Ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm

Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum), Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut), Mari Sarv (Eesti Kirjandusmuuseum)

Ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühm ühendab Eesti-uuringute Tippkeskuse eri valdkondade teadlasi, kelle teadustöös on oluline oma uurimisvaldkonna nähtuste ja protsesside vaatlus seostatuna nende ajaloolise kontekstiga. Vaatlusalune aines on väga erinev, ulatudes regilaulust kuni kultuuripoliitika ja identiteediloomeni. Töörühma olulisimaks eri valdkondade teadlasi siduvaks arutlusfookuseks on kujunenud teadustöö seotus rahvuse konstrueerimise või dekonstrueerimisega Eesti ajaloo eri etappidel. 2016. aasta suvel toimus esimene ühisseminar, mille tööpealkirjaks sai „Rahvuse konstrueerimise eri vaatenurgad ja seosed erinevate teadusvaldkondade uurimisainesega“. 2017. aasta suvel toimus järgmine töörühma seminar pealkirjaga „Humanitaarteaduste roll rahvuse (de)konstrueerimise protsessis“, kuhu olid kutsutud esinema teadlased peamiselt väljastpoolt tippkeskust. Seminaride tulemusi kajastab ajakirja Keel ja Kirjandus erinumber “Humanitaarteadused ja rahvus” (2018).

Liikmed

Epp Annus – kultuurilised kujutlemad nõukogude perioodil, nõukogude perioodi modernsus- ja koloniaaldiskursused; iseduse konstrueerimine argielu materiaalsuse ja kultuuriliste kujutlemade raamistikus
Anneli Baran – parömiograafia/fraseograafia (vanasõnade-kõnekäändude kogumine ja publitseerimine) ja kultuurilise identiteedi konstrueerimine
Ave Goršič – folkloristika ajalugu, Eesti Rahvaluule Aarhiivi ajalugu, ideoloogiad, isiksused ja institutsioonid mõjutamas arhiivitööd
Tõnno Jonuks – muinasusund kaasaegses ideoloogias ja rahvusnarratiivis
Mare Kalda – aardepärimus diakroonilises perspektiivis; raha/varandustega seotud tõekspidamiste püsivus ja muutuvus; omandisuhete rahvapäraste seletuste retoorika
Andreas Kalkun – seto pärimuse ajaloolised representatsioonid (19. saj – ENSV)
Eda Kalmre – suuliste ja kirjalike andmete kogumispraktikad humanitaarias (folkloristikas, etnoloogias, sotsiaalteaduses), kogujate, informantide ja kogukondade suhted materjali mõjutajatena
Siobhan Kattago – ajaloo ja mälu narratiivi konstrueerimine: filosoofia alused, monumendid ja kunst
Katre Kikas – folkloristika ajalugu, pärimuse kogumine 19. sajandi lõpus, M. J. Eiseni ja Jakob Hurda tegevus, kohalike korrespondentide kirjapanekud.
Anu Korb – folkloristika ajalugu. Pärimusekogumine nõukogude folkloristika printsiipide ja tsensuuri mõju all.
Kerri Kotta – muusikaline vorm kui performatiivne kategooria eesti muusikalise modernismi tekkimisel ja hiljem
Egge Kulbok-Lattik – kultuuripoliitika kui institutsionaalne tähendusloome; Eesti kultuuripoliitika kujunemine ja arengud (eri poliitiliste süsteemide mõju kultuuri kaanonile); Nõukogude kultuurharidus, kultuurikaanon; Nõukogude massikultuur
Mare Kõiva – narratiivide, rahvaarstide ja loitsudega seotud kogumis-, ajalooliste vormide muutumisseigad jm
Liisi Laineste – poliitilise huumori muutumine ajas, selle sõnaline ja pildiline avaldumine
Aado Lintrop – 1) regilaul, ka rahvalaul üldisemalt kui kultuurinähtus, suhtlus- ja väljendusvahend; 2) jutustamise ajalised ja usundilised aspektid.
Kaire Maimets – muusika kui kultuurimälu; (pop)muusika roll rahvusliku taasiseseisvumise narratiivi ülesehituses; identiteedi (rahvuslik/rahvusromantiline, poliitiline, (sub)kultuuriline), identiteedikriiside, ideoloogiate ja võimusuhete muusikaline kujundamine ja väljendamine
Aurika Meimre – oma-võõras sõnas ja pildis
Ave Mets – taimed rahvameditsiinis teaduslikus ja eelteaduslikus maailmapildis
Janika Oras – rahvalaulu (eriti regilaulu) esituse kõikvõimalikud aspektid ja esitajakogemus; folkloristika ajalugu, arhiiv kui esitus ja esitus arhiivis.
Mari-Ann Remmel – eesti kohapärimuse kogumise ja uurimise ajalugu
Kristiina Ross – regilaulu ja kirikulaulu keeleline võrdlus (s.h metafoorika ja kujundkeel), kummagi osa eesti keele ajaloolises arengus
Liina Saarlo – folkloristika ajalugu; rahvaluule kogumine nõukogude ajal; poliitika ja ajaloosündmuste kajastused kogumispäevikutes; rahvaluulekoguja ja informandi kohanemised muutuvate ühiskondlike oludega
Mari Sarv – regilaul, laulmine kui kultuurinähtus ning selle erinevad aspektid. On olemas toimiv ja arenev koostöö, kuid seda saaks aktiveerida ja muuta interdistsiplinaarsemaks (tekst, esitus, tavad ja kombed, muusika, keel, müüdid, usund); regilaulu poeetiline struktuur; folkloristika ajalugu ning ideoloogiate, ühiskondlike olude roll selle arengus, väljendusviisides, tegevuspraktikates. Huvitab koostöö kõikidega, kes tegelevad teadusloo, ka muude kultuurinähtuste ühiskondlik-ideoloogiliste tagamaade vaatlusega.
Taive Särg – rahvalaulude esitus (varieerimine, akustilised tunnused), esituse olukorrad ja esitajate tõlgendused, etnomusikoloogia ajalugu
Astrid Tuisk – mängimine ja mängukeskkonnad erinevatel ajastutel