TOASISUSTUS

Iste, tool

Kats jalga istus kolmõ jala pääl, tege ütte jalga, neli jalga tulõ ja taht ütte jalga är võtta, kats jalga võtt üte jala ja lüü nelä jalalõ nii, et kolm jalga saa? — Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini (Rõu 1894)
Kahejalgne kolmejalgsel töötab rahulikul palgel, nellajalgne kargab kauhti, äkki häälitsedes auhti, kahejalgne kahmab kähku kolmejalgse kohe pihku, neljajalgsel läigutab, ehmatajaid heidutab? — Kingsepp töötab kolmejalgsel pingil, järsku kargab koer talle kallale, kingsepp tõmbab kolmejalgse pingi ja virutab koerale (Tor 1963)
Koorm väsib, koorma kandja ei väsi? — Istuja, iste (Käi 1896/7)
Väsib koorm, ei väsi koorma kandja? — Järg (Hlj 1889)
Ennem väsib koorem kui koorma kandja? — Inimene ja penk (Vil 1889)
Kott väsib, aga koti kandja ei väsi? — Inimene istub toolil (MMg 1948)
Ähib kott, aga koti kandja ei ähi? — Istumine (Vai 1889)
Kandam väsib, kandja ei väsi? — Iste (Tt 1968)
Kandja väsis, istja väsis, iste ei väsi koheki? — Hobune, mees, sadul (Ote 1892)
Kanda jõuab, käia ei jõua? — Tool (Trm 1894)
[Levikukaart]
Kolm santi ühe kübara all? — Iste (Tõs 1889)
Kolm kuningast ühe kübara all? — Iste (Pär 1888)
Kolm miest ühe kübärä all? — Iste (Khn 1934)
Kolm lätlast ühe kaabu all? — Iste (SJn 1963)

Laud

Valge lita, musta jala? — Söögilaud (Ote 1893)
Tileliti all, tileliti pääl, tileliti livva pääl? — Laud, liud, livvakaas (Urv 1887/9)
Üks mees seisab neljal jalal? — Laud (Kod 1937)
Mees nurgas, neli jalga all? — Leivaküna (Kuu u.1890)
Üits neitsi, neli jalga? — Säng (Trv 1892)
Mõista, mõista muu truu, pane peale poe truu, päele need kili-kolinad, päele nuppu kulda-kella? — Söömalaud, leib, lusikad, vaagen (Hlj 1897)
Neli venda ühe mütsi all? — Laud (Hls 1889)
Neli meest seisavad ühe mütsi all? — Laud (Ote 1957)
Neli last, kõik ühe mütsi all? — Lauajalad (Tor 1939)
Neli neitsid ütte küpärä all? — Laua neli jalga (Plv 1890)
Ühel emal neli tütart ja kõik ühe kübara all? — Laud (Rõu 1955)
Neli santi ühe kübara all? — Iste (Var 1888)
Neli pappi üte kübärä all? — Söögilaud (Räp 1889)
Neli velekeist üte kübärä all saisva ? — Laud (Lut 1894)
Neli herrä üte kaabu all? — Toolijalad (Räp 1889)
Neläkeske veltsid üte kaoga katõt? — Laud (Se 1912)
Neläkese sõsarit saisva üte kaali all? — Söögilaud (Se 1935)
Neläkesi sõsarit üte kaaliga katõdu? — Lavvajalad (Se 1934)
Nelli netsükest üte kaaliga kinni katõdu? — Söögilaud, nelli jalga all (Se 1956)
Neläkese sõsarit kõik üte vüürätiga kinni katõdu? — Lavvajala' (Se 1935)
Nelli sõsard üte tekiga köüdedü? — Laud (Vas 1894)
Neli tütrukeist üte palaja all kargase? — Lavvajala' (Lut 1894)
Neli neitsid magavad ühe sõba all? — Lehma nisad (Emm 1939)
Neli neitsid istuvad ühe lina all, üks ei saa ühte, teine teist kinni? — Kerilaua tiivad (Phl 1924)

Padi

Läheb veele, kõht jääb koju (Es geht zum Wasser, der Bauch bleibt zu Hause)? — Eine Kissenüberziehe (Tt enne 1876)
Üks hani, neli nina? — Padi (Äks 1926)
Kiri hani, neli nina? — Peapadi (Hii 1890)
Hanel neli nokka? — Padi (Hlj 1893)
Üks haah, nelli vasarat? — Padi (Se 1934)
Üks hani ja neli nukka? — Padi (Äks 1893)
Üits hani, neli tsäuku? — Padi (Kan 1895)
Valge luik ja neli nina? — Peapadi (Mih 1920)
Üts parts, nelli vasarat? — Posteli kott (Se 1937)
Valge siga, neli nina? — Padi (Pal b:dat-ta)
Miis käsilda ja jalolda, taht hamõht sälgä? — Padi (Se 1928)
Olen ilma käteta, ilma jalgadeta, aga särki tahan iga laupäev vahetada? — Padi (As 1967)

Säng, voodi

Mõtsah ma olõ sündünü ja kasunu, kotoh ma olõ, neli jalga mul all om? — Säng (Plv 1893)
Metsas elab, metsast tuuakse, vahel sees üks hing, vahel kaks, mõnikord kolm ka? — Voodi (Rap 1921)
Puu all, liha pääl? — Sängüh maadas (Vas 1903)
Lae üleskohe, mastid allakohe? — Säng (Khn 1934)
Neitsit nurkas, neli pääd otsas? — Voodid (Pöi? a:dat-ta)
Üks kull, kuus jalga? — Kahe poolega sängid (Tor 1888)
Sule om, ei lenda, jala om, ei kõnni, au om, see om sulle, ei mitte mulle? — Säng (Puh 1889)
Päeval on surnud, aga öösel elab? — Voodi (Pöi 1953)
Üüse üleväh, päiva maka? — Pilak (Se 1930)
Koorem liigub, kandja seisab? — Voodi ehk iste inimese all (Tt 1878)
[Levikukaart]
Öösel tiine, päeval aher? — Säng (Kuu 1891)
Päeval aher, öösi ramm? — Voodi (Ran 1939)
[Levikukaart]
Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis? — Säng (Tõs 1921)
Öösse liiga liha täis, pääva tühja tuult täis? — Voodi (Emm 1939)
Salv päeva tühi, ööse liha täis? — Säng (Trv 1894)
Päeval tühja tuult täis, ööse liha, verd täis? — Voodi (Koe 1889)
Üöse toorest liha täüs, päivä külmä õhku täüs? — Säng (Krl 1887/9)
Päivä tühi, üüse täis? — Säng (Võn 1950)
[Levikukaart]
Ööse põld, päiva pennar? — Õlekubu (Puh 1889)
Õhtu oma, hommiku võõras? — Säng (Trv 1890)
Üks ütles: öö pikk, teine ütles: päe pikk, kolmas ütles: minul ükskõik ? — Säng, tool ja seinapalk (Mih 1920)
Üks ütleb: öö pitk, teine ütleb: päev pitk, kolmas ütleb: ühed pitkad mõlemad? — Voodi, tool, põrmand (Juu b:dat-ta )
Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pääv pikk, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul päev? — Säng, tool, põrand (MMg 1888)
Isa ütleb: öö pikk, ema ütleb: päev pikk, poeg ütleb: üks mul öö, üks mul päev, siiski mu pääl tallatakse? — Säng, pink, põrand (Plt b:dat-ta)
Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päev pikk, kolmas ütleb: ma vaene pean ikka kannatama? — Voodi, tool, põrand (HMd v. Ris 1874?)
Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: ma olen see igavene ori? — Voodi, iste, põrmat (Kõp 1895)
Üks mul ütleb: üösse vaiva, toine ütleb: päivä vaiva, kolmas ütleb: üks mul puha? — Vuodi, iste ja porand (Kuu 1937)
Üks ütleb: öösi raske, teine ütleb: pääva raske, kolmas: mul üks alati? — Säng. tool, põrand (Pil 1894)
Üks ütleb: mul on öössel paha, teine ütleb: mul on päeva paha, kolmas ütleb: mul ükskõik? — Voodi, põrand ja toauks (Jõe 1940)
Üks ütleb: öö parem, tõine ütleb: päev parem, kolmas: ühed mul mõlemad? — Tool, säng, põrand (Trv 1889)
Üks ütleb: öö mul hea, tõine ütleb: päev mul hea, kolmas ütleb: ükstakõik? — Tool, säng, inimene (Vil 1889)
Üks ütleb: oleks öö, teine ütleb: oleks päev, kolmas ütleb: mul ükskõik? — Tool, voodi ja põrand (Muh 1954)
Üks ütleb: Jumal too öö, teine ütleb: Jumal too pää, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul pää? — Tool, säng, tuba (Koe 1890/3)
Üks hingab öösel, teine hingab päeval, kolmas ei hinga ilmaski? — Iste, voodi, suurtee (Jäm 1906)
Üks ütleb: öösi vaja, tõine ütleb: päeva vaja, kolmas ütleb: ükskõik, olgu öö ehk päev? — Voodi, iste ja põrmand (Hää 1889)
Üks mul öö, üks mul päev, üks mul higine koorem alati? — Põrand (Pst v. Pil 1895)
Üits ütleb: öö pikk, tõine ütleb: päe pikk, kolmas ütleb: suvi pikk, nellas ütleb: tali pikk, viies ütleb: ühepikkutse na puha? — Lehm, hobune, vanker, regi inimene (Hls 1936)

Vaip, tekk

[Levikukaart]
Tää ära täägelpuu, mõista ära mõõgelpuu, mitu kirja pihlapuus, sada kirja pihlapuus? — Kirevene tekk (Trv 1888)
Mõesta ärä mõõlu, tää ärä täälu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul? — Tekk (Trv 1892)
Mõista ära mõlle-rõlle, mitu kirja pihlakpuul, sada kirja pihlakpuul? — Tekk, vaip (Pst 1888)
Mõista ära mõllerpuu, tää ära täkerpuu, mitu kirjä pihlapuun, sada kirjä pihlapuun? — Kirivene tekk (Pst 1893)
Mõista ärä mõnnerpuu, tiia ärä tännerpuu, mittus kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul? — Sari (Rõn 1888)
Mõista ära mõõkraud, tää ära tääkraud, mitu kirjä pihlapuul, sada kirja sarapuul? — Tekk (Trv 1890)
Tää ära täägipuu, mõista ära mõõdipuu, mitu kirja kohlapuus, sada kirja kohlapuus? — Tekk (Hls 1894)
Mitu kirja pihlapuus, [seitse] kirja pihlapuus? — Tekk (KJn 1870)
Moista, moista mäglakirja, mis sa tahad taglakirja, mitu kirja pihlapuun? — Tekk (Hel 1893)
Mõista ära mõterpuu, tää ära täterpuu, pihlakal mitu kirja? — Piibel (Vil 1894)
Mitu lehte pihlapuun, setu lehte raamatun? — Kirjune tekk (Trv 1889)
Mõista ära mõterida, tea ära täterida, mitu pihlakut mäela, mitu kirja pihlakul? — Raamat, tähed (Vil 1895)

Varn

Päeva tühe, ööse täis? — Riidenagid (Tõs 1895)
Hummogult tühä', õdago tävve'? — Rõiva vaja' (Se 1936)
[Levikukaart]
Õdagu ehitas, hommugu riisutas? — Riidevarn (Rõn 1888)
Õdagu mõrsä ehitedas, hummogu riisutas? — Kübär nagla otsah (Vas 1895)
Õhtu noorikat ehitadas, hommuku riisutas ärä? — Kõrend (Trv 1890)
Ööse olen riidis, päiva alasti? — Riidevarn (Võn 1895)
Päevä alasti, ööse rõõvin? — Nagel seinan (Krk 1936)
Öösi rikas, päeva vaene? — Riidekõrend (-varn) (Tt b:dat-ta)