EESTI MÕISTATUSTE LAHENDITEST

---

Avalehele | "Sissevaateid" | Taylor | Jäviö-Nieminen

---

Selle osa põhiallikas on "Sissevaateid...", ptk. 6.5   
samuti vt. "Mõista, mõista, mõlle-rõlle" saatesõna Siin on toodud lihtsalt mõningaid kommentaare ja täiendusi.

1. Erna Normanni roll eesti mõistatuste tekstoloogias on olnud äärmiselt suur. Ta on rajanud 1930-ndate aastate lõpul ERA ulatusliku mõistatuste tüpoloogilise kartoteegi põhiliste lahendmärksõnade süsteemis ja varustanud ka sugulastüübid ristviidetega ning EM-väljaande koostajail on olnud sellest eeltööst hindamatu abi. Kuigi EM-is see lahendmärksõnasüsteem ise ilmselt lammutatakse maha, sest on kavas järjestada seal tüübid alfabeeti tüübitiitli esimese "sisutähtsa" sõna järgi (st. niisamuti nagu on EV-s).

2. Teema mõistest

Vanasõnade puhul tundub teemadest rääkimine igati normaalne, kuigi mõni neist on sisult väga lai ja "kõige kohta käiv":

Iga asjal on kaks otsa
Kui kuagi, nii hüägi (Se)
Igamehele oma

vms.
Vist keegi ei taju metafoorsete vanasõnade "bukvaalteemasid" teemadena, kuna ju Haukuja koer ei hammusta pole ütlus koerte ja haukumise kohta, Vaga vesi, sügav põhi ei pea silmas tegelike vete vagadust ja sügavust jne.

Kõnekäändude ja fraaside puhul on pilt selles suhtes üsna heterogeenne. On kerge (ja põhjendatud) öelda näiteks, et ütluste lakku täis, ei näe selget päevagi, prill rasvane teemaks on joomine või purjusolek, või et pani plagama, pistis punuma, tegi kaabet jne. on väljendid põgenemise, pakkujooksmise teemal, või et Vana mees, varsa aru käib ea ja mõistuse suhete kohta.
Küll aga võib katsetaja tajuda humoorikat abitust, kui tal paluda määratleda nt. nn. reparteede (naljatavate tõrjevormelite) temaaatikat (Mis kell on? — Uurmaakri leivakannikas; Mis? — Kassi tiss jts.).
Ka on raske tituleerida teemaks nt. tähendust 'väga', millele vastavad (kahtlemata retoorilist järku, kuigi tihti ühesõnalised) üksused, nagu loomamoodi, sittamoodi, lollimoodi, maailma, ilmatu, kuradi(ma), maru, puhta, jõle, jube, jäle, ilge(lt), kole, hirm(us), õud(ne ~ -selt), lõpp- jt.

Mõistatuste teemadena tundub samuti loomulikem kujutleda just nende "tegelikke" ainealasid v. tähendusi, st. lahendusi e. vastuseid.
Keerdküsimuste juures on olukord taas mitmekesine: paljud neist apelleerivad teatud poliitiliste või seksuaalsete tabude rikkumisele ja nende tabude sisu on kaunis normaalne kujutleda teemadena. Teiste, eriti loogikale ja väljendusplaanile sihitud küsimuste-vastuste temaatikale mõtlemine kutsub aga esile sama naljaka abitustunde: mis teema alla kuulub nt. meie valvenäide Millal hakkavad pardid ujuma? — meie meel tõrgub seda sidumast partide või millega iganes; või Milleks on inimesel käed? — Et särk seljas ringi ei käiks; või küsimus hapukurkide ja välistrepi erinevusest, vms.

3. Raamatus "Sissevaateid...", ptk. 6.5 on väsimatult kurdetud, et seal antud eesti mõistatuste lahendite sagedusstatistika on tehtud tekstide autentsuskontrolli tulemusi arvestamata ning seetõttu võib seal olla vigu ja disproportsioone. Palun seda kurtmist mitte väga tõsiselt võtta: nüüd on ehtsuskontroll ning eesti mõistatuste andmebaas tervenisti ammu valmis, kuid

1) tekkinud muutustele vaatamata näivad lahenduste sisulised üldproportsioonid olevat jäänud umbes samadeks, nagu nad olid enne;

2) kvantitatiivseid hinnanguid pole ikkagi võimalik anda kuigi täpselt — selle häda põhjustest on juttu ka mõistatuste e-antoloogia saatesõnas, samuti siin alamal.

4. Lahendite koherentne ja difuusne jagunemispilt — lisanäiteid (vrd. sama ka tekstide plaanis — "Sissevaateid...", ptk. 3.3 )

Koherentse jagunemise näiteid:
Lipp lipi peal, lapp lapi peal... (= kapsas)
Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli (= sukavardad, -kudumine)
Üks hiir, kaks saba (= pastel)
Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas (= kana)
Kolmejalgne kurat ~ kits, raudhambad suus (= vokk)
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maile (= äike)
Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja (= ahjuroop)

Difuusse jagunemise näiteid:
Isa pikk ja peenikene... ~Isal pikk sammas... ~Isa sirge... (= leivateoriistad ~ humal ~hernes ~ kaev ~ ...) — vt. "Sissevaateid...", lk. 286 jj. või
http://haldjas.folklore.ee/~kriku/LEVIK/M013.HTM @
Üks saun, sada akent (= puupinu ~ haoriit ~ sõrmkübar ~ sõel)
Harakas ~ Hiir aidas, saba väljas (= võti ~ leivalabidas ~ kulp pajas)
Ühest august ~ uksest läheb sisse, aga kahest tuleb välja (= särk ~ seedetrakt ~ püksid)
Papi titt mii seeh (= peahari ~ taarihaani pulk)
Ilma luuta kongerdab (= paha hais ~ fekaalid ~ vesi, jõgi, oja ~ keel ~ (seina)kell ~ äke, äestamine ~ inimese vari ~ lehma udar ~ ussike ~ õmblusnõel)
Valge väli, kirju kari (tark karjakaitsja) (= kirikulised ja pastor ~ raamat)
Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse (= kannel ~ viiul)
Hele kuusk, hele tamm rikka mehe läve all (= torupill ~ aken ~ trepp ~ laudpõrand ~ püss ~ kirikukell ~ klaver ~ koera händ ~ äke)
Härg magab, maksad liiguvad (= maja ja inimesed ~ ahi köeb ~ haavapuu ~ järvelained ~ ...)
Tuule-putu, taale-putu, keskelt oli kena putu, pealt oli putu peenike (= pudel ~ tuuleveski)
Tuhat tuudi-luudi auku, sada sandi sitaauku (= puuriit ~ sõel ~ äke ~ sõrmkübar)
Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma (= tuli ja suits ~ heinakuhi ja saod)
Jänes istus iä pääl, puukilt pää pääl (= pesupink ~ taarikann ~ söögilaud ~ vesi jää all ~ kana muneb)
Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga (= jahu sõelumine ~ äestamine ~ veski)
Hani läheb üle õue, tiivad tilguvad verd (= veekandmine kaelkookudega ~ aerupaat)
Maarik maka ~ (Punane) härg magab, seitse aastat ase tunda (= heinakuhi ~ tulease)
Taat istub toa taga, tuhat auku taadi taga (= äke ~ puuriit ~ õlekubu)
Neli neitsit ajavad üksteist taga, ei saa kätte kunagi (= vankrirattad ~ veskitiivad ~ kerilauad)
Noorik nulgah, kaadsa kaalah ~ Vanamees nurkas, kaatsad kaelas (= pühane ~ võrguhark ~ taaritõrs ~ ahjuluud ~ rangid)
Liha lian, liim vardan (= paadi-, laevasõit ~ piip ~ tuli ja suits)
Vintlik, väntlik, üle metsa heitlik (= haspel ~ vikerkaar ~ tuul ~ suits ~ (maan)tee ~ püss)
Ligu linu, pugu puid, natuke nahka, raasuke rauda... (põhitähendus: vokk, aga ka: püss ~ hari ~ linahari ~ laev ~ piip ~ saag ~ saabas ~ rangid ~ margapuu ~ kangasteljed)
Hall härg, auk seljas (= veskikivi ~ vaat, aam, õlleankur)
Pikk mets, paks mets, silguvarrast seest ei saa (= hobusesaba ~ juuksed ~ habe ~ hernes ~...)

Mis muudab lahenduste pildi hajuvaks?

A. Eri mõistatused võivad olla sõnastuselt sarnased ja sel juhul nende lahendid võivad hakata segunema:

• Harakas aidas, saba väljas tähendab peamiselt aidavõtit, Part meres, saba väljas tähendab peamiselt kulpi, Täkk tallis, saba väljas ~ räästas tähendab peamiselt tuld ja suitsu, kuid nad on sarnased ja nende lahendite hulgas on ka samu.
  

B. Mõistatusteksti enda sõnastus varieerub ning vastavalt ka lahendid. Sellistel puhkudel võib muidugi küsida "kuimitme eri mõistatusega" antud sarjas üldse tegu on. Näiteks:

• Isa pikk ja peenike... -algusega tekstid (vt. ka "Sissevaateid...", lk. 286–288 või ): ema on see, kelle järgi tuleb lahenditesse peamine veelahe: kui ema on kõver ~ viida-väädaline vms., on lahendiks 'humal', kui paks ~ lai ja lapergune vms., on lahendiks 'leivateoriistad'.
  
• Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda — tavaline lahend on 'vokk', selle kõrval aga ka mitmeid muid. Kui lahendiks on 'püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on 'hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva (so. kirdepoolse levikuga vorm). Kui lahendiks on 'laev', on tekstis tihti rauda v. tõrva v. takku. Kui lahendiks on 'saabas', on tekstis tüüpiliselt tõrs tõrva, härg nahka.
  
• ... härg magab maas, aasta ~ seitse aastat ase tunda — kui härg on punane, tähendab mõistatus enamasti tuleaset, kui härjal on muud värvid ~ epiteedid ~ nimed (nt. Maarik), siis peamiselt kuhjaaset.
  

C. Juba teksti põhivorm, kujund ise on tihti võimaldanud anda mõistatusele erinevaid vastuseid, neid on praktilisel mõistatamisel ilmselt ka välja pakutud ja nad on traditsiooni püsistunud:

• Tuhat tuuli-luuli auku..., Üks saun, sada akent jts. võivad peale tavalise puupinu assotsieerida ka muid suure hulga aukudega asju (haopinu, sõel, sõrmkübar).
  
• Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse tähendab u. pooltel juhtudel kannelt, pooltel viiulit ja sobib samahästi tähendama mõlemat.
  
• Liha süüakse, nahk müüakse, kondid ei kõlba koertelegi sobib samuti võrdse eduga tähendama nii lina kui ka kanepit.
  
• Hele kuusk, hele tamm rikka mehe läve all on päris huvitav ja erandlik oma sotsiaalse (contra "imidžilise") orientatsiooni poolest. Jutt on rikkast mehest ja see on nähtavasti ajendanud pakkuma lahenditeks mitmesuguseid erinevaid asju, mis on sobinud jõukuse atribuutideks ja on ühtlasi puust: torupill, trepp, laud(!)põrand, püss, klaver. Lahend 'koera saba' seevastu on nähtavasti laen veidi sarnasest mõistatusest Kõver kuusk koopa läve all.
  
• Hall härg auk seljas sobib tõesti olema mõistatus suvaliste hallide ja auguga asjade kohta: veskikivi, vaat jne.

5. Ka sama mõistatuse eri lahendid võivad ilmutada "lokaalredaktsioone" (tihti on neil küll ka korrelatsioon tekstide sõnastusega):


6. Mõistatuse "lahend" võib olla ebamäärase või laia tähendusega:

6.1. Mõistatused ei esita tihti mitte selgete ruumipiiridega "diskreetseid" objekte, vaid terveid objektide komplekte või paljudest elementidest koosnevaid situatsioone (vt. ka "Sissevaateid...", ptk. 6.5.1, allosa "Kolmandaks" (lk. 288 jj.))

6.2. Mõistatused pakuvad ka selgelt määratletud objektide kohta tihti pikki "analüütilisi" loetelusid, kus see objekt (eriti sageli loom) või tegevus esitatakse ta üksikosade kaudu. Näiteks:

Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas — Kana
Nui ees, väät taga, hiirekeller keskel — Kass
Siidikera, niidikera, aganakott ja toobripuu — Kass
Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankur ankru peal, oravasaba otses — Pilliroog
Üks teeb timp-tamp, tõine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuh — Hobune
Lidu linu, pudu puid, natuke nahka, raasuke rauda — Vokk
Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsinina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug — Vokk
Neli tiib aset, kaks näitäväd tuld, üks heedäb piäle — Koer, neljä käpägä tiib aset, silmäd on tuled ja üks keri heedäb piäle

6.3. Vahel tähistavad mõistatustes esinevad loetelud terveid asjade komplekte, stseene või dialooge:

Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, lapsed kõik ühesugused ümmargused — Ahjuruup, leevalabidas ja leevad
Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop — Leivamõhk, sõgel, ahi
Puust puginad, luust luginad, nahksed nigi-naginad — Härjaike, sarved ja jutad
Kats pääd, katsa jalga, neli silmäsombukest, kats hannarootsukest, tükk puud, tõine luud, kolmas nahanärtsuke — Härjad ikkega
Kaks pead, kolm silma, kuus jalga, neli kõrva, üks saba, kaks nipi — Ühe silmaga tüdruk istub märahobuse selgas
Hiline ees, taline taga, kökats peal ja nakats käes — Hobune, regi, mees ja piits
Till-tall tii ääres, kanamuna kannu õtsas, litt-lätt lehe piäl — Postimiis sõidab kellaga ja lumemuna kannu õtsas; litt-lätt lehe piäl, sii tähendab veepiisad lehe piäl
Puine pistab, luine salvab, känter-vänter väänab kokku, viskab alla keldriauku — Söömine
Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalst kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum — Söömine
Muista mutre, mutrest vetru, vedrust kierupäässe, kierupääst munasse, munast maha plaksti — Tulelukuga püss

6.4. Mõistatustekst võib olla isegi selgelt "narratiivse" või dialoogilise laadiga:

Tuli tõllardi, viis villardi, täna pääv sai täisnädal, tulin teilt telkat saama, tahan minna taga ajama — Hunt viis lamba, toob naabrist koera ja läheb hunti taga ajama
Kats jalga istus kolmõ jala pääl, tege ütte jalga, neli jalga tulõ ja taht ütte jalga är võtta, kats jalga võtt üte jala ja lüü nelä jalalõ nii, et kolm jalga saa — Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini
Taevaaluse lehvitaja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maatasuja peale, mõistis talle õiget kohut — Kull võttis kuke kinni, viis põllale äkke peale ja sõi seal ära
"Kiver-kõver, kos sa lähät?" – "Lühike lõigat, mis sa tahat? Ma lää oma esä Õisu mõisa" — Kiver-kõver – jõgi, lühike lõigat – hein, hein küsib jõelt, kuhu sa lähed, jõgi vastab, et ma lähen oma isa koju – Õisu järve
Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: mul ükskõik — Säng, tool ja parand

6.5. Mõistatustel on tugev kalduvus organiseeruda sarjadeks. Sarja tähenduskomponentide seos võib piirjuhtudel olla isegi enam mitte "stsenaarne", vaid vaevuaimatavalt "paradigmaatiline", või siis on sellist seost üldse võimatu tuvastada. Näiteks:

Hahk nahksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp — Täi, kirp, lutik (Har);
Punapart kukk, rägasilm Rein, mudamagu Mihkel — Lutikas, täi, kirp (Pst v. Pil);
Üits oli musta mürgitükki, tõine punast sakki-silma, kolmas halli riiminukki — Kirp, lutik, täi (Pst)
Mustlase uur, sia tamm, konna kaev ja kassi õun — Pää, lepp, lusikas ja kadakamari (Pil);
Tirkus tiid pite, markus maad pite, kudi-kadi kuust pite — Kass, hiir, orav (Kan);
Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal — Pähkel puus, maasikas maas, heinputk heinamaal (Jõh), või samast tüübist Purge puuh, Marge maah, Toomas torre taivah — Orav, äke, kuu (Se);
Kärt puus, Mart maas, Hindrek taevas, taba suus — Pähkel, maasikas, humalas (Vig); tähendab tihti ka kaevu;
Teeliba, maasuga, meresikk ja metsakukk — Regi, äke, vähk, kägu (Iis) ~ Teeliba, maasuga, merehärg, metsakukk, laane valge peaga vasikas — Teeliba tähendab rege, maasuga – äke, merehärg – laev, metsakukk – kägu, laane valge peaga vasikas (JJn) ~ Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani — Lumi, äke, silk, kägu, sool (Pst) ~ Merelukk, metsakukk, laane valgepea vasikas — Hülge, mõtus, jänes (Tor).

7. Temaatiliste regioonide sagedus eesti mõistatuste lahendites (e-antoloogia põhjal)

Järgnev koondtabel järgib e-antoloogia "Mõista, mõista, mõlle-rõlle" sisulist rubrikatsiooni ja mõõdab rühmade suurust kilobaitides, mis on esmapilgul veider, kuid kajastab loodetavasti rühmade vahekordi enam-vähem adekvaatselt — muidugi kõiki ülaltoodud reservatsioone silmas pidades.

Kui lisaks sirvida veidi ka e-antoloogiat ennast, võib öelda, et "Sissevaadete" absoluutses lõpus nimetatud ülddominandid jäävad jätkuvasti kehtele.

1. "Visuaalsusdominant": mõistatused peavad silmas eelkõige oma lahendobjektide füüsilist kuju; soositud näivad olevat eriti silmatorkava kontuuriga, "sakilise siluetiga" asjad (vokk, laev, veski, kirik, äke, regi, lehm jts.), samuti asjad, millega kaasneb valgusefekte (lumi, päike, ahi jne.).

2. Praktitsismi-, olmelisusdominant:

• Eriti küünib esile rõivaste ja nende valmistamisega seotud teemaring, mis antoloogias on põhiliselt tehnilistel põhjustel kaheks jaotatud (rühmad 15 ja 16, annavad kokku 144 kB e. 12,9% antoloogia kogumahust).
  
• Teisele kohale võib paigutada toiduga seotud vastused, arvestades liiati seda, et mõistatused vaatavad ka mitmeid taimseid ja loomseid lahendobjekte toidunduslikust vinklist.
  
• Kolmas favoriit võiks olla inimese keha, füsioloogia, ka seksuaalelu puudutav lahenditering.
  
• Jätkuvasti on hooned, igapäevased asjad, tööriistad, nendega tehtavad tööd, samuti koduloomad ja nendega ümberkäimine ümberkäimine lahendites produktiivsed.
  
• Jätkuvasti on inimese sotsiaalset, kultuurilist, religioosset elu puudutavad objektid, samuti abstraktsed asjad lahendite hulgas tagaplaanil.

Seega võib jätkuvasti öelda, et ka mõistatused on — küll omal, vanasõnadest erineval moel, kuid ometi — oma tähendustes väga ja väga inimkesksed.

Nr.	Teemarühm	kB	%
15.	Tekstiilide ja jalatsite valmistamine	107	9,6
5.	Hooned jt. rajatised, nendega seotud tööd	88	7,9
18.	Toit ja jook: ained, riistad, tegemine, söömine	74	6,6
19.	Inimese keha, füsioloogia. Iga, haigus, surm	71	6,4
9.	Põllu- ja heinatöö ning -tööriistad	70	6,3
28.	Ilmastik, taevalaotus, ajaarvamine	66	5,9
22.	Koduloomade ja -lindude välimus, füsioloogia, käitumine	65	5,8
24.	Kultuurtaimed, nende viljad	62	5,5
6.	Soojus ja valgustus. Küttekolded ja -ained	56	5,0
11.	Rakend. Sõidukid. Sõit, vedu, teekond	49	4,4
23.	Mitte-koduloomad (sh. metslinnud, kalad jt.)	44	3,9
25.	Metsikult kasvavad taimed, nende viljad	43	3,8
8.	Mahutid, anumad. Veekandmine	42	3,8
16.	Rõivad, jalatsid ja ehted. Riietumine ja kängimine	37	3,3
1.	Kirik, pastor, usk, piiblitegelased	33	3,0
21.	Sekssfäär. Abielu. Laps. Sugulased	32	2,9
17.	Puhtusepidamine, saun, parasiiditõrje	29	2,6
12.	Meresõit ja kalastus. Jaht ja tapariistad	25	2,2
10.	Loomapidamine ja mesilased	24	2,1
27.	Maastik, pinnavormid	18	1,6
7.	Toasisustus	15	1,3