' vaesõ' jo vallalõ,
or'akõsõ' umma kodu.
Läävä' latsõ' õdangulõ.
Õdangut mi jo igatsi,
hämärät mi hääliskelli.
Õdang tull' mi õnnõssõ,
hummok tull' mi hoolõssõ.
Õdang latsi kokkukutsja,
hummok latsi laotaja.

Imäkene, helläkene,
pand' paja pandõlalõ,
ussõ uudõ rõngastõllõ.

Pümme tulõ petten,
hämmär kasus hälväten.
Pümmel omma' pikä' jala',
hämäräl omma' hämme' jala'.

Näiokõsõ', noorõkõsõ,
hoitkõ' hinnäst hummoguni',
varigõ' inne valgõt.
Seo om soe sõiduaigu,
Pühä Jüri joosuaigu.
Soe' sõitva' sõgõ'uisi,
Pühä Jüri püme'üisi.

Laskõq vaesõq jo vallalõ,
or'akõsõq umma kodu.
Lääväq latsõq õdangulõ.
Õdangut mi jo igatsi,
hämärät mi hääliskelli.
Õdang tull' mi ynnõssõ,
hummok tull' mi hoolõssõ.
Õdang latsi kokkukutsja,
hummok latsi laotaja.

Imäkene, helläkene,
pand' paja pandõlalõ,
ussõ uudõ ryngastõllõ.

Pümme tulõ petten,
hämmär kasus hälväten.
Pümmel ommaq pikäq jalaq,
hämäräl ommaq hämmeq jalaq.

Näiokõsõq, noorõkõsõ,
hoitkõq hinnäst hummoguniq,
varigõq inne valgõt.
Seo om soe sõiduaigu,
Pühä Jüri joosuaigu.
Soeq sõitvaq sõgõ'uisi,
Pühä Jüri püme'üisi.

Laske jo vaese vallale,
or'akese oma kodu.
Läävä latse õdangule.
Õdangud mee jo igatsi,
hämärad mee hääliskelli.
Õdang tuli mee õnnesse,
hummok tuli mee hoolesse.
Õdang latsi kokku kutsja,
hummok latsi laudaja.

Imäkene, helläkene,
pandu paia pandelale,
usse uude rõngastelle.

Pümme tule pettates,
hämmär kasu hälvätes.
Pümmedäl om pitkä jala,
hämäräl om hämme (lige) jala.

Näiokese, noorekese,
hoitke hinnäst hummoguni,
varigu inne valged.
Se om soe sõidu aiga,
Pühä Jüri joosu aiga.
Soe sõitva sõgeussi,
Pühä Jüri pümmeüssi.

Vaenõ miis' tekk' var'okõsõ,
ehitelli elokõsõ.
Esi' oll' sant' ja tegi sanna,
vaenõ miis' jo tegi var'o!
Ragi kulda kuusõpuida,
pedäjäidsi pirrupuida.
Kuu õks vidi kuusõpalkõ,
aestaja alospalkõ.

Nakas' tulpõ tahovamma,
tarõ nulkõ nüpeldämä.
Tekk' tä korsna kuu poolõ,
päävä poolõ päälise,
tähti poolõ tarõ aknõ,
pilvi poolõ piidapuu',
undsõ poolõ ussõ tekk'.
Tekki tarrõ tõristuna,
elotusõ ilma viirde.
Es olõ' muro muanõ,
tarõessin tahmatõdu.

Ai tä jäle' järve poolõ,
tekk' tä tii tiigi poolõ.
Müüdä käve' muu maa mehe',
rikka' Riia raadiherrä',
Pihkva pikä' poodipoisi'.
Küsütelli', nõvvatõlli',
ilmakorgi' kõnõligi':
"Kelles seo rikas Riia liin,
kel seo kallis kaubaliin?"
Õlõ-õi liina, õlõ-õi lippu,
olõ-õi pikk Pihkva liin,
olõ-õi rikas Riia liin!
Minge' sisse, ostkõ' siidi,
poisi' piibupitsisida,
neio' hõpõsõrmussida,
mehevele' mitund kaupa,
naasõ' tano narmikida.
Sõitkõ' sisse, siidilaiva',
Soodama puult soolalaiva',
kavvõst tulkõ', kalalaiva',
sisse käändke', silgilaiva'.
Seo um sandi sannakõnõ,
vaesõ mehe var'okõnõ.

Vaenõ miis' tekk' var'okõsõ,
ehitelli elokõsõ.
Esiq oll' sant' ja tegi sanna,
vaenõ miis' jo tegi var'o!
Ragi kulda kuusõpuida,
pedäjäidsi pirrupuida.
Kuu õks vidi kuusõpalkõ,
aestaja alospalkõ.

Nakas' tulpõ tahovamma,
tarõ nulkõ nüpeldämä.
Tekk' tä korsna kuu poolõ,
päävä poolõ päälise,
tähti poolõ tarõ aknõ,
pilvi poolõ piidapuuq,
undsõ poolõ ussõ tekk'.
Tekki tarrõ tõristuna,
elotusõ ilma viirde.
Es olõq muro muanõ,
tarõessin tahmatõdu.

Ai tä jäleq järve poolõ,
tekk' tä tii tiigi poolõ.
Müüdä käveq muu maa meheq,
rikkaq Riia raadiherräq,
Pihkva pikäq poodipoisiq.
Küsütelliq, nõvvatõlliq,
ilmakorgiq kynõligiq:
"Kelles seo rikas Riia liin,
kel seo kallis kaubaliin?"
Õlõ-õi liina, õlõ-õi lippu,
olõ-õi pikk Pihkva liin,
olõ-õi rikas Riia liin!

Mingeq sisse, ostkõq siidi,
poisiq piibupitsisida,
neioq hõpõsõrmussida,
meheveleq mitund kaupa,
naasõq tano narmikida.
Sõitkõq sisse, siidilaivaq,
Soodama puult soolalaivaq,
kavvõst tulkõq, kalalaivaq,
sisse käändkeq, silgilaivaq.
Seo um sandi sannakõnõ,
vaesõ mehe var'okõnõ.

Vaene miis tekk variokõsõ,
ehitelli elokõsõ.
Esi oll sant ja tegi sanna,
vaene miis jo tegi vario!
Ragi kulda kuusõpuida,
pedäjätsi pirrupuida.
Kuu õks vidi kuusõpalkõ,
aestaija alospalkõ.
Nakkas tulpõ tahovamma,
tarõ nulkõ nüppeldämä.
Tekk tä korsna kuu poolõ,
päävä poolõ päälise,
tähti poolõ tarõ aknõ,
pilvipoolõ piida puud,
undsõ poolõ ussõ tekk.
Tekki tarrõ tõristuna,
elotusõ ilmaviirde.
Es olõ muro muanõ,
tarõ essin tahmatõdu.
Ai tä jäle järve poolõ
Tekk tä tii tiigi poolõ.

Müüdä käve muu maa mehe,
rikka Riia raadi herra,
Pihkva pikka poodipoissi,
Küsütelli, nõvvatelli,
ilmakorgi kõnõligi:
"Kelles sio rikkas Riia liin,
kell sio kallis kauba liin?"
Õlõõi liina, õlõ õi lippu,
olõõi pikk Pihkva liin,
olõõi rikkas Riija liin!
Minge sisse, ostkõ siidi,
poisi piibu pitsisida,
neijo hõppõ sõrmusida,
mehe vele mittund kaupa,
naase tano narmikida.
Sõitke sisse, siidi laiva,
Soodama poolt soola laiva,
kavvõst tulkõ, kala laiva,
sisse käändke silgi laiva.
Sio umm sandi sannakõnõ,
vaese mehe variokõnõ.

Hälke', hälke', mi sõsara',
katõkese, kasulatsõ'.
Ütenä kotuna mi kasvi,
üte vii veere päällä,
üte oja otsa päällä.

Korgõst mi näije kuusõmõtsa,
tahelikust tammõmõtsa.
Mis sääl ni korgõn kuusõn olli,
tahelikun tammõladvan?
Imänd no korgõn kuusõn olli,
tahelikun tammõladvan.
Mis sääl no imändä üsän olli?
Lats' imändä üsän olli.
Mis sääl latsõ käen olli?
Muna latsõ käen olli.
Mis sääl muna sisen olli?
Kikas kerähannaga',
kana vaskikaalaga'.

Hälkeq, hälkeq, mi sysaraq,
katõkese, kasulatsõq.
Ütenä kotuna mi kasvi,
üte vii veere päällä,
üte oja otsa päällä.

Korgõst mi näije kuusõmõtsa,
tahelikust tammõmõtsa.
Mis sääl ni korgõn kuusõn olli,
tahelikun tammõladvan?
Imänd no korgõn kuusõn olli,
tahelikun tammõladvan.
Mis sääl no imändä üsän olli?
Lats' imändä üsän olli.
Mis sääl latsõ käen olli?
Muna latsõ käen olli.
Mis sääl muna sisen olli?
Kikas kerähannagaq,
kana vaskikaalagaq.

Hä'lke, hälke, mi sõsara,
katekese, kasulatse.
Ütena kotuna mi kasvi,
üte vii veere päälla,
üte oja otsa päällä.
Üte pui panni päälla,
üten teije pikä hammõ.
Korgest mi näije kuusemetsa,
tahelikust tammemetsa.

Mis sääl ni korgen kuusen olli,
tahelikun tammeladvan?
Imänd no korgen kuusen olli,
taheliku tammeladvan.
Mis sääl no imända üsän olli?
Lats imändä üsän olli.
Mis sääl latse käen olli?
Muna latse käen olli.
Mis sääl muna sisen olli?
Kikas kerahannaga,
kana vaskikaalaga.

Oll' mul kõrra kolmi velle.
Üte saadi kar'amaalõ,
tõõsõ saadi mar'amaalõ,
kolmanda kalalõ.
Tulli veli kar'amaalta,
tulli veli mar'amaalta,
es tulõ' velle kalalta.
Lätsi velle otsimaie.
Kõndsõ mina tükü tiidä,
tüki tiidä, marga maada.
Mis mul säällä vasta tulli?
Tulli vasta s'aksa tõlda.
Mina aga küsümäie:
"Kas sa näiet neiu velle?"
"Es näe' mina neiu velle."
Kõndsõ jälle' tükü tiidä,
tükü tiidä, marga maada.
Mis mul säällä vasta tulli?
Tulli agu alta ilma,
tulli päivä päältä ilma.
Mina päävält nõuatõlli:
"Kas sa näiet neiu velle?"
"Es näe' mina neiu velle."
Kõndsõ jälle' tükü tiidä,
tükü tiidä, marga maada.
Mis mul säällä vasta tulli?
Tulli illus põh'atähte.
Mina täheltä küsütelli:
"Kas sa näiet neiu velle?"
Täht' oll' nännü' neiu velle -
veli jõkkõ uppunõssa.

Oll' mul kõrra kolmi velle.
Üte saadi kar'amaalõ,
tõõsõ saadi mar'amaalõ,
kolmanda kalalõ.
Tulli veli kar'amaalta,
tulli veli mar'amaalta,
es tulõq velle kalalta.

Lätsi velle otsimaie.
Kyndsõ mina tükü tiidä,
tüki tiidä, marga maada.
Mis mul säällä vasta tulli?
Tulli vasta s'aksa tõlda.
Mina aga küsümäie:
"Kas sa näiet neiu velle?"
"Es näeq mina neiu velle."

Kyndsõ jälleq tükü tiidä,
tükü tiidä, marga maada.
Mis mul säällä vasta tulli?
Tulli agu alta ilma,
tulli päivä päältä ilma.
Mina päävält nõuatõlli:
"Kas sa näiet neiu velle?"
"Es näeq mina neiu velle."

Kyndsõ jälleq tükü tiidä,
tükü tiidä, marga maada.
Mis mul säällä vasta tulli?
Tulli illus põh'atähte.
Mina täheltä küsütelli:
"Kas sa näiet neiu velle?"
Täht' oll' nännüq neiu velle -
veli jõkkõ uppunõssa.

Oli mul korra kolmi velle.
Üte saadi karjamaale,
tõise saadi marjamaale,
kolmanda kalale.
Tulli veli karjamaalta,
tulli veli marjamaalta,
es tule velle kalalta.
Lätsi velle otsimaie.
Kõndse mina tüki teeda,
tüki teeda, marga maada.
Mis mul säälla vasta tulli?
Tulli vasta saksa tõlda.
Mina aga küsimaie:
"Kas sa näiet neiu velle?"
"Es näe mina neiu velle."

Kõndsin jälle tüki teeda,
tüki teeda, marga maada.
Mis mul säälla vasta tulli?
Tulli agu alta ilma,
tulli päeva päälta ilma.
Mina päevalt nõuetelli:
"Kas sa näiet neiu velle?"
"Es näe mina neiu velle."
Kõndsin jälle tüki teeda,
tüki teeda, marga maada.
Mis mul säälta vasta tulli?
Tulli ilus põhjatähte.
Mina tähelta küsitelli:
"Kas sa näiet neiu velle?"
Täht oli näinud neiu velle -
veli jõkke uppunessa.

Istõ maha' ikõmahe,
muru pääle murõtsõmahe.
Kiä sääl mulle rüppü linnas'?
Tsirk sääl mulle rüppü linnas'.
Sinisiiba tsirgukõnõ,
vahajalga varblanõ.
Küsütelli, nõvvatõlli:
"Kas sa ikõt iloehtit,
vai kas rõkkat rõõmurõivit?"
"Ei ma ikõ' iloehtit,
ei ma ka rõkka' rõõmurõivit,
mina ikõ umma immä,
umma kallist kasvatajat,
kiä mu varra vaesõs jätnü',
inneaigo armõtumas,
ku ma es mõista' putru puhku'.
Pudru pohe, puhu' panni,
taari jõiõ, kaala kaldsi.
Jäi ma maha' mar'asuurus,
põrmandulle põrmusuurus."

Istõ mahaq ikõmahe,
muru pääle murõtsõmahe.
Kiä sääl mulle rüppü linnas'?
Tsirk sääl mulle rüppü linnas'.
Sinisiiba tsirgukõnõ,
vahajalga varblanõ.
Küsütelli, nõvvatõlli:
"Kas sa ikõt iloehtit,
vai kas rõkkat rõõmurõivit?"
"Ei ma ikõq iloehtit,
ei ma ka rõkkaq rõõmurõivit,
mina ikõ umma immä,
umma kallist kasvatajat,
kiä mu varra vaesõs jätnüq,
inneaigo armõtumas,
ku ma es mõistaq putru puhkuq.
Pudru pohe, puhuq panni,
taari jõiõ, kaala kaldsi.
Jäi ma mahaq mar'asuurus,
põrmandulle põrmusuurus."

Iste maha ikemaie,
muru pääle muretsemaie.
Kes sääl mulle rüppe linnas?
Tsirk sääl mulle rüppe linnas.
Sinisiiba tsirgukene,
vahajalga varblane.
Küsitelli, nõvvatõlli:
"Mis sa ikõt iloehtin,
või kas rõkkat rõõmurõivin?"
"Ei ma ike iloehtin,
ei ma ka rõkka rõõmurõivin,

mina ike omma emmä,
oma kallist kasvatajat,
kea mo varra vaeses jätnü,
enneaigo armetummas,
ku ma es mõista putru puhku:
pudru pohe, puhu panni,
taari jõe, kaala kaltsi.
Jäi ma maha marja suurus,
põrmandulle põrmu suurus."

Joosi, joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie esäkeist
tarulaudu tahuvat.
"O' mu kulla esäkene,
kas sa tahat, ma avida?"
Esä iks minnu ärä' pess'
oma tarulauagõ'.
Joosi, joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.
Sääl ma näie imäkeist,
leeväkeisi küdsävät.
"O' mu kulla imäkene,
kas sa tahat, ma avida?"
Imä iks minnu ärä' pess'
oma leevälapjugõ'.
Jälle' joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie sõsarakõist,
kirjakõisi kodavat.
"O' mu kulla sõsarakõnõ,
kas sa tahat, ma avida?"
Sõsar' iks minnu ärä' pess'
oma kirivä hüüga'.
Jälle' joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie vellekeist
kütüssenne kündevät.
"O' mu kulla vellekene,
kas sa tahat, ma avida?"
Veli iks minnu ärä' pess'
oma härjä-iiga'.
Jälle' joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie nuurimiisi
kesväkeisi külvävät.
"O' mu kulla nuurimiisi,
kas sa tahat, ma avida?"
Nuurimiis' küll minnu ärä-s pessä'
oa kesväkotigõ':
"Tulõ' tänne, näiukõnõ,
kallu' tänne, kabukõnõ!
Ma anna sullõ oma käe,
anna kuldasõrmussõ;
ma anna sullõ oma sängü,
anna sängüpadjakõsõ;
ma anna sullõ oma talli,
anna verevä hobõsõ;
ma anna sullõ oma raha,
anna rahapungakõsõ;
ma anna sullõ oma aida,
anna aidavõt'mõkõsõ;
ma anna sullõ oma tarõ,
anna tarõtabakõsõ."

Joosi, joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie esäkeist
tarulaudu tahuvat.
"O' mu kulla esäkene,
kas sa tahat, ma avida?"
Esä iks minnu äräq pess'
oma tarulauagõq.
Joosi, joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.
Sääl ma näie imäkeist,
leeväkeisi küdsävät.
"O' mu kulla imäkene,
kas sa tahat, ma avida?"
Imä iks minnu äräq pess'
oma leevälapjugõq.
Jälleq joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie sysarakõist,
kirjakõisi kodavat.
"O' mu kulla sysarakõnõ,
kas sa tahat, ma avida?"
Sysar' iks minnu äräq pess'
oma kirivä hüügaq.
Jälleq joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie vellekeist
kütüssenne kündevät.
"O' mu kulla vellekene,
kas sa tahat, ma avida?"
Veli iks minnu äräq pess'
oma härjä-iigaq.
Jälleq joosi üle mäe,
läbi hall'a lepistü.
Sääl ma näie nuurimiisi
kesväkeisi külvävät.
"O' mu kulla nuurimiisi,
kas sa tahat, ma avida?"
Nuurimiis' küll minnu ärä-s pessäq
oa kesväkotigõq:
"Tulõq tänne, näiukõnõ,
kalluq tänne, kabukõnõ!
Ma anna sullõ oma käe,
anna kuldasõrmussõ;
ma anna sullõ oma sängü,
anna sängüpadjakõsõ;
ma anna sullõ oma talli,
anna verevä hobõsõ;
ma anna sullõ oma raha,
anna rahapungakõsõ;
ma anna sullõ oma aida,
anna aidavõt'mõkõsõ;
ma anna sullõ oma tarõ,
anna tarõtabakõsõ."

Joosi, joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.
Sääl ma näie esäkest
tarulaudu tahuvat.
"O' mu kulla esäkene,
kas sa tahad, ma avida?"
Esä iks pes's minnu ärä
oma tarulauagõ.
Joosi, joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.
Sääl ma näie imäkeist
leiväkeisi küdsävät.
"O' mu kulla imäkene,
sa sa tahad, ma avida?"
Imä iks minnu ärä pes's
oma levälapjugõ.
Jälle joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.
Sääl ma näie sõsarakõist,
kirjakeisi kodavat.
"O' mu kulla sõsarakõnõ,
kas sa tahad, ma avida?"
Sõsar iks minnu ärä pes's
oma kirivä hüüga.
Jälle joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.

Sääl ma näie vellekeist
kütüssenne künnüvät.
"O' mu kulla vellekene,
kas sa tahad, ma avida?"
Veli iks minnu ärä pes's
oma härjä-iiga.
Jälle joosi üle mäe,
läbi hal'la lepistü.
Sääl ma näie nuurimiisi
kesväkeisi külvävä.
"O' mu kulla nuurimiisi,
kas sa tahad, ma avida?"
Nuurimiis küll minnu ärä-s pessä
oma kesväkotige:
"Tule tänne, näiokene,
kallu tõnnõ, kabukene!
Ma anna sullõ oma käe,
anna kuldasõrmusse;
ma anna sullõ oma sängü,
anna sängüpadjakõsõ;
ma anna sullõ oma talli,
anna verevä hobõsõ;
ma anna sullõ oma raha,
anna rahapungakõsõ;
ma anna sullõ oma aida,
anna aidavõtmõkõsõ;
ma anna sullõ oma tarõ,
anna tarõtabakõsõ."

Märdi' omma' kaugõlt tullu'.
     märti, märti,
läbi suu supa-sapa,
läbi pikä pilliruu,
läbi kallõ kastõhaina.
Pilliruug sii pist' silmä,
kastõhain sii lõigas' kaala.
Märdil küüdse' külmetäse',
märdil varba' valutasõ'.
Märdi' omma' kaugõlt tullu'.

Tõsta' no linki, Liisukõnõ,
ava' no usta, Annõkõnõ,
võta' pirdu parrõ päält,
puhu' tuld tuhkhavvast!
Võta' võti varna otsast,
aja' tii aida poolõ!
käänä' tii keldre poolõ!
Lõika' lihalipsukõisi,
kaksa' rasvaraasukõisi,
tuu' linakurstikõisi,
saada' villa peotäüt!

Märt' ei taha' tsialiha
ega' kalgõ kanaliha -
märt' taht pehmet hanipraati
ja ka päidsü pääliha.

Puhu' no tuld tuhkhavvast,
laskõ' märti lämmele!
Ega' mi-i olõ' nälläsandi',
mii' olõmi' nall'asandi'.

Märdi' omma' kaugõlt tullu'.
     märti, märti,
läbi suu supa-sapa,
läbi pikä pilliruu,
läbi kallõ kastõhaina.
Pilliruug sii pistis silmä,
kastõhain sii lõigas kaala.
Märdil küüdse' külmetäse',
märdil varba' valutasõ'.
Märdi' omma' kaugõlt tullu'.
Tõsta' no linki, Liisukõnõ,
ava' no usta, Annõkõnõ,
võta' pirdu parrõ päält,
puhu' tuld tuhkhavvast!
Võta' võti varna otsast,
aja' tii aida poolõ!
käänä' tii keldre poolõ!
Lõika' lihalipsukõisi,
kaksa' rasvaraasukõisi,
tuu' linakurstikõisi,
saada' villa peotäüt!
Märt ei taha tsialiha
ega kalgõ kanaliha -
märt taht pehmet hanipraati
ja ka päidsü pääliha.
Puhu' no tuld tuhkhavvast,
laskõ' märti lämmele!
Ega mi-i olõ' näl‘läsandi',
mi' olõmõ nal‘lasandi'.