Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Pu?kin on jälle seltskonnas, aga et andis ausõna mitte ropendada, siis on ta väga vaikne ja teiste juttu suurt ei sekku. Juba tõustakse lauast ja tantsitakse, Pu?kin seisab vähe eemamal, klaas käes. Katariina tipib mööda ja pillab kelmikalt:
- Eh, Pu?kin, ei tahaks mina praegu teie nahas olla.
Pu?kin toriseb vastu:
- Aga mina oma nahaga teie omas küll.
1973
# 20830 - 01.01.1973