OBSTSÖÖNSUSE MENETLEMISMOODUSEID MÕISTATUSTES JM. FOLKLOORIS

Avalehele | "Sissevaateid" | Taylor | Jäviö-Nieminen

Keerdküsimuste juures oli juba juttu sellest, et on kaks põhitüüpi tabusid, millele folkloor tavatseb reageerida:
Obstsöönsusel ja erootikal on ühtlasi loomupärased ja keerukad seosed koomilisega, huumoriga, naljaga. Ma ei püüa hakata neid siin lähemalt vaatlema.

Tähtsamad koomikateooriad

Nimetan lühidalt üle huumoriteooriate põhitüübid (või -aspektid), mida käsitlustes tavaliselt nimetatakse.

1. Inkongruentsi- e. kokkusobimatusteooriad
Nalja juures (nagu ka nt. metafoori juures) tekib ikka mingi vastuolu või kokkusobimatuse taju, siin on midagi "valesti", midagi tuleb ümber mõtestada, et naljast aru saada.
Nt. minu lemmiknali kalamaksaõli joomisest:
    Onu imestab:
    Oi, Juku, sa jood kalamaksaõli! Kas vastik ei ole?
    — On küll, aga isa annab mulle iga korra eest 20 senti.
    — Ja mis sa selle rahaga teed?
    — Mul on selline piluga siga, korjan sinna sisse.
    — Ja kui siga täis on, mis siis saab?
    — Siis isa lööb sea katki, võtab raha välja ja ostab uue kalamaksaõli.
Kuulaja saab siin alul jupikaupa teada hulga justkui väheütlevaid asju: Juku joob kalamaksaõli, see on vastik, kuid ta saab kompensatsiooni, Juku on pealegi pragmaatiline laps ega lase raha tuulde, vaid korjab sea sisse. Kuulaja (kui ta on esmakuulja) ei saa arvatavasti aru, kuhu nali välja viiakse ja millega see võiks lõppeda. Kuni Juku ütleb: "Siis isa lööb sea katki, võtab raha välja ja ostab uue kalamaksaõli." See on koht, kus tekib hetkeline vastuolutaju: midagi on väga viltu. Ja kohe plahvatab ka mõistmine: vaene loll laps, ta ei saa ju tegelikult oma piinade eest mingit kompensatsiooni, see kõik on pettus ja näilikkus! Talle näib täisealiste maailmast saadud muljete põhjal vist, et raha on kuidagi iseenesest juba hüve, mitte aga võimalus raha eest midagi meeldivat vastu saada! Ta on pandud igavesti sellesse oravarattasse ja ta ei saa vist ise arugi, kui rängalt teda petetakse, sest ta räägib onule kõigest rahulikult ja meeleldi! Ta ei näe matti ühe käiguga, see on talle juba käsitamatu sõrmkübaramäng!
Teine valvenäide:
    Blondiin sõidab autoga.
    Autoraadio ütleb: "Te kuulate Sky Plus'i."
    Blondiin mõtleb: "Kust põrgust nemad seal ometi teavad, mida mina siin oma autos kuulan!"
See on nii raske nali, et adekvaatne sisseelamine blondiini mõttemaailma võib veidi aega võtta, kuna mõtlemine on nii rafineeritult jabur. Jaburustaju on kindlasti ülimalt terav: blondiin on võimeline mitte aru saama, et see, kes räägib Sky Plus'ist, ise ongi Sky Plus! Motiveerivaks taustaks on ehk automatism, mis kordunud suures hulgas Ameerika filmides ja mujal: keegi üleloomulik nähtamatu (spioon, detektiiv, tulnukas vm.) läheneb kellelegi kuskilt selja tagant ja ütleb, et teab tema kohta mingeid kohutavaid või häbiväärseid vm. ebameeldivaid asju.

2. Halvakspanu- e. hukkamõistu- e. kriitikateooriad
Nali on enamasti nali kellegi pihta, kellegi aadressil. Nali justkui paljastab kellegi juures mingeid puudusi (st. omistab need talle). Juku on rumal, blondiin on ülirumal jne. See lähenemisnurk oli valitsev nt. nõukogude koomikateeoriates, nõukogude käibeesteetikas üldse oli paljastamine seatud vaata et kunstiväärtuste esmakriteeriumiks.

3. Kergendus- e. leevendus- e. lõõgastusteooriad
Seoses Albert Rapi ja keerdküsimustega mainisime juba Sigmund Freudi. Leevendusteooriad ongi eelkõige psühhoanalüütikute vaateviisi väljendavad teooriad. Inimene on ümbritsetud kõiksugu keeldude ja kitsendustega ning huumor on üks vahendeid neist möödahiilimiseks, mentaalse energia säästmiseks ja vabastamiseks. Seksuaaltabud on vist kõige universaalsem tabuliik ja nali annab võimaluse oma seksuaalset agressiivsust välja elada, teisendades selle nn. sublimatsiooni teel sotsiaalselt ja eetiliselt vastuvõetavaisse vormidesse. Ja need põhikohad, mille kaudu folkloor seda tööd teeb, ongi naljad ja mõistatused.

Folklooris (ja ka keeles ja retoorikas) on obstsöönsustega opereerimiseks kaks põhimeetodit, mis töötavad põhimõtteliselt selsamal viisil, nagu töötab metafoor:
    1) midagi tegelikult mitteobstsöönset lastakse näida obstsöönsena;
    2) midagi tegelikult obstsöönset lastakse näida mitteobstsöönsena.

Annikki Kaivola-Bregenhøj uurimus erootilistest mõistatustest

Annikki Kaivola-Bregenhøj
, tuntud mõistatusteuurija on avaldanud Joensuus väljaantavas folkloristlikus e-ajakirjas "Elektroloristi" (1997, nr. 1) väga hea ülevaate "Sexual riddles: the test of the listener" — vt.

Ta märgib, et selleteemaliste või -meeleliste mõistatuste esinemus publikatsioonides on mitmekihilise tsensuuri tõttu üsna vähene, kuid nt. Christfried Gananderi "Aenigmata Fennica" (1783) on selles mõttes üks harvu erandeid. Archer Taylori "English Riddles" (1951) seevastu on oma ainevaliku poolest üpris puritaanlik.

Kaivola nimetab mõistatuste kohta u. samad obstsöönsusega opereerimise moodused, mida äsja mainisime folklooris ja retoorikas käibivate üldvõtetena, ning ütleb, et kirnumine (st. võitegemine) ja (kooguga) kaevust veevõtmine on soome kahemõttelistes mõistatustes ühed sagedasemad vastused.

Rootsi uurija Inger Lövkrona on püüdnud rootsi mõistatustest leida mees- ja naistegelaste erinevaid iseloomustusi: mees esindab tema väidet mööda mehe seksuaalset egotsentrismi ja mehepäraseid kujutelmi naiste ja nende seksuaalsete omaduste kohta, naine seevastu on vastuvõttev ja passiivne pool.
Kaivola ise leiab, et mõistatustes on põhirõhk siiski ikka tegevusel, aktil, mitte tegelastel kui sellistel.

Tavalisim mõistatustes on see alljuht, kus tekstisse on meelega sisse kootud kahemõtteline kujund. Roppuste otsest väljaütlemist mõistatustekstides peab Kaivola pigem tehnilisteks või stiilivigadeks ja ütleb, et soome mõistatuste hulgas ei ole selliseid kuigi palju. (Eesti materjali sagedusandmed kinnitavad muide sedasama.)
Selles mõttes on eri kultuurides siiski suuri erinevusi — nt. mari mõistatustes leidub rohkesti avameelselt seksuaalseid kujundeid.

Kaivola peatub lähemalt mõistatamise kontekstidel ja situatsioonidel. Ta on otsinud teavet erootiliste mõistatuste mõistatamise ja funktsioonide kohta mitmeis kultuurides.

Põhifunktsiooniks näib olnuvat n-ö. erootilise temperatuuri tõstmine: Soomes on nt. poisid noorte segaseltskondades ühistööde ajal esitanud tüdrukutele kahemõttelisi mõistatusi. Seksmõistatuste põhiviljelejateks on ilmselt olnud mehed. Praegusel ajal on küll suitsupauside jm. jõudehetkede ajal moes mitte niivõrd traditsiooniliste, kui just uuemate keerdküsimuse vormis üksuste esitamine. Kogu "seksloori" kohta tervikuna on väidetud, et see on märksa vähem pärsitud ja tõkendatud ühesoolistes kui segaseltskondades (jutt kehtib ka vastavate naljade kohta). Sel võis olla ka soolise rühma kokkukuuluvust tugevdav funktsioon. Kahemõtteliste mõistatuste esitamise psühholoogilised funktsioonid võivad olla erinevad meeste ja naiste juures, ehk ka erinevail sotsiaalsetel kihtidel.

Stanley Brandes on uurinud erootiliste mõistatuste kasutamist ühes Hispaania külas ja psühhoanalüütilises vaimus arvanud, et nii meeste kui ka naiste jaoks on erootiliste mõistatuste mõistatamisel omalaadse ekshibitsiooni funktsioon — see on teatav vualeeritud genitaalide paljastamise moodus. Seksteemaliste anekdootide kui ka kahemõtteliste mõistatuste kultiveerimine meeste poolt võis olla omalaadne meheliku jõu demonstratsioon, omalaadne võrgutamise või flirtimise (või erandjuhtudel ka vägistamise) vorm.
On oletatud, et ehk osalesid ka naised omal moel sellistes erootilistes mängudes. Kuid vähemalt soome rahvaluulesaatjate ja kutseliste kogujate muljed on olnud sellised, et naisinformandid on üsna järsult keeldunud sedalaadi materjali esitamast ja vestluste teistele teemadele juhtinud või hoopis katkestanud.

Teisalt juhib Kaivola tähelepanu sellele, et soome seksmõistatustes näivad domineerivat just naiste elualade ja töödega seotud vastused (u. 40%); meeste aladega on seotud vaid 15% ja ülejäänud 45% neutraalsete, markeerimata aladega agraarses elulaadis. Vastavad sagedused soome mõistatuste üldkogumis on sootuks teised: ainult 24% on siin seotud naiste, 23% meeste ja 53% üldolmega. Kaivola arvab, et põhjuseks pole siiski olnud see, et taolisi mõistatusi oleksid sepitsenud peamiselt naised, vaid et naised olid ehk selliste mõistatuste esmaseks sotsiaalseks märklauaks ja seetõttu köideti seksuaalseid vihjeid just naistele tuttavamate denotaatide külge (sest mõistatuse kui ümberütleva kujundi konstrueerimine algabki tõenäolliselt just vastusest).

Igatahes on noorte juures igasuguse seksloori viljelemine olnud ka segaseltskondades päris sagedane meelelahutus. Kuid jällegi on raske leida selle kohta päris paikapidavaid andmeid, sest folkloorikogud on neist võrdlemisi tühjad. Teisalt on teada seegi, et seksloori kasutamise reglement eri kultuurides on sõltunud religioossest taustast, meeste ja naiste sotsiaalsest seisundist jne. Donn V. Hart (1964) on leidnud, et nt. Filipiinidel pole seksteemasid peetud mingilgi määral prohibitoorseiks, vaid seks on pandud samasse ritta muude meeldivate tegevustüüpidega, nagu sügamine või haigutamine. Või nt. quechua-indiaanlaste kultuuris on seksloori tundmine ja harrastamine pandud otsesesse korrelatsiooni inimese seksuaalse "eneseidentiteedi" otsingutega ja juba lapsed on sekslooriga kursis ammu enne tegelike sekssuhete algust.

Soome kogujailt on teateid, mis näitavad, et erootilised mõistatused on olnud teatav initsiatsiooniakt, sootsiumi uutele liikmetele kohaldatav käitumistest (nt. uute teenijatüdrukute "kodustamisel" külapoiste poolt). Selles mõttes on nad ilmselt lihtsalt üks alaliik väga laialt levinud uustulnuka-testide hulgas, kuhu on liitunud palju igasugust muudki pila. Uustulnukas tuli narritamisest edukamalt välja, kui ta mängu teatud piirini kaasa mängis ja oma nutikust ja espriid ilmutas. Vihastamine ja solvumine tõid kaasa seda innukama narritamise.

Kaivola möönab, et tänapäeval, kus vanem mõistatus on taandunud, on esiplaanile tõusnud uuem (keerd)küsimusvormiline seksloor.

Erootilised mõistatused võisid oma funktsioonilt olla ka protest iganenud, vanamoeliste käitumisnormide vastu. Nad võisid olla ka vahendiks suhtlemisjää murdmisel.

Keelatu ja lubatu piirid on ka eri aegadel olnud erinevad. Üksteise taluvuspiiride testimine, samuti sotsiaalsete normide testimine jätkub seksloori, sh. erootiliste mõistatuste abil ka tänapäeval, kus seks on enam-vähem lakanud olemast tabu. Kaivola märgib, et ealine konfiguratsioon on seejuures küll kardinaalselt muutunud: kui varem oli mureks, kuidas säästa laste kõrvu ja meelt täiskasvanute ropendamise eest, siis nüüd pigem see, kuidas kaitsta vanemate kõrvu ja meelt laste ropendamise eest.

Kaivola kõneleb lühidalt ka seksmõõtmest piltmõistatustes e. reebustes ja nn. spoonerismides, samuti Mis ühist...?- ja Mis vahet...? -vormelitega keerdküsimustes.
[Vt. spoonerismidest lähemalt ka siin alamal.]

Juba varem, oma "Nominativus absolutus" -monongraafia (FFC 222) sissejuhatuses on Kaivola öelnud midagi minu meelest väga tähtsat:
"Riddling is everywhere a social tradition requiring two role performers, a riddle poser and an answerer, and based on reciprocity between the two parties. The only exception to this mode of representation are trick questions, the very popularity of which lies in the fact that the correct answer cannot be deduced from the image, sexual riddles, the ultimate aim of which is to lead the answerer into stating precisely the "wrong" right answer that immediately comes to mind, and the current riddle jokes, in which the poser also takes the role of answerer." (lk. 8)
Ning veidi alamal (lk. 9): "... in the other guessing situation known in Finland the presentation of the riddle question is more important than finding the answer [Allakriipsutus minult. — A. K.]. This was the case with sexual riddles, not favoured or even approved of always if there were children present."
St. kahemõttelised mõistatused, kui sarnased nad teistega oma tekstiplaanis ka poleks, moodustavad funktsionaalses plaanis terava erandrühma ja käituvad selles plaanis niisiis pigem keerdküsimustena, kus vastajat in spe eksiteele juhitakse, kui "siiraste" tavamõistatustena, kus kujund vastajat lahenduse äraarvamisel abistab. Nad on seega eriti rafineeritult petlikud. Ja nad pole üldjuhul ilmselt eeldanudki tõsimeelset äralahendamist, vaid partneri segadusseajamist. Kuna see segadus lähtub tabueeritud sisuainest, on saadav efekt ju ehk tõhusam kui muude, "puhtmõistuslike" keerdküsimuste korral.

Pole nähtavasti kuigi oluline, kas taoline funktsioon täidetakse mõistatuse, keerdküsimuse või narratiivi kaudu. Vaatame paralleeliks näiteid (ju vist venelaenulisest) naljatüübist, kus kõikjal säilib sama "kognitiivne mall" ning sama puäntvormel "Aga Teie mõttekäik mulle meeldib!", kuid konkreetne sisuaines võib oluliselt vahelduda ning sisaldada elemente, mis on arvatavasti võimelised funktsioneerima ka iseseisvate mõistatuste või keerdküsimustena:

  • Õpetaja näitab klassile oma rusikassesurutud kätt ja küsib: "Lapsed, kas arvate ära, mis mul peos on?" — "Kriit?" arvavad lapsed kooris. "Õige, lapsed, ongi kriit," ütleb õetaja ja tund jätkub.
    Veidi aja pärast tõuseb Juku pingis püsti, käsi püksitaskus, ja ütleb: "Aga õpetaja, arvake Teie nüüd ära, mis MINUL pihus on!" Õpetaja läheb näost punaseks: böö, Juku, fui, Juku jne. Juku ütleb: "Tegelikult mul on kustukas peos. Aga Teie mõttekäik mulle meeldib!"

    Kuuldud 1970-ndail aastail Kirjandusmuuseumis Olav Kiisilt


  • Vene keele tund. Õpetaja ütleb lastele sõna esimese tähe ja viimase tähe ning lapsed peavad ära arvama, millise loomaga on tegemist. Õps: "Esimene täht on к, viimane а — ja vihjeks teile: annab piima."
    Juku: " Коза". Õpetaja: "Ei ole коза, hoopiski корова, aga sinu mõttekäik mulle päris meeldib..."
    Juku ei saa rahu — kuidas nii, tema poolt pakutud variant, jumala õige variant ja ei kõlbagi...
    Ajab käe püsti, saab õpetajalt loa ja küsib: "Mis sõna see selline on — esimene tauml;ht х, viimane й, keskel у?" Õpetaja:"Juku, marss klassist välja!" Juku: "Tegelikult on see sхna Хемингуэй — aga Teie mõttekäik mulle päris meeldib..."

    Jokebook 6. mai 1996 (anonüümne saatja "Enc")


  • Õpetaja pakub lastele mängu — asju ära arvata nende tunnuste järgi. Tuli Vovakese kord mõista. Ta loetleb tunnuseid: "Pikk, ripub, otsast tilgub, sõna koosneb kolmest tähest, keskmine on "u"...."
    Õpetaja lauml;heb näost punaseks ja käratab: "Klassist välja!!!!!!" — "No mille eest, õpetaja ?! See on ju dušš! Aga Teie mõttekäik mulle meeldib..."

    Jokebook 1. dets. 1997 (anonüümne saatja "Tess")


Vaatame edasi näiteid obstsöönsuste kahe vastandliku menetlemisviisi kohta kõigepealt eesti mõistatustest ja keerdküsimustest, seejärel mõnedest naljaainetest ja mujalt.

Näiteid eesti mõistatustest

Mõistatuste näited on toodud siis justkui 3 sarjana:
    1) tekstid, mis sisaldavad eksplitsiitselt "paha" sõnavara;
    2) kahemõttelise kujundi ja süütu tähendusega tekstid;
    3) näiliselt "ohutu" kujundi, kuid obstsöönse tähendusega mõistatused.
Iga näitesarja pealkirja järel on sulgudes tähis E või S — esimene tähistab "ekskrementaalroppusi", teine "seksuaalroppusi".

1a1. Sööb : situb -paarile üles ehitatud mõistatusi (E)
    Sealt, kust sööb, sealt situb — Keris, leil (Vig 1888)
    Suvel sööb, talvel situb — Heinaladu (Hlj 1888)
    Kõhust sööb, seljast situb — Höövel (Hel 1874)
    Valget sööb, musta situb — Põlev peerg (VMr 1889)
    Tuld süü, vett situs — Piip (Ote 1889)
    Punast sööb ja musta situb — Piip (Hel 1874)
    Raha sööb ja tuhka situb — Piip (Lai 1897)
    Alt sööb, pealt situb — Oherdi (Rei 1939)
    Tagast sööb, eest situb — Püss (Võn 1895)
    Eest sööb, eest situb — Püss (Vän 1897)
    Musta sööb ja valget situb — Püss (Kõp 1903)
    Musta sööb ja punast situb — Püss (Muh 1896)
    Raha sööb, tuld situb — Püss (Pst 1889)
    Tina sööb ja tuld situb — Püss (Trv 1893)
    Süse sööb, aga tuld situb — Püss (Trv 1894)
    Püsti sööb, küliti situb — Püss (Hls 1889)
    Perssest sööb ja suust sittub — Vähk (Koe 1890/3)

1a2. Mõistatusi, mis sisaldavad "mittekirjakeelset" sõna perse (E)
    Vanamiis nukan, perse pinde täüs — Ahi (Kan 1924)
    Mees läheb metsa, peotäis peergu perses — Harakas (Pee 1927)
    Pini hauk, perse pauk, kest küllä kükäkil — Linakolkmise massin (Se 1929)
    Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas — Kana (Iis 1936)
    Üks karu, kaks perset — Katus olviaukudega (Kad 1888)
    Käsi oisu persen — Kinnas (Krl 1889)
    Laku perst — Kirvõst heotas (Se 1934)
    Pea köökus, perse nöökus, jalad all kui murakalehed — Koer (Mus 1949)
    Persest tsilgahas, suuhtõ pandas — Kanamuna (Se 1912)
    Mõrsja ehib metsa taga, peutäis peerge p[er]ses — Päike tõuseb (Äks 1894)
    Kiki-miki mäe otsah, üts jalg perseh — Porovik (Se 1977)
    Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga — Jahu sõõlutakse (KJn 1870)
    Pooleaastane poisikene, must lapp perses — Uba (Tor 1888)
    Tillukene rakkakene lakub ega-alati pere perse ära — Tarelävi (Kan 1894)
    Liislant, tuurlant, pakub perset taeva poole — Tuuleveski (Muh 1898)
    Urr-urr, nurr-nurr, kaks karva perses — Vokk (Kuu 1937)
    Talleke taga värati, perse pinde täis — Ägel (Trv 1888)

1b. Mõistatusi, mis sisaldavad eksplitsiitset "genitaalleksikat" (S)
    Vanamiis nulgah, tilk suuh, türa hambih — Taaritõrdo iih aam, aami seeh pulk (Se 1940)
    Mõista, mõista mõnni-sõnni, sugasõnni, tuhkamunni, laja lapiku lehe — Kartolis (Urv v. Krl 1892)
    Üle putsi purre — Prees (Plt 1892)
    Kümme kürba ühe auguveere pääl — Lusikad kausiveere pääl (Äks 1889)
    Tihasõl tillo titikõnõ, varblasõl väikene vitukene — Taarihaan (Se 1938)

2. Kahemõttelise teksti ja "süütu" tähendusega mõistatusi (S)
Selle sarja juures tahaksin tähelepanu juhtida folklooris nähtuvale eetilisele ja esteetilisele polüfooniale. Meile on igasugu puhkudel lugematu arv kordi räägitud ja kirjutatud, et esiisad pidasid leiba pühaks ja austasid seda — ja neile väidetele on olemas kate folkloorses ja usundilises empiirikas. Ja teisalt näib leivasõtkumine Eestis olnuvad pea suurim inspiraator kahemõtteliste mõistatuste konstrueerimiseks.
    Koigas karve sehen — Kuhjavarras (Trv 1889)
    Muidu magusat kätte ei saa, kui harusid laiale ei aja — Hernekaun (Vig 1896)
    Pealt must, seest punane, pistad sisse, on mõnus — Kaloss (Nrv 1992)
    Isasel ripub ja emasel märg — Vibuga kaju (Jäm 1929)
    Kui sisse läheb, siis väriseb, kui välja tuleb, siis tilgub — Kaevuvinn (Ksi 1923)
    Sile läheb karvase sisse — Käsi läheb kindasse (Kuu 1963)
    Ripendab ja tolgendab, igaüks teda käperdab — Käterätik (Jäm 1929)
    Neli kord aestas käib karune naiste reite vahel — Lambad niites (Rei 1889)
    Vahel kõva, vahel pehme, mida kõvem, seda enam naesterahvad armastavad — Lehmanisad (Tor, dat-ta)
    Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda — Leiva sõtkutakse (Pal 1897)
    Kui pistab, siis pirtsub, kui tõmmab, siis tortsub — Leivasõtkumine (Kad 1888)
    Mida enam isand pistab, seda enam emand sallib — Leivasõtkumine (Trm 1894)
    Ma tahan sind nikker nillida, et su kõht peaks suureks minema — Leivategemine (HJn 1889)
    Tule minu juure, anna mulle suud, pane oma riist minu riista sisse — Aedavõti (Kos dat-ta)
    Pia punane, kael karvane, ise alaspidi ripakille — Maasikas (Pil 1938)
    Seest sile ja punane, päält must ja karvane — Muhv (TMr 1926)
    Must mätas, mulk sehen — Kübar (Ran 1889)
    Enne lakub ja pärast pistab — Niiti aetakse nõela taha (KJn 1870)
    Must mulk, punane pulk — Porgand (Ran 1889)
    Verrev mulk, valgõ pulk — Vabarnamari (Se 1927)
    Tipi, tipi, kasta, kasta, ära turka tugevaste, ära valjuste vaota, ära riku riistukest — Pudru sees võiauk (Jür 1888)
    Tüma ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, püsti seisab, noor himustab, vana ei taha — Pähkel (Jõh 1955)
    Tõsta reit ja tõsta teist, pane karvane vahele — Hobuse rakendamine (MMg 1889)
    Kaks auku vastastikku, pista sisse noh — Toobri kõrvad (Pst 1888)
    Punane jupsib musta — Tuletegemine (Trm 1935)
    Papa-mamma paaristiku, kahed reied ristastiku, kahed karvad vastastiku — Kraasid (Mär 1939)
    Tütar tiine, ema aher, elab surnu reite vahel — Okk (Jäm 1977)
    Plitsub ja plätsub perenaise jalge vahel — Võitegemine (VMr 1888)
    Kribadi-krabadi kõhtu mööda, otsib auku sisse minna — Võti ja lukk (Koe 1931)

3a. "Süütu" kujundileksika, obstsöönne tähendus (E)
Rääkisime eespool sellest, et mõistatusi, niisamuti kui vanasõnu selgub olevat loodud kõige enam just pragmaatiliselt oluliste asjade kohta, nagu toidud, riietusesemed, konkreetsed tööd ja tööriistad, koduloomad jne. Teine inspiraator on olnud objektid, millest on jäänud huvitavaid (eriti visuaalseid, aga ka auditiivseid vm.) muljeid. Seesuguste hulka näib olevat kuulunud ka nt. selline pragmaatiliselt tühine lõik tegelikkusest nagu lamba fekaaliväljastustegevus (Erna Normanni mõistatuste kartoteegis on asutatud vastusmärksõna Lammas juurde terve omaette allrühm Lammas roojab) — vt. ka näiteid käesolevas seerias. Huvitava analoogiana võib märkida, et lamba see eluaspekt on ajendanud ka ühe rahvapärase võrdluse teket — inimese kohta, kes räägib pobinal, öeldakse: Nagu lammas situb kobrulehe peale ~ paberi peale ~ laudpõrandale.
    Vihma sadab kahe samba vahelt — Kusemine (Kuu 1960/4)
    Mees lääb metsa, viskab looga lumme — Kuseb lume pääle (Hel 1874)
    Vesi juusk üle lepälehti — Kusemine (Rõu 1895)
    Lihane pakk aab muste ube väilla — Lammas situb (Kos 1892)
    Köster näitab näpuga, kirik läheb välja — Lammas situb (Hlj 1889)
    Peremies tostab peugla üles, pere kaik lähteb pilla-palla — Lamba sittumine (Kuu 1903)
    Sada roodu tantsivad, pänt-rönt lööb pöialt pääle — Lammas situb (Tor 1888)
    Pekker tõstab pöialt, mustad saiad tansivad — Lammas situb (Kaa 1939)
    Vanamees huikab kahe mäe vahel — Peer (SJn 1890)
    Susi oroh undas — Piir (Se 1929)
    Siist sõit siidisaks, siist siidikuningas, and suud sulasille, and kätt noorile mehile — Puss, piir (Kan 1889)
    Nahkpüss, udukuul, kandu laseb, pähe mõidub — Peer (Vig 1896)
    Sile pale, nina põle, üks silm peas, seegi pime — Tagumik (Muh 1958)
    Mees lähäb metsa, teeb ilma vardata kuhja — Sitahunnik (Jõh 1889)
    Miis lääb mõtsa, pistäb tiku tii viiri — Situb (Hls 1889)
    Tõsõl pool mäke luvvas kuhja, tõsõl pool satas vihma — Sittumine ja kusemine (Ote 1889)

3b. "Süütu" kujundileksika, obstsöönne tähendus (S)
    Verstapost kuusikus — M... (Lai 1937)
    Hõbeora, kuldkera, kaks teemandikivi sees — M...d (Lai 1888)
    Põrilind põesas, kaks muna kurgu all — M... (Vig 1896)
    Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal — M... (HJn 1889)
    Vanamehe päss ilma küüdseldä — Tilk (Vas 1903)
    Kaks poega uputavad isa ära — M... (Khk 1909)
    Hiirepesa levalõime otsa siis — Naisterahva asi (Hää 1969)
    Must mõisa ja punased piidad, karvane katus pääl — Naiste asi (Pde 1926)
    Oh sa ime, esi pime, habe suus ja hambid pole — P... (Hls 1889)
    Ruhik sammelde sehen — Naise asi (Krk 1936)
    Kaju kadakapõõsas — Naise suguelund (Krj 1940)
    Allikas haukubu all — Pibi (Hlj 1892)
    Nahkkott ja narmad suus, suu alaspidi, aga peab vee — Naiste asjad (Kaa 1938)
    Surnu tõuseb elavaks, mõõdab haua sügavust, valab silmapisaraid, sureb jälle ära — Meessugu (Krk 1974)
    Verrev kikakõnõ tsaga musta mätäkeist — Miis naase man (Se 1935)
    Hiir lääp urgu, kaits kullust kaalan — Mehe asi (Krk 1936)
    Üte haluga kütetäs ahi, sais ütessä kuud kuum — Käima pääl olek (Ote 1893)
    Vehmer lätt vesitarre, jätt koti kolu pääle — Sugutegemine (Krl 1887/94)
    Nudi pääga Rein lääb karvakortsi — Mehe suguliige (Trv 1940)
    Nahkne saun, karvane keris, üks vihtleb ja kaks viskavad leini — Meesterahva asi (Lai 1897)

Kahemõttelisuste tekitamise leksikaalsed põhivahendid eesti mõistatustes

Substantiivid:
    auk, mulk, pilu
    juurikas
    , kaigas, pulk, riist
    kott
    , kera
    ots
    harud
    , reied
    karvad

Adjektiivid jm. seisundimäärangud:
    alaspidi, ripakil, tolgendab, ülespidi, püsti, tõuseb
    kõva/pehme
    , suur
    sile/karvane
    , paljas
    märg
    , libe
    must/punane
    , must/valge

Adverbiaalsed vm. kohamäärangud:
    all/peal ~ alumine/pealmine
    sees(t)/peal(t) ~ väljas(t)
    , sisse
    sügavale
    jalge vahel
    , reite vahel, kõhu peal, allpool naba, seljas, püksis

Verbid:
    annab/saab
    seisab
    väriseb
    tallab
    , pistab, paneb, torkab, suskab, topib, vajutab, jupsib, näpib, nühib
    pirtsub
    , plätsub, supsib, ähib, puhib,
    tilgub
    , vahutab

Tabuteemade ja/või -leksikaga seotud mõistatuste suhteline levik Eestis

Tundsin põgusalt huvi ka selle vastu, milline võiks olla kõnealuste mõistatusainete osakaal Eesti eri aladel. Oletasin, et siin võiksid esile tõusta mõningad perifeersed piirkonnad (Setu, Saaremaa vm.). Koostasin regressioonivälja, kus x-parameetriks oli igast Eesti kihelkonnast üleskirjutatud mõistatustekstide üldarv, y-parameetriks aga samast kihelkonnast pärinevate "selliste" mõistatustekstide arv, normeerisin välja ja arvutasin residuaalid. Selles hinnangus võib olla müra Setu osas, kuna see on oma ainehulgalt kaugelt suurem kõigist teistest üksustest, seega välja otspunkt, seega moodustab teada-tuntud normeerimisprobleemi. Kuid täiesti regulaarselt selgusid statistilist normi ületavat mitmed kirdepoolsed (Virumaa ja Põhja-Harjumaa) kihelkonnad. Tegin kaks vaatlust: ühes oli hinnangu all kogu asjaomane aines, teises "S-tiiba" kuuluvad mõistatused — silutud kartogrammid nende kummagi kohta on toodud siin alamal. Neilt näeme, et favoriidiks osutus tõesti Eesti kirdeosa (väikest normiületust on märgata ka Sõrves), absoluutseks favoriidiks aga Simuna — minu kodukihelkond!

TERVIK
 
"S-OSA"

Näiteid eesti keerdküsimustest

A. Obstsöönne assotsiatsioon (ootus) — "süütu" vastus:
    Mis on naisel särgi all? — Palistus
    Mida teeb naine istudes, mees püsti ja koer kolme jala peal? — Tervitavad
    Mis on 4 tähega, algab m-tähega, asub allpool vööd? — Mõõk
    Mis see on: 4 tähte (nende seas m ja n), mõnel pikem, mõnel lühem, abielludes antakse noorele naisele? — Nimi
    Mis on taadil ees ja eidel taga?t-täht
    Mis see on: punane ja väriseb jalge vahel? — "Jawa"
    Mis see on: 10 ~ 12 cm pikk, pool punane, ots valge, mõnel seisab, mõnel mitte? — 10-rublane

B. Justkui neutraalne küsimus — obstsöönsete assotsiatsioonidega vastus
    Miks kirjutatakse kepp kahe p-ga? — Et pikem oleks
    Miks armeenlastel alati veab? — Sest Fortuna kardab neile selga keerata
    Millega võib mune värvida? — Pintsliga, kui kõdi ei karda
    Mis on sardell? — Viiner ärritatud olekus
    Miks ei võeta naisi armeesse? — Täidavad valesti käsklust "Pikali!"
    Miks on lehmadel silmad vesised? — 3 korda päevas lüpstakse, kord aastas näidatakse pulli
    Miks kukel pole käsi? — Sest kanal pole pükse
    Miks on lest lame? — Magas vaalaga

Spoonerismide näiteid (Annikki Kaivola-Bregenhøj järgi)

Täisvastuse saamiseks tuleb vastuse mõnedes sõnades esihäälikud ära vahetada
  • What is the difference between a nun and a girl in a bathtub? — The nun has hope in her soul...
  • What's the difference between a chorus girl during the day and a chorus girl at night? — A chorus girl during the day is fair and buxom...
Vrd. analoogilisel põhimõttel töötavaid eesti folkloorseid anagramme: Juta Silk, murukannike jts.

Taoline anagrammimäng võib nähtavasti olla ka individuaalharrastuseks — leidsin nt. anonüümse saidi Eesti netis —
Seal esinevad järgmised jpt. üksused:
jube linn
mudased männid
mullivann
Nissi nukuteater
patsid punti
pundunud mats
singli hitt
tihedad vallid
Tiidu kell
tunnid muusikutega
tünnitäis mutreid
vigased setud
viisakas rott
vilunud kutt
Kui olin mais 1999 EKS-is pidanud siinse jutuga umbes samateemalise ettekande, rääkis üks mu tuttav mulle üllatava tõsielujuhtumi, mis tõendab, et spooneristlikud "rimaldad" nagu malapropismidki (mõlemad baseeruvad lõppeks metateesil) võivad tekkida ka spontaanselt. Praamitäis reisijaid oli tulnud Muhust ja osa neist asunud Tallinna? suunduva bussi peale. Mõni aeg pärast bussi startimist avastas keegi tädi õudusega, et tal pole enam oma reisikotti, tahtis selle elamuse vormistada spontaanseks hüüdeks "Jumal küll, kott jäi Virtsu!", kuid tegi meeltesegaduses metateetilise vea. (Meeltesegadus on teatavasti ka malapropismidele soodne tekkepinnas.)

Venekeelseid näiteid Victor Raskini raamatust "Semantic Mechanisms of Humor" (1984)
(vt. ka referaati Raskini seksskriptide analüüsist üldse )

A. Leksikaalselt mitteobstsöönsel tekstil obstsöönne "halo":
  • Не психуй!
  • Себя от холода страхуя
    купил доху я на меху я
  • Ах у Эли, Ах у Эли
    что за глазки, что за лоб!
    Всё смотрел бы, всё смотрел бы,
    всё смотрел бы на неё б

B. Leksikaalselt (tüveliselt) obstsöönsel tekstil mitteobstsöönne tegelik sisu:
  • Он захуярил (= viskas, virutas) кость за шкаф
  • Он спиздил (= varastas) книгу из библиотеки
  • Он совсем заебал (= väsitas, närvutas ära) аудиторию

Naljanäiteid V. Raskini samast raamatust

2. skriptiklass: seksuaalne/mitteseksuaalne -opositsioon — avalik, spetsifitseeritud
(PROSTITUTSIOONI ja KOGENUSE / VÕHIKLIKKUSE skriptid) ---
tabuteemadest kõneldakse "läbi lillede":

Väike tüdruk tuleb väljast koju, 3-rublane käes. "Kust see raha pärit on?" küsib ema. "Oh, tänavalt leidsin," ütleb tüdruk. "Noh," ütleb ema, "esiteks harja oma selg prahist puhtaks, ja teiseks — kui mina olin sinuealine, ei leidnud ma tänavalt iial alla 5 rubla!"

3. skriptiklass: mitteseksuaalne opositsioon eksplitsiitselt seksuaalses huumoris ---
tegelikult mitteobstsöönsest ainest jäetakse obstsöönseid muljeid:

Ohvitser saadetakse kuhugi jumalast mahajäetud garnisoni. Mõne aja pärast küsib ta tentsikult, kes on juba mõned aastad kohapeal elanud: "Kuidas te seksiga hakkama saate? Siin pole ju ainsatki naist!" — "Me kõik pruugime seda vana kaamelit seal, Teie ausus." — "Tõesti?! Ohvitserid kah?" — "Jah, Teie ausus."
Pärast mõningast kõhklust otsustab ohvitser toimida saadud info kohaselt. Õhtul tuleb ta korterisse tagasi, sassis, must ja pettunud. "Kuidas te sellega toime tulete? Kaamel ei sobi selleks ju üldse! Ta viskas mu iga kord maha, kui ma vaid üritasin." — "Me kasutame seda kaamelit selleks, et sõita naiste poole naaberkülla 6 versta eemal, Teie ausus."

4. skriptiklass: spetsiifiline seks-opositsioon eksplitsiitselt seksuaalses naljas (konkreetselt spetsifitseeritud GENITAALIMÕÕTMETE skript ) ---
obstsöönne grotesk esitatakse maskeerivate parafraaside kaudu:

Jänes ja elevant otsustasid üheks ööks naised vahetada. Järgmisel hommikult teatas "Metsa Uudised", et jäneste perekonda on tabanud topeltõnnetus: naine läks lõhki ja mees kadus jäljetult.

Kaks selgelt vastandliku konstruktsiooniga teksti eesti rahvaluulearhiivist

A. Tegelikult obstsöönset esitatakse mitteobstsöönsena:

Kord läks Püha Antonius suplema ja tal varastati kõik peale mütsi ära. Ta hakkas koju minema. Teel tulid talle nunnad vastu ning Püha Antonius kattis oma alastuse mütsiga. Nunnad olid jumalavallatud tütarlapsed ja üks neist ütles: "Püha Antonius, tõsta parem käsi üles!" Antonius tõstis parema käe üles ja hoidis mütsi vasakuga. Teine nunn ütles: "Antonius, tõsta vasak käsi üles!" Antonius võttis mütsi paremasse kätte ja tõstis vasaku käe üles. Kolmas nunn ütles: "Antonius, tõsta nüüd mõlemad käed korraga üles!" Ja vaata, ime oli sündinud — Antonius tõstis mõlemad käed korraga üles, ja müts ei kukkunud teps mitte maha.

B. Tegelikult mitteobstsöönne on peidetud obstsöönsena tunduvasse mõistukõnesse:
Paks härra tulnud sõidult võõrastemajja. Saanud õhukeste vaheseintega toa. Heidab magama, kuuleb, et kõrval ähitakse ja puhitakse. Üks ütleb: "Oota, ma lähen otsa, siis läheb paremini!" Teine ütleb: "Ma lähen ise otsa, siis läheb paremini!" Ähkinud edasi. Üks ütleb: "Särk jäi vahele!" — "Lähme mõlemad otsa, siis läheb kinni!"
Mees läheb nüüd vaatama. Vanataat ja vanaeit sikutasid pesukasti kinni.
(Tavalisemalt on tegevuseks vist tõmbelõõri paigaldamine)

Pastori suhu pandud vormeleid eesti naljanditest (kavatsus mitteobstsöönne, tulemus halva keeleoskuse tõttu vm. põhjusel obstsöönne):
Tahtis saada, tahtis saada..., tahtis ikka õndsaks saada
Mul on kõva, mul on kõva..., mul on kõva usk Jumalasse
Kell kange, ei saa selga hüpata (kavatsetav: Keel kange, ei saa selgesti ütelda)
Ussinussis ja kassinussis (kavatsetav: usinuses ja kasinuses)
Teie ei tuleb pühapäeval kiriku, vaid käib metsas nussi (st. pähkleid) otsimas!

Seletused, mida naiivsust teesklev sulasekandidaat jutus AT 1543* annab paarituvate loomade kohta:
Pull vaatab, kui kõrgel on päike ~ päev
Härg tahab näha kuu kerkimist ~ Kult vaatab, kas kuu tõuseb
Koerad vaatavad, kas päike on keskhommikus
Täkk vaatab, kas päike looja läheb
Ups tahab näha, kas ehatäht paistab
Härg vaatab taeva kõrgust
Täkk vaatab, kas märal on rangid kaelas
Täkk vaatab, kui kaugel teised on
Maa on kõva ja kult aitab emisel tuhnida (lükkab takka)
Kult tahab kõhtu täis süüa
Valge hani tahab kirjut ka puhtaks pesta.


Dekameroonlikud mõistukõnevormelid, mida pastor ütleb jutus AT 1735 tüdrukule, keda ta võrgutada püüab:
Kas Johannes ~Peetrus ~Paulus ~Mooses ~Aadam ~Jeesus kahe käruga ~Pilaatus ~Paljaspea Tiitus ~Nikutiimus ~püha purikas võib (Uude) Jerusalemma ~Reiteruusalemma ~Rooma ~paradiisi (minna)? ~ Lase Johannes... minna!
Näitan sulle, kuidas Noa laev Ararati mäe otsa kinni jäi
Mul on hea- ja kurjatundmise puu, sul on mao suu, mis Aadamat ja Eevat petnud — kas anname puu mao kätte?


Seksuaalne sisu esitatakse grammatilise terminoloogia vahendusel:
Prantslane oli vene tüdrukule lapse teinud ja tüdruku vanemad kaebasid prantslase kohtusse. Prantslane võttis kogu oma napi vene keele oskuse kokku ja pidas kohtus iseendale järgmise kaitsekõne:
Я именительный. Она именительный.
Я предложный. Она дательный.
Я творительный. Она родительный.
Почему же я один винительный?

Obstsöönse sisu esitatakse raudtee-metafoori töötlemise ja laiendamise teel:
Puškin sõitis rongiga ja kupees tema vastas istus triibuliste sukkadega daam. Puškin küsis: "Preili, kuhu need rööpad viivad?" Daam ütles: "Makske 10 rubla, ma näitan Teile jaama!" Puškin vastas: "Makske Teie mulle 25, ma näitan punase mütsiga jaamaülemat!"