PUHTUSEPIDAMINE, SAUN, PARASIIDITÕRJE

Käterätik

Ripendab ja tolgendab, igaüks teda käperdab? — Käterätik (Jäm 1929)

Parasiidid, täitõrje

Reisist sööb, rennist joob, saab tuttu, heidab magama? — Kirp (Hls 1888)
Pisem kui sääsk, mustem kui süsi? — Kirp (Vän 1897)
[Levikukaart]
Pisikene mustukene, kõige küla täkukene? — Kirp (Vän 1889)
Ise must ja pisuke, kõige küla täkuke? — Kirp (MMg 1888)
Pisikene mustukene, ise ilma täkukene? — Kirp (Kse 1889)
Pisikene mehikene, kõige küla täkukene? — Kirp (Tõs 1890)
Kõrvike ruunake, kõige küla täkuke? — Kirp (Vän 1897)
Pisikene mustukene, kõik maailma suksukene? — Kirp (Pär 1888)
Pisike mustuke, kõige küla pätsuke? — Kirp (Jäm 1906)
Must väikene rakikene, kõige küla koerakene? — Kirp (KJn 1888)
Pisikene mustukene, kõige küla täkukene, silmad kui sibulakesed, kõrvad koku-lokukesed, saba trilli-trallikene? — Kirp (VMr 1888)
[Levikukaart]
Ise pisi mustuke, saba tilli-tolluke? — Kirp (Pal b:dat-ta)
Muri, muri must, kõri, kõri krõmps, saba tilli-tallikene? — Kerp (VJg 1921)
Isi pisi mustuke, kõrvad kiki-vikilised? — Kirp (Vil 1889)
Veike must härjakene, kõrvad köku-lökukesed, saba veike trullikene? — Kirp (Äks 1893)
Hobu tilli mustake, saba tilli-töllike, kõrva kiki-nikikse? — Kirp (Pst 1887)
Pisikene mustukene, kõrvad kiki-vikilised, saba tilli-tollikene? — Kirp (Vän 1889)
Musta muti-lutikene, kõrvad kiti-litikene, saba tilli-tallikene? — Kirp (Lai 1889)
Isi tilli mustake, silmad kui sibulad, kõrvad kui kikiksed? — Kirp (KJn 1898)
Tillikene, tallikene, tilla-lalli lalakene, kõrvad kiki-likikesed, pale pakuotsakene? — Kerp (Ksi 1926)
Väike mustuke, kõige küla riksuke, kõrvad peas kiki-viki, saba taga rill-rall? — Kirp (Var 1965)
Pisukene pukikene, saba tilli-tallikene, kõrvad kiki-lokikesed – jookseb ümber lihase paku? — Kerp (Sim 1892)
Isi tillu mutikene, kõrvad kõku-rõkukesed, saba tillu-tallike, õlis kõnnib, ei kõbise? — Kirp (Ksi 1889)
[Levikukaart]
Must härg, mugulas sarved? — Seasitikas (Amb 1888)
Must päss, mugalad sarved? — Putrumänd (Jõh 1889)
Must kukk ja mugurid silmad? — Kärbes (Koe 1890/3)
Must kukk, kuldse silmä? — Kirp (Hls 1891)
Must mees, muderikud silmad? — Kirp (Lai 1897)
Must poiss, mugaras silmad? — Kirp (Plt 1891)
Must härg, muhutsed sarved, liigutab lihapakku? — Kirp (Pst 1888)
Must härg, mugerad silmad, käib ümber lehase paku? — Kirp (Ran 1889)
Must härg, mugus sarved, tantsib ümmer tammepakku? — Kerpu hüppamine (Kos 1888)
Must härg, mugalad sarved, magab lihakoti külle peal? — Kirp (Vil 1897)
Must härg, mugula sarved, liigutab lihase linna? — Kirp (Pöi? a:dat-ta)
Must härg ja murakad sarved, lendab üle tussulinna? — Kerp (Kos 1892)
Pisukene pukikene, saba tilli-tallikene, kõrvad kiki-lokikesed, jookseb ümber lihase paku? — Kerp (Sim 1892)
Must mees, mugar silmad, üks hammas suus, kaks karva perses? — Sitikas (Krj 1938)
Must ja haljas, sile ja paljas? — Kirp (Vai 1893)
Must ja haljas, sile ja paljas, ta hüppab ja kargab ja tüditab mind ära, kui kätte ta saan, siis tapan ta ära? — Kirp (Pil 1888)
Must ja haljas, sile ja paljas, kargan ma lookas, pesitan pookas, ma tülitan sind, kui kätte mind saad, siis tapad sa mind? — Kirp (JJn v. Koe 1928)
Ma kükitan poognas ja tülitan sind, kui kätte saad, siis tapad sa mind? — Kirp (KJn 1930)
Sile ja haljas, must ja paljas, tegi mul tüli? — Kirp (Pst 1893)
Must ja pallas, sinine ja hallas, luukast ta kargab, põue ta peidab, aetse taga, tapetse ära, pistse suhu, süüässe ärä, süllätse maha – pallas lihahunik? — Kirp (Kõp 1944)
Kargab luukest, pesitab puukest, kätte saan sind, tapan ära? — Kirp (Saa 1889)
Must ja haljas, sile ja paljas, kui kätte saan, siis tapan? — Kirp (Kuu 1891)
Mustjas-haljas, sile ja paljas, seisab kookus, hüppab lookus? — Kirp (Hää 1939)
Kes kargab loogas ja pesitab poogas? — Kirp (Hel 1874)
Ilus ja haljas, must ja paljas, muidu ei või katsu, kui tee näpp märjaks? — Kirp (Kuu 1911)
Must ja haljas, libe ja paljas ja muidu ei saa kätte, kui kasta näpp märjaks? — Kirp (Kul 1940)
Ei karda merd ei maad, küll aga pöidlaküünt? — Kirp (Võn 1895)
Ise pisuke kui pihu, vahest põlvekõrgune? — Kirp (Mih 1889)
[Levikukaart]
Hahk nahksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? — Täi, kirp, lutik (Har 1888)
Nühksepp, nahksepp, saviaugu pühksepp? — Lutikas (Trv 1937)
Hahk nahksepp, must juhtsepp, verrev punapüks? — Täi, kirp, lutikas (Rõn 1888)
Hahk nahkjas, must järijas ja verrev punapüks? — Täi, kirp ja lutik (Kan 1895)
Hahkijas ja pahkijas, vina-sarvijas ja puna-põksijas? — Täi, kirp, lutik ja prussak (Se 1937)
[Levikukaart]
Komsarus mussa riietega? — Kirp (Kod 1888)
Miil punapea part, riimsilm kommesaares, mustjas riim? — Lutikas, täi, kirp (SJn 1907)
Punapea puut, rägapea nuut ja musta reitega komsarjus? — Lutikas, täi, kirp (Jõe 1888)
Punasepea nukk, rägapea nuut, musta räte konks? — Lutikas, täi, kirp (Jõe 1889)
Tillike hallike, rähmätse silmä, kommejandil musta rõõva, elijas punatse kuvvega? — Täi, kirp, lutik (Hel 1887/94)
Kentus-rentus rähmus-silm, mustpüks ja kommesarjus? — Kerp (Kos 1892)
Siimon must komskuut, Pärtel tömp rähmsilm? — Kirp ja täi (Lai 1904)
Punakukk, miiljas rähmsilm pent, katune kott? — Päike, kuu, öö (Lai 1897)
Mudamagu Mart, punapüks part, kriimsilm Rein? — Kirp, lutikas, täi (Tõs 1889)
Punapart kukk, rägasilm Rein, mudamagu Mihkel? — Lutikas, täi, kirp (Pst v. Pil 1895)
Meil oli musta murgitükki, tõine oli halli riimunukki, kolmas puna sakkisilma? — Kirbu, täi ja lutika (Trv 1896)
Must mürt, punapää miilu, tonni pääludi? — Kirp, täi, lutikas (Tt 1883)
Hall törk, must lüdi, punase pea viilu? — Täi, kirp, lutikas (SJn 1893)
Liisa roos ja laasa roos, punasenahka niilus? — Lutikas (Pal 1897)
Harakas sea seljas (eine Elster auf dem Rücken eines Schweines)? — Ein Kind, welches das andere lauset (Tt enne 1876)
Kui sia sõda sõidab, siis laseb tüvesse, kui raudsõda, siis lääb latva? — Täi (Pst 1888)
Tsia' suurõ mõtsa seeh tsungva'? — Täi' pääh (Se 1938)
Mustah tsiah kävä varkot pide? — Täi iusih kääväh (Se 1933)
Ei ma kuula kurikat, ega karda katlat, saunaleil mind sandiks teeb (Auf das Klopfholz höre ich nicht und den Kessel fürchte ich nicht, der Dampf der Badstube macht mich elend)? — Die Laus (Tt enne 1876)
Kurikast ei ma kuulagi, keedupaas kui pulmas, saunaleilist ma saatan (Den Waschbläuel achte ich nicht, im Kessel ist es mir wie auf einer Hochzeit, den heissen Dampf der Badstube verwünsche ich)? — Die Laus (Tt 1876)
[Levikukaart]
Räämne Rits tapab Tondi-Tooma ära, luise vikatiga puise heinamaa pääl? — Räämne Rits – inimene, Tondi-Toomas – täi, luine vikat – küis, puine heinamaa – päälaud (Pst 1888)
Tiine Toomas ja Rääma-Rits tapsid härgu puise heinamaa pääl luise vikatiga? — Täie tapmine pealaua peal (Vil 1913)
Täksi-Toomas ja rooma rikas lätsive riidlema puise heinämaa pääl ja luise vikatiga, Täksi-Toomas tapp rooma rikka luise vikatiga ära? — Täi tapmine laua pääl (Pst 1894)
Rõõme rikas tapab Tiltsi-Tooma ära, luust vikatiga puuheinamaa pääl? — Täi tapmine (Trv 1889)
Rimm-ramm tapab ära Tori-Tooma puase heinamaa peal luise vikatiga? — Täi tapmine (Trv 1895)

Peahari

Musta peaga poiss, tõrvakasukas seljas? — Piahari (PJg 1893)
Pigine poisike, raudsed juuksed? — Päähari (Pst 1888)
[Levikukaart]
Pool tsiga, pool kuuske? — Päähari (Võn 1895)
Pool siga, pool puud? — Piähari (KJn 1888)

Luud, ahjuluud. Põrandapühkimine

Haukubu läheb rägajalale kosti? — Luud (Tor 1965)
Sisse lätt – like, vällä tule – tossas? — Ahjuluud (Ote 1893)
Ise pikk ja peenikene, pea ots kui sari? — Luud (Äks 1889)
Põõsas maas, teivas sees? — Luud (Kaa 1947)
Sadajalgne loom, üks sarv peas? — Luud (Kad 1896)
Üks sarv, sada jalga? — Luud (Kuu u.1890)
Hall mees nurkas, habe kirpusi täis? — Luud (Jäm 1897)
Poiss nurkas, täid seljas? — Päsmer (Jäm 1896)
Päkapikupoisike, kaks ööd ööl? — Luud (SJn 1893)
Iraline, haraline, kaks vööd vööl, üks saba taga? — Luud (Tor 1897)
Neitsit nurgas, kuldkie kaelas? — Luud (VNg 1892)
Tuhat all, sada peal, kaks kuldkeed kaelas, sandikepp keskel? — Luud (Vän 1897)
[Levikukaart]
Kiipab-kaapab, saab saarde, siis seisab? — Luud (Hel 1874)
Riipab-raapab, läheb saare, seal seisatab? — Luud (Vän 1897)
Liipab ja laapab, kui saarel saab, siis seisab? — Luud (Kad 1930)
Siib-siibadi, saab-saabadi, saab saarde, siis seisab? — Pühkimine (Vai 1889)
Kiigub ja liigub, saab saare, siis seisab? — Luud (Kuu 1957)
Kierleb-vierleb, saab saare, siis seisab? — Humal (Muh 1940)
Kiipsib ja kaapsib, saab nurka, siis seisab? — Luud (Hlj 1892)
Kiipab-kaapab, saab otsa, siis seisab? — Luud (Lih 1968)
Kiipab-kaapab, saab sängi alla, sääl seisab? — Luud (pühkimiseluud) (Pst 1888)
Kiipas-kaapas, saa saarte, sääl kurt? — Luud (Krk 1890)
Käib-käib, kui saarele jõuab, siis puhkab? — Luud (SJn 1937)
Kiipap ja kaapap, ku nurka saap, sis nokutep? — Luud (Krk 1936)
Kiiba-kaaba, kiiba-kaaba, lätt nulka, nuudsahtas? — Tarõ pühkmine (Se 1888)
Kiipab-kaapab kõttu möödä, lääb nurka seisma? — Luud (Pst 1893)
Keerleb ja veerleb, saab saarde, seisab ja hakkab munele? — Humal (tapuvään) (Mih 1920)
Kiibib-kaabib, läheb nurka, seal seisab, teeb muna? — Luud (Tõs 1921)
Seotud-neotud, tantsib mööda tuba? — Luud (HJn 1888)
Esi vanemast lätt, küüdse vaibembast? — Aholuud (Lut 1894)
[Levikukaart]
Hobesele ei saa muidu päitsid pähä, kui istu sälgä? — Ahjuluud (Kan 1896)
Mees ei saa muidu hoost rakke, kui lääb selga? — Ahjuluua otsa panemine (Hlj 1888)
Naane istus katsiratsikalla säläh ja aase hobõsõllõ päitset päähä? — Naane köüt aholuuda nuia otsa, eis om katsiratsikella nuia säläh (Se 1929)
Täkk käib nädalas korra toas, kellele naisterahvas valjad pähä paneb? — Leivaahju luud (Jõh 1888)
[Levikukaart]
Ümber pilves, keskel selge? — Toa pühkimine (Vai 1889)
Taevas selge, ääred pilves? — Põrand (SJn 1891)
Keskpaigast selge, viirt müüdä ummen? — Laisa inimese pühit põrmat (Krk 1892)
[Levikukaart]
Üks lammas, seitse korda nädalas niidetakse? — Tua pühkimine (Lai 1897)
Ega päev pöetas lambid, ikki saab villu? — Põrmandu pühkmine (Trv 1890)
Lammas and ega päiv punna villo? — Tarõ ask (Se 1888)
Üks lammas annab mittu villa päiväs? — Põranda pühkimine (Jõh 1889)
Kullahunik nurgan, nupp otsan? — Pühke ja luud (Trv 1897)

Pesupesemine, kurikas

Tõlk, tõlk üle küla? — Pesupesemine kurikaga (Jõh 1888)
[Levikukaart]
Mõista mõõtu, taevataatu, panõ pääle plika-plaka? — Rõiva mõskmine (Urv v. Krl 1892)

Saun, viht, vihtlemine

Roheline mamsel käib iga laupäev ühe reite vahelt teise reite vahele? — Viht (Koe 1925)
Roheline saks, roguskist kaelarätik? — Viht (Plt 1891)
[Levikukaart]
Üks rohelises riides mehikene saatis palju tervikseid, pärast põle näind, kui jalge vahelt läbi käind? — Viht (Amb 1888)
Üks rohelise riietega isand saatis sulle palju tervisid, et ta pole sind enam sestmaalt näind, kui ta su reite vahel käis? — Vihtlemine (Sim 1929)
Rohelise ribu riietega saksa poiss tuleb ja ütleb: tere, tere, mineva lauba õhtul käisin su reite vahel, tuleva lauba õhtul tulen jälle tagasi? — Viht, vihtlemine (JJn 1896)
Rohilise ribu riietega emand saatas pallu terviksi, viimaks ei ole nähnud, kui ta su reite vahel käind? — Viht, sauna (Kuu 1911)
Tere siit poolt, tere sealt poolt, tere vana vader kapist, ma pole peale seda sind näinud, kui ma kahe nädala eest so käes olin ja kui mul rohelised kribukrabulised riided seilgas olid? — Vihtlemine (Kos 1897)
[Levikukaart]
Roheline poisikene käib iga nädala kosjas? — Saunaviht (Jõe 1888)
Rohelise kuuega poiss käib iga laupäev kosjas? — Viht (Jõe 1889)
Ribureitega vanamees tuleb iga laupäev võeraks? — Vihtlemine (Kos 1930)
[Levikukaart]
Tannõ kaadsa taiva pääl? — Tolm (Se 1938)
Tanno kaadsa tala pääl? — Viha orsil (Se 1888)
Tanno kaadsa üle tala? — Tolm (Se 1924)
Tanno kaadsa tala pääl, Ordi kaadsa orrõ pääl? — Kats orrõtäüt vihta (Se 1935)
Matsi kaadsa saina pääl? — Tolm (Se 1912)
Saksa kaadsa saina pääl? — Nõgi, sau tarõh (Se 1930)
[Levikukaart]
Peotäis paljast, küünar karvast? — Viht (JJn 1888)
Peotäis pallast ja küünär karust? — Viht (Hel 1962)
Üts peotäis pallast, üts küünär karvast? — Sannaviht (Plv 1966)
Pihu paljast, küünär karvast, sinne tagub, kus tarvis on? — Viht (Kuu 1903)
Peotäis paljast, küünar karvast, ihule armas, pihale paras? — Viht (Hls 1939)
Peotäis paljast, küüner karust, ihul hää, persel paras? — Viht (Trv 1903)
Küünar karvast, peotäis paljast? — Viht (Trv 1889)
Künnär om karvast, peotäüs om palast? — Viht (Se 1930)
Vass paläst, küünär karvast? — Viht (Rõu 1890)
Peutäis paljast, kamalutäis karvast? — Viht (Äks 1889)
Peotäis pallast ja kamalutäis karvu? — Vihtlemise viht (Tor 1889)
Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu himustust ja reie rõõmustust? — Vihtlemine (Plt b:dat-ta)
Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib, reied rõemustavad? — Saunaviht (Sim 1939)
Kamalutäis karvast, pihutäis paljast? — Viht (Lai 1937)
Peotäis pallast, teine karvast? — Viht (Pai 1934)
Peutäüs silevet, küünar karust? — Sannaviht (Krk 1889)
Küüner karvast, pihutäis sileda? — Viht (Jõh 1889)
Peutäis siledat, kamalutäis karvast? — Viht (Plt 1894)
Peutäis silet, kamalutäis karvu? — Päähari (Emm 1891)
Piutäis siled ja kamalutäis karust, ihu higistab ja reied rõõmustavad? — Saunas vihtlemine (Jaa 1937)
Vaks silet, küünar karust? — Saunaviht (Khk 1955/9)
Pöotäis silet, kaks karust? — Viht (Muh 1872)
Püotäis libedat, küünar karust? — Saunaviht (Kul 1937)
Küünar karust ja peotäis libedat? — Saunaviht (Prn 1934)
Peotäis libet, kamalutäis karust? — Saunaviht (Khk 1946)
Peotäis puhast, kamaratäis karvast? — Anuma mõskmise tuust (San 1927)
Peotäüs perst, kamalatäüs karvu? — Luidsa mõskjal (Vas v. Se 1894)
Piotäüs putsi, käpätäüs karvu? — Osjad (Vas 1903)
Peotäis paljast, küünar haljast? — Viht (Tt b:dat-ta)
Küünär hallast, peotäis pallast? — Viht (Urv 1925)
Peutäis silet ja kammalutäis karust, mida ligemal perset, seda magusam maitseb? — Viht ja vihtlemine (Noa v. Hii 1887)
Tükk paljast, tükk karvast, süda kutsub, perse sallib? — Saunaviht (Kod 1937)
Hani haljas, pea paljas (Grüne Gans, kahler Kopf)? — Ein Badeguast (Tt 1732)
Hani haljas, pea paljas, nina niinega niutud? — Viht, luud (JJn 1888)
Hani hallas, pia pallas, nina niinega seotud? — Viht (Pil 1888)
Hani haljas, pea paljas, nina niinega kinni? — Viht (Tür 1888)
Hani haljas, pea paljas, nina niidiga seutud? — Kaseviht (Vig 1896)
Hani hallas, pää pallas, nokk niidige köudet? — Viht (Hls 1891)
Hani haljas, pea paljas, niinevõru nina peal? — Saunahani on saunaviht (Rap v. Mär 1930)
Hani haljas, pea paljas, kuldkell kaelas? — Viht (Juu b:dat-ta)
Hani haljas, pea paljas, kuldkee kaelas? — Viht (Hag 1889)
Hani haljas, pea paljas, kotiriidest särk seljas? — Viht (VMr 1890)
Hani haljas, pia paljas, taub sinna, kuhu tarvis? — Saunaviht (Hlj 1888)
Hani haljas, pää paljas, kukur kuiva sitäge? — Vihk (Hel 1889)
Hani hallas, pää pallas, kukur kogundi pallas? — Viht (Krk 1889)
Hani haljas, pää paljas, nidse-kadsa kaala pääl? — Viht (Vas 1895)
Hani haläs, pää paläs, niitse kadsa ümbre pää? — Viht (Rõu 1889)
Hani halas, pää palas, kespaigast kinni köüdet? — Viht (Se 1929)
Hani haläs, pää paläs, pess meid, pess teid, pess kõõ pere kokko? — Viht (Se 1938/9)
Hani halas, pää paläs, habi sind ja habi mind? — Sannah käümine (Vas 1895)
Hani halas, pää palas, käänd maha maasulase? — Viht (Se 1924)
Hani haljas, perse paljas? — Viht (MMg 1889)
Hani hallas, perse pallas, nõna niidiga kinni köüdet? — Viht (Se 1937)
Roheline hani, nina niidiga seotud? — Saunaviht (Saa 1896)
Uus hani, nina niinega seutud? — Viht (Var 1888)
Hõbehani, paljas pia? — Viht (Pal 1889)
Tui haljas, pea paljas? — Viht (Rid 1937)
Hode halas, pää paläs? — Viht (Se 1935)
Ise haljas, pea paljas, nina niinega seotud? — Viht (Hlj 1907)
Hani haljas, pea paljas, ilma nõela pistmata? — Kapsapea (Amb 1888)
Hani haljaspiä, liäb põllule, perse paljas? — Ader (Kod 1887)
Hani haljas, pea paljas, kits keldris, keel väljas? — Tuli ahjus (Hää 1889)
[Levikukaart]
All ähib, peal vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? — Saunaviht ehk vihtlemine (Han 1932)
Alumine ähib, pealmine puhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? — Vihtlemine (Pil 1889)
Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu ihaldab, reied rõemustavad? — Saunaskäimine (Amb 1965)
Alumane ähkib, päälimäne vehkib, ihu himustab ja reied riemustavad? — Saunas vihtlemine (Kuu 1964)
Ihu himustab, reied rõõmustavad, alumine ähib, pealmine vuhib? — Vihtlemine (Rap 1928)
Eest puhib, takka ähib, ihu himustab, reied rõõmustavad? — Vihtlemine (JJn 1974)
All ähib ja pääl lehib, perse sallib ja süda kutsub? — Vihtlemine (Vai 1889)
Alumine ähib, piälmine vuhib, süda kutsub, perse sallib? — Vistlemine (Kod 1942)
Eest puhib, tagast ähib, süda kutsub ja perse sallib? — Vihtlemine (Trm 1896)
Eest nikkutab, tagant kangutab, süda kutsub, perse sallib? — Vihtlemine (Jõh 1889)
Pialmine vuhib, alumine ähib, süda kutsub ja reied rõõmustavad? — Vihtlemine (Pil 1938)
All ähitakse, peal vuhitakse, süda ihkab, reied rõõmustavad, perse kiidab? — Vihtlemine (SJn 1927)
Süda himustab, perse sallib, reied rõõmustavad? — Vihtlemine (Pil 1894)
Eest tüma, tagant kõva, perse ruttab, süda sallib? — Vihtlemine (Hlj 1888/1902)
Alumine ähib ja pealmine vehib, kintsud kiidavad, süda soovib? — Vihtlemine (Plt 1981)
Süda kiidab ja suu tänab, ihul hää ja p[erse]le paras? — Vihtlemine (Plt b:dat-ta)
Pealmine vuhib ja alumine ähib? — Vihtlemine (Pde 1927)
All ähki, pääl lehki? — Vihtleja, viht (VNg 1892)
Piälmine vuhib, alumene ähib, niuded nikuvad, tüö lääb korda? — Vihtlemine (KJn 1898)
Nõmm nõriseb ja soo soriseb, alumine ähib ja pealmine vehib? — Vihtlemine (Sim 1957/60)
Küinar karvast, peotäis paljast, süda kutsub ja perse sallib? — Viht (Tt 1896)
[Levikukaart]
Miis sõit, haläs piitsk käen? — Sannan vihutas (Rõu 1894)
Must hobu, punane mees, rohiline piits? — Saunas vihutakse (Saa 1889)
Must hobene, punane miis, roheline roosk? — Vihtmine (Trv 1895)
Must hobune, punane inimene, roheline piits, laksutab iseennast? — Inimene vihub (Trv 1888)
Mees istub musta hobuse seljas, roheline roosk käes, lööp iseenesele? — Vihtlemine (Hel 1889)
Edimält aetiva muna kuumas, seo sai võõril nigu leeväs, sis naate Moosõst parkma, võõrit kangost vällä kärkmä, seeh tetti tsiss-tsoss, vällä kaüde vips-vops? — Sannah käük (Räp 1939)

Seep

Küll on vilets minu elu, küll mul vaesel palju valu, küll mind peol pigistakse, käte vahel kägistakse, kõige paremad piigakesed on kõige valjemad vaenlased, sest veel rõõmus minu elu, et mu valu nende ilu? — Pesu (Trv 1962)

Triikraud

Putukas ronib puhta peal, punased suoled kõhtus? — Triikraud (Jäm 1897)