Meie naljaraamat
Ameerika eestlaste perekonnas on arutusel lapse kasvatamine. Naine:"Me ei peaks oma lapsele eesti keelt õpetama - seal ju iga teine sõna KURAT". Mees:"No päris nii hull see asi ei ole" Naine:" On küll.Juhan jutustas mulle oma seiklust, ja need olid tema sõnad:Kõnnin kurat, lähen kurat, vaatan kurat, maas kurat, läigib kurat, mõtlen kurat, kuld kurat, katsun kurat, tatt kurat!"
erinevad rahvused # 8462 - 06.11.1997

Delfi naljad
Ameerika farmeri poeg kirjutab sõjaväest vanematele esimese kirja:
"Teate, siin on ju lõpp mõnus- hommikul põõnuta kas-või kella kuueni!"
erinevad rahvused # 31582 - 23.01.2004

Meie naljaraamat
Ameerika mandril on igas suurema linna telefoniraamatus leida huvitavaid eestipäraseid perekonnanimesid nagu:Hull, Kurat, Lilla, Lits, Munn, Perse, Puts (Putz) Siga, Vasik, Vitt (Witt) ja ehk veel teisigi. Selliste perekonnanimedega inimestel oleks huvitav Eestit külastada. Lisaks sellele on paljudel juudi perekonnanimedel -sitt lõpp, nagu Bob Whitsitt, Seattle Supersonics majandusdirektor. Ka paljud Jaapani nimed kõlavad eestipäraselt, nagu Oyama (Ojamaa), Watanabe (vaata naba), Kurashita, Kakashita jne. Isegi USA spordimaailmas on eestipäraselt tunduvaid nimesid, nagu pesapallimängija Condiotti (Kondi üdi), golfiprof Calcavecchia (Kaikavehkija, kelle nimi Eestis tähistaks ka tema elukutset), ja ameerika jalgpalli "quarterback" Pelluer (Põlluäär), kelle esivanemad olid aktuaalselt eesti Põlluäär päritoluga ja nende järelulija saab isegi mõnest eestikeelsest sõnast aru. Näib, et meie emakeele mõju on ulatunud üle kogu maailma.
erinevad rahvused # 11174 - 29.03.1998

Eesti Päevaleht Online: Baskini anekdoot
Ameerika miljonär jutustab:
"Kui me naisega Ameerikasse tulime, oli meil kõigest kaks dollarit. Ostsime kaks määrdunud õuna, pesime need puhtaks ja müüsime maha nelja dollari eest. Siis ostsime neli õuna ja müüsime need kaheksa dollari eest..."
"Aga hiljem?"
"Hiljem suri minu vanaema ja jättis mulle oma varanduse - maja ning kaks miljonit dollarit pangas!"
erinevad rahvused # 1352 - 30.09.1998

Bitmani naljakogu
Ameerika miljonär ostis ära Moskva GUMi ja kuulutas välja tasuta kaubajagamise. Varsti olid GUM ja kõik selle juurde viivad teed täis haavatuid ja laipu. Miljonärilt küsiti: "Miks te seda tegite?" "Mul oli huvitav teada saada, mis juhtub siis, kui te lähete üle printsiibile "igaühele tema vajaduste järgi"," kõlas vastus.
erinevad rahvused # 2324 - 1997 ... 1999

Eesti Päevaleht Online: Baskini anekdoot
Ameerika naftamagnaat külastab koos naisega Pariisi. Seistes Eiffeli torni ees, lausub miljonär naisele:
"Juba kakskümmend aastat tagasi, kui ma Pariisis käisin, seisis see puurtorn selle koha peal. Arvatavasti nad ei saanudki naftat kätte!"
erinevad rahvused # 1478 - 30.08.1998

Tanel Mägi kogu
Ameerika spioon otsustas ennast üles anda. Läks vastavatesse organitesse ja astus esimesse ettejuhtuvasse kabinetti: "Ma olen Ameerika spioon. Südametunnistus hakkas vaevama, otsustasin end üles anda..."
"Me ei tegele ameeriklastega, me oleme spetsialiseerunud inglastele... Minge mööda koridori edasi ja avage vasemalt viimane uks. Küsige polkovnik Muhhinit."
"Ma olen Ameerika spioon," lausus ameeriklane Muhhini kabinetis,"Mind heideti langevarjuga Näukogude Liidu territooriumi kohal alla..."
"Langevarjuga?" katkestas teda polkovnik Muhhin. "See ei ole minu rida. Mina tegelen nendega, kes saabuvad meritsi. Minge teise korpusse, kabinetti nr. 1223."
Ameeriklane läks. Eksles koridorides, kuni leidis kabineti nr. 1223. "Ma olen Ameerika spioon, mind heideti langevarjuga alla, et ma ähiksin strateegilise raudteesilla..."
"No-no-no! Me ei tegele raudteesildadega, meie asi on raketibaaside pildistajad. Teil on tarvis minna sellesse äuepealsesse majja."
Ameeriklane lonkis äuepealsesse majja. "Ma olen Ameerika spioon," alustas ta väriseva häälega. "Mind heideti langevarjuga alla... raudteesilla ähkimiseks... strateegilise tähtsusega..."
"Kurat vätku!" käratas mees laua taga ja viskas sulepea käest. "Mitte ei lasta aastaaruannet läpetada! No mis te siia tulite! Anti teile ülesanne, siis minge ja täitke see!"
erinevad rahvused # 4809 - 1994 ... 2000

Aivari naljakogu
Ameerika turist jalutab Tel-Avivis mere ääres ja näeb, et üks juut õngitseb. Ta hoiab õnge, mille otsas on kell. Ameeriklane küsib imestunult:
"Kuulge, mida te ometi siin kellaga teete?"
"Kas te siis ei näe, et püüan kala," vastab juut.
"Aga kuidas kala kellaga püütakse?!"
"Seda ma ei saa teile öelda, see on firma saladus."
"Siin on 25 dollarit, öelge mulle saladus," palub ameeriklane.
Juut võtab raha ja selgitab:
"Ma panen kella vees helisema, kalad ehmuvad ja tõusevad pinnale. Nii neid lollikesi püütakse."
"Ja kas tõesti olete mõne kätte saanud?"
"Teie olete kolmas."
erinevad rahvused # 59 - 1996 ... 1998

Peedu Põllu naljakogu
Ameerika turist jalutas Tel-Avivis mere ääres ja nägi õngitsevat juuti, kellel rippus konksu otsas kell. Ta küsis imestunult: "Kuulge, mida te ometi selle kellaga teete?"
"Kas te siis ei näe, et püüan kala," vastas juut.
"Aga kuidas siis kellaga kala püütakse?!"
"Seda ei saa ma teile öelda, see on firmasaladus."
"Siin on teile 25 dollarit, öelge mulle see saladus," palus ameeriklane.
Juut võttis raha vastu ja selgitas: "Ma panen kella vees helisema, kalad ehmuvad ja tõusevad pinnale. Nii neid lollikesi püütaksegi."
"Ja kas tõesti olete mõne kätte saanud?"
"Teie olete kolmas."
erinevad rahvused # 15945 - 1994 ... 1998

Rain Ööpiku naljakogu
Ameerika turist jalutas Tel-Avivis mere ääres ja nägi õngitsevat juuti, kellel rippus konksu otsas kell. Ta küsis imestunult:
"Kuulge, mida te ometi selle kellaga teete?"
"Kas te siis ei näe, et püüan kala," vastas juut.
"Aga kuidas siis kellaga kala püütakse?!"
"Seda ei saa ma teile õelda, see on firmasaladus."
"Siin on teile 25 dollarit, õelge mulle see saladus," palus ameeriklane.
Juut võttis raha vastu ja selgitas:
"Ma panen kella vees helisema, kalad ehmuvad ja tõusevad pinnale. Nii neid lollikesi püütaksegi."
"Ja kas tõesti olete mõne kätte saanud?"
"Teie olete kolmas."
erinevad rahvused # 15283 - 1997 ... 1998