EESTI MÕISTATUSTE SÜNTAKTILISEST STRUKTUURIST

EESTI MÕISTATUSTE SÜNTAKTILISEST STRUKTUURIST

Avalehele | "Sissevaateid" | Taylor | Jäviö-Nieminen

A1b. Numeraal genitiivis + substantiiv komitatiivis + substantiivne põhisõna (ning selle inversioonid):
Kaadsa kate otsaga — Niidsekera
Katõ otsaga orik — Pohemold
Kolme kanti kaabukene — Tatratera
Kolme kõhriga orik — Suur nõel
Lita üte kõrvaga — Kibu
Mees kaheteistkümne näuga — Aasta ja kuud
Susi palanu külega — Ahjulaud
Tüdruk ühe silmaga — Nõel
Vorst ühe otsaga — Sukk
Üts ader kolme haeraga — Heinahang
A1c. Erandeid (kätkevad numeraale, topeltatribuute jm.):
Kolme kanti kuningaait — Tatar
Kolme kõhriga must ork — Tatratera
Muhulase vana naese valge villa tutt — [Lahenduseta]
Naise kärnäne pää — Kaalikas
A2. Objektiivtuumad on täiselementaarses vormis samuti üsna ebaproduktiivsed, kuid moodustavad päris rohkesti mitteparallelistlikke laiendvorme atributiivsete ja numeraalsete elementide abil.
A2a. Substantiiv (v. sellena mõistetav adjektiiv) nominatiivis + verb 3. pöördes + objekt:
Ema imeb poegi — Jõed jooksevad merre
Emäne pist esast — Leiba kastetakse
Jalolda võtt jänese kinni — Püssikuul
Lebo puhk lehespilli — Kukk kireb
Miis lakk perst — Linaropsimine
Oenas situs rasva — Oherd
Punane jupsib musta — Tuli paja all
Surnu matab elavat — Tuld maetakse tuha alla
A2b. Mitmesuguseid atributiivsete lisanditega vorme:
Kogu pere katsub pereme munni — Ukse käepide
Kõik pere lakuvad pisku poisi p[erse]t — Taarikann
Käsita rätsep käristab riiet — Käärid
Lapsed näävad isa sündimest — Heinakuhi
Must kukk kutsub kõik kihelkonna kokku — Õpetaja
Must rakk lakub kõige pere persed — Uksepakk
Pere murrab pesemata kooki — Toauks
Pisike härg võidab suure härja — Kirstuvõti
Poisid näevad isa ristimist — Heinakuhi
Suur käsi mängib pilli — Kedervars lõngaga
Verrev kikakõnõ tsaga musta mätäkeist — Mees naise juures
Ühe jalaga sant kaitsab kõige karja kokku — Uks
A2c. Numeraale (ja atribuute) sisaldavaid vorme:
Kaks poega uputavad isa ära — M...
Karu põletab kahe otsaga piipu — Toaungad (nurgad)
Kats sõsarat silitseva võid — Regi
Nelli kandvad ühte — Rattad
Sada silma kuhja luu — Sõelumine
Viis meest koduvad ühte kaevo — Sukavardad
Viis venda viskavad kaks viletsat (tõbist) toast välja — Ninanuuskamine
Ühejalgne kannab kahejalgset — Kantsel
Üks halg kütab kahte ahju — Lehma keel
Üks hani karjub kahte healt — Torupill
Üks kullane võti käänab kõik vallale — Päev
Üks part haudub kahte muna — M...
Üts kukk and ega aasta kolm tsäüka marjo — Kolm püha
A3. Lokatiivtuumad. Nende produktiivsus mõistatustes on kahe eelmisega võrreldes otse määratu, ka selle mitteparallelistlikud (taas atributiivsete ja numeraalsete komponentide vahendusel tekitatud) laiendvormid on äärmiselt rohked ja mitmekesised.
A3a. Lokatiivid, kus verb ellipteeritud (või erandina on-verb)
A3a1. Substantiiv + inessiivne kohamäärang:
Järv tarõh — Suits tares
Kaju kadakapõõsas — Naise suguelund
Kiisla redelin — Mesi vaha sees
Verstapost kuusikus — M...
Võiutükk kaohn — Kuupaiste
A3a2. Miski millegi all ~ peal ~ otsas ~ keskel ~ ümber ~ sees ~ vahel ~ üle ~ ...:
Allikas haukubu all — Pibi
Allikas kuhja otsas — Või pudru sees
Hundipips kesk väilla — Naba
Ilustaja ihu sees — Kõrvarõngas
Kibuke kesk merd — Naba
Koigas karve sehen — Kuhjavarras
Kuu ajateiba otsas — Küünal
Kõtu otsahn turg — Mesilased taru peal
Leivapätsike vee sees — Kuu taevas
Luukene läve all — Sõlg
Nebukadnetsar kesk merd — Naba
Paja pial on sang — Vikerkaar
Ruhik sammelde sehen — Naise asi
Ruosk ümbre tarõ — Muldhirs
Suo ümber tua — Samblad seina vahel
Tamm mäe otsas — Naba
Tuli keset merd — Samovar
Õlped läve all — Helmed kaelas
A3a3. Eelmise inversioonilisi vorme (võivad tõlgenduda ka atributiivstruktuuridena):
Üle ilma piirakas — vikerkaar
Üle järve purre — Preesi telg
Üle metsa luuk-laak — Vikerkaar
Üle putsi purre — Prees
Ümbre tare tiira' — Taresamblad
A3a4. Substantiiv + kohamäärang, mille koosseisus atributiivlaiend:
Isa poja peos — Aiateivas ja vits
Kuu kua läve all — Sõlg
Käsi oisu persen — Kinnas
Latõrtaja valgõ kallastõ vahel — Keel
Mets lihamäe pääl — Juuksed
Orik valge vahu sees — Veskikivi
Peenar ümber perseaugu — Kaevurakked
Perekond puujuurde all — Kartulid varre all
Rist rikka mehe väravas — Tuulik
Risu rikkama tua ees — Haoriit
Sõlg aida ussõ pääl — Päike
Tasku taeva külje pääl — Kuu
Vasik vana härja nina all — Ahi ja kolle
Üle mõtsa vuu nahk — Suits
A3a5. Atributiivlaiend subjekti poolel:
Eeläne miis paja all — Tuli
Hall vanamees õues — Udu
Hiire teerada ümber toa — Räästad tilguvad
Hõbejoon mööda maad — Jõgi
Hõbeleht ukse all — Prees
Karu käpp meres — Supikulp
Kena oinas keset merd — Keel suus
Kirisõba üle toalae — Suits
Kirju keuke mäe pääl — Naba
Korede jummal võrede pääl — Kana haub
Kuldkera keset koppelt — Päike
Kuldlaadik laua all — Päike taevas
Kuldlüpsik mere peal — Päikesetõus
Kure kael üle mere — Paja sang
Kuum kivi aida all — Lehma udar
Kõvver passun akne pääl — Peni händ
Kõvvõr kurat paaba säläh — Voki hambad
Must kuus muru pääl — Öö
Must paik saina pääl — Kirstu taba
Must ümbrik ümber tua — Toanõgi
Märg laud lepikus — Keel
Papi titt mii seeh — Hari
Pihlapuu tsäuk kest merd — Päike
Punane kukk katusel — Tulekahi
Punane peegel seina peal — Päike
Rõõsk piim põrandal — Päevapaiste põrandal
Sika silmä' saina pääl — Oksad seinas
Tannõ kaadsa taiva pääl — Tolm
Tii veeren valge miheke — Seen
Tiide karva tii pääl — Heinakoorem
Tilluk kirp kivi pääl — Tulesäde paneb metsa põlema
Tsiasitt saina pääl — Taba
Valge kont kesk koplit — Kirik
Valge vaip üle maa — Lumi
Väike perse om pengi all — Pann
A3a6. Atributiivlaiendid mõlemal poolel:
Hiirepesa levalõime otsa siis — Naisterahva asi
Hõberaha aida ääre peal — Päike paistab lõunaajal
Kuldõun hõbevaagna pääl — Päike
Kulladsõ helme nisujauha seeh — Söed tuhas
Kõver kuus kooba läve een — Peni händ
Pikk vits üle õuemaa — Vikerkaar
Punane poisike musta asema sees — Porgand
Punane pull kasteheina kütkes — Jõhvikas
Siidiniidi nupuke tare harja otsas — Kuke hari
Sinipuu, punapuu, rikka mehe aida all — Püss
Suine lind talise tee jaares — Vanker
Tutmed-rutmed rootsi naise puusa pääl — ?
A3a7. Numeraale (ja atributiivlaiendeid) sisaldavaid vorme:
[Seitse] pead ja [seitse] saba ühe pea sees — Hiirepesa hobuse pealuus
Kaits hõbelehekest tõine tõispuul mäe külle pääl — Kõrvad
Kaits härga üte ikme otsan — Veskikivi
Kaks meest ühe kübara all — Aja tugiteibad
Kaks santi ukse taga — Tatine nina
Karune kahe libeda vahel — Hobune aiste vahel
Kits ja kurat kahekesi ühes kottis — Vaenulised abielurahvas
Koda kolme nuka pääl — Vokk
Kolm miest ühe kübärä all — Iste
Kolm risti kolgatal — Pearätt
Kolm ruusi mere pääl — Kolm suurt püha
Lai latakas kolme kepi otsas — Kolme jalaga iste
Mere pääl koll kullatsäuka — Lihavõte, suvisted, jõulud
Meri kolme tulba otsah — Tõrs
Meri nelja tulba pääl — Taevas
Meri viie tulba otsan — Taarikapp
Mõlõmba velidse üte palaja all — Kaeratera
Mää kate kraasasja vahel — Villakraasimine
Neli auku niidikeras — Lehma udar
Neli pütsigäd aeda all — Lehm
Neli venda ühe mütsi all — Laud
Okse kuvvõ koorõ seeh — Sibul
Pool leiva aida taga — Kuu
Pooleaastane poisike kõrgen kepi otsas — Pähkel
Seitse lätlast ühe kasukakäise sees — Hernekõder
Sõklane kott nelä tulba otsahn — Peni
Sõsaritse, tsirgukõsõ karvatside kaartõ all — Silmad
Viis viirukest, kuus kuurukest üte utra sisen — Hernekaun
Üks halg ahjus — Keel suus
A3b. Muude verbidega lokatiivstruktuurid
A3b1. Substantiiv + verb + kohamäärang:
Ahe' silla all tän'täse' — Kiislit kurnatakse läbi sõela
Ahi küdeb teiba otsas — Piip
Hani uidab üle ussaja — Vett tuuakse
Imänd piibutas läbi käüsse — Suits läheb läbi korstna
Jänes jookseb üle mäe — Tuisk
Keset järve tamm kasus — Naba
Konn karjub põues — Uur
Kuningas istub kulla sees — Neerud
Kurg joo üle mere — Pajavang
Kutsik makab hõbeda sehen — Rahu
Noorik nutab nurga taga — Tuul kiunub
Ruusk lätt üle moro — Teerada
Saks sõidab oina seljan — Särginöör
Susi oroh undas — Peer
Tsaimassin palo pääl kiis — Sipelgapesa
Tsigan kulla pääl istus — Katel tulel
Uherdi upub keskel väina — Naba
Ümbre mäe uurma makas — Käsikivi, jahu
A3b2. Kohamäärangu koosseisus atributiivlaiend:
Harak hauk tõrdu veere pääl — Õpetaja kantslis
Ingel istub hiire pesas — Küünal lühtris
Jänes kükitäp mäe külle pääl — Kõrv
Karu kükitäb kullase mäe õtsan — Pada tulel
Kass kükitas kanarikupuhma all — Kõrv
Kukk laulab aida ulu all — Veise kaelakell
Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris — Kilk
Kuningas istub oma sita sees — Küünal
Kägu kuuk pühäh pedäjäh — Kella lüüakse
Lammas magab lehma maus — Sukk pastlas
Pini istus mäe külel — Nina
Põder magab hiire pesas — Sagaraga uks
Rähn raiub raudses linnas — Kaelakell
Siug juusk ümbre sarapuupuhma — Vokinüür
Taat tirgutab memme mulgu pial — Kaev
Tihane tiksub lihase linna all — Lehmakell
Tihane tiksub raudse linna all — Kell loomal kaelas
Tina tillerdab, hõbedavoori peal — Sari
Triksub ja traksub tihedas kuusikus — Lambaniitmine
Vesi juusk üle lepälehti — Kusemine
A3b3. Atributiivlaiend subjekti poolel:
Hall härg möirab nurkas — Jahvekivi
Nelja sarvega kurivaim müriseb vees — Vesiveski
Otti oenas, lätti lamma, tatsutab mööda tänavat — Konn
Punane koer magab jahukerstus — Tuli lees
Siberiku-säberiku, mäe küllen kükitese — Kõrvad
Valge kirgike jooseb ümber mätta — Vokivärten
Valged lambad hüppavad meres — Herned pajas
Verev repän mert pide ois — Kangasuga
A3b4. Atributiivtlaiendid mõlemal poolel:
Karune kuristab kivivare otsas — Kana haudub
Must härg müirab tampse tõrre sees — Õpetaja kantslis
Pisike poiss tantsib laia kübärä all — Kedervars
Pooleaastane poisike istub umbise poti sees — Pähkel
Punane koerake raksub raudriides — Tuli
Punane poisike magab rohelise palaka pääl — Murakas
Tipiline-täpiline, istub aida harja peal — Tanu
Valged mehed tantsivad mustas körtsis — Herned keevad pajas
Verrev hani mäe küllehn kükütäs — Kõrv
Väike Miku sõedab musta põldu müüdä — Lootsik
A3b5. Numeraale (ja atributiivlaiendeid) sisaldavaid vorme:
Kahe kaevo peal kasvavad kadakapõesad — Silmad
Kaits neitsid tantsiva ütte saapaseere sisen — Uhmer
Kaks keerdkadakat kasvavad mäe külje pääl — Kõrvad
Kaks seent kasvavad tõine tõisel pool mäge — Kõrvad
Kats valget tsirkukõst taplõse katuse pääl — Lumi
Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal — Ketramine
Kümme kurge küürutavad ühe vaagna veere peal — Lusikad kausiveerel
Kümme sutt sõitva üle mäe — Pükse aetakse jalga
Liha tantsib nelja raudtaldreku pial — Hobune
Lind lennäb aastas [neli] korda läbi lehtse metsä — Lambaniitmine
Neli kord aastas käib karune naiste reite vahel — Lambaniitmine
Neli neitsit tantsiva üte saapaseere sihen — Lehmalüps
Neli neitsit tantsivad ühe põlle pääl — Tuulik
Sidi üte jalase pääl sõit — Pajalaud
Siidisaks sõidab kahe mäe vahel — Peerulaskmine
Sõda sõedab kolmepäese varsa selles — Jää vee peal
Vanamees huikab kahe mäe vahel — Peer
Viis venda magavad ühes voodis — Varbad suka sees
Viis viisipuud, kümme kuusipuud, käivad ühe ümber ööriaugu — Ratas
A3c. Allokatiivsed ja ablokatiivsed struktuurid
Allokatiivseteks nimetame lokatiivstruktuure, kus keegi või miski suundub mingist määratlemata kohast määratletud kohta, ablokatiivseteks neid, kus ta suundub määratletud kohast määratlemata kohta. Kumbki tüüp pole mõistatustes kuigi produktiivne, kuid allokatiive on tunduvalt enam kui ablokatiive.
A3c1. Allokatiivsete tekstide näiteid:
[Kaks] hani lähvad lauta kidin-kädin — Panged
Hall hobune vahib üle katuse — Kuu
Jalutu jaan läheb seina kaudu üles — Suits
Karvane läheb karvase sisse — Müts pähe
Kolm saksa käivad ühte mõisa kokku — Ahjuroop, luud ja labidas
Kuldane kala kuekse kadajase kannu hala — Uss
Lapsed jooksevad vanemate varrule — Heinasaod
Libe asi lääb kondise sisse — Lusikas suhu
Must mees sülitab üle metsa — Püss
Neli hiirt jooksevad ühte auku — Lüpsmine
Neli kitse kusevad ühte aukuje — Lehmalüps
Neli neitsit kusevad ühte auku — Lehmalüpsmine
Nudi pääga Rein lääb karvakortsi — Mehe suguliige
Peenkene preili, kavvõndõhe sülgäs — Püss
Pini lätt peripäidi puudõ — Tuli
Punane koer haugub läbi luise aia — Keel
Sile läheb karvase sisse — Käsi läheb kindasse
Tedred lähevad kudrutades meresse — Herned pannakse patta
Vesi jookseb vasta mäge üles — Lehm joob
A3c2. Ablokatiivsete tekstide näiteid:
Kaits kaske kasvas üttest juurest vällä — Lehma sarved
Kaks neitsikest tulevad emalt ja nutavad — Veepanged
Krantskaalaga peni hauk tõrdust — Õpetaja kantslis
Vesi jooseb kahe karuse vahelt — Nutmine
Vihma sadab kahe samba vahelt — Kusemine
A3c3. Allokatiivne ja ablokatiivne komponent üheskoos:
Mitmest harust jooksvad ühte lauda lõngad — Puu juured
Roheline mamsel käib iga laupäev ühe reite vahelt teise reite vahele — Viht
A1 + A2. Atributiiv- ja objektiivtuuma liiteid:
Raudne suu sööb puid — Kirves, saag
Süütä neitsike kisub jeevita linna maha — Tuli põletab maja ära
A2 + A3. Näiteid objektiiv- ja lokatiivtuuma liidetest:
Hall hobune sööb läbi katusse kaaru — Suits
Hall härg ajab sarved räästa — Suits
Karu näitab üle metsa käppa — Tulekahju
Kolm lümbäkut vedavad ühte pimedad ja pime külvab valge põllu pääle — Kirjutamine
Kudevik viib videvikust puid — Vokk
Kümme meest veavad üle pussumäe noota — Pükse tõmmatakse jalga
Lehm köüdetäs lambalõ sälgä — Pastel pannakse jalga
Mees tassib maja seljas — Tigu
Must mees nurgas viskab kust — Taaritõrs
Mustlane poop [end] täre laen — Suits
Pojad toovad isa ilmale — Heinakuhi
Räksi Toomas tapab Rooma rikast puuvikatiga luuheinamaa peal — Täitapmine (noaga peas)
Simm tege silda soie pääle, madalide maie pääle — Külm
Suur miis laotab nurme pääl käsi — Tuuleveski
Tillekene tallekene vida läbi aia puid — Nõel
Valge vares lävi aia lat'si ravitses — Kirikuõpetaja võtab pihile
Verrev lehmäkene süü läbi aia läätsi — Päike
Vidil kisub vadila persest soolikaid — Ketramine
Üks tuleb majalt maalt, katab mered, katab maad — Lumi
Senised süntaksimallid olid kõik ühtlasi põhimõtteliselt mittesümmeetrilise struktuuriga lihtlausemallid. Peale nende on rohkesti mitmesuguseid liitmalle. Ma ei lähe siin elementaarstruktuuride parallelistlike liidete vaatlemisega kuigi kaugele (õieti loobun nende vaatlemisest hoopis), kuid tahaksin juhtida tähelepanu ühele üliproduktiivsele üldmallile, mis on omamoodi vaheastmeks lihtlauselis-mittesümmeetriliste ja täissümmeetriliste normaalvormide vahel ning omab nähtavasti väga keskset kohta mõistatuste vormiloomes üldse.
B. Sünekdohheeruva 2. poolega struktuurid
Need on välise süntaksi poolest enamasti sümmeetriliseks, "2-dipoodiliseks" organiseeritud tekstid. Semantiliselt võttes pole siin aga tegu mitte täistähendusliku parallelismiga (nagu nt. normaalse lauserinna või sümmeetrilise impliktiivstruktuuri korral vanasõnades või siis aja- või ruumiparameetri järgi topeldatud vormides, mis on hästi iseloomulikud määratlemata subjektiga (agendiga) mõistatusrühmale ning millest tõime rohkesti näiteid troopide vaatluses). Mõistatuse sümmeetriliseks organiseeritud pooled on siin terviku ja osa vahekorras ning 2. pool on nii- või teistsugune absoluuttarind, moodustab midagi sünekdohhi taolist. St. see pole loomulikult mitte klassikaline sünekdohh, kus tervik on esindatud (ja ühtlasi asendatud) osaga, kuid on teoreetiliselt huvitav nt. selles plaanis, et tavaliselt figureerib parallelistlike struktuuride komponentidena just metafoorne, mitte aga metonüümiline aines.
See vormimall langeb suuresti kokku ainetega, mida on uurinud Annikki Kaivola-Bregenhøj oma monograafias "The Nominativus Absolutus Formula — One Syntactic-Semantic Structural Scheme of the Finnish Riddle Genre" (FFC 222, 1978).
Seegi rühm veenab meid selles, et lühivormiüksuste struktuuritasandid (semantika, retoorika, süntaks, modaliteedid) on tihedalt üksteisega seotud ja läbi põimitud, neid saab omaette isoleeritud aedikuisse elama panna vaid tinglikult ja me peame sellest tinglikkusest endale igal sammul aru andma.
Toome nende eelmärkuste järel näiteid sünekdohheeruvate kvaasisümmeetriliste jt. struktuuride mõnede alaliikide kohta. Enamik neist võivad lülituda komponentstruktuuridena veelgi keerukamate vormimustrite koosseisu (selliste kohta siin pole näiteid otsitud). Allrühmade formeerimisel pole taotletud kuigi suurt detailsust. Enam kui 10 teksti pikkused näiteloendid on liigendatud 1. poole põhisõna järgi (loomad, inimesed jne.).
B1. Topeldatud atributiivtuumad
"Asjad" (anumad, töö- ja sõiduriistad, rõivad), hooned, rajatised:
Hõbekepp, kuldnupp — Rukis
Igavene tönnikene, poolöaastanõ kaasõkõnõ — Järv talvel
Lihane tõrs, raudne vits — Sõrmus sõrmes
Lihanõ liud, ravvanõ ruug — Hobusel rauad suus
Must kattus, punane rästas — Nööriga vammus
Must laud ja valged jaared — Tahvel
Must rätik, rohelised ääred — Põld
Must vakk, valgõ kaas — Lumi maas
Must vokk, kuldsed nöörid — Vanaaegne naiste kuub
Nahkait, puulukk — Vorst
Paklane ait, kanepine võti — Kott
Pisike paake, magus roake — Pähkel
Pisike pütike, magus mimmike — Meekärg
Punane mütsike, valge pääke — Vaarikas
Raudne raamat, kivine kiri — Tähed taevas
Sinine kamsol, kuldsed paigad — Taevas ja kuu
Sinine tõld, kullatse naala — Taevas
Tuhkne tuba, vaskne värav — Piip
Valge ait, punased postid — Hani
Valge põll, mustad ääred — Aken
Valge vaat, punane pulk — Hani
Vana kuub ja uus paik — Jää jõe peal
Vana vakk, uus kaas — Järv, jää
Maastikuelemendid, botaanilised ja põllunduslikud referendid: Klaasinõ põld, puidsõ pindre — Aken Kuju kuus, kullatse soone — Viiul Lihane kubu, vaskne side — Sõrmus sõrmes Lihane sard, ravvatse toe — Hobune Piimane jõgi, hainatse perve — Silmad Punane puu, rohiltsed harud — Purgant Punane põld, mustad veered — Vammus Puu põhjal linakuhi, vaskise vardaga — Koonlalaud, koonal, varras Püha kuhi, pikk varras — Kirik Ravvanõ maa, puitsõ pindre — Aknad Valge põld, must seeme — Raamat Valge väli, mustad vaod — Kirjutamine Valged põllud, mustad peenrad — Aknad Väikene järvekene, sõmerine veerekene — Sõlg
Loomad, linnud, nende kogumid: Hall hobune, rohelised aisad — Jõgi Hall härg, hangus sarved — Veski Hall härg, mäda selg — Või pudru sees Hall kukk, punane hari — Maja põleb Hani haljas, pea paljas — Saunaviht Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene — Kanepitera Kivine kits, puutse sõra — Kedervars Kuldne kari, hõbedane karjane — Tähed ja kuu Linanõ kits, ravvanõ jalg, puutsõ sarvõ — Voki koonal Luust lind, kablast keel — Vurriluu Must hoppõn, traadinõ lõig — Mustikas Must jääras ja valged munnid — Must kuub ja valged taskud Must kana, hahk muna — Kaalikas Must kana, verevä muna — Pada süte peal Must kits, kuldnisa — Päsmer Must koer, valge kurgualune — Kirikuõpetaja Must kukk ja kuldsed mokad — Vasklukuga piip Must kukk, kuldsed kannuksed — Kardpaeltega särk Must kukk, kuldsed sarved — Kannel Must kukk, kuldsed siived — Püss Must kukk, kuldsed sooned — Kannel Must kukk, kuldsed suled — Pada tulel Must kukk, muru hari — Pudel Must kukk, valged lõpuksed — Õpetaja Must lammas, valge moka — Kinnas Must vasikas, valge pea — Vahutav oja Must õhvake, sinitse mokka — Sõuke Nahkne rott ja linane saba — Pastel Puinõ susi, ravvadsõ hamba' — Linahari Punane hobune, must saba — Tuli ja suits Punane härg ja pusijad sarved — Jõhvikas Punane pullike, jõhvist lõake — Kuremari Puune kits, kivitse sõra — Ait Rauast ruun, vasest valjad peas — Mõõk Raudne rott, villane saba — Nõel ja lõng Valge lehm, must piim — Mahlakask Valge lita, musta jala — Söögilaud Valge utt ja punased huuled — Valge kasukas, punane nahkääris Valgõ hatt, kirivä käpä — Hame Vana härg, vasksed sooled — Kannel Väikene lehmäkene, makus piimakene — Mesilane Väike valge härjäkene, härmatedu hannake — Kesvatera
Inimesed, nende kehaosad: Haill mies, haruline naba — Puu Haljas mees, sinine küpar — Lina Ilodu kuningas, ilosa silmä — Konn Imä must, hamõ valgõ — Lumi maas Must mees, punatse hamba — Nööritatud särk (vammus) Must mies ja punane perse — Sipelgas Must puts ja punased suoned — Kihnu rahva pastel Must puts, punased veered — Vammus Must suu, punane keel — Ahi Pigine poisike, raudsed juuksed — Peahari Pikk mees, aga väike müts — Kirikutorn Pisike mees, hall habe — Linnased Pisike punane poisike, kivine kõhuke — Lillakas Pisuke poisike, kivine süda — Pähkel Punane poiss, rohelised juuksed — Porgand Punane preili ja roheline kübar — Porgand Puune poisikene, kivine süda — Pliiats Puust mees ja raudsed sukad — Ader Roheline saks, roguskist kaelarätik — Viht Rohiline mehekene, rohilitse jala — Heinaritsikas [Saja]-aastane vanamoor, päevavanadune pea — Lumi kännul Suvine poisike, sajakordne kasukas — Kapsas Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune sitaauk — Lambarauad Valge poiss, rohelised juuksed — Kask lehtes Vassapiu miis, kündrepiu habõna — Ritk Väikene miis, vaib kirvõs — Mesilane
B2a. Topeldatud lokatiivtuumad: 'X kuskil, osa temast ~ midagi juurdekuuluvat väljas ~ mujal':
Loomad, linnud, kalad:
Angerjas hernes, saba jões — Köis
Harakas aidas, saba väljas — [Lahenduseta]
Hobu tallis, saba räästas — Tuli ja suits
Hobune tallis, kabjad väljas — Sarikad
Hobune tallis, pea väljas — Nuga tupes
Härg all maa, händ pääl maa — Kaal
Härg kodu, sooled metsas — Puu
Härg laudas, sarved väljas — Mõõk tupes
Kana maa pääl, muna omma maa all — Kartul
Kass ahjus, käpp väljas — Tatt ninast väljas
Kikas orrõ pääl, sooligu orrõ all — Kirikukellad
Kits keldris, keel väljas — Tuli ahjus
Madu mättäs, nenä välläs — Lapsel nina tatine
Oinas laudah, pää väläh — Tatt ninast väljas
Part vees, saba väljas — Kulp leemepajas
Sikk kooban, sarvõ välän — Puud ahjus
Täkk tallis, munnid väljas — Talad
Verev kikkakene maa all, hari usehn — Naeripealsed
Inimesed: Ise väljas, varbad varjul — Puu kasvab Mees õues, silmad toas — Kuu, päike Miis maa all, habõna maa pääl — Redis Miis maa pääl, habõnõ maa all — Kaalikas Miis maa pääl, türäh maa all — Kartul Neitsi taren, nisa vällän — Taretala Preili tarõn, pleti välän — Porgand Vanamees tuas, habe õues — Tuli ahjus, suits korstnast väljas Ämm õues, silm toas — Oksaauk
Varia: Hamõ väläh, käüs tarõh — Päike Katla maa all, vang maa pääl — Surnud inimene ja nimi Pesa maas, munad taevas — Õunapuu Pesa sees, munad väljas — Kartulipealsed (seemne-)munadega Vorst varnas, ots maas — Köis
B2b1. Topeldatud lokatiivtuumad: 'X kuskil, tal miski kuskil', verb puudub:
Loomad, linnud, kalad:
Hall härg, kahes otsas hangus sarved — Talutuba
Harakas ajateiba ötsas pihutäis peerga persses — Laste tuuleveski
Hoposõ ussaian, olõtuusti persen — Maja ja karuperse
Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl — Joogikann laual
Kana all, muna peal — Õunapuu
Must emis nurkas, punased põrsad põlle sees — Kolle
Põrilind põesas, kaks muna kurgu all — M...
Siga sulun, suka jalan — [Lahenduseta]
Inimesed, kvaasipärisnimedega tähistatud olendid: Hall mees ja perekond per[ses] — Ämblik Kiki-miki mäe otsah, üts jalg perseh — Puravik Kiki-viki mäe otsah, kolm jalga perseh — Ader Kundsin mäe otsan, musta nööbi kaala all — Toomingas marju täis Kuningas keldres, must täpp perses — Uba Kuningas õues, kuldkroon pääs — Kukk Mees maas, kuldkübar peas — Võilill Mees nurgas, tuline südä sees — Püss Miis mäe otsan, verrev kauss pää otsan — Kukk Neitsit nurgas, kuldkie kaelas — Luud Noorik nurkas, nuga kurkus — Taarinõu Noorik nurmõ pääl, valgõ käkk käe pääl — Heinakuhi lumise vardaga Papike pajun, lokike pähän — Putk Rätsep jões, käärid käes — Vähk Sant saunas, kargud käes — Haspel Sant seina peal, sada mulku persen — Sõel Tütrik nulgah, pulgad üsah — Taaritõrs Vana naene nurgas, õlekubu kõhus — Kaljaastja Vanaeit nurkas, kolm jalga all — Vokk Vanamees nurgan, titt peun — Taaritõris Vanamees nurgas, habu türa perses — Taariastja Vanamees nurgas, söed süles — Ahjukeris Vanamees nurgas, tilk tilli otsas — Kaljaastja Vanamees nurgas, vaatsad kaelas — Rangid varnas Vanamees nurkas, vasksooled sees — Kaljaastja Vanamoor nurgas, sada hammast suus — Linakuhi Vanamoor toas, sada haava peas — Palgiots Vanamuor nurgas, siidipoll ies — Ahjuleek Vanapoiss toas, seelik seljas — Tulehark
Varia: Karp moas ja karvane kübar pias — Maja Kullahunik nurgan, nupp otsan — Pühkmed ja luud Mahlakask kambris, tilk tila otsas — Taaritõrs Miki-kiki mäe pääl, tsiasitt käe pääl — Puravik Põõsas maas, teivas sees — Luud Sõda õues, sõrmed risti — Hoonenurgad Uibos pääl, ubina all — Kartul
B2b2. Topeldatud lokatiivtuumad: 'X kuskil, tal miski kuskil', verb esineb:
Loomad, linnud, kalad:
Härg müüg müürü pääl, lihaliud pää pääl — Kikas
Jänes istub jää pääl, paapõhi pää pääl — Hainakuhi
Jänes istus mää pääl, lihatutt pää pääl — Kikas
Kahru kõnd kallast müüdä, raudsaapa jalan — Ader
Karu istub järve kaldal, vasak jalg perse all — Uks
Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas — Korsten
Kits karjub keldris, saba ristpuu küljes — Kirikukell
Koer istub mulgu all ja kaks muna on kurgu all — Sitasitikas
Mütt istüb mättäs, lihätükk suus — Laps imeb
Siga singub saanikul, toidutünnike turja peal — Sant kerjab
Inimesed, kvaasipärisnimedega tähistatud olendid: Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas — Pihlakas Mees istub tee ääres, valge kübar peas — Puukänd ja lumi peal Mees käib õues, punane müts pias — Kukk Mõr'sa ehis mõtsa takan, peotäüs pirdõ käen — Päike Neitsike istub kivi otsan, valge põll ehen — Tuuleveski Neitsit istub mäe pääl, neli last süles — Tuulik Noorik istub nurmel, sada linti peas — Kaalikas Tiiru jookseb möödä tiedä, sõõru sõsterad peränä — Emis põrsastega Vanamees istub aia peal, hallid rätikud jalas — Vares Vanamees istuss nurgan, kolm auku pää sehen — Tareahi
B2b3. Topeldatud lokatiivtuumad: 'X kuskil, tal miski kuskil' muid laiendatud vorme
(2. poole lokatiiv omakorda parallelistlikult topeldatud või 1. pooles atributiivlaiend):
Ait all haavikus, toomelukk ees, tammelitrid sees — Mesipuu
Nallakas ratsamiis istub hobese sällän, jala kõrva taga — Prillid
Noorik niidul, vai sees, mätas mütsiks peas — Heinakuhi
Sant saunas, kott kõhus, jalad ristati p[erse] all — Taaritõrs
Valge härg mäe otsas, üks sarv pääs — Kirik
Vanamiis nulgah, tilk suuh, türa hambih — Taaritõrs ja -pulk
Vanamoor varnas, sõrm suus, vitsaveadikud vatsa ümber — Lähker
B2c. X kuskil, osa temast kuidagi ~ mingis asendis ~ mingisugune ~ teeb midagi
(2. pool võib imiteerida lokatiivi, nt. olla inessiivne):
Loomad ja linnud:
Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad verd — Pilv, kust sajab vihma
Hobune metsas, saba seljas — Orav
Jänes juokseb jäädä müöde, saba soitab saari müöde — Tuisk
Karu keib teed koutu, karvad tilkuvad maha — Heinakoorem
Karu läheb teed kautu, karvad jooksevad maad kautu — Heinakoorem
Kiitsakas lennab üle kivi, tiivad tilkuvad verd — Tuleraud
Kurg sõedab üle õue ja süä tilgub verd — Naistel õlpmed seljas
Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga — Jahu sõelutakse
Põder kargab põllu peal, jalad maha ei puudu — Kätki
Sikk sõit silda möödä, karva käiva katsipidi — Heinakoorem
Susi nulgah, suu ammulõ — Ahi
Susi risti aia pääl, suu ammuli — Hame
Tibu jookseb mööda teed, tibu tiivad lohakille — Heinakoorem
Inimesed, kvaasipärisnimedega tähistatud olendid, kurat: Kurat põrgus, põlved rõukus — [Lahenduseta] Mees istub nurkas, vaigulatrid põlevad — Kassi silmad Miis läts tiid pitteh, titt tii viirt pitteh — Roosk Tiidu käib teeda kaada, tiidu karvad kohevil — Heinakoorem Tipu istub tii ääres, tipu jalad üle tii — Puu Tita kõnnib mööda teed, pea sakrus otsas — Heinakoorem Vanakurast nurgas, hambad irevile — Vokk Vanamees nurgas, pea kärnas — Raiepakk Vanamees nurkas, titt püsti — Kaljatõrs Vanamiis nukan, titt vällän — Taaritünn Vanamuor nurgas, perse paukkub — Leiliviskamine
B2d. X mingis asendis, tal miski kuskil:
Kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse' — Tare
Mees kukil kõveras, kell kaelas — Look
Sepp selili maas, kangur karvupidi käes — Linahari
B2e1. X läheb kuhugi, endal miski kuskil:
Loomad:
Hiir lääp urgu, kaits kullust kaalan — Mehe asi
Jänes läheb üle mere, tuhat tuisku perses — Sõelumine
Siga läheb lauta, sibul seljas — Leiba pannakse ahju
Uss läheb läbi aia, soolikakimp perses — Nõel
Inimesed: Laeva madrus läheb masti, tõrvapintsel per[se]s püsti — Orav läheb puu otsa Mees läheb lakka, lihavaagen pea pääl — Kukk Mees läheb lakka, teivas seljas — Kass Mees läheb laudile, matt pea otses — Kukk Mees läheb merele, sada silma seljas — [Lahenduseta] Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas — Lähker Mees läheb metsa, peotäis peergu perses — Harakas Mees läheb metsa, silm ees, teine taga — Kirvesilm Mees läheb metsa, soolikakimp seljas — Mehel köis seljas Mees läheb metsa, vesi ees, sild taga — Ämblik Mees lääb metsa, kõver kaigas selgas — Koer Pal'las lätt kerigole, hamõt vii puuhn — Küünal
B2e2. X läheb kuhugi, mingi osa temast mingis suunas:
Mees läheb metsa, jalg vastu taevast — Süllapuu seljas
Mees läheb metsa, kõht kodu poole — Sä&aum l;remarjad
Mees läheb metsa, nina vastu taevast — Püss
Mees läheb metsa, pale koju poole — Kirves seljas
Mees lähäb metsa, naba kojo poole — Mees lähkriga
Miis lätt mõtsa, habõna kodo poolõ — Hobuse jalad
B3. X teeb midagi, endal miski kuskil ~ mingis asendis (verb + lokatiiv):
Jõgi jookseb, jõhvid suus — Vokk
Koer haugub, saba suus — Linakolkimine
Miis sõit, haläs piitsk käen — Saunas viheldakse
Siga vingub, sitt suus — Oherdi
Tillukene rakikene haugub, raudsaba jalge vahel — Kolgispuu
B4. Topeldatud 'substantiiv + verb' -tuumadega vorme (2. pool sünekdohhaalne):
Hatt hauk, hamba' tsilguse — Linno kolgitas
Hirv istub, saba liigub — Maja ja uks
Hobene joosk, ohja saisva — Jõgi
Härg magab, maksad liiguvad — Maja inimestega
Kahr maka, karva kargasõ — Uhmõr
Karu magab, kõrv kõigub — Maja uks
Põrsas jookseb, põnn tõuseb — Vokk ja värten
Sõda sõit, pää sinetas — Lina häitses
Sõda taples, pää hõllus — Mõts
Tsiga tsongip, harjasse liiguva — Metsasagarik
B5a. Atribuudiga X, tal (mingisugune) miski kuskil ~ mingis asendis:
Hooned:
Puukirik, raudköster keskel — Höövel
Valge maeake, kõllane lillike sihen — Kanamuna
Väike majake, musttuhat sõamiist sihen — Linnupuu
Loomad ja linnud: Hall hunt, saba suus — Oherdi Hall härg, allikas sellas — Õllevaat Hall härg, auk seljas — Veskikivi Must kikas, mulk päälaen — Pudel Vana härg, vaglad seljas — Katus sammaldes
Inimesed: Must mees, kalasaba taga — Pääsuke Must mees, roheline kuub selgas — Maa Musta peaga poiss, tõrvakasukas seljas — Peahari Pikk mees, valge kasukas seljas — Kask Pilliroost poisikene, valge müts pääs — Lubjapintsel Piske poiss ja paun selgas — Ämblik Pisuke poisike, lai kübar pääs — Seen Pooleaastane poisike, kivikasukas seljas — Pähkel Pooleaastane poisike, käharpää otsas — Viljapea Pooleaastane poisike, must lapp perses — Uba Pooleaastane poisikene, kale kasukas seljas — Talv Vaksapikune vanamees, raudhabe suus — Võti Valge poisike, must nina peas — Uba Väike mees ja torupill suus — Laps Väike mees, punane kasukas seljas — Keedetud vähk Väikene Villem, vaskne kübar peas — Sõrm sõrmkübaraga
Varia: Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal — M... Must auk, munad sies — Kelder Must mätas, mul seen — Kübar Must vars ja punane tutt otsas — Kanepid Siidiniidi kera, seitse auku sees — Pea Valge sadul, mustad kirbud sees — Raamat Valge vits, keel külles — Sõlg, prees
B5b. Eelmise malli erandvorme
(nt. emmas-kummas pooles veel parallelistlikke allstruktuure ja/või verbe vm.):
Hall härg, sarved peas, tõld tuudeldi taga — Ussikoda
Kolmejalgne kurat, raudhambad suus — Vokk
Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina peal — Püss
Laane lammas, latu oinas, taarutab külätanuvas, villäd juoksevad müödä maad — Heinakoorem
Must härg magab, sarv läbi seina — Lõõts
Pooleaastane poisike istub kivi ahervarre otsan, peotäüs heinu perse all — Munakott
Puupulk, kõva raud, mees otsan — Naaskel
Sõrmepikkune pulk, üks hammas suus, kääripära taga — Võti
B6. Allokatiiv- ja objektiivstruktuuride ühendeid:
Lehm lätt lauta, viskap hanna lauda otsa pääle — Tuli ahjus ja suits
Mees läheb metsa, viskab tindi tee ääre — Ninanuuskamine
Mees lääb metsa, nopib kiva tee äärest põue — Kukk
Miis lääb mõtsa, pistäb tiku tii viiri — Situb
Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja — Ahjuroop
B7. Numeraalipaaridega sünekdohhaalvorme:
Hooned, rajatised:
[Üks] ahi ja [kaks] aukud — Suu ja nina
Üks maja, sada elanikku — Kurk
Üks saun, sada akent — Puuriit
Üts ait, kats lävve — Nina
Üts kerik, säidse lävve — Pea
Puud, taimed: Üits puu, ütessa auku — Inimene Üks kuusk, tuhat oksa — Samblamätas Üks puu, viis haru — Jalg Üts kapsapää, kats lehte — Pea ja kõrvad
Loomad: Kats hiirt, neli handa — Pastel Kuus hobust, kaks selga — Kuue pulgaga redel Neli hobust, ühed ohjad — Veski Üits sikk, kolm sälgrootsu — Tatar Üks hani, kaks kaela — Püksid Üks hani, kaks nokka — Lootsik Üks hani, neli nina — Padi Üks hiir, kaks saba — Pastel Üks hiir, kümme silma — Saabas Üks hunt, kaks pead — Toa aampalgid Üks härg ja kolm sarve — Kolmeharaline hark Üks härg ja kuus sarve — Kangaspuu riidepakk Üks härg, kaks labaluud — Regi Üks härg, sada sarve — Äke Üks kala ja [viis] hända — Käsi Üks kala, kaks hända — Põll Üks karu, kaks perset — Katus ulviaukudega Üks kits, kaks selgroogu — Vokk Üks kull, kuus jalga — Kahe poolega säng Üks madu, kaks saba — Vöö Üks oinas, kaks kotti — Nahkkasukas kahe ripptaskuga Üks rähn ja sada nokka — Saag [Üks] siga, [kaheksa] kärsa — Laud Üts sikk, sada sarvõ — Vokk Üts tsiga, kats nõnna — Lüpsik Üts tsirk, kats vasarad — Kannipuu
Inimesed: Üits saks, sada silmä — Sari Üks mees, neli jalga all — Vanker Üks mees, viis jalga — Käsi Üks mies, üheksä silmä — Pajakook Üks neitsi, neli põlle — Tuulik Üts sant, sada mäntlit — Kapsapea
Varia: Kaks valda, kümme teopoissi — Käed Kuus jalga, kaks jälge — Regi Üks kott, kolm suud — Püksid Üks maailm, kaks päikest — Silmad Üks meri, kolm saart — Kolm suurt püha aastas Üks pesa, mitusada muna — Sõrmkübar Üks pesa, viis muna — Käsi Üks reha ja viis pulka — Käsi Üks vaat, kahtsugu õlut sees — Muna
Nende stereotüüpidega eesti mõistatuste süntaktiline vormistik loomulikult ei ammendu. On rohkesti hübriidseid erandvorme, siin nimetatud tuumstruktuuride muid (mittesünekdohhaalseid) parallelistlikke liiteid. Määratlemata subjektiga ("agendita") mõistatustele on iseloomulik rida spetsiifilisi aja- ja kohatunnuste paaritamisele rajatud parallelismimalle, millest mitmeid on nimetatud ka meie troobistampide osas ('Ühes kohas ~ ühe ruumitunnuse suhtes nii, teises kohas ~ teise tunnuse suhtes naa', 'Ühel ajal nii, teisel naa' jts.).

Paradoksi-oksüümoroni tüüpi konstruktsioonid ('Eeldusi pole, aga asjad juhtuvad' / 'Eeldused on, aga järeldusi pole' jts.) realiseeruvad ühtaegu nii semantilis-kujundlike kui ka süntaktiliste püsimitena. Toome selle jutu lõpetuseks lihtsalt veel mõningaid juhuslikke näitesarju väljastpoolt seni vaadeldud vormitüüpe.
Mitmesuguseid numeraale sisaldavaid sünekdohhaalseid erand- või laiendatud vorme:
Karu tuleb kaldaasta, kaks pääd, kaheksa jalga, neli silma püürüsillä, neli korva kuulasille, tükk on luuda, toine puuda, kolmas hilba-halbakada — Ikkes härjapaar ja kündja
Neitsit nurkas, neli pääd otsas — Voodi
Neli sulast saunas, peremees parsil — Käsi kindas
Nelja nurka valge põld, musttuhat musti poissa peal — Raamat
Tuhat taadi-laadi mulku, sada taivatähte — Puuriit
Tuhat toomelehte, sada saarelehte, kaits kaaselavvakeist — Raamat
Valge härg, viis pead — Varbad
Vana emis, seitse põrsast — Nädal ja seitse päeva
Vana hobune, kuus külleluud — Lootsik
Vanamoor nurgas, sada last süles, igal lapsel ise nimi, igal lapsel ise hääl — Orel
Ühe jalaga poiss, üks hammas suus, üks silm pääs, läheb sisse, teeb kriuh — Võti
Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda — Hobu
B1-algus + midagi veel:
Keräpää oinas, ketsu sarve, tatsuteb külätanumit müüdä, otsib villatsit rõõvit — Rätsep
B2b1 + midagi veel:
Noorik noroh, perse tsoroh, iga öö hürr-harr, sittus sõklit, pasandas paklit — Linakolgits
B2b2 + midagi veel:
Vanamees istub tee ääres, käkilasu süles, kes mööda läheb, saab ühe omale — Takjas
'X all, Y peal, Z keskel ~ vahel ~ sees' -struktuure:
Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken — Reheparred
Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel — Hobune, ratsamees, sadul
Jää all, jää pääl, libe kala keskel — Kangakudumine
Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel — Võikarp
Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel — Parred
Lagi all, lagi peal, lihalimp keskel — Keel
Lagi all, lagi peal, meremees keskel — Silgukarp
Lagi all, lagi pääl, lae sees on tummad tited — Nõelatoos
Lagi all, lagi pääl, vesi vilistes vahel — Lähker
Laud all, laud pääl, raudkonnad krooksuvad vahel — Kraasimine
Liha all, liha pääl, verev pinikene siseh — Keel suus
Luu all, luu pääl, liha keskel — Helmed
Maa all, maa peal, eite-taati maa vahel — Tuba
Nahk all, nahk peal, karvad vahel — Sukk
Paas all, paas peal, kribu-krabu vahel — Veskikivid
Pinnär all, pinnär pääl, sammõl kasus vaihõl — Aknad
Vare all, vare peal, kuremunad keskel — Leivad ahjus
'X ees, Y taga, Z keskel ~ vahel'- ja 'Eest (kui) X, tagant (kui) Y, keskelt (kui) Z' -struktuure:
Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas — Kana
Liha iin, liha taga, puu ja raud kesken — Ader, mees, hobune
Naba ees, kera keskel, labidas tagaotsas — Naeris
Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel — Kass
Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas — Pääsuke
Vars ees, pea taga, läikivad silmad keskel — Puust margapuu
Mitmesuguseid (minu meelest) mittesünekdohheeruvaid parallelistlikke atributiiv-, lokatiiv- jm. struktuure:
Isa hirres, ema parres, pojad kõrval, kõrvad kikkis — Heinakuhi saadude keskel
Kivine lill, linane uss — Pudel
Kivipõld, raudäke, kasetohust seeme — Tulekivi, tuleraud, tael
Kivist sali, puust vili sees — Kolle ja tuhk
Koor all, liha pääl — Lootsik
Koorem liigub, kandja seisab — Voodi v. iste ja istuja
Kõhust sööb, seljast situb — Höövel
Liha all, luu pääl — [Lahenduseta]
Liha liuan, leem vardan — Piip, lootsik
Puune laev, linane meri — Kangalõimed, puust surnukas
Puust pada, heintest roog — Piip
Puust punn, rauast raksmann — Kiim (= raiumisnuga?)
Verrev mulk, valge pulk — Vabarnamari
Semantikat kaasaarvestava vormiliigituse puhul on valitavad lähtekohad üldse mitmeti suvalised ja konkureerivate alternatiivide teke peaaegu vältimatu. Lugeja võib loovalt mõtiskleda nt. teemal, mis juhtub siis, kui vormiliigitajale tundub otsatarbekas asutada mõistatuste klass '(Mingisugune) miski või keegi (kuskil), (mingisugust) midagi täis', ja kui hästi-halvasti see klass sobituks meil siin tuumseteks valitud atributiiv-, lokatiiv- jt. mallide maastikku: Hall kera ja hambaid täis — Siil Hall mees nurkas, habe kirpusi täis — Luud Hall undrik, valgit hernit täis — Taevas Kaits kuldpütti liha täis — Peaaju Kaits kõrentid valgid hammid täis — Hambad Kaks aita rasva täis — Nina Kalevist katel tule peal, lihast pudru täis — Müts peas Kirikass kükitab laual, valget vahtu seest täis — Õllekann Kolmõnulgaline aidakõnõ, valgõt krõõte täüs — Tatratera Kullane kopakene hõbedat täüs — Sibul Kuru täis muste mune — Saunakeris Laudatäis lambaid, läte um kesken — Tangupuder, või silmas Laut lambaid täis, keraoinas keskel — Taevatähed ja kuu Laut lambaid täis, kõik söövad ühe kõrre otsast — Inimesed laulavad kirikus Mees lääb mõtsa, selg teibid täis — Siga Must tsiga, mulke täis — Sannakeris Naine istub nurgas, süle lapsi täis — Leivaahi Noorik nurgas, põll palavid pabunid täis — Kolle Pisike aidake mäel, kuldraha täis — Oravapesa Punane pull, seest sappi täis — Jõhvikas Punane puppis poisike, süli saiakakka täis — Kibuvitsamari Punane õrs, valgeid kanu täis — Hambad Tamm metsa veerel, kuldlitreid täis — Mesipuu Tarõ rahvast täüs, õi olõ ussi, õi olõ aknit — Kurk Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine teist — Jalajäljed Tünder liha täis, mõlemad otsad lahti — Sõrmus Tünn toorest liha täis — Sõrmus Uus anum auke täis — Korv Valge hobune vainul, kõht konne täis — Kirik Valge taevas, muste tähti täüs — Raamat Vanamees istub nurkas, süle vett täis — Kaljaastja Vanamees nurgan, rüpe mune täüs — Saunakeris Vanamees nurkas, prussakid täis — Kaljaastja, raba täis Vanamiis nukan, perse pinde täüs — Ahi Vanaäti kasuk, täie täüs — Taevatähed Väike valge aidake, musta peaga poisikesi täis — Tikutoos

Joon. 2a	Joon. 2b

Joon. 3a	Joon. 3b

Joon. 4a	Joon. 4b

Joon. 5a	Joon. 5b