MITMESUGUSED RIISTAD JA ASJAD
Kell
-
Pisikene poisikene, piip oli suus, pamp oli seljas, ise laulis saksa keeli: Kibuvitsa Villem surnd? — Kell (Sim 1938)
-
Mees see raiub ööd ja päävad, ei saa laastu elades? — Seinakell (Pär 1888)
Mies raiub üöd ja päevad, ilmaski ei saa laastu käde? — Kell (Jõe 1948/53)
Mees raiub ööd ja päevad, laastu ei saa küllest ära? — Seinakell (VMr 1888)
Miis ragu üüd ku päevä, ei saa üttegi lastu valla? — Kell (Krk 1890)
Mees ragu puid ööd ja päivä ja hamba tsuski lastu ei saa? — Kell (Ote 1893)
Mees raiub ööd ja peevad, aga mette üks laast äga tomp pole kusse? — Kell (Phl 1938)
Miis ragu üüd kui päivä, lastu ei lange iialgi? — Kell (Ote 1895)
Mees raiub ööd ja päevad, kuusk ei kukku, laast ei lange? — Seinakell (Kuu 1891)
Mees raiub üöd ja päevad, tükki küljest ei saa? — Kell (VMr 1978)
Mees raiub ööd ja päiväd, ei saa süldä süllä korva? — S[eina]kell (Kuu 1963)
Vanamees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu elades? — Tunnikell (Kär 1890)
Vanamiis rago üüd ja päivä, ei lasta kohki? — Kell (Räp 1889)
Vanamees raiub ööd ja päevad, laast ei lange, puu ei kuku? — Kell (Sim 1929)
Kervega raiub ööd ja päevad, laasta välja ei saa? — Seinakell (Sim 1929)
Raiub ööd ja päiväd, aga lastud ei lange? — Kell (Kuu 1955)
Mees taob aasta otsa, tükki küljest ära ei saa? — Kell (Tõs 1921)
Üttepuhku raotas, laste konnegi ei ole? — Kell (Urv 1890)
Taob, taob, aga tükki küllest ära ei saa? — Kell (Kuu 1935)
Läät, läät, jälgi olõ-õi, raot, raot, lasta saa-ai? — Järvel sõit (Se 1927)
-
Ingli-ängli, kaks paari kingi, külimit kiisaluid, matt raudrõngaid? — Kell (Ote 1955/6)
Heng-heng-heng, kaits paari kängi, matt raudrõngid, külimit kisaluid? — Lehm (Trt 1889)
-
Miis raop üüd ja päivä, ei saa paigast kohegi? — Kell (Võn 1895)
Raiub ööd ja päävad, edasi ei saa sammugi? — Kell (Emm 1938)
-
Käib ööd, käib päevad, ei pääse paigastki? — Kell (Jõh 1889)
Miis käu üüd-päivä, paigast ei päse kunagi? — Seinakell (Kan 1924)
Käüb üöd ja päiväd, ise ei liigu paigastki? — Kell seinal (Kuu 1964)
Eloaig käu, a' paigas ka lää-äi? — Kell (Se 1929)
Reisib, reisib ööd ja päiva, paigalt kohegi ei saa? — Kell (Nõo 1875)
Mees kõnnib ööd ja päävad, ei saa sammu edasi? — Kell (Ann 1889)
Käib ja käib, kuid edasi ei saa? — Kell (Trt 1927)
Kõnnib, kõnnib, aga ukseni ei jõua? — Kell (Trt 1992)
Käib, käib, aga seisab ühe koha peal? — Kell (Tõs 1952)
Mis ühtelugu käib, aga kunagi ei seisa? — Maakera (TMr 1889)
-
Jaluta käib? — Tuul (Trv 1894)
Ilma käsildä ja jalolda, a käuse ka, päivä ne üuse, kuna õnnõ vaja om? — Latsõhäll, timmä võit alate hällütätä (Se 1929)
Kes lööb ilma käsita? — Kell (Hel 1874)
Käeta lööb, jalata käib ja suuta kõneleb? — Tunnikell (MMg 1890)
Jalalda käü, silmildä näge, kõrvalda kuuld? — Sainakell (Se 1888)
-
[Levikukaart]
Tiksub, täksub, lööb ja liigub? — Seinakell (Aud 1889)
Tiksub, taksub, lueb ja laulab, raasu leiba ei taha? — Seinakell (Tõs 1889)
Tiksub, täksub, lööb ja liigub, viinatilka ta ei joo, ega raasu leiba söö? — Tunnikell (Hls 1894)
Tiksab, täksab, lüöb ja liigub, kuid ei pääse paigastki? — Kell (Kuu 1957)
-
Ei astu, aga käib? — Tunnikell (Tõs 1894)
-
Hingetu kukk laulab päevas mitu kord? — Seinakell (VMr 1890)
Eluta kukk laulab ööd ja päevad? — Kell (Sim 1939)
-
Ei ole keelt ega meelt, on siiski targem kui sina? — Kell (Vig 1888)
-
[Levikukaart]
Kikas kirg õrrõ pääl, sooliku ripõndasõ? — Kell (Kan 1895)
Kikas orrõ pääl, sooligu orrõ all? — Kerikukella' (Se 1940)
Kikas orsil, sooligu persest välähn? — Sainakell (Rõu 1897)
Kukk laulab kuhja otsas, soolikad ripuvad maha? — Kirikukell (PJg 1876)
Kana orsil, soolige väläh? — Tunnikell sainah (Se 1927)
Lind laulab lepa otsas, sooled ripuvad maas? — Seinakell (Pil 1888)
Sokk puuh, soonõ maah? — Kellanöörid (Vas 1887)
Härg müüg müürü pääl, sooligu orrõ all? — Sainakellä (Se 1929/30)
-
[Levikukaart]
Mul on üks kaunis kojake, kullast tehtud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus hommikust ma õhtuni orjatööd tegemas, ikka valvan, une raskusest ei rüüpa, tule mind vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuda mul süda ruttu käimas, süda tasa tuksumas, pane tähele, mis ma teen, olen veike võimetu, siiski mul on suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tütred, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? — Taskukell (VMr 1888)
-
[Levikukaart]
Mitte üks tund pole mööda läind, kui üks pole teise selgas käind? — Kellaseierid (Muh 1954)
-
Konn karjub põues? — Uur (Pil 1888)
Kepp
-
Lapsele mängiks, vanale abiks? — Kepp (Hlj 1888/1902)
Vanale toes, latsele mängis? — Kepp (Krl 1887/9)
Vanale abiks, noorele häbiks? — Kepp (Vil 1889)
Köis; mees köiega
-
[Levikukaart]
Mees läheb metsa, soolikakimp seljas? — Mehel köis seljas (MMg 1888)
Mees läheb metsa, soolikakimp õlal? — Mees kannab köit (Plt 1895)
Mees läheb metsa, soolekimp kaenlas? — Köis kaenlas (Jäm 1896)
Mees seisab, soolikukimp kaelas? — Köis varnan (TMr 1889)
Miis lätt mõtsa, pund soolikid sällän? — Keids sällän (Hel 1887/9)
Mees läheb metsa, soolevõru selgas? — Mees köiepuntraga (Emm 1938)
Mees läheb metsa, soolikad rüpes? — Mehel ohjad käes (Trm 1896)
Vanamiis lätt mõtsa, sooligu üsäh? — Miis lätt mõtsa, kabla kaalah (Vas 1903)
Mies lähäb metsä, suoled rüppis ja viskab tinti tie ääres? — Õhjad, natt (Lüg 1938)
Mees läheb metsa, soolikakimp seljas, mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? — Mees kirve ja köiega (Ote 1955/6)
-
Isi pikk ja peenike, tüü mul jäme, lühike? — Köis (Vil 1937)
-
Üheksast lapsest saab kolm poissi ja kolmest poisist tugev mees? — Üheksakesine köis (Noa v. Hii 1887)
-
[Levikukaart]
Mõista, mõista määtsu, käänä päss käätsu? — Kapla tetäs (Vas 1895)
Mõõtsu-maatsu, käänä pässä käädsu, pane pääle plaadsu? — Kanga kudamine (Vas v. Se 1898)
Mõista, mõista mõõtsi, üle päkä põõtsi? — Kurapäälne kabõl (Plv 1903)
Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, pääle pudru plääts? — Katla (Se 1929)
Käänä käädsu, mähi määdsä, pääle pässä plaadsa? — Rõivid mõstas (Se 1935)
Üle päka põssi? — Kapla tetas (Plv 1939)
Labidas
-
Pitk, peenikene, suure peaga? — Leivalasn (Tõs 1890)
Pea tal pikk ja peenikene, jalg on lai ja lühikene? — Labidas (Tln 1892)
-
Vana oinas, ahtsaba, vana lammas, laimagu? — Leivalapi ja leivamõhk (Pst 1913)
Lipp
-
Vastane kask, siilu sisen mulk? — Lipp (Räp 1888)
-
[Levikukaart]
Tunneb tuuled, loeb tähed? — Lipp (Jäm 1896)
Tunneb tuuled, loeb tähed, arvab ankrud meresse? — Lipp (Mus 1920ndad)
Ööse õues, pääva õues, nääb kuu, loeb tähäd? — Lipp (Phl 1938)
Öösse oues ja pääva oues, loeb tuult ja tähib taevast? — Tuulelipp (Emm 1939)
Margapuu
-
Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? — Margapuu (Jür 1929)
Kieledü, mieledü, vade maailma tark? — Margapuu (Kuu 1964)
Keeletü ja meeletü, üle ilma tark? — Pässül (Rõu 1895)
Ilma meeleldä, ilma keeleldä, targõmb ku kuningas? — Pässül (Rõu 1891)
Keeletu, meeletu, ise maailma margapuu? — Margapuu (Pil 1938)
Ise ime, ise püme, ise riu moailma tark? — Päsmer (Pöi 1974)
Kiigub ja liigub, ise ilmamaa tark? — Margapuu (Sim 1978)
-
Must kits, kuldnisa? — Päsmer (Hel 1887/9)
Must kits, kuldsed küüned? — Puumargapuu (Trt c:dat-ta)
-
[Levikukaart]
Mõtsast tuo mõõdupuu, tie veerest toomepuu, miska osa oietes, miska jagu jaetes? — Pästli (Krl 1887/9)
Mõtsast tuuas mõõdupuu, tii veerest toomepuu, seega jagu jaad'as, paigale pandas? — Vakk, minga villa mõõdetas (Har 1944)
Pintsel
-
Pilliroost poisikene, valge müts pääs? — Lubjapintsel (Hel 1874)
Raiepakk
Redel
-
Kuus hobust, kaks selga? — Kuue pulgaga redel (Hel 1874)
Ritv
-
[Levikukaart]
Peosse mahub, tuppa ei mahu? — Ritv (Vig 1888)
Tuppa ei sünni, aga kanapesasse sünnib? — Tapuritv (Iis 1889)
Härja lauta ei mahu, aga kanapesasse mahub? — Tapupisted (Kad 1888)
Härja lauta ei sünni, aga härja jälge sünnib? — Tapuvääne (Kos 1892)
Kassi jäljesse mahub, aga aita ei mahu? — Tapuvääne (Tor 1888)
Mahub hiiriauku, ei mahu majasse? — Pikk ritv (Vig 1888)
Sulg
-
Nõsta jõvvat, vissada ei jõvva? — Sulg (Räp 1875)
-
Metsa mahub ja merde ei mahu? — Linnusulg (VJg pärast 1879)