Lüü' iks pilli, lüü' iks sa pilli, peen'o huulõ,
lüü' iks kannõld, lüü' iks sa kannõld, kassikäppä,
kabu' kaessõ', kabu' jos kaessõ' karatõlli!
Kiä inämb, kiä saasõ inämb ilotõlla'?
Neio' inämb, neio' iks jo inämb ilotõlli',
kabu' inämb, kabu' iks jo inämb karatõlli'.

Lüü' iks laulu, lüü' sa ka laulu, laalulindu,
tõsta' häältä, tõsta' no ka häältä, hõpõnokki!
Kelle hääli, kelle taa no hääli helehempi,
kelle kumõ, kelle taa no kumõ kumõhõmpi?
Neio hääli, neiol iks taa (no) hääli helehempi,
kuldapärgä, kulda- ta no -pärgä kumõhõmpi.

Läts' tä laaldõh, läts' tä no laaldõh läbi laanõ,
kul'atõllõh, kul'atõllõh tä no üle kulo,
petäi ütel', petai ütel': taa no pilli lüvväs!
katai ütel', katai taa no ütel': kannõld lüvväs!

Lüü-i pilli, kiäki ei lüü' pilli, pedäjäkene,
lüü-i kannõld, kiäki ei lüü' kannõld, kadajakõnõ. -
Sii oo helle, sii oo jo helle neio helü,
sii oo kummõ, sii oo kummõ neio kumo.

Naksi' neio', naksi' sõs jo neio' nal'atama,
lahkõl meelel, lahkõl jos meelel laulu lüümä,
lepälindu, lepä- jos -lindu leelotama.
Külä käräs', külä sõs kõik' käräs', maa kõik' müräs',
laan kõik' laulust, laan kõik' jo laulust väega heläs'.

Lüüq iks pilli, lüüq iks sa pilli, peen'o huulõ,
lüüq iks kannõld, lüüq iks sa kannõld, kassikäppä,
kabuq kaessõq, kabuq jos kaessõq karatõlli!
Kiä inämb, kiä saasõ inämb ilotõllaq?
Neioq inämb, neioq iks jo inämb ilotõlliq,
kabuq inämb, kabuq iks jo inämb karatõlliq.

Lüüq iks laulu, lüüq sa ka laulu, laalulindu,
tõstaq häältä, tõstaq no ka häältä, hõpõnokki!
Kelle hääli, kelle taa no hääli helehempi,
kelle kumõ, kelle taa no kumõ kumõhõmpi?
Neio hääli, neiol iks taa (no) hääli helehempi,
kuldapärgä, kulda- ta no -pärgä kumõhõmpi.

Läts' tä laaldõh, läts' tä no laaldõh läbi laanõ,
kul'atõllõh, kul'atõllõh tä no üle kulo,
petäi ütel', petai ütel': taa no pilli lüvväs!
katai ütel', katai taa no ütel': kannõld lüvväs!

Lüü-i pilli, kiäki ei lüüq pilli, pedäjäkene,
lüü-i kannõld, kiäki ei lüüq kannõld, kadajakõnõ. -
Sii oo helle, sii oo jo helle neio helü,
sii oo kummõ, sii oo kummõ neio kumo.

Naksiq neioq, naksiq sys jo neioq nal'atama,
lahkõl meelel, lahkõl jos meelel laulu lüümä,
lepälindu, lepä- jos -lindu leelotama.
Külä käräs', külä sys kyik' käräs', maa kyik' müräs',
laan kyik' laulust, laan kyik' jo laulust väega heläs'.

Lüü iks pilli, lüü iks sä pilli, peen‘o huulõ,
lüü iks kannõld, lüü iks sä kannõld, kassikäppä,
kabu kaessõ, kabu jos kaessõ karatõlli!
Kiä inämb, kia saasõ inämb ilotõlla?
Neio inämb, neio iks jo inämb ilotõlli,
kabu inämb, kabu iks jo inämb karatõlli.

Lüü iks laulu, lüü sä ka laulu, laalulindu,
tõsta häältä, tõsta no ka häältä, hõbõnokki!
Kelle hääli, kelle ta no hääli helehempi,
kelle kumõ, kelle ta no kumõ kumõhõmpi?
Neio hääli, neiol iks ta (no) hääli helehempi,
kuldapärgä, kulda- ta no -pärgä kumõhõmpi.

Lät‘s ta laaldõh, lät‘s tä no laaldõh läbi laanõ,
kul‘ätõllõh, kul‘ätõllõh tä no üle kulo,
petäi ütel, petai ütel: ta no pilli lüvväs!
katai ütel, katai ta no ütel: kannõld lüvväs!

Lüü-i pilli, kiäki ei lüü pilli, pedäjäkene,
lüü-i kannõld, kiäki ei lüü kannõld, kadajakõnõ. -
Sii oo helle, sii oo jo helle neio helü,
sii oo kummõ, sii oo kummõ neio kumõ.

Naksi neio, naksi sõs jo neio naljatama,
lahkõl meelel, lahkõl jos meelel laulu lüüma,
lepälindu, lepä- jos -lindu leelotama.
Külä käräs, külä sõs kõik käräs, maa kõik müräs,
laan kõik laulust, laan kõik jo laulust väega heläs.

Tulli üles hummogulla,
varra inne valgõ‘õta.
Mis oll‘tüü mul edimäne?
Suu oll‘suuri mõskmine,
pää oll‘lakõ sugimine,
jala' käpe kängmine.
Ai ma tii tiigi viirde,
ai ma jäle järve poolõ.
Tõi ma juvva' Jutikele,
kanni vett ma Karesselle.

Miä löüse minnenäni,
kua ma kodo tullõnani?
Näi ma huu koolõvat,
linalaka lammõvat.
Kargsi mano' kaemahe.
Kaksi jõhvõ, kaksi katsi,
vei ma kodo imä kätte.

"Imäkene, helläkene,
kandijani, linnukõnõ,
kua' sa suurõ' suurräti',
lasõ laja' lavvaräti',
otsa kua' kuu tähe',
pääle kua' päävä tähe',
viirde vala' vaskilanga',
keskehe iks loogakirjä'!
Sõs tulõ kuu jo kosjovalõ,
ago viina andovahe."

"Tere, illos ilma tütär,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ päävä naista,
päävä poja pruudikõista?"
"Ei must saa' päävä naista,
päävä poja pruudikõista.
Pääväl om jo pall‘o vaiva:
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine."

"Tere, illos ilma tütär,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ kuu naista,
kuu poja pruudikõista?"
"Ei must saa' joht kuu naista,
kuu poja pruudikõista.
Kuul om jo pall‘o vaiva:
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma."

"Tere, illos ilma tütar,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ tähe naista,
tähe poja pruudikõista?"
"Tähele mul vaija minnä',
tähe poja naasõs saija'!
Tähel omma hää' hobõsõ',
tähel kauni kaarasüüjä'.
Liht‘ näil pilvile libises,
pää näil tandse taivijihe,
huulõ hoiõ teievä,
kabja' kangast koijeva."

Tulli üles hummogulla,
varra inne valgõ‘õta.
Mis oll‘tüü mul edimäne?
Suu oll‘suuri mõskmine,
pää oll‘lakõ sugimine,
jalaq käpe kängmine.
Ai ma tii tiigi viirde,
ai ma jäle järve poolõ.
Tõi ma juvvaq Jutikele,
kanni vett ma Karesselle.

Miä löüse minnenäni,
kua ma kodo tullõnani?
Näi ma huu koolõvat,
linalaka lammõvat.
Kargsi manoq kaemahe.
Kaksi jõhvõ, kaksi katsi,
vei ma kodo imä kätte.

"Imäkene, helläkene,
kandijani, linnukõnõ,
kuaq sa suurõq suurrätiq,
lasõ lajaq lavvarätiq,
otsa kuaq kuu täheq,
pääle kuaq päävä täheq,
viirde valaq vaskilangaq,
keskehe iks loogakirjäq!
Sys tulõ kuu jo kosjovalõ,
ago viina andovahe."

"Tere, illos ilma tütär,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ päävä naista,
päävä poja pruudikõista?"
"Ei must saaq päävä naista,
päävä poja pruudikõista.
Pääväl om jo pall‘o vaiva:
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine."

"Tere, illos ilma tütär,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ kuu naista,
kuu poja pruudikõista?"
"Ei must saaq joht kuu naista,
kuu poja pruudikõista.
Kuul om jo pall‘o vaiva:
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma."

"Tere, illos ilma tütar,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ tähe naista,
tähe poja pruudikõista?"
"Tähele mul vaija minnäq,
tähe poja naasõs saijaq!
Tähel omma hääq hobõsõq,
tähel kauni kaarasüüjäq.
Liht‘ näil pilvile libises,
pää näil tandse taivijihe,
huulõ hoiõ teievä,
kabjaq kangast koijeva."

Tulli üles hummogulla,
varra inne valgeeta.
Mis oll‘tüü mul edimäne?
Suu oli suuri mõskimine,
pää oli lage sugimine,
jala' käpe kängimine.

Ai ma tii tiigi poole,
ai ma jäle järve poole,
tõi ma juvva' Jutikele,
kanni vett ma Karesselle.

Miä löüse minnenäni,
kua ma kodo tullenani?
Näi ma huu koolevad,
linalaka lamevad.
Karksi mano' kaemahe.
Kaksi jõhe, kaksi katsi,
vei ma kodo imä kätte.

"Imäkene, helläkene,
kandijani, linnukõnõ,
kua' sa suurõ' suurätti',
lasõ laja' lavvarätti',
otsa kua' kuu tähe',
pääle kua' päävä tähe',
viirde vala' vaskelanga',
keskehe iks loogakirja'!
Sõs tulõ kuu jo kosjovale,
ago viina andõvahe."

"Tere, illos ilma tütar,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ päävä naista,
päävä poja pruudikesta?"
"Pääväl om jo paljo vaiva:
hummogulla tõsõmine,
õdagulla minemine."

"Tere, illos ilma tütär,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ kuu naista,
kuu poja pruudikesta?"
"Ei must saa' joht kuu naista,
kuu poja pruudikesta.
Kuul om jo paljo vaiva:
kõrra kaos, tõsõ kasus,
kolmanda om kogoni ilma."

"Tere, illos ilma tütar,
taiva all sa tarka latsi!
Kas sust saasõ tähe naista,
tähe poja pruudikesta?"
"Tähele mul vaja minnä',
tähe poja naises saada'!
Tähel om hää' hobõsõ',
tähel kauni kaarasüüjä'.
Liht‘ näil pilvile libises,
pää näil tantse taivijihe,
huulõ hoiõ teievä,
kabja' kangast koijeva."

Mina küll, mina küll vaenõlats',
ilma imetä kananõ,
ilma päätä pääsokõnõ,
vahelt ilma vimukõnõ
jäie maha' mar'a suuru,
põrmandulõ põrmu suuru,
söödüliste sõmõra suuru,
kualäve korrukõnõ,
aidaläve arvolinõ.
Lätsi ma kua lävele,
es olõ' kotta kutsijat;
lätsi aida lävele,
es olõ' aidast andijat;
lätsi tarõ lävele,
es olõ' tarrõ tõstijat.
Kos ma istõ, sääl ma iksõ,
kos ma saisi, saina hämsi,
sinnä' tekkü tiigikene,
kaldu kalajärvekene,
kost sai külä kar'al juvva',
vele varsal vallatõlla',
ono hobõsil ojoda',
näitsikite närtsä mõskõ'.

Mina küll, mina küll vaenõlats',
ilma imetä kananõ,
ilma päätä pääsokõnõ,
vahelt ilma vimukõnõ
jäie mahaq mar'a suuru,
põrmandulõ põrmu suuru,
söödüliste sõmõra suuru,
kualäve korrukõnõ,
aidaläve arvolinõ.
Lätsi ma kua lävele,
es olõq kotta kutsijat;
lätsi aida lävele,
es olõq aidast andijat;
lätsi tarõ lävele,
es olõq tarrõ tõstijat.
Kos ma istõ, sääl ma iksõ,
kos ma saisi, saina hämsi,
sinnäq tekkü tiigikene,
kaldu kalajärvekene,
kost sai külä kar'al juvvaq,
vele varsal vallatõllaq,
ono hobõsil ojodaq,
näitsikite närtsä mõskõq.

es olõ aidast andijat;
lätsi tarõ lävele,
es olõ tarrõ tõstijat.
Kos ma iste, sääl ma ikse,
kos ma saisi, sainad hämsi,
kaldus kalajärvekene,
kost sai küla karjal juvva,
vele varsal vallatõlla,
ono hobõsil ojoda,
näitsikite närtsä mõske.

Milles, milles herrä' jo ilosagi',
milles, milles provva' jo punatsõgi'?
Vaestõ-, vaestõlastõ jo vaiva läbi,
tütär'-, tütär'lastõ jo tüü läbi.

Tulgõ', tulgõ' jo vällä tooli päältä,
saiskõ', saiskõ' jo vällä sohva päältä,
kaegõ', kaegõ' vaesõ jo valla pääle,
kuis seod, kuis seod valda siin vaivatassõ,
pere-, pererahvast siin piinatassõ,
teo-, teopoissõ jo pessetässe!

Kur'a', kur'a' omma' jo kelmi' kiltre',
petjä', petjä' peen'o' jo pulgajunkru' -
selle, selle herrä' jo ilosagi',
selle, selle provva' jo punatsõgi'.

Milles, milles herräq jo ilosagiq,
milles, milles provvaq jo punatsõgiq?
Vaestõ-, vaestõlastõ jo vaiva läbi,
tütär'-, tütär'lastõ jo tüü läbi.

Tulgõq, tulgõq jo vällä tooli päältä,
saiskõq, saiskõq jo vällä sohva päältä,
kaegõq, kaegõq vaesõ jo valla pääle,
kuis seod, kuis seod valda siin vaivatassõ,
pere-, pererahvast siin piinatassõ,
teo-, teopoissõ jo pessetässe!

Kur'aq, kur'aq ommaq jo kelmiq kiltreq,
petjäq, petjäq peen'oq jo pulgajunkruq -
selle, selle herräq jo ilosagiq,
selle, selle provvaq jo punatsõgiq.

Milles, milles herrä' jo ilosagi,
milles, milles provva' jo punatsõgi?
Vaestõ-, vaestõlastõ jo vaiva läbi,
tütär-, tütärlastõ jo tüü läbi.
Tulgõ, tulgõ jo vällä tooli päältä,
saiskõ, saiskõ jo vällä sohva päältä,
kaegõ, kaegõ vaesõ jo valla pääle,

kuis sied, kuis sied valda siin vaivatasõ,
pere-, pererahvast siin piinatasõ,
teo-, teopoissõ jo pessetäse!
Kur'ä', kur'ä' omma' jo kelmi kiltre',
petjä', petj'ä peeno' jo pulgajunkru' -
selle, selle herrä' jo ilosagi,
selle, selle provva' jo punatsõgi.

Lätsi ma mõtsa, joo,
kõndemallõ, joo,
udsutsõlla hommokulla,
varra inne valgõta.
Kuuli ma käo kuukõvata,
laanõlindu laulõvata.
Mõtli ma imä hõiguvata,
armu takah ajavata.
Iste maaha ikkõmaie,
punasilmi pühkemäie.
Linnas' rüppü tsirgukõnõ,
vaskijalga varblanõ.
Küsütelli, nõvvatõlli:
"Mis sa ikõt, neiokõnõ?
Ikõt sa suuri ehtida,
puhud suuri puutida?"
"Ei ma ikõ' ehtida,
puhu' suuri puutida.
Ma ikõ umma imäkeistä,
kallist üsän kandijata.
Vei tä rüpün rüä mano,
kaalan vei kaara mano."

Lätsi ma mõtsa, joo,
kõndemallõ, joo,
udsutsõlla hommokulla,
varra inne valgõta.
Kuuli ma käo kuukõvata,
laanõlindu laulõvata.
Mõtli ma imä hõiguvata,
armu takah ajavata.
Iste maaha ikkõmaie,
punasilmi pühkemäie.
Linnas' rüppü tsirgukõnõ,
vaskijalga varblanõ.
Küsütelli, nõvvatõlli:
"Mis sa ikõt, neiokõnõ?
Ikõt sa suuri ehtida,
puhud suuri puutida?"
"Ei ma ikõq ehtida,
puhuq suuri puutida.
Ma ikõ umma imäkeistä,
kallist üsän kandijata.
Vei tä rüpün rüä mano,
kaalan vei kaara mano."

Lätsi ma mõtsa, joo,
kõndemalle, joo,
udusõlla hommukulla,
varra inne valgõtta.
Kuuli ma käo kuukevatta,
laanõlindu laulõvatta.
Mõtli ma imä hõiguvatta,
armu takah ajavatta.
Iste maha ikkemaie,
punasilimi pühkemaie.
Linnas rüppü tsirgukõnõ,
vaskijalga varblane.

Küsütelli, nõvvetelli:
"Mis sa ikõt, neiokõnõ?
Ikõt sa suuri ehtida,
puhud suuri puutida?"
"Ei ma ikõ ehtida,
puhu suuri puutida.
Ma ikõ umma imäkesta,
kallist üsän kandijata.
Vei ta rüpün rüä mano,
kaalan vei kaara mano."