LOOMAPIDAMINE JA MESILASED

Hobuse toitmine ja köitmine

Sööda kui venda, seo kui varast? — Hobune (Emm 1938)
Köida kui varast ja hoia kui venda? — Hobune (Ran 1982)
Pessä ku pinni, köüdä ku varast, söödä ku velle, hoia ku last? — Hobune (Urv 1964)

Kaelakell, krapp

Väigu poiskõnõ, nelä kandiga pirsekene, sooligu käänuse, üte kõrvaga? — Kullus (Lut 1894)
[Levikukaart]
Tihane teetab lihase linna all? — Veisekell (Tor b:dat-ta)
Tihane tiksub lihase linna all? — Lehmakell (Tor 1887)
Tihane tillutab lihase linna all? — Kell elaja kaelas (Pal 1888)
Tihane tiksub lihaliua all? — Kell hobuse kaelas (Trm 1889)
Tihane tiitsub lihase välja all? — Peeretamine (Pst 1895)
Lind laulab lihase linna all? — Kell looma kaelas (Aud 1921)
Tihane tiksub raudse linna all? — Kell loomal kaelas (Mih 1929)
Kukk laulab aida ulu all? — Veikse kaelakell (Kos 1891)
[Levikukaart]
Rähn raiub raudses linnas? — Kaelakell (Kad 1897)
Rähn raiub palju puida, ei saa laastu laiemaks ega pinu pikemaks? — Tunnikell (Tln 1926)
Till-tall kuuse all, raudase kadukse all? — Lehmakell (Kuu 1903)
Heliseb-keliseb raudase kattuse all? — Lehmakell (Kuu 1937)
Üle sile, üle suve, ilma lööjata lüiakse? — Lehmakell (VMr 1888)
Suvel hõiskab suures soos, talvel kükitab tala all? — Vikat (Trm 1894)
Tihane pajussa laulab, suu on neljanurgeline, keel on kaheksakandiline? — Kell looma kaelas (Hlj 1888/1902)

Kari

Tuhat tutupiad, sada sarvikut, viiskümmend vibunina ja kuuskümmend kompajalga? — Lammad, elajad, siad ja hobesed (KJn 1939)
Viiskümmend vintjalga ja kuuskümmend kontjalga, sada sarvikud ja tuhat tuttpiad? — [Lahendus puudub] (Mar 1938)
Tuhat tutulutulist, sada sarvilist? — Kari (Pst 1888)

Lambarauad, lambapügamine

[Levikukaart]
Päkapikkune vanamiis, rusikasuurune auk? — Lammaste rauad (KJn 1932)
Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune pea? — Lambarauad (Amb 1894)
Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune sitaauk? — Lambaraud (VMr 1890)
[Levikukaart]
Eest nihutab niisi, taga lahutab reisi, neli korda aeab aastas karvu? — Lambarauad (Kuu 1911)
Eest nihutab niudid, tagant lahutab reisi? — Lambarauad (käärid lamba niitmiseks) (Kuu 1891)
Nikutab niudid, laotab reisi, raasuke karvu vahel? — Lambarauad (Plt 1892)
Eest nikutab, takka nakutab, natuke karvu vahel? — Lammaste rauad (Pöi 1902)
Eest irvitab hambaid, tagant nikutab niudid? — Käärid (Saa 1889)
Eest lõmpsutab lõugu, tagast nikutab niudid, saab manu, siis salvab? — Käärid (Trv b:dat-ta)
Mõista, mõista mõõlu, läbi kätte käälu, käi läbi lehitse mõtsa? — Lambaraua (Hel 1889)
Mõista, mõista mõõrukene, läbi katte käärukene, lähäb läbi lehitse mõtsa, ei jää kinni kuhugi? — Lambapügamine (TMr 1890)
Läits läbi mihitse mõtsa, es putu kinni kohekki? — Kana munes (Hel 1936)
Mõesta, mõesta mõõrukene, läbi kätte käärukene, läbi läks tema lehese metsa, läbi harba haabametsa, läbi paksu paeupadriku? — Lammaste rauad (SJn 1891)
Mõista ära mõnneraud, läbi käe känneraud, läbi lääb lehesse metsast, läbi harvost haavikusta? — Villa pügamine (Vil 1891)
Lähab läbi lehemetsa, lähab läbi haavametsa, lähab läbi karuse kasuka? — Püssiga laskja, esite läbi okste ja lehti perast linnusse (Saa 1892)
Mõista, mõista mõõrukene, läbi kätte käänukene? — Lammas (Hlj 1893)
Kiirikse-käärikse lääve läbi lehitse mõtsa? — Lambapügämine (Trv 1895)
Siiluke-viiluke lääb läbi lehitse mõtsa? — Lammast pöetas (Puh 1889)
Tsiberiku-tsäberiku, läävä alta lehitse mõtsa? — Lambakari (Ran 1889)
Kilkab ja kälkab, läbi metsa läheb? — Lambaniitmine (Trm 1895)
Liksati-laksati lööb ilma leheta metsa maha? — Lambapügamine (Vil 1889)
Eest nikutab niudid, tagast raputab reisu, läheb läbi lihase metsa? — Lammaniitmine (SJn 1907)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, läbi käte källe-rälle, läbi läks lehesse metsä, läbi harva aavikmetsä, pööris suud ja käänis kätt, lehitäs linajuusid? — Paha hais (KJn b:dat-ta)
[Levikukaart]
Mõessu, mõessu, mõeroke, läbi käte kiäruke, ise villaviiroke? — Lammaravvad (Kod 1939)
Mõessa ärä mõõri, läbi käte kiiro, ise villaviiro, ise linaliiro, ise takutiiro, ise tirinäd-tärinäd? — Voki mõistatus (Kod 1943)
[Levikukaart]
Mõista, mõista mõõtrull, läbi käte käetrull, Nõmme-Endriki vitilüödi? — Lambavill (Var 1890)
Kaks neitsit lähevad läbi metsa, ise laulavad? — Lammasrauad (VMr 1887)
Kaks neiut lähvad läbi lehtse metsa lauluga? — Lambaniidus – rauad villast läbi (VJg 1921)
Kaks neitsit lähevad läbi paksu metsa, ikka kliuh-klauh, kliuh-klauh? — Lambaniitmine lambaraudadega (Kuu 1964)
Lind lennäb aastas [neli] korda läbi lehtse metsä? — Lammaniit (Kõp 1888)
Mees sööb neli korda aastas, kaks korda aganast leiba ja kaks korda puhast leiba? — Lambarauad (Ris 1888)
[Levikukaart]
Must härg, mugalised sarved, [kolm] korda sööb aastas? — Lambarauad (Pöi 1894)
Must oinas ning orajad sarved, kolm kord aastas sööb ning kui sööb, siis karjub? — Lammaste niitmise rauad (Ans 1890)
Kolm korda aastas raudne kass süöb viltsed asjo? — Lammastõ raavad oo ikka rautsõd (Khk 1939)
Suujuudakene sõit, a suu tõrks? — Lammas, vill (Kra 1903)
Särgi hiit sälast ar, kaskad ei hiidä kunagi? — Lammas (Vas 1903)
[Levikukaart]
Üks heinamaa, mis neli korda aastas niidetakse? — Lammas (Rap 1889)
Kuhjamaa kuluheinamaad ja neli korda annab aastas niita? — Lammas (Ris 1888)
Kuulet, kui raotas, kuule ei, kui maha satas? — Lammast püetas (Lut 1894)
[Levikukaart]
Neli kord aastas käib karune naiste reite vahel? — Lambaniitmine (Hii 1891)
Mis käib neli kord aastas perenaise reide vahel? — Niidetav lammas (Han 1894)
Seest libe, väljast karune, neli korda aastas keib naise jalge vahel? — Lammas (Phl 1939)
Triksub ja traksub tihedas kuusikus? — Lambaniitmine (Kuu 1891)
Tiksub-täksub tihedas kuusikus, laastab kõik lagedaks? — Lambarauad (Hag 1889)
Riksudes, raksudes läbi tiheda kuusiku? — Lambarauad (Rid 1928)
Priksub, praksub tihedas tihnikus? — Lambaniitmine (Rap v. Mär 1944)
Triksup, traksup paksu mõtsa sisen? — Lambapügamine (Kan 1895)

Lehmalüps, lüpsik

Vahel kõva, vahel pehme, mida kõvem, seda enam naesterahvad armastavad? — Lehma nisad (Tor b:dat-ta)
Mida kõvem, seda enam naised armastavad? — Lehma udar (Vän 1897)
Neli neitsit kusevad ühte auku? — Lehmalüpsmine (VJg 1889)
Neli nuorta neitsikästä, ühest süövad, ühest juovad, ühte auku nie kusevad? — Lehma nisad (Kuu 1911)
Neli neitsid juosvad ühtä auku? — Lehmälüps (Khn 1948)
Neli poissi kusevad ühte auku? — Lehmalüpsmine (Sim 1957/60)
Neli meest kusevad ühte auku? — Lehma nisad (Pee 1911)
Neli sõsarat, ütte tsopakõisde kusese? — Lihmä nüstäs (Lut 1894)
Neli neitsi nutavad ühte riista? — Lehm lüpsab piima (Amb v. JMd 1937)
Neli neitsid kusevad ühe kuldpotisse? — Lehmalüpsmine (Tõs 1890)
Neli neitsit kusevad ühte kappa? — Lehma lüpstakse (Kõp 1888)
Neläkesi sõsarid, ütte koppa kusõsõ? — Lehmä nisa' (Se 1929)
Neli preilit ühte pange pissivad? — Lehmalüps (Tt 1964)
Neläkeisi sõsarit, kõik ütte pangi kusõsõ? — Lehmi nüstäs, kõik neli nissa ütte pangi nüstäs (Se 1935)
Neli neitsit kusevad ühe kuldse kanni sisse? — Lehmalüpsmine (MMg 1888)
Nelläkesi velitse, ütte korvi kusese? — Lehmalüpsmine (Se 1960/1)
Neli neitsit kusevad ühe hõbekausi sisse? — Lehmalüpsmine (Rõn 1930)
Neli neitsid kuseva üte kängäkontsa sisse? — Lehma udar (Nõo 1888)
Neli neitsid kuses üte kullast kengä sissi? — Lehmänüsmine (Krk 1890)
Neli neitsit kuseva üte saapaseere sisse? — Lehmänüsmine (Ran 1964)
Neli neitsid tsoristasõ ütte kullatsõhe kaivo? — Lehmi nüstäs (Kan 1895)
Neläkese veltsit, kõik ütte kaivo kusõsõ? — Lehmi nüssetäs (Se 1929)
Neli sump suud pite, kats kaes taivahe, neläkese sõsarit, üte kaivo kusõsõ? — Lehmä nisa' (Se 1929)
Neli neitsikästä tulevad üle nurme nuttajes, kaik kusevad ühte auku? — Lehmälüpsämine (Kuu 1911)
Neli kitse kusevad ühte aukuje? — Lehmä lüpsamaie (Lüg 1889)
Neli hiirt jooksevad ühte auku? — Lüpsmine (VMr 1939)
[Levikukaart]
Neli neitsit tantsivad ühe särgi sees? — Käerpuud (Kse 1889)
Neli neitsit tantsiva üte kullatse kruusi sehen? — Lehmä nüssetäs (Ote 1889)
Neli neitsit tantsivad ühe kingakanna sees? — Lehmalüpsmine (Tt 1932)
Neli neitsit tantsiva üte saapaseere sihen? — Lehmä nüssetäs (Rõn 1888)
Üts tsiga, kats nõnna? — Nüs'k (lüpsik) (Se 1937)
Üts miis, kats nõnna? — Tsäinik katõ piibuga (Se 1929)
Tagaots on mollike ja külle pial on rennike, tunni pial ta siriseb ja karvad on tal otsa siis? — Lüpsik (mollike, rennike – urv, karvad – kadakaoks urvas ) (KJn 1938)
[Levikukaart]
Ma olen veike, madal miis ja till mul seesäb kikkis iis, ei lase neiud magada, vaid piäväd vara ärkämä, nad ühtelugu mind katsuvad ja reite vahele topivad? — Lüpsik (KJn 1936)
Kui naised hommikul ärkavad, siis jalge vahele torkavad? — Lüpsik, lehmi lüpsma (Plt 1964)
Iga päev pestakse, jalge vahel pannakse? — Lüpsik (Trt 1962)

Mesilased. Mesipuu

Kõtu otsahn turg? — Mehidse' taru pääl (Lut 1894)
Jumal teed, mes nimi om: kui ütte ei ole, kõik lõppe? — Mehitseimä (Lut 1894)
[Levikukaart]
Kõtu pääl kõnõldas, mao pääl maadlõs, lätt mulko – undas? — Mesilane (Se 1937)
Kõtu pääl kõnõlas, maa pääl maadlõs, lätt mulku, molahti? — Mehiläne (Se 1927)
Kõttu pääl kõmises, saa sisse, sääl sibises? — Mehilased (Krl 1889)
Suvilind lindas üle pühakua, ütles siih mu süämejoud seeh palas? — Mehiläne lindas üle kerigu ja kündle kerkoh palasõ (Se 1930)
Lind lendas üle Jumalamaja ja ütles: "Kagoh mu joud palas"? — Mehiläne (Se 1938)
[Levikukaart]
Tipu-tepu tee ehista, põllupuista, puulehista, tepu jala tõrvatest, kannusjala karvatest? — Linnupuu (Trv 1890)
Tipu-tipu tie lehista, mõtspuista, puulehista, maamehista, tipu jala tõrvasta? — Mesilind (Trv 1897)
[Levikukaart]
Väikene miis, vaib kirvõs? — Mesilane (Rõu 1894)
Pisike poisike, terav mõõk? — Mesilane (Hls 1889)
[Levikukaart]
Väikene-väikene lehmäkene, makus-makus piimäkene? — Mehine, kanepiteräkene (Lut 1894)
Madal lehm, magus piim? — Mesilane (Trv 1894)
Pikk lehm, magus piim? — Kask jooks mahla (Krk 1926)
Pisuke hall lehmake, kaunis magus piimake? — Kanep (Saa 1891)
Must lehmake, magus piimake, ise kanepiterake? — Kanepitera (Hel 1948)
Valge lehmäke, must makus piimäke? — Kõiv (Har 1921/2)
Soojal pääval möravad, vihmaga on vagusi? — Mesilased (Tür 1888)
[Levikukaart]
Hüä lind liha süvvä-äi, hüä puu palki saa-ai? — Mehine ja taropakk (Se 1888)
Lind hüä, liha süvvä-äi, puu paras, parrast saa-ai? — Mehiläne, vabarnas (Se 1888)
Hää lind liha ei saa, hää puu pulka ei saa? — Mesilane, vabarnas (Vas 1894)
Paras puu, varrast saa-ai, hüä lind liha saa-ai? — Vabarnas ja mehiläne (Se 1928)
[Levikukaart]
Sada Jaanust, tuhat Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? — Mesilased (Tt a:dat-ta)
Tuhat Jaanust, sada Jaanust, üks on vana ilma Jaanus? — Mesilased (SJn 1893)
Tuhat Jaanust, sada Jaanust, ühe vööga ümmert kinni? — Õlekubu (KJn 1888)
Kirotõt, pilotõt, a uma iä siseh nõkla siseh ei olõ olno'? — Mehitse vahakärje' (Se 1938/9)
[Levikukaart]
Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies? — Mesipuu, vanaaegne mesipuu (Sim 1947)
Ust ega akent pole ies, korstna kaudu käivad sies? — Vihusaun (JJn 1965)
[Levikukaart]
Sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba? — Mesilinnud ja mesipuu (SJn 1889)
Kus ei mahu kassi saba, sääl sõdib suur sõda? — Mesipere (Hps 1923)
Kost käip suur sõda, säält ei mahu kassi saba? — Tarumulgu (Nõo v. Ote 1890)
Säält lätt suur sõda, kust ei mahu kassi saba? — Mehilased (Plv 1890)
Kust ei mahu kassi saba, sealt lääb terve sõjavägi? — Linnud mesipuust (Jõe 1888)
Säält käib mustsada, kust ei mahu kassi saba? — Sipelgapesa (Trt 1922)
Kus ei sünni koera saba, seal sõidab suur sõda? — Mesipuu (Pär 1888)
Säält sõit sõavägi, kost ei päse hiirgi läbi? — Linahari (Ote 1895)
Tuuto-luuto, tuhat auko, sada sandi sitaauko, kust käib suur sõda, sealt ei mahu kassi saba? — Sari (Mih 1938)
[Levikukaart]
Ait all haavikus, toomelukk ees, tammelitrid sees? — Mesipuu (Pst 1891)
Ait all haavikun, tammelukk ees, leppalitter sees? — Mesipuu (Pst 1895)
Ait all haavikus, toomelillelitred sees? — Mesipuu (Pst 1888)
Ait all haavikun, raudlukk ehen, tammelihtred ehen? — Mesipuu (Hls 1888)
Ait all haavikus, soome lukk ees, puust litred sees? — Mesipuu (PJg 1894)
Ait all orgus, pärnapuust lukk ees, liistrilaastud sees? — Mesipuu (Tõs 1890)
Aita puussa, puu mäessa, soome lukud ees, linna lipakad sees? — Orava pesa (Äks 1894)
Ait uisati mäela, soome litred sääl sees, saksa lukud sääl ees? — Karusemarja põõsas (Pst 1888)
Ait iisaki mäe peal, hõbelühtred sees, hõbelukud ees? — Inimese pea (Pil 1896)
Tamm metsa veerel, kuldlitreid täis? — Mesipuu (Vln 1942)
[Levikukaart]
Ait alleri mäel kivikelleri peal, saksa soldatid sees, puulukk ees? — Linnupuu (Vai 1893)
Ilt altari mäele, kivikell oli peale, puulukk ees, saksa soldatid sees? — Mesipuu (Sim 1978)
Väike linnake, sada ja tuhande kaupa sõjamehi sees, kõik keskelt peenikesed? — Sipelgapesa (Kuu 1892)
Väike majake, musttuhat sõamiist sihen? — Linnupuu (Pst 1893)
Väike onn, aga rohkem peret sees kui kuningal lossis? — Mesipuu (Pst 1888)
Puunõ puurikõnõ, luunõ luurikõnõ, sõmõranõ sõirakõnõ? — Mesipuu (Rõu 1896)
Puust purju-jurjukõnõ, seese kirju-karjukõnõ? — Mesilästõ pakk (Rõu 1896)
[Levikukaart]
Puupuru, vitsavõru, tammetõru, hellad emmised, kurjad kuldid, pugalad põrsad? — Mesipuu (Äks 1889)
Puupuru, vitsavaru, kulla kundi, hellä emmisse, punatse pugalküllega põrsa? — Linnupesa (Pst 1893)
Õlepuru, vihavõru, kurjad kuldid, hellad emiksed ja pugalad põrsad? — Õlgedest põimitud taru koos mesiperega (Sim 1961)
Puupuru, tammetõru, hellad emmised ja kurjad kuldid? — Mesilased (Plt 1895)
Puupuru, tammetõru, sääl om sihen kurja looma? — Mesipuu (Hel 1889)
Puupuru, tammetõru, vöödilesed vinniskundid? — Mesilased (KJn 1925)
Puust puuritud, vitsust väänetud, sees elavad vagad kui inglid, väljas kurjad kui kuratid? — Linnupuu (KJn 1870)
Süä süüd, päält raot, eläs ku ilvese poig, kasus ku Kalõvipoig? — Kand (Har 1889)
Süä süüt, pää vaut, lätt Alevilinna müüra ja kolla? — Mehine (Se 1901)
[Levikukaart]
Puu emis, pugalad pojad? — Mesipuu, mesilased (Tor 1889)
Puune emmis, punased põrsad? — Mesilastaru (Plv 1966)
Hall emis, pugalad põrsad? — Mesipuu ja mesilased (Rap 1895)
Puu siga, pugalad põrssad? — Mesilased (VMr 1890)
[Levikukaart]
Sitta süvväs, nahka müvväs, vana kere ei kõlba kohegi? — Mesilase (Puh 1889)