Lõpõle, lõõrile.
Lõpõ', lõpõ', põllukõnõ!
Kui ei lõpõ', siiä' jätä,
siiä' jätä tsirkõ süvvä',
siiä' pardsi painutada',
siiä' hani hammustõlla',
musta kana muna luvva'.
Kuri maha' kumardada',
paha maha' painutada'.
Jõvva-i põld mo painutada',
jõvva-i välä' väsütädä'.
Ärä' põimi pikä põllu,
ärä' laabõ laja välä.

Lõpõle, lõõrile.
Lõpõq, lõpõq, põllukõnõ!
Kui ei lõpõq, siiäq jätä,
siiäq jätä tsirkõ süvväq,
siiäq pardsi painutadaq,
siiäq hani hammustõllaq,
musta kana muna luvvaq.
Kuri mahaq kumardadaq,
paha mahaq painutadaq.
Jõvva-i põld mo painutadaq,
jõvva-i väläq väsütädäq.
Äräq põimi pikä põllu,
äräq laabõ laja välä.

Lõpele, lõõrile.
Kui ei lõpe, sija jäta,
sija jäta tsirke süvvä,
sija pardsi painutada,
sija hani hamustella,
musta kana muna luvva.
Ära põimi pika põllu,

ära laabe laja välä.
Jõvva põld mo painutada,
jõvva välä väsütada.
Kuri maha kumardada,
paha maha painutada.

Olõs sina inne, jo-eda, mullõ tulnu',
     jo-eda, mullõ, tulnu',
     ai-lii, mullõ tulnu' jo,
ma-(o)lõs sullõ ammu' kambrõ tennü':
kanamunõst kambrõ tennü',
pardsimunõst paari' pannu',
rästämunõst rästäsvihu',
tedremunõst trepi tennü',
sisse säädnü' siidisängu.

Olõs sina inne, jo-eda, mullõ tulnuq,
     jo-eda, mullõ, tulnuq,
     ai-lii,lõ tulnuq jo,
ma-(o)lõs sullõ ammuq kambrõ tennüq:
kanamunõst kambrõ tennüq,
pardsimunõst paariq pannuq,
rästämunõst rästäsvihuq,
tedremunõst trepi tennüq,
sisse säädnüq siidisängu.

Oles sina inne, jo-eda,
mulle tulnu',
     jo-eda, mulle tulnu,
     ai-lii, mulle tulnu'joo,
ma-(o)les sulle ammu kambre tennü':
kanamunest kambre tennü',
pardsimunest paari' pannu',
rästämunest rästäsvihu,
tedremunest trepi tennü',
sisse säädnü siidisängu.

Veli meile häste hällü tegi,
     häädü-ei-hä-kõikõ,
imä häiet' häidistä,
veli keerut' villusta.
Meil omma' hällü' häste tettü',
kiiga' kinni lüüdü',
kõrraperäst käo' pantu'.
Kiä tulõ, tulgõ' siiä',
toogõ' kana, toogõ' muna,
toogõ' paari pardsimunnõ,
till'okõisi tedremunnõ,
kats'kümmend kanamunna.
Ei mi siiä' ilma võta'!
Hälke' üüd, hälke' päivä,
ei viä' villi peio,
kutsu' kupla kämmelihe.

Veli meile häste hällü tegi,
     häädü-ei-hä-kõikõ,
imä häiet' häidistä,
veli keerut' villusta.
Meil ommaq hällüq häste tettüq,
kiigaq kinni lüüdüq,
kõrraperäst käoq pantuq.
Kiä tulõ, tulgõq siiäq,
toogõq kana, toogõq muna,
toogõq paari pardsimunnõ,
till'okõisi tedremunnõ,
kats'kümmend kanamunna.
Ei mi siiäq ilma võtaq!
Hälkeq üüd, hälkeq päivä,
ei viäq villi peio,
kutsuq kupla kämmelihe.

Veli meile häste hällü tegi,
     häädü-ei-hä-kõike,
imä häit häidista,
veli keerut villusta.
Meil omma hällü häste tetu,
kiiga kinni lüüdü,
kõrra parast käo pantu.
Keä tule, tulge sijä,

tooge kana, tooge muna,
tooge paari pardsi munne,
tillokesi tedre munne,
katskümmend kana munna.
Ei mi sijä ilma võta.
Hälke ööd, hälke päivä,
ei viä villi peijo,
kutsu kupla kämmelihe.

Imäkene, memmekene,
näiet sa neiu sündüvät,
oholidsõ olevat,
kah'olidsõ kasuvat.
Võtnu' sa rüppü, veenü' vette,
veenü' sa vette, jätnü' järve,
uputanu' ubajärve,
kaotanu' kalajärve.
Mino imä, meelitarka,
istõ maalõ imetämä,
mättähe mähkimäle.
Sääl tä ikulõ isosi,
silmaveele veerüsi.
"Kuis ma vere vette vii,
uma kalli ärä' kaoda?
Parõmb nu nätä' nägijil,
parõmb nu kuulda' kuulijil,
kui mo veri vettä toosõ,
kanakõnõ kar'an käüse."

Imäkene, memmekene,
näiet sa neiu sündüvät,
oholidsõ olevat,
kah'olidsõ kasuvat.
Võtnuq sa rüppü, veenüq vette,
veenüq sa vette, jätnüq järve,
uputanuq ubajärve,
kaotanuq kalajärve.
Mino imä, meelitarka,
istõ maalõ imetämä,
mättähe mähkimäle.
Sääl tä ikulõ isosi,
silmaveele veerüsi.
"Kuis ma vere vette vii,
uma kalli äräq kaoda?
Parõmb nu nätäq nägijil,
parõmb nu kuuldaq kuulijil,
kui mo veri vettä toosõ,
kanakõnõ kar'an käüse."

Imekene, memmekene,
näijet sa neiju sündüvat,
oholise olevat,
kahelise kasuvat.
Võtnu sa rüpü, viinu vette,
veenu sa vette, jätnü järve,
uputanu ubajärve,
kaotanu kalajärve.
Mino imä, meeli tarka,
iste maale imetama,

mättähe mähkimale.
Sääl ta ikule isosi,
silmaveele veerüsi.
"Kuis ma vere vette vii,
uma kalli ära kaota?
Paremb nu nätä nägijil,
paremb nu kuulda kuulijil,
kui mo veri vetta toose,
kanakene karan käüse."

Ärä' võta' pikkä naist,
pikk ei painu' pingile,
     panõmusõ, panõmusõ,
     pihai-jaa,
     muhai-reehu-ralla!

Võta' naanõ till'okõnõ,
tsiasõra suurunõ.

Lambahanna laiunõ,
kitsõkõrva korgunõ.

Naanõ läts' mõtsa karja saatma,
kattõ kastõhaina sisse.

"Pai sepäsellikene,
tii' mul ravvast rihakõnõ!

Rihidse' mu naasõkõnõ
vällä kastõhaina seest!"

Ritsik tedä maha' lei,
prussak tedä ärä' sei.

Äräq võtaq pikkä naist,
pikk ei painuq pingile,
     panõmusõ, panõmusõ,
     pihai-jaa,
     muhai-reehu-ralla.

Võtaq naanõ till'okõnõ,
tsiasõra suurunõ.

Lambahanna laiunõ,
kitsõkõrva korgunõ.

Naanõ läts' mõtsa karja saatma,
kattõ kastõhaina sisse.

"Pai sepäsellikene,
tiiq mul ravvast rihakõnõ!

Rihidseq mu naasõkõnõ
vällä kastõhaina seest!"

Ritsik tedä mahaq lei,
prussak tedä äräq sei.

Ära võtta pikka naist,
pikk ei painu pingile,
     panemuse, panemuse,
     pihai-jaa,
     muhai-reehu-ralla.

Võta naine tilloke,
tseasõra suurune.

Lambahanna laiune,
kitse kõrva kõrgune.

Naine lätsi mõtsa karja saatma,
kadus kasteheinasse.

"Pai sepä sellikene,
tee mul rauast rihake!

Rehitse mu naisuke
välja kasteheina seest!"

Ritsik teda maha lei,
prussak teda ärä sei.

Kes meil sõtta viidie?
Veli sõtta viidie,
väe ala värvetie.
Piä' purju, saista' laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mull armas kodo jäie?
Esä armas kodo jäie.
Midä tüüd jäi tegemäie?
Adra takan kõndimaie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sel adral kaplu all.
Piä' purju, saista' laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mul armas kodo jäie?
Veli armas kodo jäie.
Midä tüüdä tegemäie?
Luitsahanda voolimaie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sääl luitsal lasta oll'.
Piä' purju, saista' laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mul armas kodo jäije?
Sõsar' armas kodo jäije.
Midä tüüdä tegemäie?
Kuldakangast kudamaie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sääl kangal langu oll'.
Piä' purju, saista' laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mul armas kodo jäie?
Imä armas kodo jäie.
Mida tüüdä tegemäie?
Vaskivüüdä vidämäie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sääl vüül silmi oll'.

Kes meil sõtta viidie?
Veli sõtta viidie,
väe ala värvetie.
Piäq purju, saistaq laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mull armas kodo jäie?
Esä armas kodo jäie.
Midä tüüd jäi tegemäie?
Adra takan kyndimaie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sel adral kaplu all.
Piäq purju, saistaq laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mul armas kodo jäie?
Veli armas kodo jäie.
Midä tüüdä tegemäie?
Luitsahanda voolimaie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sääl luitsal lasta oll'.
Piäq purju, saistaq laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mul armas kodo jäije?
Sysar' armas kodo jäije.
Midä tüüdä tegemäie?
Kuldakangast kudamaie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sääl kangal langu oll'.
Piäq purju, saistaq laiva,
las ma kae kodo poolõ!
Kes mul armas kodo jäie?
Imä armas kodo jäie.
Mida tüüdä tegemäie?
Vaskivüüdä vidämäie.
Enämb oll' sääl ikusilmi,
kui sääl vüül silmi oll'.

Kes meil sõtta viidie?
Veli sõtta viidie,
väe ala värvetie.
Pea purju, saista laeva,
lass ma kae kodo pool!
Kes mull armas kodo jäie?
Essa armas kodo jäie.
Mida tööd jäi tegemaie?
Adra takkan kõndimaie.
Enamb ol'l sääl ikku silmi,
kui sell adral kaplu all.
Pea purju, saista laeva,
lass ma kae kodo pool!
Kes mul armas kodo jäie?
Veli armas kodo jäie.
Mida tööda tegemaie?
Luitsahanda voolimaie.
Enamb ol'l sääl ikkusilmi,

kui sääl luitsal laasta ol'l.
Pea purju, saista laeva,
lass ma kae kodo pool!
Kes mull armas kodo jäije?
Õde armas kodo jäije.
Mida tööda tegemaie?
Kuldakangast kudumaie.
Enamb ol'l sääl ikku silmi,
kui sääl kangal langu ol'l.
Pea purju, saista laeva,
lass ma kae kodo pool!
Kes mull armas kodo jäie?
Ema armas kodo jäie.
Mida tööda tegemaie?
Vaske vööda vidamaie.
Enam ol'l sääl ikku silmi,
kui sääl vööl silmi ol'l.

Meid oll' viisi velitsidä,
kuvvõkõisi kurvitsida.
Kelle kõrd om sõtta sõita' -
noorõmbal vai vanõmbal?
Nuur' ei jõvva' nuuli kanda',
pinipüssü pihta anda',
vana om pall'o vaiva nännü'.
Keskmidse kõrd om sõtta minnä'.
Nakas' poiga jalgu kängmä,
nakas' imä ikõma.
Imä opas' umma poiga:
"Kui sina üle mere lähät,
ärä' sina maitsku' mere vett -
meri on täüs' mehepäid.
Kui sina üle Koiva lähät,
ärä' sina maitsku' Koiva vett -
Koiv om täüs' kuuljaluid.
Kui sina üle Narva lähät,
ärä' sina maitsku' Narva vett -
Narv on täüs' naasõpäid.
Pojakõnõ, helläkene,
kunas sina kodo käümä tulõt?"
"Ei mina enne ei no tulõ',
kui nee' luiga' lumõ toova',
hani' halla karvalidsõ.
Panõ mina lipu Riia taadõ -
kui see lipp vereväs lätt,
saa mina ärä' tapõtus.
Kui see lipp valgõs jääs,
saa mina kodo tulõma."
Tulli's poiga kodo käümä.
Ajas hobu kua lävel:
"Imä, tulõ', tunnõ' poiga!"
Es tunnõ' imä umma poiga.
Ajas hobu tarõ lävel:
"Esä, tulõ', tunnõ' poiga!"
Es tunnõ' esä umma poiga.
Ajas hobu talli lävel:
"Veli, tulõ', tunnõ' veljä!"
Es tunnõ' veli umma veljä.
Ajas hobu kambrõ lävel:
"Sõsar', tulõ', tunnõ' veljä!"
Sis tund' sõsar' uma vele -
ummist kirivist kindist,
kar'an koetuist kaputist.
"Tulõ' tarrõ, tukõ' tuuli!
Sõku' meile sõajuttu -
mis sääl sõan süvvä'-juvva'?"
"Püssüpühkmit, mõõgamõskmit."

Meid oll' viisi velitsidä,
kuvvõkõisi kurvitsida.
Kelle kõrd om sõtta sõitaq -
noorõmbal vai vanõmbal?
Nuur' ei jõvvaq nuuli kandaq,
pinipüssü pihta andaq,
vana om pall'o vaiva nännüq.
Keskmidse kõrd om sõtta minnäq.
Nakas' poiga jalgu kängmä,
nakas' imä ikõma.
Imä opas' umma poiga:
"Kui sina üle mere lähät,
äräq sina maitskuq mere vett -
meri on täüs' mehepäid.
Kui sina üle Koiva lähät,
äräq sina maitskuq Koiva vett -
Koiv om täüs' kuuljaluid.
Kui sina üle Narva lähät,
äräq sina maitskuq Narva vett -
Narv on täüs' naasõpäid.
Pojakõnõ, helläkene,
kunas sina kodo käümä tulõt?"
"Ei mina enne ei no tulõq,
kui neeq luigaq lumõ toovaq,
haniq halla karvalidsõ.
Panõ mina lipu Riia taadõ -
kui see lipp vereväs lätt,
saa mina äräq tapõtus.
Kui see lipp valgõs jääs,
saa mina kodo tulõma."
Tulli's poiga kodo käümä.
Ajas hobu kua lävel:
"Imä, tulõq, tunnõq poiga!"
Es tunnõq imä umma poiga.
Ajas hobu tarõ lävel:
"Esä, tulõq, tunnõq poiga!"
Es tunnõq esä umma poiga.
Ajas hobu talli lävel:
"Veli, tulõq, tunnõq veljä!"
Es tunnõq veli umma veljä.
Ajas hobu kambrõ lävel:
"Sysar', tulõq, tunnõq veljä!"
Sis tund' sysar' uma vele -
ummist kirivist kindist,
kar'an koetuist kaputist.
"Tulõq tarrõ, tukõq tuuli!
Sõkuq meile syajuttu -
mis sääl syan süvväq-juvvaq?"
"Püssüpühkmit, mõõgamõskmit."

Meid oli viisi velitsida,
kuvvõkõisi kurvitsida.
Kelle kõrd om sõtta sõita -
noorõmbal vai vanambal?
Noor ei jõvva nooli kanda,
pinipüssü pihta anda,
vana om pallu vaiva nännü.
Keskmitse kõrd om sõtta minnä.
Nakas poiga jalgu kängmä,
nakas imä ikõma.
Ema opas umma poiga:
"Kui sina üle mere lähät,
ärä sina maitsku mere vett -
meri on täis mehepäid.
Kui sina üle Koiva lähät,
ärä sina maitsku Koiva vett -
Koiv om täis kooljaluid.
Kui sina üle Narva lähät,
ärä sina maitsku Narva vett -
Narv on täis naisepäid.
Pojakõnõ, helläkene,
kunas sina kodo käimä tulõt?"
"Ei mina enne ei no tulõ,
kui nee luiga lumõ toova,
hani halla karvalidsõ.

Panõ mina lipu Riia taadõ -
kui see lipp vereväs lätt,
saa mina ärä tapõtus.
Kui see lipp valgõs jääs,
saa mina kodo tulõma."
Tulli's poiga kodo käimä.
Ajas hobu kua lävel:
"Emä, tulõ, tunnõ poiga!"
Es tunnu emä umma poiga.
Ajas hobu tarõ lävel:
"Esä, tule, tunnõ poiga!"
Es tunnõ esä umma poiga.
Ajas hobu talli lävel:
"Veli, tulõ, tunnõ veljä!"
Es tunnõ veli umma veljä.
Ajas hobu kambrõ lävel:
"Sõsar, tulõ, tunnõ veljä!"
Siis tuus sõsar uma vele -
ummist kirivist kindist,
kar'an koetusist kapudist.
"Tulõ tarrõ, tukõ tooli!
Sõku meile sõa juttu -
mis sääl sõan süvva-juvva?"
"Püssü pühkmit, mõõga mõskmit."

Aamõ' pulli', õo-õõ,
puskõlõmma, õo-õõ,
kirju' ärjä' kiskõlemma.
Minu pulli punasarvõ',
sinu kirjul kitsõsarvõ',
kisk üles kivi', kannu',
liigutas iks lepäpuhma'.

Aamõq pulliq, õo-õõ,
puskõlõmma, õo-õõ,
kirjuq ärjäq kiskõlemma.
Minu pulli punasarvõq,
sinu kirjul kitsõsarvõq,
kisk üles kiviq, kannuq,
liigutas iks lepäpuhmaq.

Aame pulli, õo-õõ, puskilemma, õo-õõ,
kirju ärjä, õo-õõ, kiskelemma, õo-õõ.
Minu pulli, õo-õõ, puna-sarve, õo-õõ,

sinu kirjul, õo-õõ, kitsesarve, õo-õõ,
kisup üles, õo-õõ, kivi, kannu, õo-õõ,
liigutap iks, õo-õõ, lepäpuhma, õo-õõ.

Ma lää üles, õllõ, õllõ,
mättä otsa, õllõ, õllõ,
keerä üles kingu otsa,
kost või ma karja kaia'.
Kui om valmis vasigajuuki,
vai om lehmäl ruhen süüki,
pis'okõsõl pinil mollin süüki,
kutsikalõ piimäjuuki,
sis või kar'akõist kodo keerdä'.

Ma lää üles, õllõ, õllõ,
mättä otsa, õllõ, õllõ,
keerä üles kingu otsa,
kost või ma karja kaiaq.
Kui om valmis vasigajuuki,
vai om lehmäl ruhen süüki,
pis'okõsõl pinil mollin süüki,
kutsikalõ piimäjuuki,
sis või kar'akõist kodo keerdäq.

Jätit maha' marja suuru,
põrmandulõ põlvõ koru'.
Lätsi tarõ lävele -
ei olõ' tarrõ tõstijada;
lätsi aida lävele -
ei olõ' aidast andijada.

"Tulõ' üles, emäkene,
mesimarja memmekene!"
"Ei või' minnä', tüterinnä,
ei või' astu' armu andma -
rist' om pantu rindu pääle,
kääbäs rassõ kässi pääle."

"Tii ma mugla mollikulõ,
lämmä lipõ livvakulõ,
mant ma mõsõ maahaisu,
suu veerest surmahaisu."

Jätit mahaq marja suuru,
põrmandulõ põlvõ koruq.
Lätsi tarõ lävele -
ei olõq tarrõ tõstijada;
lätsi aida lävele -
ei olõq aidast andijada.

"Tulõq üles, emäkene,
mesimarja memmekene!"

"Ei võiq minnäq, tüterinnä,
ei võiq astuq armu andma -
rist' om pantu rindu pääle,
kääbäs rassõ kässi pääle."

"Tii ma mugla mollikulõ,
lämmä lipõ livvakulõ,
mant ma mõsõ maahaisu,
suu veerest surmahaisu."

Jätid maha marja suuru,
põrmandulõ põlvõ koru.
Lätsi tarõ lävele -
ei olõ' tarrõ tõstijada;
lätsi aida lävele -
ei olõ' aidast andijada.
"Tulõ' üles, emäkõne, mesimarja memmekene!"
"Ei või' minnä', tüterinna,

ei või astu armu andma -
rist om pantu rinde pääle,
kääbäs rassõ kässi pääle."
"Tee ma mugla mollikulõ,
lämmä lipõ livvakulõ,
mant ma mõsõ maahaisu,
suu veerest surmahaisu."

Naksi ma tupa tegemä,
tua nulkõ nukõrdama.
Sõidi müüdä mõnda s'aksa,
küüsütelli, nõvvatõlli:
"Kospuul Riia, kospuul Valka,
kospuul soolaliinakõnõ?"
"Ei olõ' Riia, ei olõ' Valka,
ei olõ' soolaliinakõnõ.
Seo om sandi sannakõnõ,
vaesõ mehe var'okõnõ -
ei olõ' suula sukugi'."

Naksi ma tupa tegemä,
tua nulkõ nukõrdama.
Sõidi müüdä mynda s'aksa,
küüsütelli, nõvvatõlli:
"Kospuul Riia, kospuul Valka,
kospuul soolaliinakõnõ?"
"Ei olõq Riia, ei olõq Valka,
ei olõq soolaliinakõnõ.
Seo om sandi sannakõnõ,
vaesõ mehe var'okõnõ -
ei olõq suula sukugiq."

Naksi ma tupa tegemä,
tua nulke nukerdama.
Sõidi mööda mõnda saksa,
küüsüteli, nõvvatelli:
"Kospool Riia, kospool Valka,

kospool soolaliinakene?"
"Ei ole Riia, ei ole Valka,
ei ole soolaliinakene.
See om sandi sannakene,
vaesemehe var'okene -
ei ole soola sukugi."